Taimed Saastavad Õhku?! (0)

Sarnased õppematerjalid

15

pdf

Keskkonnakeemia

koostises. Atmosfääri satub eelkõige SO2 kujul(inimtegevus, vulkanism). Atmosfääris neeldub SO2 taimedes või 2- veekogudes, lahustub vihmatilkades, oksüdeerub ja langeb koos vihmaga maapinnale ja taimedele SO4 kujul. 2- Mulda viiakse SO4 ka väetisega, pedosvääris see adsorbeerub. Mingi koguse väävlit omastavad ka taimed. Pinnases võime eristada 2 tsooni: aeroobne ja anaeroobne. Anaeroobses tekib väävelbakterite kaasabil H 2S, mis võib teiste bakterite toimel uuesti oksüdeeruda suklfaadiks. Fosforiringe Ringes fosfori oksüdatsiooniaste ei muutu, esineb fosfaadina. Ei moodusta gaasilis ühendeid, ei osale atmosfääriprotsessides. On seotud litosfääri mineraalse osaga. Orgaanilise fosfori ringe on seotud taime-ja loomariigi elutegevusega

Keskkonnakeemia

29

doc

Referaat Globaliseerumine

Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis ulatuks maakera keskmine temperatuur -18C, praeguse +15 asemel. Kogu maakera oleks sel juhuhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7C. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses

Kodanikuõpetus

38

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

Valgus Päikesekiirgus ­ kliimat mõjutav tegur ja energiaga varustaja, eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia 1) paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, 2) tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil 3) toimub aurumine, 4) tekivad sademed. Fotosüntees toimub vaid kiirgusenergia toimel taimed sünteesivad kiirgusenergia abil CO2 ja vee ning tekib suhkur (energia) ja eraldub hapnik 6 CO2 + 6 H2O + päikeseenergia -> C6H12O6 + 6 O2 Enamik elusloodusest sõltub taimede poolt fotosünteesil salvestatud energiast Temperatuur Enamiku organismide taluvusala 0° kuni +50°C. Temperatuurikõikuvuse talumine Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

71

docx

Ökoloogia konspekt

Et kirjeldada kuusikus kasvavate kuuskede produktsiooni, peame esmalt teadma kuuskede biomassi. Taimede biomassiks nimetatakse taimede kuivkaalu pinnaühiku kohta. Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad eriti ilmekalt toitumissuhetes. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela. Toitumisahel saab alguse taimekooslusse kuuluvatest organismidest. Rohelised taimed omastavad ökotoobist anorgaanilisi aineid ja ühendeid ja moodustavad fotosünteesi teel neile vajalikke orgaanilisi aineid.Rohelisi taimi nimetatakse tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks rohelistele taimedele kuuluvad produtsentide hulka ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid (üherakulised organismid). Produtsendid on toiduahela esimene lüli. Produtsentidest toituvad taimtoidulised loomad, neist omakorda loomtoidulised loomad ehk kiskjad.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Jäätmed? Biosfääri suutlikkus neid vastu võtta, taluda. 3) Loodus teab ise kõige paremini ­ loodus reguleerib ise kõik-kõigega seotust, looduslikud lahendid on parimad. 4) Mitte midagi ei anta niisama (midagi ei saa võita kaotuseta) ­ kõige eest tuleb maksta. õhk (ained õhus) muld, mineraalid ja kivimid hingamine fotosüntees toitumine ainevahetus taimed geosfäär pedosfäär biosfäär atmosfäär hüdrosfäär kooslus kivimid populatsioon mineraalid organism organ

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide,  toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid.  Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

77

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Kommentaarid (0)