Teatrid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

35

doc

RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016

Joonis 3. Rakvere Teatri näitlejad (protsentides) Milliste Eesti teatrite etendusi olete veel külastanud Uurimistulemuste analüüsist selgus, et kõige rohkem on lisaks Rakvere Teatrile külastatud veel Tallinna Linnateatrit (27 vastanut ehk 17%). Järgnes Viljandis tegutsev teater Ugala (25 vastanut ehk 16%) ja võrdselt 24 inimest on külastanud veel Eesti Draamateatrit ja Rahvusooperit Estoniat (15 %).  Joonis 4. Eesti teatrid, mida anketeeritud on külastanud (protsentides). Kust Te saate tavaliselt infot etenduste kohta Uurimistulemuste analüüsist selgus, et kõige rohkem inimesi leiab infot etenduste kohta sotsiaalmeediast ja internetist (48 vastanut ehk 59%). Järgnesid sõnaline info tuttavate käest (20 vastanut ehk 25%) ja televisioon või raadio (12 vastanut ehk 15%). Kõige vähem informatsiooni etenduste kohta leidsid küsitlusele vastanud ajalehtedest või plakatitelt (8 vastanut ehk 1%).

Eesti teatri ajalugu

10

doc

Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)

uus hoone avati Sheakspeare "Hamletiga". Maailmasõda oli teatrile tõsiseks katsumuseks. 1914. aastal muudeti kontsertsaali osa laatsaretiks. Samuti lahkus tol perioodil seltsijuhatusega tülli läinud Paul Pinna (naasis paari aasta pärast) ning suri Theodor Altermann. Kuid rahvas käis siiski teatris ning enim külastatud olid just opreretid, mis aitasid sõjakoledusi mingiks ajaks unustada. 15. Teatrisüsteem 1920.-1930. aastail: teatrid, tegutsemisprintsiibid, rahastamine. Eesti vabariigi aegu kujuneb esindusteatriks Estonia. Eriti tugev on estonia positsioon 1920ndatel (omades üle 50% kõigist teatrikülastustest), teised teatrid jõuavad järjepeale alles 1930ndatel, kuid estonia säilitab juhtiva positsioonis (30-35% kõigist teatrikülastustest). Seevastu Vanemuine on kriisis. Kriis saab tegelikult alguse Menningu lahkumisega. 1920ndad on kriisi tipp, külastatavus on äärmiselt väike ja paljud tükid ei pean üle pari

Eesti teatri ajalugu

35

doc

Üldine Teatriajalugu II

Kirjanik, luuletaja, aktivist. Peetakse futurismi isaks. Rohkem kunstnik kui luuletaja. Suur organisaator, kunsti patroon. Ta manifesteeris kümmet punkti: hädaoht, kiirus, masinlikkus, jultumus, võitlus, vallutamine, sõda, lammutamine jne said märksõnadeks. Tuleb välja, et futurism on suunatud tulevikku; futuristid hindasid tööstust, masinaid. Esialgne nimetus voolule oli dünamism. Nad põlgasid mineviku kunsti; tahtsid hävitada muuseumid, konventsionaalsed teatrid jne. Futuristlikel õhtutel loeti luulet, näidati kunsti ja teatraalseid sketse: teatraalsed kabareelikud stseenid. Eksperimenteeris etendaja-vaataja suhtega; Marinetti tahtis välja vihastada kodanlikud vaatajad. Sõda ülistas ta kui olulist energiaallikat. Pärast sõda tema ideed taandusid, kuna I MS tõi Itaaliale suuri kaotusi. Venemaa revolutsioon aga ärgitas vene futurismi tõusu pärast sõda.

Üldine teatriajalugu

33

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus

56

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2  Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike

Ühiskond

69

doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus

62

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)