naudingutest. · Eitas kiriklikke arusaamasid. HUMANISM kirjanduses · Kirjanikud ja kunstnikud olid esimesed väljendajad. · Dante Alighieri teos ,,Jumalik komöödia"- kristlik kujutlus põrgust ja põrgutulest, aga kirjutab inimlikult, kirega, kaasahaaravalt. · Luuletaja Franscesco Petrarca kirjutab armastusest ja kodumaast · Kirjanik Giovanni Bocaccio ,,Dekameron" pilkab kiriklikku liiderlikust, jaatab naudinguid. TEADUS · Leonardo Bruni uuris ajalugu. Uuris antiikfilosoofide elulugu, Firenze ajalugu. Rõhutab ka naiste koolitamist. · Lorenzo Valla ajalooallikate kriitika rajaja. Kirjutas traktaadi(!?) üriku ,,Constantinuse kingitus" kohta. See oli mingi tähtis ürik tänu millele oli saanud paavst võimu üle terve Lääne-Rooma riigi üle. Ühesõnaga tõestas, et see ürik on võltsing 8.sajandist, tänu millele võeti paavstilt õigustamatu võim
tõesed, teised mitte. Martin Heidegger Hilise Heideggeri filosoofia järgi on meile antud ülesanne olla maailma valvurid, milles kätkeb meie mõte. Maailm on püha koht. See ülesanne ei seisne mitte ainult teatud intellektuaalses ja praktilises hoiakus maailma vastu, vaid austuses maailma, eriti loodusliku maailma vastu. Friedrich Nietzsche Nietzscheütleb, et elu mõte on üliinimene, kes pärast inimest loob mõtet, jaatab elu ja kannab väärtusi. Teine vastus on, et elu mõte on võimutahe. Võib-olla need vastused on ühitatavad: võimutahe tekitab üliinimese või üliinimene esindab võimutahet. Võib-olla võimutahe on elu tuum või olemus ja üliinimene on elu eesmärk. Arthur Schopenhauer Schopenhaueri järgi tuleb välja, et me ei tohiks võistelda, ei tohiks olla krabajad ega lurjused, vaid peaksime olema igaühe vastu kaastundlikud ja lahked, sest me kõik oleme
Tööline võõrandub esemest. Töö võõrandumine. Tööline näeb tööd kui protsessi endast eraldiseisvana. Ei taha tööl käia enam, tunneb end õnnelikuna ainult väljaspool tööd. Tema tegevus töölisena ei kuulu talle endale, vaid kellelegi väljastpoolt. Ta laostab end tööl nii füüsiliselt kui vaimselt. Inimese liigiolemuse võõrandumine. Inimene hakkab vaatlema end iseenda loodud maailmas. Jaatab end, kui liigiolendit. Võtab inimeselt tema liigielu. Sellega kaasneb ka inimeste üksteisest võõrandumine. Kõige tähtsam ja kõige aluseks on töö võõrandumine. Tööprotsess toimub alati teatud omandi – ja võimusuhete raames. 7. Marx ja Vene eksperiment. Marx ja Engels prognoosisid sots.revolutsiooni. Eelduseks pidi olema majanduslikult ja sotsiaalselt arenenud riik. Marxi teooriast lähtuvalt ei saanud
omavahel kokku leppida. 2. seadus Vasturääkivusi välistav seadus. Kehtib ühe ja sama ajaühiku kohta ühes ja samas suhtes.. Otsustus A ei saa samas suhtes olla üheaegselt tõene ja väär. Kaks vasturääkivat otsust saavad olla tõesed, kui nad on antud erinevatel ajaühikutel. A....Ä 3. seadus PRINCIPIUM EXCLUSI TERFII. Kahest otsusest, millest üks eitab, teine jaatab, on üks tingimata tõene. V= või (visjunktsioon) AVÄ MINA+mitteMINA= UNIVERSUM Selleks, et see seadus toimiks, tuleb sõnastada nii, et kehtiks universumi reegel. Nii, et kolmandat võimalust ei saaks tekkida. Kolmas võimalus - määramatus ja seadus pole rakendatav. Universumi seadus pole rakendatav seal, kus universum pole üles ehitatud. Pole rakendatav tulevikusündmuste hindamisel. 4. seadus küllaldase aluse seadus
kaks sõna, kellel kõigiga on ühist. Kuseti peatsis "Vaiva" skaala kumab. On öises eetris mitukümmend saatjat. Ning magnetsilmaga, mis vidub unetumalt, meid kogu suur ja kauge Maailm vaatab. Laul, kostev raadiost, tundub, meile hüüab, et unelmates muretult me magaks. ...Kuid sama laulu öisest eetrist püüab Jack Jane'i kõrval ookeani taga. Seal magnetsilm niisama moodi vilgub ning selle pilgul Maailm neidki jaatab. Ja "Philips-extra" skaalal silmapilguks nad saavad kätte sellesama saatja. Alt laulab sireleist, kus õites õnne peitub, ja tähest langevast öötaeva täherägus. Ning sest, et õnne vales pole leitud, et õnn on tõde otsijate nägu. Siis äkki paiskub nende tuppa Moskva, hääl, pakkuv sõpruse ja usalduse aadet. Kuid neile Moskva sama võltsilt kostab kui meile Lääne propagandasaade.
kaks sõna, kellel kõigiga on ühist. Kuseti peatsis "Vaiva" skaala kumab. On öises eetris mitukümmend saatjat. Ning magnetsilmaga, mis vidub unetumalt, meid kogu suur ja kauge Maailm vaatab. Laul, kostev raadiost, tundub, meile hüüab, et unelmates muretult me magaks. ...Kuid sama laulu öisest eetrist püüab Jack Jane'i kõrval ookeani taga. Seal magnetsilm niisama moodi vilgub ning selle pilgul Maailm neidki jaatab. Ja "Philips-extra" skaalal silmapilguks nad saavad kätte sellesama saatja. Alt laulab sireleist, kus õites õnne peitub, ja tähest langevast öötaeva täherägus. Ning sest, et õnne vales pole leitud, et õnn on tõde otsijate nägu. Siis äkki paiskub nende tuppa Moskva, hääl, pakkuv sõpruse ja usalduse aadet. Kuid neile Moskva sama võltsilt kostab kui meile Lääne propagandasaade.
Mis on liitotsustused? Liitotsustused moodustatakse lihtotsustustest, ühendades need omavahel loogiliste seostega. Õige mõtlemise seadused - Samasuse seadus (iga mõiste või väide peab ühe arutluse kestel jääma samaseks). - Vasturääkivusi välistav seadus (otsustus a ei saa olla üheaegselt ühes ja samas suhtes tõene ja väär). - Välistatud kolmanda seadus (kahest otsustusest A ja A, millest üks eitab seda, mida teine jaatab, on üks tingimata tõene). - Küllalduse aluse seadus (igat väidet tuleb põhjendada mingi teise väitega, mille tõesus on kontrollitud). Mis on järeldus? Järeldus on mõtlemise loogiline vorm, mille tulemusena ühest või mitmest meile tuntud ja teatud mõttes seotud otsustusest saadakse uus otsustus, mis sisaldab endas uut teadmist. Nt: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene Sokrates on surelik Kuidas järeldusi liigitatakse?
järgima. Samasusseadus "Ühes ja samas kohas, ühes ja samas suhtes on tarvilik, et iga mõiste või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, oleks kasutatud iseendale sisuliselt identsena." (Galina Vuks, Traditsiooniline formaalne loogika, Tartu, 1999, lk 23) AA Vasturääkivuse lubamatuse seadus Loogiline arutlus ei tohi olla vasturääkiv. Vasturääkiv on arutlus siis, kui arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab (Galina Vuks, Traditsiooniline formaalne loogika, Tartu, 1999, lk 26) ¬(A& ¬A) Välistatud kolmanda seadus "Kahest väitest, millest üks eitab seda, mida teine jaatab, on üks tingimata tõene ja teine väär ning kolmandat võimalust tõe väljendamiseks arutatava küsimuse suhtes ei ole." (Galina Vuks, Traditsiooniline formaalne loogika, Tartu, 1999, lk 29). A ¬A Küllaldase aluse seadus
B-sektor. Järgmise sihtrühma moodustab publiku C-sekto, kes erinevalt D-ehk 0-sektorisy - propagandasõnumiga suhestub. Publikuspekter D hoiab kriitilist distantsi ja vajab äratust. Vastasleeris moodustub publikusektor A viienda kolonni., keda saab kasutada primaarse sihtrühma laiendamiseks seal. Puliku neljandusest hoopis välja jääb Q-rühm rahu-kvietism, täielik leppimus Jumala tahtega, kes passiivselt jaatab ühtviisi kõikide sektorite seisukohti )eitades ka sektori D eitust, jaatades seda).???nope PUBLIKUSPEKTER on publiku osa, kes propagandasõnumit tõsiselt võtab. Publiku neljanduses katab publikuspekter sektoreid A C. Publikuspekter jaguneb nõustumise alusel kaheks. 3.3 NÕUSTUMISPÜRAMIID - kommunikatsioonipüramiid on mitmetasandiline publiku mudel, kus tasandid pealduvad üksteisele nõustumise proportsionaalse kasvu või
Näiteks vähis, kemoteraapiaga ja radioteraapiaga. See kaasab distressi põhjustavate kliiniliste sümptomite mõistmiseks ja nendega toimetulekuks vajalikke uuringuid. Palliatiivne ravi pakub leevendust valule ja teistele distressi põhjustavatele sümptomitele. See keskendub patsiendi elukvaliteedi parima võimalik taseme saavutamisele. Võib ka avaldada positiivset mõju haiguse kulgemisele. Antud ravi jaatab elu. Samuti suhtub surma kui loomulikku protsessi. Palliatiivne ravi kasutab meeskonnatöö põhimõtteid vastades patsiendi ja tema perekonna vajadustele. See ei püüa ega keskendu surma kiirendamisele või selle edasi lükkamisele. Palliatiivne ravi integreerib patsiendi ravisse psühholoogilised ja spirituaalsed aspektid Pakub patsiendile toetavat süsteemi, et aidata tal elada surmani nii aktiivselt kui võimalik.
Ka teatavad teoreetilised põhjendused räägivad idealismi kasuks, kuna ainult see suudab tuletada meie kogemusmaailma mõlemad kategooriad: teadvuse ja esemed. Fichte arendas Kanti krititsismi absoluutseks idealismiks, milles ta täielikult hülgas ,,asja iseeneses". Teadusõpetuse alusmõistuseks on ,,mina", mitte üksiku isiku mina, vaid üldine, üleindividuaalne mina. ,,Mina" ei ole Spinoza substants, vaid puhas aktiivsus, teadvuse kõlbeline tegevus. Oma aktiivsuse läbi jaatab mina iseennast või, nagu Fichte ütleb ,,asetab iseennast". Endaasetamise läbi asetab ta ennast vastu ehk vastandab mitte-minale. Mina ja mitte-mina vastuolu ühendatakse nende vastastikuse piiritlemise läbi. Sel teel arendas Fichte välja nii teoreetilise kui ka praktilise olemise ja mõtlemise kategooriate süsteemi. Fichte meetodit, milles esinevad mõningad dialektilised jooned, nimetatakse ,,antiteetiliseks", sest
sõnavabadust. BERKLEY Elas 17-18 sajand, oli Iiri filosoof ning järjekindel empirist. Ta üks põhiteoseid on ,, Essee nägemise uuest teooriast. Ta lähtub Lockei filosoofiast, kuid ei nõustu Lockei arusaamaga materiaalsest maailmast ja sellega, et mateerika moodustab iseseisva omaette substantsi. Berkely heidab kõrvale materiaalsed põhjused, abstraktsed üldideed ja usu materiaalsesse substantsi. Mateeriat kui sellist pole olemas. Berkley jaatab vaimset substantsi, eksisteerivad vaid teadvused ning nendes sisalduv. Ning ta uskus ka seda, et kõik mis eksisteerib eksisteerib kas meie või jumala vaimus. LOCK Elas 17- 18 sajand, inglise filosoof ning empirismi rajaja. Empirism on arusaam, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Locke kritiseerib sünnipäraste ideede teooriat, sündides on ta arvates hing ilma igasuguste ideedeta, vastsündinu hinge võrdles ta puhta paberilehega. Kogemuse allikaid on 2: aistingud ja reflektsioon
asjadele nii, nagu nad on, vaid tõde on midagi palju enamat. Tõde paljastab meie tegeliku olemuse ning tunded, mida tunneme. Tõde aitab meil tunda ennast puhtamana, sest oleme suutnud midagi head korda saata. Nietzsche on raamatus toonud tõe kohta ühe väite, mis minu meelest peab ka paika. "Kui tõe eest astub välja olematuse ja eituse advokaat, saab tõde moonutatud." Tihti nimetatakse tõeseks seda, mis on elule kõige kahjulikum, vääraks aga seda, mis elu ühendab, kinnitab, jaatab, õigustab ja talle võidu kindlustab. Põhiprobleemiks on raamatus usuteema. Kõige enam pöörab autor tähelepanu kristlusele ning selle vahekordadele erinevate ideedega. Kas inimene on kõige lõpp? Kristlus püüab kõike muuta paremaks ning kujutada paremates toonides. Harva esineb alus ettekavatsetud headust. Tihti on tegu vaid õnnelike juhuste ning eranditega. Olemas on üks karjainstinktiga koduloom, haige inimloom- kristlane. Ristiusk ning
perioodi võtmesõna. ,,Võõras" moodustab 1930ndate lõpus, 1940ndate alguses valminud Camus' absurditriloogia ühe osa. "Sisyphose müüt" ,,Võõra" filosoofilisi tagamaid avab ennekõike paralleelselt valminud ,,Sisyphose müüt", mille mitmed laused pärineksid otsekui Meursault' mõttemaailmast, näiteks: ,,Mõtlema hakata, see tähendab oma jalgealust õõnestama hakata" või ,,Võõras iseendale ja maailmale, ainukeseks relvaks mõte, mis end eitab, niipea kui ta end jaatab". ,,Sisyphose müüt", kirjeldab absurdsuse kogemust. See leiab oma manifestatsiooni Mina ja maailma ületamatus kuristikus. Inimest võib korraga haarata absurdsuse teadvus, kui argipäeva kulissid mahakistakse ja kui ta seisab korraga selle maailma vaenulikkuse ja võõrastuse ees. ,,Võõrastus haarab meid: arusaamine, et maailm on "tihe", aimdus kuivõrd võõras on üks kivi, läbimatu meile ja millise intensiivsusega loodus või maastik meid eitab...
Avangard on vaba niivõrd, kui ta väldib igasugust kaubaks muutumist. Marcuse: „Kunsti afirmatiivne loomus“ – kunst pakub midagi positiivset, kunst lubab õnne, kuid lubab seda ainult kauni näivuse vallas, eemal argikogemusest. Kunst pakub õnnetunde, näiteks kontserdil unustad mured. Kunst ei ole reaalne vabadus, aga kultuur on ilus alternatiiv ja unenägu. Kunst toetab kehtivat korda, kuna pakub inimesele lõdvestust. Kunst on kapitalismi vastase jaoks pigem negatiivne. Kunst jaatab maailma, aga tegelikkus ei vääri jaatamist. Kunst pakub ilusa elamuse õnnest ja vabadusest. Kunst vastandub argikogemusele ja elule. Kui kunsti ei oleks, oleks inimesel ainult trööstitu argipäev. Kunsti vastandumine elule on vastuoluline: ühelt poolt sisaldab sõnumit, et argimaailm on paheline, samal ajal lahutab võitlusest argitasandil. See mõte jääb Marcusel püsivaks. Veel olulised: „Eros ja tsivilisatsioon“ – poleemika Freudi raamatuga „Ahastus kultuuris“
- vaimne juhatamine: mentorlus e coaching (sekulaarses kontekstis), guru (hinduism jm India religioonid), juhataja/vanem (õhtumaal). hõlmab endas 1) kuulamist, mõtete, tunnete ja meenutuste tähelepanelik jälgimine st vaimse arengu mõistmine; 2) eneseanalüüs ja moraalne uuenemine 3) vaimulike harjutuste (palve, meditatsioon, askees jm) sooritamine - pastoraalnõustamine e hingehoid: religioosne nõustamine (nõustaja on vaimulik) jaatab Jumala olemasolu ja eeldab Jumala sekkumise võimalust inimese elukäiku. teraapia efektiivsus: 1) terapeutilise suhte kvaliteet (empaatia, soojus, aktsepteerimine ja riskivõtmise julgustamine) 2) ekstraterapeudilised faktorid (kliendi omadused toimetulekuvilumused ja keskkondlikud faktorid sots toetus) 3) lootused ja platseeboefekt 4) spets terapeutilised tehnikad 21. Usulise rituaali tunnused.
! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.4. Välistatud kolmanda seadus Kahest väitest, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, on üks tõene ja teine väär. Alati. ! ! Kui üks väide ütleb JA ja teine sama asja kohta EI, siis üks nendest väidetest on 100% alati !
! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.4. Välistatud kolmanda seadus Kahest väitest, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, on üks tõene ja teine väär. Alati. ! ! Kui üks väide ütleb JA ja teine sama asja kohta EI, siis üks nendest väidetest on 100% alati !
massipsühholooga nivool. Selline pilt satanistidest on tulemus mitte satanistide ja teiste interaktsioonist, vaid on üks peegeldus, kus ühiskond ise ennast ära tunneb. 5 Hinduism, ekvivalentne satanismile, Aghora-öpetus, Vasaku ja Parema Käe Teed Satanismile lähedane on Aghora tantra kool. "Ghora" (Sanskrit: "Pimedus") ka "Tühjus", “ei miski” vöi "Ignorants". "Aghora" seevastu on vastupidine. Üks Aghori jaatab maailma, röömu ja ka kannatusi. Ütlevad et tõde ei saa leida, teda saab vaid leiutada. Aghori on Vasaku käe tee ja on söltumatuse ja individuaalsuse tee, väljaspool head-kurja, tema ainuke vaenlane on ignorantsus ja tema eesmärk on inimese potentsiaali arendamine, eneseteadlikkusega, tähtis on huumor: antinomism (seaduste vastu), apotheos (eesmärk - enesejumaldamine ), individualiteet (apotheosini
See võib viia vääritimõistmisele või muuta suhtlemise üldse võimatuks. Kindlasti on samasuse reegel väga oluline juuras, seadusloomes ja seaduste rakendamisel. Vastuoluseadus Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi, see tähendab, et ei tohi iseendale vastu rääkida. Mõnikord ei olegi seda nii lihtne märgata. Vastuoluseadus ütleb, et kõik vastuolulised laused on väärad. Vastuoluline lause ehk vastuolu jaatab ja eitab üht ja sama asja korraga. Kõige lihtsam vastuolu on eksplitsiitne ehk ilmutatud vastuolu. Viimane on säärase kujuga lause, mille lausekujust endast on kohe näha, et tegemist on vastuoluga. Ilmutatud vastuolu on kujul: "A ja mitte-A", kus A on mingi väide ja mitte-A selle väite eitus. Seejuures pole oluline, millest räägib väide A. Säärase kujuga lause on nii kui nii väär ja seda olenemata sellest, milline on maailm.
· Kuna teos oli kirjutatud Toscana murdes sai, sai see itaalia kirjakeele aluseks · esimeste humanistide hulka kuulub ka Francesco Petrarca, kes oli koos Dante ja Giovanni Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. · Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu ja muret kodumaa pärast. · G. Boccaccio põhiteos on 100 novellist koosnev ,,Dekameron", milles ta pilkab asketismi ja vaimulike liiderlikkust, kuid jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Leonardo Bruni · Itaalia renessansi teadlane, kes oli pärit vaesest perekonnast, kuis suutis andekuse ja visa õppimise toel tõusta silmapaistavatele ametikohtadele ja oli tuntud ka väljaspool Itaaliat. · Kirjutas mitme antiikfilosoofi (Aristotelese, Cicero jt) ning oma eelkäijate (Dante, Petrarca, Boccaccio) eluloo ja Firenze ajaloo. · Püüdis hinnata allikaid kriitiliselt ja kasutada ainult usaldusväärseid.
Mehhiko langes Hispaania võimu alla. Francisco Pizarro väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule. Petrarca kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu, kuida ka muret kodumaa saatuse pärast. Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Oma teoses ,,Dekameron" pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos ,,Jumalik komöödia" järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser
Francisco Pizarro – väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule. Petrarca – kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu, kuida ka muret kodumaa saatuse pärast. Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks. Oma teoses „Dekameron“ pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos „Jumalik komöödia“ järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni – Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser
LOOGIKA ON teadus(õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise(järeldamise) eristamiseks. TRADITSIOONILINE LOOGIKA ei tegele suvaliste mõtteväljendustega, vaid sellistega, mis väljendavad tõeste või väärade propositsioonide jaatust(tõeseid või vääri väiteid). Traditsioonilises loogikas järgitakse Aristotelese eeskujul tõe vastavuse teooriat ehk KORRESPONDENTSITEOORIAT: väide on tõene, kui selle sisu(propositsioon, mida ta jaatab) vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Loogiliselt õige(formaalselt kehtiva) arutluse käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese tuletise(lõppjärelduse). Loogika püüab leida reeglite komplekti, mille järgimine tagab arutluskäigu kehtivuse. Formaalselt kehtiv arutlus ei taga tõest tuletist, kui vähemalt üks eeldustest on väär. Sel juhul öeldakse, et arutlus on FORMAALSELT KEHTIV, aga sisult ebaõige.
Eetika on piiritult avardunud vastutus kõige elava eest. Maailmavaade ja kogu kultuur peavad põhinema eetikal. A.S. eesmärk: põhjendada maailmavaate eetilisust; tegutseda indiviidi tasandil inimeselt inimesele, elavalt elavale. Aukartus elu ees eetika (1915) Elementaarne tase on elutahe. Elutahe leiab oma edasiarenduse eetikas. Ma olen elu, mis tahab elada, ma olen elu keset elu, mis tahab elada. Headus on kõik see, mis jaatab elu. Kurjus on elu eitus, mida ei ole võimalik lõplikult võita. Eetika toimib isiksuse tasandil, eeldab individuaalset valikut, vahetut tegevust. Emmanuel Levinas (1906 1995) 1961. a. suurteos ,,Totaalsus ja lõpmatus" E.L. leiab, et lääne filosoofias on totaalsuse nostalgia. Filosoofia ajalugu võib käsitleda kui katset universaalseks sünteesiks: teadlikkus enesest on ühtlasi teadlikkus kõiksusest inimene tunneb end ahistatuna. E.L
Hoiakute muutmine (kuidas need mõjutavad meie käitumist), atributsioon (kuidas ma seletan endale elunähtusi), alateadvus (alateadlik pingete lahendamine), kiindumussuhe (usaldusväärne suhe kellegagi) 24. Apostaasia ehk dekonversioon. Apostaasia motiivid ja liigid. Apostaasia võib tähendada: 1) Lahtiütlemine taandub, lahkub ja salgab. 2) Vormist loobumine ei osale usulistel asjadel ja pole organisatsiooni liige, aga usu põhiseisukohti jaatab. 3) Traditsiooni loobumine vahetab usku. Miks inimesed taanduvad: 1) kogemus lakkab, 2) intellektuaalne kahtlemine, 3) moraaliga mittenõustumine, 4) kogeb negatiivseid emotsioone seoses religiooniga, 5) ei sulanduta keskkonda enam. 25. Elukäik ja usuline areng. Religioon lapsepõlves, teismeeas ja täiskasvanueas. Psühholoogias mõistetakse arengut kui muutus kompleksemas suunas. Usulist arengut käsitletakse kolmes erinevast perspektiivis:
a.). erinevalt oma selle aja luulest on kirjanik alustanud proosas külaelu üsnagi ahta näitamisega, argistseene ja –probleeme on piiratud miinimumini. Valides oma juttude tegelasteks enamasti noored inimesed, ei ole kirjanik panust teinud mitte psühholoogilisele esitusele, vaid nende tegutsemismotiivide usutava mõtestuse ja tagamaa loomisele. Sarnaselt oma luulele tunneb ta aina muret hallilt, loiult ja alalhoidlikult elatud elu pärast ning hoiatab rutiini ja ükskõiksuse eest. Traat jaatab oma kangelaste konflikte iseendaga, kriitilise meele ilminguid, lahtirebimiskatseid tardumusest, olgu need siis ka naiivsed või romantiliselt ähmased. Teise proosaraamatuna valmis 1966.a. sotsiaalkriitiline “Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga”. Oma tohutult kriitilise ja sarkastilise sisu pärast keelati algul selle avaldamine, mis õnnestus alles mitu aastat hiljem “Eesti Raamatus” (1973). Kirjaniku enese tunnistust mööda oli ta
EI, kuna A-le lähevad üle kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ning A on alaealine. Omandon võrdselt kaitstud. (PS § 32) Omand on töielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Asjaõigus annab inimesele vahetu võimu teatud kindla asja peale. Tegemist on absoluutse õigusega, kuna see on õiguskaitse kolmandate isikute vastu. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult. Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid võivad minna vastuollu üldiste huvidega. II loeng ❏ Asjad ---> vallasasjad ja kinnisasjad (kinnisasi - piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatusse). ASJAL VÕIB OLLA MITU KAUDSET VALDAJAT. ❏ Esemed: asjad, õigused ja muud hüved. Muud kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ehk maatükid, on vallasasjad.
saab tegeleda on ainult ilming. Me ei pea uurima midagi, mis on mingi asi iseeneses. Jumal, vaim kõik on tühi. Mida maailmast teada saame, antakse meile ilmingutena, need saame vastu võtta ja meie mõistus korrastab seda pidevalt. Kogu teadus peab tuginema positiivsele kogemusele, milleks on vaatlus ja katse. Läbi nende võime hakata aru saama seaduspärasustest ning loome põhjus-tagajärg seose, aga me ei saa teada, mis on miski tegelikult. Positivismi 5 tunnust(jaatab ilmngut): 1) metafüüsika eitamine olulised on ainult vaadeldavad asjad, muu mõttetu 2) ontoloogia(asjade olemus) eitamine lõplikku tõde pole võimalik saavutada ja vaatluste abil saab esitada ainult tõenäolisi hüpoteese 3) enesestmõistetavuse eitamine mitte midagi ei saa võtta lihtsalt niisama, kõik leiab kinnituse arutluses. See, mida saab loogiliselt järeldada, sellega saab midagi peale hakata.
Humanistide maailmavaate keskpunktis oli INIMENE, mitte Jumal. · Medicid- Firenze linna rikkaim suguvõsa. Toetasid kultuuri ja kunsti ning arhitektuuri. Olid osavad finantsalal- rajasid esimesi panku. · Dante - kirjanik "Jumalik komöödia" inimese püüdlused, kired, mured, jne · Boccaccio - üks itaalia kirjakeele rajajatest. "Dekameron" pilkab vaimulike liiderlikkust jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. · Rotterdami Erasmus - Madalmaade suur humanist. Algul pandi kloostri, õppis Pariisi ülikoolis, vabanes halva tervise ettekäändel kloostrist. Saavutas erilise tunnustatuse antiikautorite tööde väljaandjaja kommenteerijana. Andis välja kriitilise Uue Testamendi. Pani aluse oma töödega piiblikriitikale. Reformatsioonsit jäi kõrvale. Tuntuim teos ,,Narrusekiitus" · Machiavelli- Firenze poliitik, ajaloolane ja kirjanik
esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. Sümbolkujul: AA või p p, kus A tähistab mõistet, p otsustust (väidet, propositsiooni), samasust, järelduvust. Identsuse nõue on suhteline ja kontekstitundlik. VASTURÄÄKIVUSSEADUS (VASTURÄÄKIVUST VÄLISTAV SEADUS) (ld principum contradictionis; ik law of contradiction): Kui mõnes arutluses peetakse tõeseks kaht otsustust, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. Sümbolkujul: ¬(p & ¬p) , kus p tähistab otsustust (väidet), & konjunktsiooni (koostõesust) ning ¬ eitust. Ühes ja samas suhtes ei saa olla tõene, et väide p ja väide mitte-p on korraga tõesed. On veel sõnastatud ka nii: Ükski lause ei saa olla iseendaga vastuolus ehk lause ei saa olla korraga tõene ja väär. (Reegli autoriks peetakse Aristotelest.)
Toetasid kultuuri ja kunsti ning arhitektuuri. Olid osavad finantsalal- rajasid esimesi panku. Dante üks uue maailmavaate väljendaja. Poeet, kirjutas ''Jumaliku komöödia'', mis annab pildi inimese püüdlustest, piinadest, kirgedest, muredest, meeleheitest ja kahetsustest. Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. Boccaccio üks itaalia kirjakeele rajajatest. Tema põhiteoses 100 novellist koosnevas ''Dekameron'' pilkab ta asketismi ja vaimulike liiderlikkust ning jaatab inimese rõõme ja naudinguid. Rotterdami Erasmus Madalmaade suur humanist, kes pandi kloostri kooli, mis talle ei meeldinud, kui mungaks astumine oli ainus võimalus haridusteed jätkata. Kloostrist vabanes halva tervise ettekäändel. Ta saavutas tunnustuse antiikautorite tööda väljaandja ja kommenteerijana. Ta andis välja tekstikriitika Uuele Testamendile. Pani oma töödega aluse piiblikriitikale. Ta läks tülli Lutheriga tahtevabaduse küsimuses inimese vaba tahe ja vastutus
Formaalloogika seadus Formaalloogiliste seaduste eripära seineb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Samasuse seadus- ühte mõistet ei või arutluse käigus asetada teisega. Sõna tähendus peab olema üks ja sama. A on A Vasturääkivust välistav seadus- Ükski otsus ei saa olla üheaegselt tõene ja väär. Välistatud kolmanda seadus- kahest otsustusest, millest 1 eitab midagi ja teine jaatab, peab üks olema tõene. Küllaldase aluse seadus-ühte väidet tuleb põhjendada teise väitega, mida saab kontrollida. Kohtus on kas väide üldteada (päike tõuseb) või tõene. TEINE LOENG Mõiste Kas aegunud nõue tähendab, et nõuet pole? Need ei ole sünonüümid. Mis on religioon? Usund Defineerige mõistet „ilus“ –See, mis on minu jaoks ilus, ei pruugi olla teiste jaoks ilus.
järgida, kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on tegemist samasusega ja millal mitte: tähenduste samasuse küsimus võib asenduda objektide samasuse küsimusega. Vastuolu vältimise seadus ehk vasturääkivusseadus (law of contradiction, ld principium contradictionis): ühes ja samas arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär. Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv, või ka nii, et arutlus on vastuoluline. Vastuolu vältimise seadus keelab vasturääkivad (vastuolulised) arutlused. Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu
Otsustus, mis tõendab vasturääkivaid omadusi, on väär. Näiteks: laused “paber on valge” ja “paber ei ole valge” ei saa olla üheaegselt tõesed ühe paberi korral. Füüsikas see alati nii ei ole: õiged on mõlemad väited “elektron on osake “ ja “elektron ei ole osake”, sest teda võib vaadelda ka kui lainet. Välistatud kolmanda seadus : kahest lausest, millest üks eitab seda, mida teine jaatab, on üks tingimata tõene. See seadus välistab kahemõttelisused. See on printsipiaalsuse seadus, “must või valge”, Mingi omadus on objektil või ei ole. Näiteks: loomad jagunevad selgrootuteks ja mitteselgrootuteks, elektron on kas seotud aatomiga või mitteseotud. 22 See seadus on mikromaailma tegelikkusega tihti vastuolus, ei arvesta tõenäosust. Ka
See tulemus on kooskõlas üldise abistamisuuringute seisukohaga, et kui inimest peetakse oma probleemide põhjuseks, siis see vähendab abivalmidust. 32) Hingehoidja töö eesmärk hingehoidja kutsestandardi järgi Pastoraalnõustamine ehk hingehoid tähendab inimese ligimesearmastusest lähtuvat religioosset nõustamist. Psühhoteraapiast eristab seda protsessi ennekõike see, et nõustaja on vaimulik või mõni teine religioosset autoriteeti omav spetsialist. Pastoraalnõustamine jaatab Jumala olemasolu ja eeldab Jumala sekkumise võimalust inimese elukäiku. Hingehoidja töö eesmärk on vähendada haigustest, õnnetustest või muudest elusituatsioonidest põhjustatud kriisi tagajärjel psüühikas väljenduvaid negatiivseid kõrval- ja järelmõjusid ning aidata inimesel mõista oma praeguse ja tulevase seisundi tähendust oma elus kui tervikus. Inimese igakülgne toetamine käesolevas hetkes eesmärgiga parandada abivajaja toimetulekut tulevikus. Lisaks tegelemisele
kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on tegemist samasusega ja millal mitte: tähenduste samasuse küsimus võib asenduda objektide samasuse küsimusega. Vastuolu vältimise seadus ehk vasturääkivusseadus (law of contradiction, ld principium contradictionis): ühes ja samas arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär. Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv, või ka nii, et arutlus on vastuoluline. Vastuolu vältimise seadus keelab vasturääkivad (vastuolulised) arutlused. Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu
tähistate positiivse lause. Nt tingiv väide on kujul: Kui metsa ei raiuta, siis laastud ei lenda. Soovitatav on tähistada: M - Metsa raiutakse; L Laastud lendavad. Ja tingiv väide ise on siis valemis kujul ¬M ¬L. Antud juhul on ¬M suuremas eelduses aluseks ning ¬L tagajärjeks. · Tehke kindlaks, kas kategooriline väide (teine ehk väiksem eeldus) võimaldab süllogismi koostamist. Tingiv-kategoorilise süllogismiga on tegemist siis, kui väiksem eeldus jaatab või eitab ühte kahest: kas lauset, mis on suuremas eelduses aluseks või lauset, mis on suuremas eelduses tagajärjeks. · Ülesande viimiseks süllogismi kujule tuleb mõnikord teha täiendavaid eeldusi, nt eeldada, et Malle on inimene (kui suuremas eelduses räägitakse inimesest ja väiksemas Mallest) või et Mersu on auto (kui suuremas eelduses räägitakse autost ja väiksemas
· Väline tegu kui selline on moraalselt indiferentne. · G.Duby, Katedraalide aeg. · Kõik sõltub motiivist (indentio) või meelsusest. Lk 276-277 · Viimane ilmneb inimese sisemises aktis, millega ta · Ockhamlik doktriin oli kooskõlas tolle ajastu teatud püüdlusi jaatab või eitab. tsvilisatsiooni loomuliku suundumusega · Heloise ilmlikustumisele. ... Ta pakkus kahesugust · Niisiis ei ole kalduvuses kui sellises veel head või pagemisvõimalust Kiriku seatud sundusest. kurja, vaid alles kõlvatu jaatamise akt on patt. Kinnitades kõigepealt dogma irratsionaalsust,
ütle. Satisfikatsiooniõpetus - õigeksmõistmisõpetus, juriidilise aspektiga variant (Anselmil). Jumal lasi oma pojal surra, et tekitada süümepiinu ja kaastunnet, et me aru saaks, kus oleme (Abelardi variant). "Tunne iseennast" - eetikat käsitlev. Väline tegu kui selline on moraalselt indiferentne. Kõik sõltub motiivist (Aristoteles rääkis motiividest). Motiiv ilmneb inimese sisemises aktis, millega ta teatud püüdlusi jaatab või eitab. Kalduvused kui sellised pole head/kurjad, alles kõlvatu jaatamise sisemine akt on patt. Hea seisneb Jumala tahte jaatamises, kuri selle eitamises. THOMAS AQUINO (1225-1274) 1917 nimetatakse ta "ingellikuks õpetajaks." Üles kasvanud Põhja-Itaalias. Lapsepõlvest saati õpib benediktiinlaste juures, kuna perekond soovib, et temast saaks benediktiin. Thomas kohtub dominikaanlastega ning on vahepeal nendest vaimustunud
d) kinnis- ja vallasasjaõigus Asjaõigus kui õiguskorra üks osa hõlmab reegleid, mis on määravad ainelise vara valitsemisel inimeste poolt. Kuidas vastavad suhted on korraldatud, see sõltub otsustest, mis sisalduvad riigi põhiseaduslikus korras ja mida konkretiseeritakse sellel põhineva majandusliku korraga. Asjaõigus määrab iga üksikisiku ja iga ettevõtte elu ning majanduse juhtimise ja tuleviku planeerimise alused.Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid võivad olla vastuolus üldiste huvidega. Sellest tuleneb, et omaniku vabandus oma omandit kasutada ja realiseerida ei saa olla lõputu, et omandile on omased teatud kohustused, mis tulenevad ühiskonna vajaduste arvestamisest, samuti kaasinimeste õigustatud huvide austamisest.Kui omanik kasutaks ja käsutaks temale kuuluvat asja oma suva järgi, oleks tagajärjeks kõigi võitlus kõigi vastu.
Hinnang peab tema arvates vältimatult sisaldama ka verbi. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:201) Jääb arusaamatuks, mida sel juhul peale hakata ühesõnaliste lausetega, milles kõik ülejäänud osad on ära jäetud, kuid juurdemõeldavad? Nii saab alguse pikk vaidlus, mis kuhugi välja ei vii ning mis võib kõrvaltvaatajat pigem veenda - õigus on mõlemal. Miks ei võiks omadussõna olla samal ajal ka moraalne hinnang? Tõrjudes süüdistusi Kurja eitamises kirjutab White, et ta jaatab kurja olemasolu, kuid näeb seda millegi puudumisena (privatio). ,,Samal viisil me ütleme, ,,Ilm... kohv... härra X on halb või kuri." Kui ma nii ütlen, siis ma ei väida, et POLE kohvi, ilma või härra X-i , aga ma pean silmas seda, et neil on midagi PUUDU, mis neil olema peaks - seda vähemalt minu arvates. Kas sina mõtled samamoodi?" (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:202) Jällegi võib kõrvaltvaataja pigem veenduda, et mõlemal on õigus. Tagasi tulles mädamuna näite
terve olnud, et arsti polevat tal rohkem vaja läinud kui oma laste sünnitamisel. Ta olevat olnud teel sisseoste tegema. 543 Vigastatu räägib soravalt, ilma õhupuuduseta. Te katsute vasakul käel pulssi, mis on ca 100 ja hästi palpeeritav. Te lasete oma kolleegil tuua kolmnurkrätiku, võtate kannatanu parema küünarvarre ilma rannet liigutamata ja seote käe kolmnurkrätikuga talle kaela. Siis küsite temalt, kas tal on ka paremas jalas valusid, mida ta pärast liigutamiskatset jaatab. Tal on tagant lahtised kingad, parem jalg pole deformeerunud. Te plaanite teda viia viia kiirabiautoni transporditoolil, aga küsite enne, kas ta saab ise käia, millele ta vastab: „Ma usun küll.“ Te aitate tal tõusta ja juhatate ta sõiduki juurde, seejuures märkate, et ta veidi lonkab paremat jalga. Te teatate naisele oma kahtlusest värske kodarluumurru kohta paremal ja parema hüppeliigese vigastuse kohta ja teete talle ettepaneku, et viite ta haiglasse. Ta nõustub.
annaabi.ee 
