· marjad · teraviljatooted · köögiviljad · mahlad (samas on sealt valdavalt kadunud kiudained) 3. Mille poolest erinevad füüsiline ja emotsionaalne stress? Erinevad ilmingud: · füüsilised: väsimus, peavalu, lihaspinged, seedimisprobleemid · vaimsed/emotsionaalsed: masendus, ärevus, tundetus, ükskõiksus, madal enesehinnang, mäluhäired 4. Miks on paremad täisteratooted (pudrud, leivad jt.) võrreldes kõrgema sordi jahust valmistatud toitudega? · kõrgema sordi jahus jääb viljateradest järele vaid tärklisekontsentraat. Töötlemise käigus eemaldatakse vitamiinid ja kiudained. · täisteratoodetes on suur kiudainete osakaal ja oluliselt suurem vitamiinide osa. 4. Kirjuta punkthaaval tervisliku spordiala valiku kriteeriumid · meeldimine · sobimine tervisega · sobivus kehakaaluga
KOKKUVÕTE 8 KASUTATU KIRJANDUS 9 2 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus SISSEJUHATUS Saia kvaliteet sõltub jahu küpsetusomadustest. Heade küpsetusomadustega jahust valmistatud pagaritooted on hea poorsusega, pehme, sileda ning pruuni karamelliseerunud koorikuga, kuiva ja elastse sisuga. Jahu küpsetusomadused sõltuvad valgu-proteinaasi ja süsivesiku-amülaasi kompleksist. Jahu valgu-proteinaasi kompleksi kuuluvad valgud, proteolüütilised ensüümid, proteolüüsi aktivaatorid ja inhibiitorid. Jahusüsivesiku-amülaasi kompleksi moodustavad tärklis, limaaine ja suhkrud ning nende olukord, samuti amülolüütiliste ensüümide aktiivsus.
sellest, kui palju jäi jahu sekka viljatera pealmisi kihte. Koorimata teradest jahvatatud jahu nimetatakse täisterajahuks: see on tumedama värvusega ja halvemate küpsetusomadustega, kuid tervislikum. Jahu küpsetusomadusi väljendatakse vastavate jahu tuhasust väljendavate numbritega (mida väiksem number, seda heledam, kuid väiksema vitamiini- ja kiudainesisaldusega jahu). Kuigi jahu tähistab ükskõik millistest söödavatest teradest jahvatatud pulbrit, mõeldakse vähemalt Euroopas jahust kõneldes enamasti ikka nisujahu. Eesti ei saa veel kiidelda erinevate nisujahusortide laia valikuga, kuid kõrgelt arenenud riikides on olemas väga suur hulk erinevaid nimetusi(USA-s näiteks ligi 20). Sortide erinevus põhineb eeskätt jahu proteiinisisaldusel, mis alati on ka pakendil tähistatud, kuid on ka pleegitatud, vitamiinidega rikastatud, bromaadiga töödeldud, lihtsaid ja isekerkivaid ning muid erinevaid jahusorte ja segusid
Chelle - tööstuslikult valmistatud zeleemarjad. Dekoorbiskviit - mustriga kaunistatud biskviit. Dessertpasta - maitse- ja aroomaineid sisaldav pasta magustoitude ja kreemide maitsestamiseks. Eelkerkimine - tainakute lühiajaline hoidmine ettenähtud tingimustes, et taastada kleepvalgukarkass, parandada taigna füüsikalisi omadusi, struktuuri ja gaasihoidmist pärast mehaanilist mõjutamist tükeldamisel. Eeltaigen - käärinud, tahke või vedela konsistentsiga pooltoode veest, jahust, osast suhkrust ja pärmist või juuretisest, mis täielikult kulutatakse taigna valmistamiseks. Griljaaz (krokant) - pruunistatud suhkrus röstitud mandlid või pähklid. Hapendatud keet - piimhappebakterite toimel käärinud keet. Juuretis - käärinud, tahke või vedela konsistentsiga pooltoode rukki-, rukki-nisu- võinisulihtjahust ja veest, mida kasutatakse osaliselt taigna valmistamiseks. Keemiline kobestamine - taigna kobestamine kpsetamise käigus küpsetuspulbri
tuhat erinevat rooga, kuid võileibu pole isegi ära märgitud. Ka hilisemas esimese Eesti Vabariigi aegses kokakirjanduses ei pälvinud võileivad tähelepanu. Küllap peitub seletus tõigas, et eestlaste tollased söögiharjumused pärinesid kahelt meid pikemalt valitsenud võõrvallutajalt Saksamaalt ja Venemaalt. Erinevad leivad Võileibade aluseks tarvitatakse kõige sagedamini leibu jämedast jahust leibu ja sepikuid, saiu ja kuivikleibu. Leivaliike on väga palju, nende omadused olenevad jahust, lisaainetest ja valmistamisprotsessist. Lihtjahust leivad sisaldavad rohkesti Brühma vitamiine, mineraalaineid ja kestainet. (N:Tartu leib, Maaleib ja Rukkinisuleib) Kroovitud jahust leivad Võrreldes lihtjahust leibadega sisaldavad kroovleivad palju vähem vitamiine ja mineraalaineid.(N: Eesti leib, Ukraina leib ja Riia leib.)
seemneks ja leivajahuks ning ka terade söödaväärtus on madal. Idanemist alustanud rukkiterad ei kuiva põllul ka väga sooja ja kuiva ilma saabudes. Ärakasvanud vilja kuivatamine enam langemisarvu ei tõsta ning kord idanema hakanud tera pärast kuivatamist enam ei idane. Täisküpse rukki koristamine on suhteliselt raske, sest väga kuivad terad poolituvad peksukorvis. langemisarv Madal langemisarv (alla 120 s) viitab varjatud idanemisele ning niisugusest jahust küpsetatud leib on tänkjas ega kerki, sest jahu veesidumisvõime on madal. Mõõduka niiskuse ja soojuse tingimustes kasvanud ja õigeaegselt koristatud rukki langemisarv võib olla 250300 sekundit. Leiva küpsetamiseks peab langemisarv olema suurem kui 120 sekundit. Eesti tarbijale suupärane leib küpsetatakse jahust, mille langemisarv on 150170 sekundit. Suurema langemisarvuga (üle 170 s) jahust saab küpsetada koorikleiba. Erinevate sortide langemisarvud on erinevad.
Õpetaja laseb igal lapsel võtta korvist paberist leiva ja laseb lastel püsti tõusta. Õpetaja seletab lastele, et kui ta näitab leiba, mis on väike, siis tõstavad need enda leivad üles, kellel on väiksed leivad ja kui õpetaja näitab suurt, siis tõstavad need, kellel on suur. Seejärel peab igaüks panema leiva kas väiksemate või suurtemate viilude korvi. Õpetaja kutsub lapsed laua juurde, kus on rukkileiva tükikesed ja kausiga rukkijahu. Õpetaja seletab lastele, et jahust tehakse leiba. Seejärel palub ta lastel proovida nii jahu kui leiba. Õpetaja küsib lastelt maitsete erinevuste kohta. Seejärel seletab õpetaja, et sellest jahust saabki seda leiba, kui sinna lisada veel komponente. Õpetaja seletab ka, et ei ole olemas ainult rukkileib, vaid ka must leib, peenleib ja teraleib. Näitab nendest leibadest pilte ja valida endale voolimiseks lemmik leib. Õpetaja jagab igale lapsele tüki plastiliini ja räägib, et nüüd hakkame ise leiba tegema
Tapiokki Maniokist saadav teratärklis LIHT- JA VALIKPAGARI TOOTED Lihtpagari tooteid iseloomustab: Nisu- või rukkijahust Kobestajaks on pärm ja sool Elastsed,pehmed ja venivad Lihtpagari tooted : Leivad,saiad,sepikud,kuivikud,kõrsikud,riivsai,riivleib Valikpagari tooted: Kringlid,stritslid,pirukad, väike saiad, plaadipirukad, pooltooted, küpsised LEIB Kuju järgi: · Vormileib · Põrandaleib · Koorikleib · Näkileib Rukkipüüli jahust, rukkikroovi jahust, rukki täistera jahu, rukki- nisusegu jahu LEIBADE LIIGITUS Rukkileivad- sisaldavad rukkijahu üle 90% Segaleivad- sisaldavad rukkijahu 50,1-89,9% Nisusegaleivad- sisaldavad nisujahu üle 50% jahu kogusest Sepik- tumedast nisujahust Lisandite järgi: terad, teraviljasugu,kõõmned,päevalille-, lina-, seesami- ja mooniseemned OMADUSED: · Igal leival on oma maitse ja koostis · Sisaldavad taimset valku, forforit,rauda,magneesiumi,tsinki,B-vitamiini(vajalikud
leivapätse. Leiva pinnal tekkiva krõbeda magusa kooriku tõttu valmib leivasisu aeglaselt ja ühtlaselt. Rukkijahust saadakse tume rukkileib jämeleib, mageleib, jämedast nisujahust heledam sepik, peenest nisujahust (püülist) aga valge sai. Rukkipüülist tehakse peenleiba. Peamiselt nisujahust küpsetatud heledat leiba sööb enamik Euroopa ja Ameerika rahvaid. Orjaajal lisati leivajahule rhepeksu pühkmeid (aganaid), kartulit, isegi puukoort ja põdrasamblikku. Puhtast jahust leiba tehti vaid pühadeks. Leivataina valmistamine: Eeltööd leivataina valmistamiseks peavad üldjuhul algama oluliselt varem kui taina valmistamine ise. Esimene ja väga oluline etapp on naturaalselt kääritud rukkijuuretise valmistamine. Lihtsamalt öeldes on naturaalselt kääritud rukkijuuretis rukkijahu (tavaliselt kasutatakse selleks rukkikroovjahu) ja vee segu vajalike ning sobivate piim- ja äädikhappe bakteritega.
·Nisu (Triticum) on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperekond ·Tähtis teravili ·Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena · Nisu kasvab kuni 2m kõrguseks ·Nisu on tuultolmleja Nisu levik Nisu levik Nisu levik ja kasvatuspiirkonnad · Eelkõige parasvöötmes, kuid ka teistes kliimavöötmetes, näteks mussoonkliimaga piirkondades taliviljana · Peamised eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL Nisu kasutamine · Nisust tehakse jahu ja jahust saia ning makaronitooteid · Nisujahu kasutatakse paljudes küpsetistes ja muudes toitudes Ajalugu · Nisu on umbes 9000 aastat vana · Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba · Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi Genoom · Teadlased on avastanud 2010-ndal aastal äärmiselt keerulise genoomi · See võib päästa maailma näljahädast · Hakatakse uusi sorte välja aretama Aitäh
Kond piim ja juust segada, lisada vahust koor ja sulatatud jahutatud zelatiin. Koogi põhi katta kompotimarjadega ja juustusegu kallata peale ning külmkappi. Head isu! 4.Apelsinikook 200 g.võid või margar. 4 muna 1 tass suhkrut 1 apelsini koor ¾ tassi piima ½ apelsini seest mahl Vaniljet noaotsatäis 400 g.jahu 2 tl.küps.pulbrit Margariin+suhkur vahustada, lisda ükshaaval munad ja ikka vahustada. Siis lisan apelsinikoore ja mahla, Siis panen osa jahust ja vanilje ning piima. Teisele osale jahust lisan küps.pulbri ja lisan taignale. Küpsetada võib nii koogina kui plaadikoogina. Peale võib panna ka marju. Maasikatega kaunistada peale küpsetamist, õunad, kirsid, ploomid panna aga enne ahju panemist. 5.Marjakook(purukook) 1 pk.margariini Kuni 1 kl.suhkrut 3 kl.jahu Soodat 1 muna 2 pk.kohupiima 4 muna ¼ kl.hapukoort Kuni 1 kl.suhkrut Jahu, margariin, suhkur, 1muna ja sooda taignalauale ja hakkida pika noaga ühtlaseks seguks
ning nahk. Kuna inimorganismile on eriti kasulik B-vitamiinide koosmõju, siis meie praegusel stressitekitaval ajal tuleks süüa palju rukkileiba (ja seda iga päev). Rukkileiva aeglaselt imenduvad süsivesikud aitavad aga ennetada täiskasvanute suhkurtõbe ja hoida kehakaalu mõistlikkuse piires. Muidugi oleneb jahu keemiline koostis jahu jahvatusjämedusest. Eelistatult tuleks süüa jämedama jahvatusega jahust valmistatud leiba. Nisu- ja rukkijahu keemilised koostised on lähedased, kuid leivaküpsetusomadusi iseloomustavad näitajad on väga erinevad. Rukkijahu erineb nisujahust suure looduslike suhkrute sisalduse, madalama tärklise kliisterdumis temperatuuri ja tärklise kerge atakeeritavuse poolest. Rukkitaigna füüsikaliste omaduste kujunemisele avaldavad suurt mõju jahus olevad pentosaanid (polüsahhariidid), millest 40% lahustuvad vees ja moodustavad limaained. Küpsetamisel vabaneb
*****UDMURDI RETSEPTID***** UDMURDI PEREPETSID: Tainas: 2 muna, 250 ml vett, maitse järgi soola, 2,5 dl rukkijahu ja 2,5 nisujahu. Täidis: 500 g keedetud sealiha ja 300 g kapsast, 100 g hakitud rohelist sibulat, 100-250 g sealiha keeduleent, 6-10 muna. Valmistamine: Veeretada jahust, munast, veest ja soolast kuulikesed, rullida need õhukeseks ja vormida korvikesed. Keedetud sealiha ja tükeldatud kapsas ajada läbi hakklihamasina, lisada sibul ja sealiha, keeduleem ning munad. Segada korralikult läbi. Kanda täidis lusikaga korvikestesse. Seejärel lähevad perepetsid ahju. Küpsevad 15-20 minutit kuumusel 200 kraadi. Ahjust tulnud perepetsidele määritakse sulavõid. ************************************** ÕUNAKOMPOTT LODJAPUUMARJADEGA:
Kõrgematel temperatuuridel hakkab pärm surema. Parim temperatuur on 35 kraadi. Kuivpärm- on jahvatatud kuivatatud pärm, ning see vajab toimima hakkamiseks pisut soojemaid olusid kui presspärm. Sobiv temperatuur on 40-45 kraadi, kuid mitte üle 50 kraadi. Kuivpärm segatakse kasutamiseks alati jahude hulka. Eelkergitusega pärmitainas- Eelkergitusega pärmitaina puhul segatakse pärm, vedeliku ja u 1/3 retseptist antud jahust omavahel kokku ning saadud segul lastakse toatemperatuuril või pisut madalamal temperatuuril 2-10 tundi käärida. Selle aja jooksul jahu paisub, pärm ja ensüümid hakkavad tainas tootma maitset andvaid ja küpsetise säilivust parandavaid aineid. Eeltainasse ei panda rasva ega soola, mis takistavad pärmiseente paljunemist. Pärast eelkerkimist lisatakse ülejäänud jahu ning muud toorained ja tainas sõtkutakse. Eelkergitusega pärmitainas sobib siis, kui
oluline loomadele allapanuks pruugitava põhu ja katuseõlgede allikas. Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks, mida inimesed toiduks tarvitavad. Rukist hakati kultiveerima umbes 400 a.e.Kr. Oder ehk harilik oder on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusid, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt putru. Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odrajahu lisatakse pagaritoodete taignasse. Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti, õlut jm
Juuretises on nii piimhappe kui alkohoolne segu, seega toimub juuretises üheaegselt piimhappe kui ka alkohoolne käärimine. Oluline on, et juuretisse ei satuks jahuga või õhust liigselt võõrbaktereid ja metsikuid pärmseeni, mis võivad toote rikkuda Juuretise valmistamine Toimub kahes etappis, kultiveerimine ehk aretustsükkel ja tööstuslik tsükkel Algjuuretise saamine, kultiveerimine ehk aretustsükkel Algjuuretis saab mitut moodi 1. jahust ja veest segu valmistamine; 2. emajuuretise ehk starteri lisamine, tavaliselt kasutatakse selleks käärinud juuretist või puhast juuretise kultuuri; 3. juuretise kääritamine, olenevalt kasutatud tehnoloogiast võib see võtta aega 10–30 tundi. 1. etapp Aretustsükkel Rukkileib; 11% Rukkijahu; 44%
ja niikaua kui oligi see tohutu kivimürakas väikesteks tükkideks raiutud ja hunnikusse tassitud. Rändur oli nüüd suurest tööst nii väsinud, et tahtis kõvasti süüa saada, kuna tal ei olnud peale ühe viljatera midagi otsustas ta hakata põldu tegema. Ta rassis jälle ööd ja päevad, kuud ja aastad ja niikaua kui oligi põld valmis. Ta pani oma ainukese viljatera mulda, ning kohe hakkas kasvama nisu millest ta jahvatas nisujahu. Sellest jahust küpsetas ta suure leiva, ning sõi kõhu täis. Kuna nüüd oli ränduril kõht täis, heitis ta pikali oma põlluservale ja ütles ,,Tehku järgmised tulijad ja olijad nendest kivikildudest endale majad ja tänavad ". Nii saigi meie kodulinna Antslasse PÕLLU tänav. MAIKEN TAMMSALU
Papüürusetaime kiududest valmistati kehaketteid. Sellest tehti lootsikuid ja valmistati purjeid. Samuti saadi sellest põletus- ja kirjutusmaterjali. Kuidas töödeldi taim kirjutusmaterjaliks? Taime käsivarrejämedune vars lõigati õhukesteks laiadeks rivadeks. R ibad asetati valdumisi üksteise peale risti ja põigiti kihtidena, pressiti ja klopiti nii kaua, kuni nad kleepusid jokku oma loomuliku mahla varal. Papüüruse sile ja ühtlane pind saavutati jahust, soojast veest ja äädikast koosneva liimi abil. Lõpuks kuivatai sel teel saadud lehti päikesepaistel. Lõpptulemuseks olid 15-25 cm laiused ja 30-45 cm pikkused kollakad papõõruselehed. Lehed kleebiti kokku pikaks lindiks ning keerati rulli ja saadeti müügile. Rulli harilik pikkus oli 6 m. Kus on papüürus säilinud tänapäeval? Papüürus on säilinud Egiptuse kuivas kliimas, väljaspool Egiptust on papüürus kõik hävinud.
VILJA JAHVATAMINE Vili hõõruti kahe suure veskikivi vahel jahuks. Kivid olid suured ja rasked. Ühe kivi sees oli auk, sinna valati terad, siis hakkati kive hõõruma omavahel. LEIVATAIGNA VALMISTAMINE Enne leiva tegemist, sõeluti jahu. Leiba tehti puust levakünas, tavaliselt ahju peal või ahju juures pingil. Leivataigent happentati st. juuretati. Alguses söödi odraleiba, hiljem hakkati küpsetama rukkileiba. Seda tehti aganarkohkest jahust. Jahu segati vee või piimaga ja pärmiga või juuretisega taignaks, leib jäeti järgmise päevain käärima, teisel päeval kontrolliti happukust, kui happukust oli piisavalt jäeti 3-4 tunniks käärima, kerkinud taignast vormiti pätsid ja jäeti uuesti kerkima paariks tunniks. Tavaliselt pandi leib ahju põrandale, vahest pandi leivale alla kapsalehit. Leiba küpsetati 2-3 tundi. Leib tõsteti välja leivalabidaga.
LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid, mida slängis tuntakse ka lihtsalt happena on tugevaid meelepetteid tekitav sünteetiline hallutsinogeen. Ehkki füüsilist sõltuvust mittetekitav, põhjustab ta pikaajalisi kahjustusi inimese psüühikale. Hofmann sünteesis aine juba 1938. aastal Baselis, kui ta uuris Sandozi farmakoloogiafirmas jahust ja teraviljadest leitud seente kasutamist meditsiinis. Samuti oli ta esimene inimene, kes selle mõjusid oma organismis tunda sai, kui väike annus hapet sattus laboris tema sõrmele. Teaduslike uuringute käigus avastas sveitslane ka seda, et tema happe keemiline koostis on sarnane psühhedeelsetele seentele ja taimedele, mida kasutavad oma religioossetes tseremooniates Mehhiko indiaanlased. LSD muutus uimastina eriti populaarseks USA hipipõlvkonna seas 1960. aastatel, viies
ja sega kaste ühtlaseks. Kui lisatav vedelik on soe, lisa see vähehaaval ja peene nirena, kastet kogu aeg põhjast segades. Maitsesta soovikohaselt ning keeda madalal kuumusel ja vahetevahel labidakesega mööda põhja segades vähemalt 10 minutit. Tume põhikaste Vaja läheb: § 25 g võid § 25 g nisujahu § 1 sl tükeldatud maitseköögivilja § 50 g hakitud seeni § 1 kg purustatud tomateid § 2,25 pruuni puljongit Valmistamine: Võist ning jahust valmistatakse pruun segu, lisatakse maitseköögiviljad, hakitud seened ja purustatud tomatid, segatakse juurde pruun puljong ja keedetakse tasasel tulel 3 4 tundi, aegajalt segades. Valmis kaste kurnatakse jahtunult.
................................ 2 Pudrud................................................................................................................. 2 Mannapuder........................................................................................................ 3 Riisipuder............................................................................................................ 3 TERAVILJAROAD Pastatooted Pasta mõiste – tooted kõvast nisust, durumist, valmistatud jahust ja/või mannast Pastaroogi võib serveerida nii pearoana kui ka eelroana, keedetud pastat lisandina lihatoitude juurde. Keedetud pastat kasutatakse salatite ja vormitoitude valmistamiseks, lisandiks puljongitele ja suppidele koostisainena. Pastatoodetest saab valmistada ka magustoite. Pasta keetmine o Kasutatakse suurt anumat o Pasta pannakse keevasse vette (va täidetud pastatooted ja värske
See pidi olema küllalt suur, et seda oleks võimalik õõnsaks tahuda ja uhmrina kasutada. Ta ei leidnud taolist kivi ning lõpuks loobus. Ta läks kergema vastupanu teed ja otsustas hoopis puust pakku kasutada, mille ta peagi ka leidis. Ta tahus puupaku ümaraks ning põletas ning uuristas seda tulle ja kirve avil tegi keskelt nõgusaks. Pärast seda tegi ta puust suure ja raske uhmrinuia. Veel tekitas Robinson Crusoele see peavalu, kuidas teha sõel millega jahust kliid ja sõklad kõrvaldada, sest ilma ilma sõelumata polnud hea leiba loota. Ainuke mõte, mis tal pähe tuli oli teha see õhukesest riidest. Niisiis jäi see tal mitmeks kuuks tegemata, sest sellest riidest oli järel paljad kaltsud. Järsku meenus talle talle laevalt päästetud meremeeste riiete hulgas mõned peenest kalingurist kaelarätid ja nende tükkidest valmisiski kolm väikest sõela, mis sobisid ideaalselt selleks otstarbeks. Nendega ajas ta läbi veel mitu aastat.
Pereisal oli piiramatu võim. Roomas oli talupojaühiskond. Tuli täita ka sõjaväekohust. Varustuse muretsemine oli igaühe enda teha. Roomlaste sõjaväevarustus oli parem kui kreeklastel. Sammuti puudusid naistel roomas poliitilised õigused. Naise peamine voorus oli abielutruudus. Roomas oli naistesse suhtumine vabameelsem kui Kreekas. Roomlased kandsid tuunikaid. Pidulikemal juhtudel oli pealisrõivaks tooga. Roomlaste loidulaualt võis leida leiba ja jahust putru, Vahel oli lisandiks kala, juur- ja puuviljad. Jõukamad said endale lubada liha. Tänapäeva kultuuri on mõjutanud mõlemad. Mõlemad on ühteist täiendanud ja võtnud üle teiste kultuuride saavutusi, aga suurema panuse tänapäeva kultuurile on pannud siiski Kreeka, mis on mitmekesisem.
Teraviljatooted ja jahud Teravilja ehitus: Teraviljakultuurid · Peamised teraviljakultuurid, millest toodetakse jahu ja tangaineid on - nisu - tatar - rukis - hirss - oder - mais - kaer - kaunviljad Nisu kasutamine: · jahu · nisuhelbed · manna · pasta- ja makaronitooted (makaronitooted pehmest nisujahust, pastat aga kõvast nisujahust) · pagaritooted Rukis: · jahud · helbed · (idandid) · Pagaritooted · Leivatooted Oder: · Jahu · Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud · Küpsetised · Küpsised Tatar: · Tangud · Helbed · Jahud Hirss: · Tangud · Helbed · Jahu Mais: · Tangud · Helbed · Manna · Jahu · Tärklis · Popcorn töödeldud maisitera Aedhernes, suhkruhernes, läätsed, kikerherne...
Odrast Otra on nii tali- kui ka suviodra sorte. Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk Euroopas, Ukrainas ja Venemaa lõunaosas. Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud. Eestis kasvatatakse põhiliselt suviotra. Eestis on odrakasvatuse vanimad andmed Asva linnusasulast esimese aastatuhande algusest eKr. Odra kasutamine Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusi, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest enamasti putru. Odrajahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Odrast saab ka viljakohvi, mis oli populaarne enne kohviubade laiemat levikut. Lisaks on otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odra kasutamine Odrajahu kasutatakse ka pagaritoodetes. Näiteks leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid,
Sisse juhatus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid);
vesi arvutatakse kõikidele taignaliikidele järgmise valemi järgi: kus X vajalik veekogus grammides A taigna niiskus %-des V toorainete kogus g-des C toorainetes sisalduv kuivainete kogus g-des. 14 Taigna valmistamise eriviisid · Taigen, millele või ja suhkur lisatakse kahe võttega · Aeglustatud käärimisprotsessiga taigen · Kiirendatud käärimisprotsessiga taigen · Taigna valmistamine nõrga liimvalguga jahust · Taigna valmistamine tugeva liimvalguga jahust 15 Taigna muutused käärimisel Kohe peale eeltaigna või taigna segamist alustavad tegevust jahus olevad fermendid, pärmi mikroorganismid ja piimhappe- bakterid. Käärimisel muutuvad taignas jahu peamised koostisained, s.o. süsivesikud ja valgud. Taignas toimub alkohoolne ja piimahappekäärimine. Alkohoolse käärimise lõppsaaduseks on alkohol ja süsihappegaas (CO2).
Enamasti küpsetatakse pita kõrgel temeratuuril(420 Kraadi Celsise skaalal). Palju populaarsust omandas Pita leib lääne maades alates aastal 1970,kuna kasutati laialdasemalt ,,tasku'' tüüpi võileivana. Iisreali ja Palestiina köögis on tarvitata Pita leiba kõigega(lambliha, kanaliha, tomatid, munad, seened jne.) Tortilla Tortilla tähendab ,,väike torta'' või ,,kakuke'' on Mehhikko toit olnud juba sajandeid. Tortillat valmistati algselt maisi või nisu jahust.Tortillasid täidetakse tavaliselt Euroopas liha,kala ja köögi- ning aedviljadega.Näiteks Hispaanias tähendab sõna tortilla Omletti. Mehikko tortilla on valmistatud spetsiaalselt valmistatud maisi jahust.Tortillat on valmistatud mehikko piirsetel aladel alates kolumbuse eelsest ajast.Tänapäeval valmistatakse tortillat nisu jahust.Mehikko tortillal on erinevad tekstuurid:mais(terad) versioon on veidi paksem ja heartier
5) kasutamine Kuivpärm ja presspärm Kuivpärm võetakse 15g kui on vaja asendada 50g presspärmiga- Enne kasutamist kuivpärm segatakse sõelutud jahuga. Presspärm lahustatakse vedelikus või lisatakse teistele toorainetele murendatud. Seljuhul tuleb taigen 15-20 min ,et karanteerida pärm segunemine teiste toorainetega. Toorainete lisamine kaussi: Rasvaine (sulatatud) Vedelik (350 C) + pärm (segan kõik kokku) Muna Sool + suhkur Jahu (sõelutud) Alustatakse jahust ja lõpetatakse rasvainega. Jahu,sool+suhkur,muna ja vedelik + pärm segatakse kõik kokku ja siis lisatakse rasvaine. Segame taigent kuni ta tuleb kausi ja käe küljest lahti ning nõu põhjas ei ole läbi segamata tükke. Seejärel asendatakse taigent käärima (30-350C) sooja, ilma tuuletõmbeta kohta(kerkekapp) Eel kergitusega pärmitaigen See koosneb 2. osast : 1) eeltaigen 2) lõplik taigen
Nad toituvad tigudest, väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest, eriti linnupoegadest. 7)koosta neljalüliline toiduahel mille üheks lüliks on koibik Taimeleht Tigu koibik varblane 1) nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust Lüliline keha ja jalad, kitiinainest kest, elavad nii maismaal kui vees *4) võrdle ristämbliku ja jahulesta elupaik puu, jahus kehaosad pearindmik ja tagakeha, millest toitub? putukad, jahust *5) millist kahju tekitab ? Võsapuuk - Puukentsefaliit Süüdiklest tekitab sügelisi Võrgendilest rikub taime ( imevad taimemahla ) *6) kes on skorpion ja millest ta toitub? Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. 7.koosta nelja lüliline toiduahel, kus üks lüli on linnutapik Taim kärbes hiir - linnutapik mis katab putuka keha ? kitiinkest. *kuidas areneb rohutirts
TERAVILI ÜLDINE SISSEJUHATUS 1 Sissejuhatus • Teravilju kasvatatakse kõikidel kontinentidel. • Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. • Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. 2 • Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. • Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. • Teraviljapõhku kasutatakse: - katte- ja pakkematerjalina, - paberitööstuse toorainena, - mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne. 3 Tootmine maailmas • Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid:
Saagiseks on 99,5% terade kaalust ja jahu koosneb jämedatest ning ebaühtlastest terakestest. · Ülesõelajahu kasutatakse nisu- või rukkijahu jahvatamisel. Terad puhastatakse lisanditest; osaliselt kõrvaldatakse kestad , idud ning jahvatatakse. Jahu konsistents pehmem ja terakeste suurus ühlsem. Rukkijahu saagis 95%, nisujahul 96% · Kroovjahvatus kasutatakse kroovitud rukkijahu saamiseks. Jahust eemaldatakse 10-12% kliisid.saagis on 87% · Püülijahu jahust eemaldatakse kliisid 20%. Saagis on 63 %. Rukki jahvatamisel kasutatakse kahesordilist jahvatust, mille tulemusena saadakse üheaegselt rukkipüüli 15% ja kroovitus rukkijahu 65%. 2. kõrg- ehk sordijahvatus toodetakse peamiselt kõrgemaid nisujahu sorte. Kõrgjahvatuse korral toimub terade jahvatamine järk-järgult. Manna tootmiseks eraldatakse 1-2%
· bioloogilisi (pärm), kobestajaid. Hea poorsuse ja suure mahu saavutamiseks vahustatakse · mune. See on mehaaniline kobestamine. Vahustatud taignas laienevad õhumullid kõrge · temperatuuri mõjul ning toode kerkib, suureneb. · · Biskviittaigna põhitooraineteks on: · Jahu 1 osa 25% · Suhkur l osa 25% · Muna 2 osa 50% · · Osa jahust (kuni 25%) võib asendada tärklisega vahekorras 1:1 · Biskviidi valmistamine: · Biskviidi valmistamiseks on kaks põhimoodust. · 1.Külmal menetlusel (põhibiskviit) · 2.Soojal menetlusel · · Biskviittaigna liigid · 1. külmal menetlusel on valmistamise võimalusi mitu. · * Külmal menetlusel valmistatud taignast on tooted kohevamad · Põhi-ehk klassikalise biskviidi valmistamine · Munakollane eraldatakse munavalgest
*Hirsisarnased terad, valmivad kiiresti *Pehme, riisile sarnane maitse, kergelt krõbe tekstuur *Sisaldab palju aminohappeid ja proteiini *Terade värvus erinev, oleneb sordist (valge, kollane, punane, must) *Seemnetest kõva, kauasäilivat leiba *Helvestest putrusid, suppe *Röstitud jahust valmistatakse kohvisarnast jooki *Viljadest valmistatakse Ekvadoris keedist, alkoholivaba jooki *Lehed kasutatakse köögiviljasalatis TEFF *Põhja-Aafrikast pärit miniatuurne teravili, praegu viljeldakse USA-s *Kõrge proteiini- ja süsivesikutesisaldusega *Min.ainetest leidub rauda, kaltsiumi- on kõrge toiteväärtusega
kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõivas oli tuunika, mis sarnanes kitooniga, mida kandsid kreeklased. Jahedama ilmaga kanti seljas mitut tuunikat. Meeste pidulik rõivas oli tooga, mis kujutas endast valget poolringikujulist riidetükki, mis mähiti üle ühe õla. Nagu kreeklastele, oli ka roomlastele pükste kandmine võõras. Jalas kanti sandaale. Vaesemate roomlaste põhitoiduks oli leib ja jahust tehtud puder, ka kala juur- ja puuviljad. Jõukamad roomlased sõid kolm korda päevas. Õhtusöök koosnes eelroast, praest ja magustoidust, milleks olid sageli puuviljad. Kreeklased sõid liha siis, kui ohverdati mõni loom jumalatele, roomlased seda aga ei teinud. Toidu kõrvale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamuks oli nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskel oli aatrium, mille katus oli avatud ning ruumis oli bassein vihmavee kogumiseks.
Euroopasse jõudsid banaanid alles 1885.aastal. Suurim aastatoodang on Brasiilias 6,5 miljonit tonni. Banaanitaim on kuni 4 meetrit pikk ehk suurim rohttaim. Mõne banaaniliigi ebavars võib olla kuni 15 meetrit pikk. Banaane on kokku umbes 400 sorti. Mõned tuntumad: Keedu- ehk jahubanaanid on paljudes troopikamaades põhitoiduaineks. Nad on kollase, rohelise, punase või violetja koorega. Viljaliha meenutab maitselt jahust kartulit. Dessert- ehk puuviljabanaanid on kollakas-valge magusa ja mahlaka lihaga, natuke hapuka maitsega. Nad on algselt rohelised, valminult kollase sileda koorega. Suurem osa dessert banaane süüakse värske puuviljana. Väike osa dessertbanaanidest läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. Punaseid banaane kasvatatakse Keenias ja tuuakse sisse Euroopasse. Nii viljaliha, kui ka koor on punakad. Õunabanaanid veetakse sisse Keeniast ja Brasiiliast
köögiviljaroogade ümbrisena. Aioli - küüslaugumajonees. Al dente - Itaaliast pärinev mõiste, mis tähistab pasta ehk makaronide ja köögiviljade valmidusastet. Antrekoot - veise seljatükist ribikondi vahelt lõigatud steek paksusega 2 cm. Bardeerimine - lahja liha pekiviilude (peekoniviilude) sisse keeramine või nendega katmine. Besee - magustoit vahustatud munavalgest ja tuhksuhkrust. Beshamellkaste - valge põhikaste võist, jahust ja piimast, mida vajaduse korral täiendatakse lisanditega nagu mädarõigas, sibul, juust, maitseroheline jne. Blanseerimine - kuumutamine vees või aurus. Broiling grillimine. Brunoise - köögiviljade 1-2 mm suurusteks kuubikuteks lõikamine. Barbecue - ameerikapärane nimetus õues grillimisele. Dekoorimine - dekoorkihi kandmist niiskele lihapinnale eesmärgiga muuta maitset ja välimust isuäratavamaks.
Keedeti kaks kolm päeva rammusast pruunist puljongist ning paksendati pruuni rpux seguga. Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse erinevaid pruune puljongeid ja pruuni puljongi kontsentraate. Pruunide kastmete tihendamiseks kasutatakse brun roux. Pruun põhikaste, väljatulek 1 liiter/kg: 25 g võid, 25 g nisujahu (roux 50) 20 g tükeldatud maitseköögivilja, 50 g hakitud seeni, 1 kg purustatud tomateid, 2,25 liitrit pruuni puljongit. Võist ning jahust valmistatakse pruun segu, lisatakse maitseköögiviljad, hakitud seened ja purustatud tomatid, segatakse juurde pruun puljong ja keedetakse tasasel tulel 3-4 tundi aeg ajalt segades ning vahtu riisudes, valmis kaste kurnatakse. Kaste maitsestatakse vastavalt sellele, millise peatooraine juurde seda serveeritakse. Traditsioonoliselt on pruunid kastmed pisut hapukad. Sobivad tumedatele lihadele lisandiks.
leidub seda rohkesti kaunviljades ja pähklites. VITAMIINID: A-vitamiin kala-ja loomamaks,või,karetenoidid D-vitamiin kalarasv,munakollane,või, pärm E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib K-vitamiin kaalasadused, spinat, kapsas, herned Q.vitamiin taimsed produktid F-vitamiin taimsed õlid B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted B2 piim, maks, kala, pärm,kaunviljad,spinat B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim PP nikotiinhape maks,pärm,kanaliha,kalasaadused,nisukroov B6 maks,munakollane,porgand B8 neerud,süda,kartul,mais B10 foolhape maks, oad rohelised taimeosad,neerud,liha B12 verivorst,maks,tailiha,juust, pärm,seened B13 loomsed produktid B15 loomsetest produktides ja seemnetest BT karnitiin lihasaadused,pärm C-vitamiin mustsõstra ja kibuvitsa marjad,jõhvikas,kapsas, Paprika, pähklid, tsitrused H-vitamiin biotiin maks,neerud, piim,oad,tomad,munarebu
paraneb peensoole limaskest täielikult 1- 2 aasta jooksul Teraviljad Lubatud keelatud · Mais, tatar, tatrajahu, · Nisu (nisuliigid: spelta, durum, · makaronid, graham, triticale, kuskuss), · hirss, riis, riisinuudlid, · rukki-, odra- ja · popkorn, riisileivad, · kaerasisaldusega leiva ja · gluteenivabast · saiatooted, manna, · jahust leivad, saiad, · nisujahust pastatooted, · küpsised, vahvlid, · küpsised, näkileivad · pirukad, tordid, müslid, · ja pastatooted · kliid, idud Piimatooted lubatud keelatud · Piim · Kohupiimakreemid ja · Keefir, juust, · jogurtid, mis sisaldavad · kohupiim, kodujuust, · keelatud teravilju, lahjad
Botvinja- kaljast, kalast ja aedviljast külm supp, millele lisatakse vähikaelu või krabitükikesi. Bouillabaisse- kala- ja mereannisupp. Brasserii- õllerestoran, õllebaar. Brie- hallitusjuustusort. Brokoli- kapsa teisend. Brõnsa- lambapiimjuust. Brändi- veini destilleerimisel saadud kange, konjakiga samaväärne alkohoolne jook. Brülee- vedeldatud pruunsuhkur magustoitude maitsestamiseks ja katmiseks. Brüsseli kapsas- rooskapsas. Bubert- piimast,jahust või mannast, suhkrust valmistatud ja vahustatud munadest magustoit. Bulett- lihapall ka juurviljapall. Bulgur-nisu- leotatud, keedetud, kuivatatud ja purustatud nisuterad. Buee- väike lehttaigna pirukas. Café- kohv, kohvik. Cafeteria- kohvikurestoran,selveenielaud. Camembert- prantsuse pehme valgehallitusjuust. Canapé- väike võileib elegantse kattega. Clafoutis- ahjupannkook, mis sisaldab marju või puuvilju. Croissant- kohev sarvesai. Culinaire- köök ja toiduvalmistamise oskus
15 min möödudes valatakse tsentrifugaat ära ning tops jäetakse 10 minutiks nõrguma (põhjaga ülespoole). Pärast nõrgumist tops kaalutakse. a kuiva proovi kaal b tsentrifuugitopsi kaal c tsentrifuugitopsi kaal koos märja prooviga Järeldus: Veeimamisväärtus on kõrge. See tähendab, et taigna väljatulek on suur ja säilivus hea. 3. Spontaanse rukkijuuretise pH ja happesus käärimisel Juuretis on segu jahust ja veest, mida on kääritatud piimhappebakteritega. Eriti on tähtis see rukkileiva valmistamisel, kuna rukkijahus puudub kleepvalk. Hapendamise põhifunktsioon on inaktiveerida amülaasid, et vältida tärklise liigset lagundamist. Töö käik: eelnevalt valmistatud juuretis uuendatakse. Selleks segatakse 10% käärinud juuretis, 45% jahu ja 45% veega. Määratakse juuretise pH ja TTA ning asetakse termostaati 32 ºC 24 tunniks
o Maitseainesegud ( Latplanta, Knorr, Vegeta ) o Dipikastmed dippima - sisse kastma- paksud, hästi maitsestatud külmad kastmed, mis sisaldavad hapukoort, majoneesi, jogurtit, ketsupit, tomatikastet, köögiviljatükikesi- või püreesid jm. 5. Järelroogade- e. magusroogade- e. dessertkontsentraadid: o Kisellipulber MUSTIKAKISSELL o Pudingupulber 6. Jookide kontsentraadid : o Mahlajookide pulber o Lahustuv kohv, lahustuv tee, lahustuv kakao o Teepuru 7. Jahust toodete kontsentraadid: o Pannkoogijahu o Tordipulbrid 8. Kuivad eined : serveerida alati vedelikuga ( piim, jogurt, mahl), sest seedimisel paisuvad ! o Müslid o Maisihelbed o Pallid vilja-, riisi-, maisi- o Paisutatud nisu, paisutatud mais popcorn 2 KONTSENTRAADID SÄILIVAD KUIVAS KOHAS 1 2 AASTAT 9. Piimatoodete kontsentraadid : o Kondenspiim:
Seda kalendrit hakati nimeatama juliuse kalendriks Caesari sugukonnanime Juliuse järgi. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. See kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Kogu rõivastus võiski piirduda ainult tuunikaga. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. See oli suur valge poolringikujuline riidetükk, mis mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus kandis nime foorum. Varasematele templitele lisandusid uued, muu hulgas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Linna ehtisid keisrite auks püsitatud obeliskid ja triumfikaared. Akveduktideks nimetati lähedastest järvedest ja allikatest
kuulsust ja võisid loota vabanemisele ning suurtele auhinnarahadele võitude eest. Keisririigi ajal oli nii gladiaatorite võitluste kui ka hipodroomi võistluste korraldamine keisrite aukohus. 5. sajandil gladiaatorite võitlused kui paganlikud pidustused lõpetati ristiusu mõjul. Tänapäeval võib öelda, et nad elavad edasi härjavõitluses. Viljajagamine Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru., mida neile jagati. Siit tulenebki, et vaesematele kodanikele jagati tasuta leiba. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas. Hommikul ja lõuna ajal piirduti eelmisest õhtust alles jäänud paladega. Peamine oli õhtusöök, mis enamasti möödus külaliste seltsis. Kergemale eelroale järgnesid praad ja magustoit, vahel ka värsked puuviljad. Joogiks pakuti lahjendatud veini
Mööblit leidus tares napilt.Peamised mööbliesemed olid söögilaud ja kirst rõivaste hoidmiseks,jõukamatel talupegadel olid ka voodid. Kanti kodukootud linasest või villasest kangast halle,pruune ja musti rõivaid.Talvel kanti ka lambanakset üleriiet.Talupoegade igapäevane toit oli nisu-,või rukkileib ,hirsi-ja kaerapuder,hiljem ka tatrapude,ja pealerüüpamiseks kali või õlu.Leiba söödi palju.Puhast leiba saadi vaid headel saagiaastatel.Sagedane oli aga aganatega segatud jahust tehtud leib.Metsast korjati pähkleid,marju,seeni ja muid metsaande.Pühapäeviti ja pühade ajal söödi ka liha ja mune. Põllu harimises oli valitsevaks kaheväljasüsteem,kus ühele poolele põllumaast külvati vili,teine aga jäeti kesa alla.Levinud oli ka aletegemine. Ajapikku hakati aga kasutama kolmeväljasüsteemi:ühele osale põllust külvati suvivili,teisele talivili,kolmas jäeti sööti.Kolmeväljasüsteem oli nendest kõigist eelnimatutest harimisviisidest kõige soodsam
PASTA Üldnimetus Esimesed jäljed Hiinast, Indiast, levinuim Itaalias. Euroopasse tõi pasta Marco Polo. Liike üle 400. Valmistatakse jahust ( durumnisujahu,harilik nisu, tatrajahu,odrajahu, riisijahu) veest ja/või lisandist(spinat,tomat,lagrits,muna) annavad pastale värvuse PASTA SAAB NIME KUJU JÄRGI: Fusilli- spiraal Penne- lõigatud otstega Ravioli- täidisega pasta Spaghetti- spagetid ( pikad peenikesed kõrred) Tortellini- täidisega Macaroni-sarveke Liigitus: · Kasutatud maitse- või värvilisandite järgi (spinat, tomat, lagrits, seepiatint,muna jne) · Kasutatud toorainete alusel jahu sort, munaga, munata
Ühiskond oli seisuslik. Ühiskond oli orjanduslik – orje kasutati igasuguste tööde tegemisel. Perekond oli mehekeskne – valitses tervet perekonda alustades naisest ja lõpetades orjadega. Hariduse eest vastutas samuti perepea, kes õpetas lapsi kodus (peamiselt poisse). Hiljem võeti üle kreeka komme tegeleda vaimse haridusega ehk kirjandus, keeled, ajalugu jne. Toit – vaesemad sõid leiba ja jahust tehtud putru, rikkad liha. Veini lahjendati veega. Elamuteks olid nelinurkse põhiplaaniga ja aatriumiga kivihooned. Rajati mitmeid ühiskondlikke hooneid - nt kõigi jumalate tempel Panteon, obeliskid ja triumfikaared, kanalisatsioon (cloaca maxima), veejuhtmed (akveduktid), avalikud saunad (termid), amfiteatrid ja hipodroomid. Roomlaste kalender ja kuude nimetused on tänapäevani säilinud ja numbrid samuti. Arhitektuur
Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäeva rõivas oli tuunika. Pidulikemal juhtudel oli pealisrõivaks tooga. Roomlased sõid tavaliselt leiba ja jahust valmistatud putru, vale pandi lisandiks ka kala, juur ja puuvilju. Jõukamate menüüs oli tähtsal kohal liha. Kreeka ja Rooma kultuur on mõlemad täiendanud üksteist, sammuti on nad mõlemad mõjutanud tänapäeva kultuuri. Minu arust on Kreeka kultuur andnud suurema panuse, kuna see on mitmekesisem ja nüanside rikkam.
annaabi.ee 
