Puutüve mahuks on arvestatud 11 tm. Vanust on sel männil peaaegu sama palju kui Tartu Ülikoolil- üle 360 aasta. Järvselja keskusesse M. Maurachi ajal rajatud pargis on vanimate lehiste vanuseks tublisti üle 100 aasta.Kõrgust ühel Euroopa lehisel 39 m,kõrgeim ebatsuuga 33 m. 1930-ndail rajatud dendropargis kasvavad peamiselt erinevad okaspuud- kanada tsuuga, serbia kuusk, ajaani kuusk, hiigelelupuu, korginulg, hall nulg, rumeelia mänd jpm. Järvselja jahiloss 1912.a.ehitati Selgjärve kaldale Kastre mõisniku Nikolai von Esseni jahilkäikude peatuspaigaks jahiloss, mis oli alates 1921.a. kasutusel Tartu Ülikooli metsandusüliõpilaste elupaigana praktikumide ajal. Loss hävis tulekahjus 1948.a. Praegune Järvselja jahiloss valmis 1980.a. Praktikumide läbiviimise ajal on loss eluasemeks EMÜ õppejõududele. Peale selle on ruume võimalik välja üürida mitmesuguste ürituste korraldamiseks või lihtsalt ööbimiseks.
Renessanss Prantsusmaal · Losside nimesid kontrolltöös ei küsi. · Oluline arhitektuuri (losside) üldiseloomustus. · Skulptuuridele tähelepanu pöörata! jahiloss Chambord Chenonceaux´ loss Pierre Lescot´ (1510-1578) · Louvre´i loss Fontainebleau loss Ussé loss Pariisi raekoda Jean Goujon (u. 1510-1568) · Nümfid süütute kaevult Neli aastaaega Germain Pilon (u. 1535 1590) · Henri II ja kuninganna Caterina de`Medici hauamonument · Jean Clouet · Francois I Francois Clouet · Suplev naine
· Pr.maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, th. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. · Tähtsaim oli arhitektuur. Loire jõe orgu kerkis ridamisi losse: Francois I jahiloss Chambord (tänapäeval presidendi suveloss); Chenonceaux' loss, ehitatud sillana üle jõe, kaaristu; Amboise; Blois; AzayleRideau. · Lossid erinesid Itaalia palazzodest * Olid veel gootipärase põhiplaani & masside jaotusega, kuid reness. detailide & dekooriga: katus oli kolmnurkne ning sageli olid katusel tornikesed * eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks
PõhjaKõrvemaa looduskaitseala läbib Soodla jõgi, idast piirab Valgejõgi Joonis 6. Paukjärv Külastuskeskus toitlustuse, saunade ja varustuse rentimiseks. Talvel on avatud suusa, lumelaua ja lumerõnganõlvad. Muuseumid Matkarajad A. H. Tammsaare muuseum Suviti teatrietendused Jäneda mõis Musta Täku Tall Vabaõhurestoran Jäneda Suurvanker ülisuurele plaanvankrile ehitatud kõrts. Jäneda jahiloss Joonis 7. Jäneda Suurvanker Albu mõis PõhjaKõrvemaa Eestimaa Sveits pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks Üks populaarsemaid rattamatkakohti Matkarajad RMK poolt tähistatud Joonis 8. Vaatetorn Venemäel Joonis 9. Tõukekelgumatk Joonis 10. PõhjaKõrvemaa Joonis 11. Matkarada Põhja
mille ametnikud vangistasid prostituute Marie Antoinette · Maria Theresial 16 last · Kümnes laps Marie Antoinette sai Prantsuse kuninga Louis XVI naiseks(pildil Marie Antoinette) Schönbrunni loss · M Theresia laskis ehitada Viini lähedale oma Versailles' pargi ja tiikidega · 1441 ruumi lossis ning pikad rokokoostiilis galeriid · Õukondlasi 2400. teenijaid 250 (slaidid) Schönbrunn · Algselt oli Habsburgide jahiloss · Nimi pärit sellest paigast leitud imeilusa allika schöner brunnen järgi · Barokklossi rajamist alustati 1686 keiser Leopold I ajal · Kuulsamad lossielanikud: Maria Theresia, kellele olevat 6-aastane Mozart andnud oma esimese kontserdi, ja keiser Franz Joseph I abikaasa Elisabethiga (Sissiga) M. Theresia valitsemisaeg · 1740-1748 puhkes Austria pärilussõda, osalesid paljud Euroopa riigid · Austria kaotas Sileesia, mida ei õnnestnud
*mitmetiivaline (2 suurt tiiba) *siseõu *baroklik klassitsismistiil *üle poole km pikk *kuninganna ja kuninga ruumid + aadelkonna ja õukonna ruumid *taga võimas väga suur park(arhitektiks A. le Notre.Projekteeris kolm põhiteed,mis lähtuvad lossi juurest kiirtena.Sirged.Keskmine viib Pariisi.) *varem oli seal väike tavaline jahiloss Notre rajas regulaarpargi reegilpärane,pinnad jaotatud geomeetriliselt, puud-põõsad lõigati kujunditeks.Taheti parandada & ilustada loomulikku loodust,täiendada ja seda mõistusesüsteemile allutades.Palju skulptuure ja purskkaeve. Loss seest: *palju stukreljeefe *värviline marmor *peeglid(aknaga vastassuunas,et võimedada peeglite sära mõju) *lühtrid
toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-1708) Varem asus seal jahiloss, mida pikendati 580m pikkuseks Siseruumid Hoone keskuseks kuninga magamistuba Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii Kuninga ruumidega on seotud nn. Sõja salong, kuninganna omadega Rahu salong Lossi tähtsamad ruumid on kaunistatud värvilise marmori, valgete või kullatud stukkreleefide ning seina-jalaemaalidega. Versailles´ park Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide Põhimõtteks on, et ilu tuleb luua
sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomuliku joont! * Humanismmaailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane.
RENESSANSS *Mõiste renessanss tuleneb prantsuse sõnast renaissance 'taassünd', võeti kasutusele Itaalias 14. sajandil. *Hõlmab ajavahemikku 14.-16. sajand. *Nimeta ajastu olulisemaid kultuuri - ja teaduse saavutusi: Maalikunst- Leonardo Da Vinci "Mona Lisa" ja "Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal Arhitektuur- Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skupltuur- Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni Nümfid Kirjandus- 14.-15.saj kirjutised hakkasid rohkem väärtustama meelelist ilu, Boccacio Dekameron Teadus- nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama *Nimeta Ars Nova ajastu silmapaistvaim helilooja ja tema eluaastad. Guillaume de Machaut (1300-1377) * Missugused muutused toimusid kunstmuusika zanrites?
Siiski ei suudetud Prantsusmaale "ümber istutada" itaalialikku kunsti, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Lossid Üks teisest kaunim, kerkisid lossid piki Loire'i jõe kaldaid. Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi
Kooli park Esimesed teated koolihariduse andmisest Türil pärinevad 17. sajandist. Tänu kohalike inimeste poolt kogutud rahale valmis 1924.aastal esimene spetsiaalselt koolimajaks ehitatud hoone. Siin alustas tööd Türi aiamajandusgümnaasium. Praegu õpivad selles kaunis koolimajas Türi Gümnaasiumi algklassid. Hea akustikaga saalis toimuvad kontserdid, konverentsid. Hoone kutsub turiste ilusa välisfassaadi, avarate ruumide ja huvitava ajalooga. Tagametsa jahiloss (Türi vald, Rassi küla) Kabala mõisniku poolt 1914.a. puidust ehitatud 3-kordne jahiloss. Tänaseks on renoveeritud ja kuulub Eesti Skautide Ühingule. Läheduses asub mälestussammas Eesti metsavendadele ja taastatud metsavendade punker. Siit saab alguse ka Saarjõe matkarada jalgsimatkaks (ca 8 km) Türi vana apteek (Paide tn 10, Türi linn, Türi vald) Endise Alliku mõisa kanalas avas 13. jaanuaril 1892. aastal uksed apteek. 22.
Sambad on paaridena, kusjuures üks sammastest sageli eendub see tekitab rahutu efekti. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid, kuhu paigutatakse skulptuure. Kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokis esineb teatav vägivald. Väga iseloomulikuks detailiks barokile on murtud viilud, voluudid. Prantsusmaal peeti Itaalia barokist väga lugu, kuid arhitektuur kulges siiski teist rada. 17. sajandi kuulsaimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Sellest sai Louis XIV pearesidents, oma suuruse ja toredusega pidi hämmastama kogu Euroopat. Loss on ehitatud klassitsistlku rangusega, rõhutatud on horisontaaljoont, sellest võetakse eeskuju lossiarhitektuuris. Enamikul neist on lossi keskel läbi 2. ja 3. korruse ballisaal. Väliselt üldiselt range, erinevalt kirikutest. Sisekujundus Suuremat sära ja hiilgust näeme barokiajastu interjöörides. Seina pindu liigendavad võimsad,
° Louis XIV kahtlustas Fouquet rahavarguses ° Minister vanglasse, ise hakkas Versailles' lossi ehitama ° Samad kunstnikud : arhitekt Louis Le Vau, maalikunstnikud Charles Le Brun ja aiakujundaja André Le Notre Versailles' loss ° Louis XIV peamine residents ° Pariisist 40 km ° Pidi ületame kõik varasemad valitsejate elupaigad ° Parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud Joules Hardouin-Mansart ° Varem samas kohas asus jahiloss, mida laiendati oluliselt (580m) ° Lossi juures sirgete kiirtena kolm teed ° Künka harjal loss, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahel pidulik Marmorõu Versailles' park ° Peamiseks kujundajaks André le Nôtre ° Ka kuninga isiklik maitse ° Lossi teisel küljel hiiglaslik park ° Lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal ° Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti näide regulaarpark
vastukaaluks argipäeva, perekonnaelu, kodurahu VI Vaata fotot lk 163 (Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Saksamaal) ja kirjelda seda ruumi kui silmapaistvat rokokoo näidet! Võid kasutada ka väljendeid lehekülgedelt 157-158 (Rokokoostiil sisekujunduses) Jahiloss, mis asub pargi lõunaosas ja mis on pühendatud jahijumalanna Dianale, ehit.1740 Amalienburgi lossi interjöör siseruum on kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad on kaetud heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnevad õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Kasutatud on peegleid ja seinad on värvitud heledaks kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega.
Iga päev veetis ta mitu tundi jahil, saatjaiks isiklikud koerad Bonne, Põnne ja Nonne. Ta oli hea laskur ja vaatamata tüsedusele ka korralik ratsamees. Louis XIV residents oli algul Louvre'! loss. Kui seal oli 1671. aastal tulekahju, kolis ta koos õukonnaga Tuileries'sse. Üha rohkem aga hakkas Pariisi põlgavale kuningale meeldima Pariisist 18 km eemal asuv Versailles, kus ta alates 1665. aastast veetis ühe päeva nädalas. Sealne vana jahiloss oli liiga väike -- ainult 20 tuba. 1669. aastal algasid suurejoonelised tööd uue lossi ehitamiseks. 1682. aastal oli jõutud niikaugele, et kuningas koos õukonnaga kolis sinna üle. Peale Versailles' lossi valmis ka ulatuslik pargikompleks. Järgmisel sajandil ehitustööd jätkusid. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Kuninga kõige igapäevasemaidki toiminguid saatis suur tseremoniaalsus
MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum.
See elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, siseõuega keskel. Fassaadid on kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega (selline müüritis, kus kivide esikülg on jäetud tahumata, on rustika). · Prantsusmaal on palju renessanss-stiilis losse, eriti palju on neid Loire`i jõe orus. Need on tõelised muinasjutulossid, rikkalikult kaunistatud, tornide ja katuseakendega. Üks tuntumaid on kuningas François` I Chambord`i /samboori/ jahiloss. (364 ruumi, katus nii rikkalikult kujundatud, et näeb välja kui omaette linn). · Louvre`i /luuvri/ lossi vanimad osad Pariisis on samuti renessansiajast (lõpetati 19. sajandil). II Maalikunst ja skulptuur Selgelt ilmneb eri rahvaste eripära. Tähtsaim maa Itaalia. Itaalia Vararenessanss Ilmnevad edusammud looduse ja ruumi kujutamisel, loomulike pooside ja inimese tundeelu edasiandmisel. Kasutatakse puhtaid kirkaid värvitoone. Üksikasjade peen väljamaalimine on
Kunst sai absolutisliku valitseja ülistamiseks ja jäädvustamiseks. Louveri idafassaadi juhtivaks arhidektiks sai Claude Perrault. Fassad sai klassitsistliku lahenduse, 3-korruseline fassaad. Esimesele toetuvad üle kahekorruse kahekordsed sambad, keskel on kolmnurk sth. Sellega pandi paika klassitsismi algus Prantsusmaal. Kõige olulisem on Versailles, mis pidi ületama kõikide varasemate valitsejate residente. Juhtivaks arhidektiks sai Jules Hardonnis- Mansart. Varem oli seal jahiloss, lossi kogu pikkuseks sai 538meetrit. Sisenedes lossi oli marmorõu ja jätkus pargiga. Park on reeglipärane ja arhidektuuriline, sellest kujuneb välja Prantsuse pargistiil- ilu tuleb luua loodust täiendades. Ruumide paigutus rõhutas kuninga iseloomu- kuninga magamistuba oli lossi keskuseks. Kõige suurem ja ilusaim oli peegligalerii. Kahel pool saali oli sõjasalong (kuningale) ja rahusalong (kuningannale). Võrreldes Itaalia barokkiga oli Verssaile mõõdukan, n.-ö. Baroklik klassitsism
-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane.
oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Üks teisest kaunim, kerkisid lossid piki Loire'i jõe kaldaid. Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Chambord
kuninga enda Noalaevaks.2 Majanduslikud prioriteedid peegelduvad maakasutuses: uute maade avastamine ning teaduse arengule järgnenud paremat arusaamist universumist ja Looja tööst. Loodus, millesse senini suhtuti pigem aukartusega, oli täielikult allutatud inimese, siinkohal Päikesekuninga tahtele.3 Krahv de Saint-Simon on iseloomustanud seda kui looduse türanniseerimist.4 Alguses oli Versailles’ loss Louis XIII jahiloss, ka tema poeg Louis XIV kasutas lossi esialgu lõbustuste korraldamiseks, milleks sai eeskuju Katariina di Medicilt, Henri II 1 Toman, Rolf. Barokk: arhitektuur, skulptuur, maalikunst. Tallinn, Koolibri, 2008, lk 152. 2 Pigeat, Jean-Paul. Gardens of the world: Two Thousand Years of Garden Design. Paris, Flammarion, 2003, lk 42. 3 Ibid. lk 38. 4 Hobhouse, Penelope. Aianduse ajalugu. Tallinn, Varrak, 2006, lk 150. 4
hülgas itaaliapärased liialdused ja arendas edasi Palladiole omast joont (sammaste rohkus). Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. Selle suursugusus on saavutatud rahuliku kompositsiooni ning ülearuste detailide vältimisega. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise peameistriteks olid peaarhitekt JULES HARDOUIN-MANSART ja aiakunstnik ANDRE LE NOTRE. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Selle stiili põhiideeks on,
tellimused. Loire'i jõe orgu kerkis rida imeilusaid losse Amboise, Blois, Chambord, Azay-le-Rideau, Chenonceaux jt, millel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus. Pariisist lõuna pool ehitati Fontaineblau jahiloss, kus töötasid sisekujundajatena itaalia maalijad ja skulptorid, pannes aluse nn Fontaineblau koolkonnale. Pariisis alustati 1546. aastal Louvre'i lossi ehitamist, arhitektiks PIERRE LESCOT (u.1510-1578). Lescot' stiil: - kõrge viiluga katus; - fassaad koosneb kahest täiskorrusest ja poolkorrusest; - korruse ja katuse vahel balustraad; - frontooniga aknad; - ümarkaar; - üldkompositsioon selge ja harmooniline; - rikas ja maitsekas dekoor.
Prantsusmaa: o Võttis üle Itaaliast- läbi Itaalia sõjakäikude o Renessansi kuningas- Francois I o Esimene vararenessansi näide Louis VIII aegne Amboise loss Blois'i lossi keerdtrepp o Parim näide- Chambordi loss- spetsiifiline katusearhitektuur-kõrged katused, liigendatud korstnate, tornide ja katusekambritega o Le Breton- Fontainebleau lossi ehitamine-kuninglik jahiloss, siseruumidest eriti kuulus Francois I galerii o KÕRGRENESSASS JÕUDIS FRANCOIS I VALITUSAJA II POOLEL o Lescot (1510-1578)- Louvre'i lossi ehitamine. Lõplikult valmis 19.saj keskel, fassaad koosnes 2-st täiskorrusest, mis oli liigendatud korintose stiilis, pilastrite ja piilaritega ja poolkorrusest o Delorme (1510-1570)- alustas Tuileries lossi ehitamist,
(sammaste rohkus). Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. Selle suursugusus on saavutatud rahuliku kompositsiooni ning ülearuste detailide vältimisega. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise peameistriteks olid peaarhitekt JULES HARDOUIN-MANSART ja aiakunstnik ANDRE LE NOTRE. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Selle stiili põhiideeks on, et loomulikku loodust tuleb parandada, ilustada, allutada
a. Madriidi ehitada Escoriali ansambli 1563 .Ansambli moodustasid kuningapalee ja augustiinlaste klooster. Arhitektid Bautista ja de Herrera. Mõlemad hispaani arenessansi põhitegijad. Aed oli kuulus oma purskkaevude ja mälestussammaste rohkusega. Kompleksi kuulus ka suurim kloostriõu, keskel purskkaev ja 4 basseini. b. Tuntuim tema ehitatud aed oli Aranjuezi suvelossi aed Tajo jõe kaldal, varem oli seal jahiloss,ühendati aiaga ja saarele rajati aed, mis oli sillaga ühendatud. Detailid oli alleed. Jalaks toodigi tema ajal Hispaaniasse. 17 saj uuendati seda aeda C. Lotti poolt. Tema kasutatud purskkaevaude lahendused olid bütsantsi-islami juurtega. 3 c. C. Lotti kuulsaim kavand oli Madridi ehitatud Bueno Retiro palee
Siiski ei suudetud Prantsusmaale "ümber istutada" itaalialikku kunsti, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Üks teisest kaunim, kerkisid lossid piki Loire'i jõe kaldaid. Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil
Fassaad kolmekorruseline Soklikorrusele toetuvad paarissambad, (kolossaalorder) Fassaadi keskel oleva värava kohal katusega paviljon Sai eeskujuks järgnevate sajandite jooksul paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel Versailles' loss, baroklik klassitsism · Oli kuninga residendiks · Koondati parimad skulptorid, maalijad, arhitektid · Juhtiv JULES HARDOUIN-MANSART · Varem asus seal jahiloss, laiendati kokupikkus 580 m · Lossi juurest kolm sirget teed, keskmine Pariisi suunas, · Keskosa ja eenduvate tiibade vahel Marmorõu Versailles' park · Lossi teisel küljel oli park, lossiruumi jätkuna (peod, rituaalid jne) · Reeglipärane ja sümmeetriale allutatud (põõsad, lillepeenrad, basseinid, teed jne) · Marmorfiguurid · Peamine kujundaja ANDRE LE NOTRE Tema kujutatud on ka Vaux-le-Vicomte'i lossi park Versailles' lossi siseruumid
maalidega, mis asuvad erootika piirimail. Meie tunneme barokki eelkõige tema eksimatu enesekindluse ja selge uhkeldavalt dramaatilise mõju järgi. [17] Joonis 27. Apollon ja Daphne. [25] Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel (joonis 28). Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. [ibid] Joonis 28. Versailles`i loss. [ibid] 20 Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise
tema nime järgi mansartkorruseks. Mansarti töö: Bloisi lossi üks tiib Louis Le Vau(1612-1670) Tegi Vaux-le-Vicomte lossi rahandusministrile, mille projekteeris minister ise. Aia kujundas Andre Le Notre(1613-1700), kes oli ajastu suurimaid aiakunstnikke. Louis XIV oli kutsutud lossi avapeole. Oli kade ja lasi lossi peremehe vangi panna. Ta oli sellest lossist jahmunud. 17. saj. suurimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandiooseks ansambliks. Ümberehituse peameistriks oli arhitekt Jules-Hardouin- Mansard(1646-1708). Tema kavandas 72 m. pikkuse pildigalerii Versailles' lossis. Maalide autor oli Charles Le Brun. Lossis pidi saama elada 1500 inimest, oli ooperisaal ja väike kirik. William Hogart inglise barokk, maalikunstnik. "Moodne abielu" 12. ptk Rokokoo 18. saj. Prantsusmaa. Umb. 1720-1770. Rokokoolik sisekujundus 18. saj
· iga lossi osa oli kaetud iseseisva kõrge ja järsu katusega, mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga aknad, sllist katusekorrust nim. kunstniku järgi mansartkorruseks · Bloisi loss Louis Le Vau 1612-1670 · projekteeris rahandusministrile Vaux-le-Vicomte lossi, lossi aia planeerija oli Andre le Norte, lossi omanik pandi korruptsiooni ettekäändel vangi · Versaille's loss, Louis 14. käsul ehitati endine jahiloss ümber ansambliks - suursugune ehitis, ümberehitamise peaarhidektiks oli Jules Hadouin-Mansard (Francois oli tema vanaonu), tema kavandatud oli ka 72m pikkune Peegli Salong, ovaalne medaljon, kuninglik Ooperisaal, väikene kirik (grott- looduslik koobas) · Talvepalee 12. peatükk Rokokoo sisekujunduses · 18 saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja kangus
Iga päev veetis ta mitu tundi jahil, saatjaiks isiklikud koerad Bonne, Põnne ja Nonne. Ta oli hea laskur ja vaatamata tüsedusele ka korralik ratsamees. Louis XIV residents oli algul Louvre'! loss. Kui seal oli 1671. aastal tulekahju, kolis ta koos õukonnaga Tuileries'sse. Üha rohkem aga hakkas Pariisi põlgavale kuningale meeldima Pariisist 18 km eemal asuv Versailles, kus ta alates 1665. aastast veetis ühe päeva nädalas. Sealne vana jahiloss oli liiga väike -- ainult 20 tuba. 1669. aastal algasid suurejoonelised tööd uue lossi ehitamiseks. 1682. aastal oli jõutud niikaugele, et kuningas koos õukonnaga kolis sinna üle. Peale Versailles' lossi valmis ka ulatuslik pargikompleks. Järgmisel sajandil ehitustööd jätkusid. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Kuninga kõige igapäevasemaidki toiminguid saatis suur tseremoniaalsus
Ruumid mõeldud läbimiseks. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu.
G. Guarini: töötas San Vincenzo kiriku kallal Modenas Cappella della Santissima Sindone Palazzo Carignano Filippo Juvarra: Palazzo Madama – lähtus kujunduses Versailles`ist. Asetseb keskaegse linnuse ees otse kuningapalee vastas. Superga kirik – linna kroon. Asub Alpi eelmäestiku vastas mäejalamil. Üheaegselt pühendkirik, mis püstitati pärast võitu prantslaste üle ja Savoia perekonna mausoleum. Sammasportikusega tsentraalkirik. Stupinigi jahiloss – avara ja mitmekesise põhiplaaniga. Chiesa del Carmine – mõjub rokokoolike lisanditega gooti kirikuna. Bernardo Vittone: Santa Chiara kirik 4.Bernini- arhitekt ja skulptor Peetri väljaku kolonaad, ovaalne ja trapetsiaalne väljakuosa, keskel obelisk. Kasutas keerdsammastega baldahhiini Püha Peetri haua kohal, ovaalakent, kiirtemotiivi, kullasära. (Peetri troon) Navona väljak Roomas. Skulptuur: Püha Teresa ekstaas Apollon ja Daphne Persephone röövimine Taavet
ehitamisel. NB! Suurenda pilte! a) J. Clouet. François I portree b) Keegi Leonardo õpilastest. Leonardo portree. Terve Loire'i org täitus muinasjutuliste lossikestega, millest õhkub prantsuslikku muretust ja romantikat: sillale ehitatud Chenonceaux3, Azay-le-Rideau4, Ussé5, mis inspireeris kuulsat muinasjutuvestjat Charles Perrault'd6 "Uinuva kaunitari" kirjutamisel, jt. NB! Suurenda pilte! a) Azay-le-Rideau' loss b) Ussé loss Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks
Arhitektuur Peetri kirik Roomas maail ma suuri m kirik .Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Te ma sur ma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Te ma alustas kupli ehitamist. palazzo`d itaalia rikaste elamud. Se e elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, sise õue ga keskel. Fassaadid on kaetud jä medalt tahutud kiviplokkidega. Üks tuntumaid on kuningas François` I Chambord`i jahiloss. Louvre`i lossi vani mad osad Pariisis on sa muti renessansiajast. MAALIKUNST JA SKULPTUUR Itaalia. Vararenessanss Ilmnevad edusa m mud looduse ja ruumi kujutamisel, loo mulike pooside ja ini mese tundeelu edasiand misel. Kasutatakse puhtaid kirkaid värvitoone. Üksikasjade peen väljamaali mine on ehk pisut naiivne, kuid selles siiruses on o ma v õlu. Vararenessansi maalikunsti rajaja on Masaccio- Te ma lühikesest elust on vähe teada. Gootikaga v õrreldes on ta julge uuendaja. Ta
arendas edasi Palladiole omast joont (sammaste rohkus). Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. Selle suursugusus on saavutatud rahuliku kompositsiooni ning ülearuste detailide vältimisega. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV-14 tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise peameistriteks olid peaarhitekt JULES HARDOUIN- MANSART ja aiakunstnik ANDRE LE NOTRE. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Selle stiili põhiideeks on, et loomulikku loodust tuleb parandada,
Tasakaalustatud ja rangetele eksterjööridele vastandati aga jõulised barokksed siseruumid. 17. sajandi kuulsamaid ehitisi Prantsusmaal on Versailles`i loss. Selle peamiseks ehitajaks oli kõrgbaroki kuulsamaid meistreid J. H. Hardouin Mansart ( 1646-1708 ). Lossiehituselugu ( Louis XIV ajal sai sellest kuninga peamine residents, olles seega suurepäraselt absolutistliku monarhia olemuse väljendajaks ) ulatub 17. saj. 30. aastatesse, siis oli sinnaehitatud väike jahiloss, 70. aastatel laiendas L. Levau ehitist, säilitades vanast lossist ainult nn. Marmorõue. Aga ka Levau ümberehitustest jäi Louis XIV väheseks - uus loss pidi oma toreduselt ületama kõik eelnevatel perioodidel loodu. Seda ülesannet hakkas täitma Hardouin Mansaert, kes lossi põhihoonet täiendas tiibehitustega ( fassaadi pikkuseks sai 580 m ), mis moodustasid linnapoolsele küljele auhoovi. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud horisontaalsust pehmendavad mansardkatused
kujundajaks Nikolaus Pigage. Aed oli tähelepanuväärne oma erandliku ringparteri poolest, mille läbimõõt ulatus 325 meetrini. Parter oli suletud lossi poolt kumerate hoonetega, vastasküljelt lehtlakäikudega. Peatelje moodustas lai mitmerealine allee, mis suundus pargi sügavusse. Sellega ristus ringi keskel samasugune põikallee, ristumiskoha markeeris Arioni purskkaev ümmarguses basseinis. Aeda on hiljem täiendanud Ludwig von Sckell. Veitshöchheim - Würtzburgi piiskoppide jahiloss ja aed, u 6 km kaugusel linnast. Esindab rokokoo mängulisust ja ornamendirohkust, sisaldades ligi 300 skulptuuri, mis on loodud nii Kreeka mütoloogia ainetel kui kujutavad ka muusikuid, tantsijaid, jahiloomi ja fantastilisi olendeid. Aia keskpunkti moodustab suur järv kujur Ferdinand Tietzi poolt loodud Parnassigrupiga. Aia planeering lähtuski sedapuhku sellest ovaalsest basseinist, mitte lossist.
annaabi.ee 
