Eesti kuni 1918 (0)

Seoses demokr ideedega, nende levikuga , võimalu-sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio , Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas , 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906- Tart . Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus . Emig -reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun-stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös-tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum ). Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid uurima rahva minevikku . Teemadeks olid: haritlas-portreed, muinasmaailm, muistne vabadusvõitlus, üldinimlikud ja sotsiaalsed probleemid, maastiku-maal, vaikelu . Üldilme: objektiivse jäljendamise asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava-sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit- historitsism ja juugend , neoromaani( rapla kirik ), tellisgootika(pangahoone tln), juugend (amen-de villa, vanemuine , eesti draamateater ). Esimene eesti arh G. Hella . skulp - Jaan Koort(töödes natura -listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio -nistlikud ja sümbolistlikud otsingud. Tutvumine vara-renessansi ja Egiptuse skulp suunas kunstniku ran-gema, vormi suletust ja silueti mõju rõhutava laadi poole. Isel ka tasakaalustatud komposits. ja mater -jal. väljendusvõimaluste esiletoomine . Graafika -kristjan raud(sümbolism+juugend;süsi),Günther Reindorf ( grafiit , süsi), Nikolai Triik (süsi, ekspres- siivsus ). Maal-kristjan raud “puhkus rännakul”, kale -vipoja illustr; konrad Mägi “norra maastik ”. Juugend+impr-ants laikmaa “lääne neiu “M.Under”. Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, esimene Est kunstnik, kes naasis pärast õpinguid tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad ). Jug+rahvusromant- oskar Kallis”kalevipoja” ilustr. Impr+neoimpr- Villem Ormisson , Paul Burman , Konrad Mägi ( Sünd Hellenurme külakooliõpetaja pojana . Õppis vabakuula( jana )? Peterburis, Pariisis vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur - Ado Vabbe . Realist- August Jansen . Kubist- Konrad Mägi.
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu-sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906-Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig-reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun-stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös-tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas-portreed, muinasmaailm, muistne vabadusvõitlus, üldinimlikud ja sotsiaalsed probleemid, maastiku-maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava-sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla kirik), tellisgootika(pangahoone tln), juugend (amen-de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura-listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio-nistlikud ja sümbolistlikud otsingud. Tutvumine vara-renessansi ja Egiptuse skulp suunas kunstniku ran-gema, vormi suletust ja silueti mõju rõhutava laadi poole. Isel ka tasakaalustatud komposits. ja mater-jal. väljendusvõimaluste esiletoomine.Graafika-kristjan raud(sümbolism+juugend;süsi),Günther Reindorf(grafiit, süsi), Nikolai Triik (süsi, ekspres-siivsus). Maal-kristjan raud “puhkus rännakul”, kale-vipoja illustr; konrad Mägi “norra maastik”. Juugend+impr-ants laikmaa “lääne neiu “M.Under”. Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, esimene Est kunstnik, kes naasis pärast õpinguid tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad). Jug+rahvusromant- oskar Kallis”kalevipoja” ilustr. Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Konrad Mägi ( Sünd Hellenurme külakooliõpetaja pojana. Õppis vabakuula(jana)? Peterburis, Pariisis vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi.
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu-sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906-Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig-reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun-stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös-tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas-portreed, muinasmaailm, muistne vabadusvõitlus, üldinimlikud ja sotsiaalsed probleemid, maastiku-maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava-sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla kirik), tellisgootika(pangahoone tln), juugend (amen-de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura-listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio-nistlikud ja sümbolistlikud otsingud. Tutvumine vara-renessansi ja Egiptuse skulp suunas kunstniku ran-gema, vormi suletust ja silueti mõju rõhutava laadi poole. Isel ka tasakaalustatud komposits. ja mater-jal. väljendusvõimaluste esiletoomine.Graafika-kristjan raud(sümbolism+juugend;süsi),Günther Reindorf(grafiit, süsi), Nikolai Triik (süsi, ekspres-siivsus). Maal-kristjan raud “puhkus rännakul”, kale-vipoja illustr; konrad Mägi “norra maastik”. Juugend+impr-ants laikmaa “lääne neiu “M.Under”. Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, esimene Est kunstnik, kes naasis pärast õpinguid tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad). Jug+rahvusromant- oskar Kallis”kalevipoja” ilustr. Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Konrad Mägi ( Sünd Hellenurme külakooliõpetaja pojana. Õppis vabakuula(jana)? Peterburis, Pariisis vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi.
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu-sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906-Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig-reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun-stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös-tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas-portreed, muinasmaailm, muistne vabadusvõitlus, üldinimlikud ja sotsiaalsed probleemid, maastiku-maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava-sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla kirik), tellisgootika(pangahoone tln), juugend (amen-de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura-listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio-nistlikud ja sümbolistlikud otsingud. Tutvumine vara-renessansi ja Egiptuse skulp suunas kunstniku ran-gema, vormi suletust ja silueti mõju rõhutava laadi poole. Isel ka tasakaalustatud komposits. ja mater-jal. väljendusvõimaluste esiletoomine.Graafika-kristjan raud(sümbolism+juugend;süsi),Günther Reindorf(grafiit, süsi), Nikolai Triik (süsi, ekspres-siivsus). Maal-kristjan raud “puhkus rännakul”, kale-vipoja illustr; konrad Mägi “norra maastik”. Juugend+impr-ants laikmaa “lääne neiu “M.Under”. Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, esimene Est kunstnik, kes naasis pärast õpinguid tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad). Jug+rahvusromant- oskar Kallis”kalevipoja” ilustr. Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Konrad Mägi ( Sünd Hellenurme külakooliõpetaja pojana. Õppis vabakuula(jana)? Peterburis, Pariisis vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi.
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu-sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906-Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig-reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun-stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös-tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas-portreed, muinasmaailm, muistne vabadusvõitlus, üldinimlikud ja sotsiaalsed probleemid, maastiku-maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava-sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla kirik), tellisgootika(pangahoone tln), juugend (amen-de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura-listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio-nistlikud ja sümbolistlikud otsingud. Tutvumine vara-renessansi ja Egiptuse skulp suunas kunstniku ran-gema, vormi suletust ja silueti mõju rõhutava laadi poole. Isel ka tasakaalustatud komposits. ja mater-jal. väljendusvõimaluste esiletoomine.Graafika-kristjan raud(sümbolism+juugend;süsi),Günther Reindorf(grafiit, süsi), Nikolai Triik (süsi, ekspres-siivsus). Maal-kristjan raud “puhkus rännakul”, kale-vipoja illustr; konrad Mägi “norra maastik”. Juugend+impr-ants laikmaa “lääne neiu “M.Under”. Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, esimene Est kunstnik, kes naasis pärast õpinguid tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad). Jug+rahvusromant- oskar Kallis”kalevipoja” ilustr. Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Konrad Mägi ( Sünd Hellenurme külakooliõpetaja pojana. Õppis vabakuula(jana)? Peterburis, Pariisis vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi.
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu-sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906-Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig-reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun-stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös-tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas-portreed, muinasmaailm, muistne vabadusvõitlus, üldinimlikud ja sotsiaalsed probleemid, maastiku-maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava-sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla kirik), tellisgootika(pangahoone tln), juugend (amen-de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura-listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio-nistlikud ja sümbolistlikud otsingud. Tutvumine vara-renessansi ja Egiptuse skulp suunas kunstniku ran-gema, vormi suletust ja silueti mõju rõhutava laadi poole. Isel ka tasakaalustatud komposits. ja mater-jal. väljendusvõimaluste esiletoomine.Graafika-kristjan raud(sümbolism+juugend;süsi),Günther Reindorf(grafiit, süsi), Nikolai Triik (süsi, ekspres-siivsus). Maal-kristjan raud “puhkus rännakul”, kale-vipoja illustr; konrad Mägi “norra maastik”. Juugend+impr-ants laikmaa “lääne neiu “M.Under”. Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, esimene Est kunstnik, kes naasis pärast õpinguid tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad). Jug+rahvusromant- oskar Kallis”kalevipoja” ilustr. Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Konrad Mägi ( Sünd Hellenurme külakooliõpetaja pojana. Õppis vabakuula(jana)? Peterburis, Pariisis vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi.
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu-sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906-Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig-reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun-stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös-tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas-portreed, muinasmaailm, muistne vabadusvõitlus, üldinimlikud ja sotsiaalsed probleemid, maastiku-maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava-sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla kirik), tellisgootika(pangahoone tln), juugend (amen-de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura-listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio-nistlikud ja sümbolistlikud otsingud. Tutvumine vara-renessansi ja Egiptuse skulp suunas kunstniku ran-gema, vormi suletust ja silueti mõju rõhutava laadi poole. Isel ka tasakaalustatud komposits. ja mater-jal. väljendusvõimaluste esiletoomine.Graafika-kristjan raud(sümbolism+juugend;süsi),Günther Reindorf(grafiit, süsi), Nikolai Triik (süsi, ekspres-siivsus). Maal-kristjan raud “puhkus rännakul”, kale-vipoja illustr; konrad Mägi “norra maastik”. Juugend+impr-ants laikmaa “lääne neiu “M.Under”. Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, esimene Est kunstnik, kes naasis pärast õpinguid tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad). Jug+rahvusromant- oskar Kallis”kalevipoja” ilustr. Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Konrad Mägi ( Sünd Hellenurme külakooliõpetaja pojana. Õppis vabakuula(jana)? Peterburis, Pariisis vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi.
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu-sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906-Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig-reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun-stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös-tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas-portreed, muinasmaailm, muistne vabadusvõitlus, üldinimlikud ja sotsiaalsed probleemid, maastiku-maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava-sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla kirik), tellisgootika(pangahoone tln), juugend (amen-de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura-listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio-nistlikud ja sümbolistlikud otsingud. Tutvumine vara-renessansi ja Egiptuse skulp suunas kunstniku ran-gema, vormi suletust ja silueti mõju rõhutava laadi poole. Isel ka tasakaalustatud komposits. ja mater-jal. väljendusvõimaluste esiletoomine.Graafika-kristjan raud(sümbolism+juugend;süsi),Günther Reindorf(grafiit, süsi), Nikolai Triik (süsi, ekspres-siivsus). Maal-kristjan raud “puhkus rännakul”, kale-vipoja illustr; konrad Mägi “norra maastik”. Juugend+impr-ants laikmaa “lääne neiu “M.Under”. Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, esimene Est kunstnik, kes naasis pärast õpinguid tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad). Jug+rahvusromant- oskar Kallis”kalevipoja” ilustr. Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Konrad Mägi ( Sünd Hellenurme külakooliõpetaja pojana. Õppis vabakuula(jana)? Peterburis, Pariisis vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi.
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu-sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906-Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig-reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun-stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös-tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas-portreed, muinasmaailm, muistne vabadusvõitlus, üldinimlikud ja sotsiaalsed probleemid, maastiku-maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava-sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla kirik), tellisgootika(pangahoone tln), juugend (amen-de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura-listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio-nistlikud ja sümbolistlikud otsingud. Tutvumine vara-renessansi ja Egiptuse skulp suunas kunstniku ran-gema, vormi suletust ja silueti mõju rõhutava laadi poole. Isel ka tasakaalustatud komposits. ja mater-jal. väljendusvõimaluste esiletoomine.Graafika-kristjan raud(sümbolism+juugend;süsi),Günther Reindorf(grafiit, süsi), Nikolai Triik (süsi, ekspres-siivsus). Maal-kristjan raud “puhkus rännakul”, kale-vipoja illustr; konrad Mägi “norra maastik”. Juugend+impr-ants laikmaa “lääne neiu “M.Under”. Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, esimene Est kunstnik, kes naasis pärast õpinguid tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad). Jug+rahvusromant- oskar Kallis”kalevipoja” ilustr. Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Konrad Mägi ( Sünd Hellenurme külakooliõpetaja pojana. Õppis vabakuula(jana)? Peterburis, Pariisis vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi.
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu-sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906-Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig-reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun-stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös-tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas-portreed, muinasmaailm, muistne vabadusvõitlus, üldinimlikud ja sotsiaalsed probleemid, maastiku-maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava-sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla kirik), tellisgootika(pangahoone tln), juugend (amen-de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura-listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio-nistlikud ja sümbolistlikud otsingud. Tutvumine vara-renessansi ja Egiptuse skulp suunas kunstniku ran-gema, vormi suletust ja silueti mõju rõhutava laadi poole. Isel ka tasakaalustatud komposits. ja mater-jal. väljendusvõimaluste esiletoomine.Graafika-kristjan raud(sümbolism+juugend;süsi),Günther Reindorf(grafiit, süsi), Nikolai Triik (süsi, ekspres-siivsus). Maal-kristjan raud “puhkus rännakul”, kale-vipoja illustr; konrad Mägi “norra maastik”. Juugend+impr-ants laikmaa “lääne neiu “M.Under”. Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, esimene Est kunstnik, kes naasis pärast õpinguid tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad). Jug+rahvusromant- oskar Kallis”kalevipoja” ilustr. Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Konrad Mägi ( Sünd Hellenurme külakooliõpetaja pojana. Õppis vabakuula(jana)? Peterburis, Pariisis vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi.
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu-sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906-Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig-reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun-stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös-tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas-portreed, muinasmaailm, muistne vabadusvõitlus, üldinimlikud ja sotsiaalsed probleemid, maastiku-maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava-sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla kirik), tellisgootika(pangahoone tln), juugend (amen-de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura-listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio-nistlikud ja sümbolistlikud otsingud. Tutvumine vara-renessansi ja Egiptuse skulp suunas kunstniku ran-gema, vormi suletust ja silueti mõju rõhutava laadi poole. Isel ka tasakaalustatud komposits. ja mater-jal. väljendusvõimaluste esiletoomine.Graafika-kristjan raud(sümbolism+juugend;süsi),Günther Reindorf(grafiit, süsi), Nikolai Triik (süsi, ekspres-siivsus). Maal-kristjan raud “puhkus rännakul”, kale-vipoja illustr; konrad Mägi “norra maastik”. Juugend+impr-ants laikmaa “lääne neiu “M.Under”. Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, esimene Est kunstnik, kes naasis pärast õpinguid tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad). Jug+rahvusromant- oskar Kallis”kalevipoja” ilustr. Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Konrad Mägi ( Sünd Hellenurme külakooliõpetaja pojana. Õppis vabakuula(jana)? Peterburis, Pariisis vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi.
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu-sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906-Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig-reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun-stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös-tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas-portreed, muinasmaailm, muistne vabadusvõitlus, üldinimlikud ja sotsiaalsed probleemid, maastiku-maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava-sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla kirik), tellisgootika(pangahoone tln), juugend (amen-de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura-listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio-nistlikud ja sümbolistlikud otsingud. Tutvumine vara-renessansi ja Egiptuse skulp suunas kunstniku ran-gema, vormi suletust ja silueti mõju rõhutava laadi poole. Isel ka tasakaalustatud komposits. ja mater-jal. väljendusvõimaluste esiletoomine.Graafika-kristjan raud(sümbolism+juugend;süsi),Günther Reindorf(grafiit, süsi), Nikolai Triik (süsi, ekspres-siivsus). Maal-kristjan raud “puhkus rännakul”, kale-vipoja illustr; konrad Mägi “norra maastik”. Juugend+impr-ants laikmaa “lääne neiu “M.Under”. Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, esimene Est kunstnik, kes naasis pärast õpinguid tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad). Jug+rahvusromant- oskar Kallis”kalevipoja” ilustr. Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Konrad Mägi ( Sünd Hellenurme külakooliõpetaja pojana. Õppis vabakuula(jana)? Peterburis, Pariisis vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi.