Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jaan Aru "Ajust inimeseni"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajust, tulving, varras, saades, sidemeid, kindlaid, lendas, metallvarras, olukordades, tükk, närvikoed, jutus, juttu, mälud, episoodiline, kogudaJuhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid.................................................................... 7 1.3. Mäletamist soodustavad tegurid................................... 10 1.4. Mälu pärssivad tegurid ................................................. 12 2. UURIMUS .................................................................... 13 2.1. Lühimälu testi tulemused..............
Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähelepanu äratanud tööde mitmekesisus. Siinkohal on kirjeldatud ainult psühholoogide tegevusvaldkonda. Endel tulving Professor mälu: Toronto Ülikooli emeriitprofessor Endel Tulving kuulub 100 maailma tuntuima sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja. Fotol oma maja tagaaias koos oravakindla linnumajaga. KRISTER KIVI Teenekaim ja kuulsaim eesti soost psühholoog (viidete koguhulk teadusperioodikas, monograafiates ja õpikutes ulatub kümnetesse tuhandetesse). Tema teadustegevus ja saavutused on leidnud tunnustamist väga paljudes erinevates
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete
elamused. Salvestatakse kordamisega, on aeglaselt kättesaadav. Operatiiv ehk töömälu - vahel nimetatakse ka lühimälu sünonüümiks, tänapäeval aga eristatakse. Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Meelteinfo alusel jagunemine - Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 17.Kes on Endel Tulving? Tema mälustruktuuride liigid ( semantiline, protseduuriine, episoodiline). E. Tulving on Eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. On tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Esimene kes 70ndatel pakkus idee ja leidis eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu: sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei
lugemine, ajalised sündmused jne Episoodiline mälu: autonoeetiline teadlikkus ajast - Autoneetiline teadlikkus – eneseteadvus, autobiograafilise mälu osa mis võimaldab meil sünduste järgnevust tajuda ja ajas rännata - Hipokampuse ja frontaalkoore kahjustuse korral kaob sageli eneseteadlikus, tekivad raskused igapäevaste käitumuslikku eneseregulatsiooni nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega - Tulving pakub välja, et ’ajas rändamine’ on mälu võime mis eristab inimesi teistest loomadest ning sõltub küpsusastmest ehk väikelastel ja beebidel puudub. Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad - Ventraalne prefrontaalne koor - Mediaalne temporaalsagar - Uncinate fasciculus – juhtetee mis ühendab temporaalsagarat ja ventraalset prefrontaalset koort Juhtum KC - Tõsine traumaatiline ajukahjustus (liiklusõnnetus) – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui
Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. Superego – areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks. Freudi sõnul ei ole id-l, egol ega superegol kindlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. (Wikipedia) 4 5 Inimest ajendav jõud instinkt
Lühimälu on piltlikult öeldes taju pikendus. Mahuka numbri meeldejätmisel aitab materjali ümberorganiseerimine lihtsamateks ühikuteks. Seda nimetatakse känkimiseks (ing. chunking) Pikaajaline mälu. Iseloomustab pikaajaline kestus ja suur maht. Väidetakse, et maht on piiramatu. 7.3. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemi eristus põhineb sellel, millist tüüp materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving pakkus 1970 idee, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu sisaldab mälestusi isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (nt. oskus noa
õppimise teadusliku uurimise algusega. Üldistavalt võib öelda, et biheivioristide kohaselt on õppimine tingitud. See tähendab, et toimub assotsiatsioonide loomine stiimulite ehk ärritajate ja oma kogemuste või käitumiste vahel. Biheivioristide tuntuimateks esindajateks on Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja Burrhus F. Skinner. Klassikaline tingimine- Vene füsioloog Ivan Pavlov (1849 - 1958) tegeles füsioloogia alaste uurimistöödega, saades selle eest 1904. aastal Nobeli preemia. Pavlov uuris maomahla ja sülje eritumist koertel vastuseks erinevatele toidukogustele või -liikidele. Katsete käigus märkas ta, et mõnikord algas maomahla ja sülje eritumine enne toidu söömist või ruumi toomist. Näiteks tekkis sülje eritumine kui koer nägi tavaliselt toitu toovat inimest või kuulis tema samme. Edasiste katsete käigus jõudis Pavlov
Kokkuvõtte: - Mälu - mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mälulike. Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. - Implitsiitne mälu - mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi. - Praiming, praiminguefekt - implitsiitse mälu vorm; meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul. 23 Endel Tulving (1927-…) Mälu-uurija - Arvamus: «Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud». - Eristas 3 mälusüsteemi: semantiline, episoodiline ja protseduuriline. - Testimisprotseduur «ajendatud meenutamine». 24 Mõtlemine Mõtlemine on:
Tahtlikud sakaadid); Tahtmatud (1. Kujutise automaatne stabiliseerimine: tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar- refleks 2. Kujutise automaatne stabiliseerimine: kinesteesiga seotud nn optokineetiline refleks 3. Sakaadilised – järjestikused “hüpped” 4. Mikrosakaadid – väikesed “hüpped” 5. Vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 6. Ühtlane jälgimine). Nüstagmus – kontrollimatud pidevad sakaadilised silmaliigutused (signaal tuleb ajust, aga see on tahtmatu). Fototransduktsioon on protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks. Cone (koonus, kolvike, kolbrakk) – sagedustundlik (värvide eristamine), aktiveerub vaid kõrge heleduse korral Rod (kepike) – valgusvoo tugevusele tundlik (heledus) Nüktaloopia (hämaruspimesus) - Vähese valgustuse korral või pimedas on nägemine häiritud. Kepikeste düsfunktsioon.
teguritele. 4. Vaba intervjuu – usutleja juhib intervjuud täielikult. W. Wundt – rajas Saksamaal (Leipzigi ülikoolis) esimese eksperimentaalps labori (1879a). Uuriti teadvust – aistinguid, reaktsioonide kiirust, tähelepanu, tundeid (mis heli milliseid tundeid tekitab), erinevate ainete mõju ja pärilikkust. Kasutas intropektsiooni – iseenda vaimse seisundi uurimist, õpetades inimesi kindlaid reegleid järgides sisemist enesevaatlust läbi viima. GESTALTIPSÜHHOLOOGIA – keskendub tajule ja mõtlemisele kui organiseeritud tervikule. Kreedoks oli „Tervik on suurem kui osade summa“, tervikobjektide suurem tähenduslikkus oma osadega võrreldes. BIHEVIONISM Rajaja: John Watson. Nägi psühholoogia eesmärki käitumise prognoosimises ja kontrollis. Alberti katse. Põhiidee: inimese käitumine sõltub keskkonnast, milles ta elab
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
erinevatele asjaoludele, detailidele tähelepanu ja need kindlad asjad muutuvad selgemaks. -) Võib oletada, et teatud taju omadused on kaasa sündinud, kuid samas on väga suur osa siiski ka õppimisel ja arenemisel esimesel paaril eluaastal on taju areneg eriti kiire, hiljem juba taju areng aeglustub või lausa lõppeb (taju areng vajab ka tajuja enda aktiivsust). Mälu * Endel Tulving Eesti päritolu maailmakuulus mälu uurija. * Mälu on psüühiline liitprotsess mis koosneb vastuvõtmisest, säilitamisest ja uuesti ära tundmisest. * On erinevat liiki mälusid, mida liigitatakse: info säilimise aja või info olemuse järgi. -) Aja järgi liigitatakse: *) Tsensoorne mälu neid on mitu (igal meelel oma mälu). Selle mälu info säilimise aeg on väga lühike, mis on vahemikus 0-2 sekundit, aga ta on ülimalt täpne, kuid kogu info on analüüsimata ehk toorel kujul
alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism-John Watson,B.Skinner. Väidavad,et uurida saab seda mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on stiimuli(ärritaja) ja reaktsiooni(vastuse) seos. 3. Humanistlik psühholoogia- Carl Rogers, Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vabatahet- inimene on loomult positiivne ja loov ,taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. 4. Kognitiivne ehk tunnetuslik psühholoogia- Endel Tulving, Jean Piaget. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine,info säilitamine mälus ja info kasutamine. 5. Psühhobioloogia- Roger Sperry, Eric Kandel. Inimkäitumis seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust 7. Milline on psühhoanalüütiline inimesekäsitlus? 8. Mida tähendab biheiviorism?
Millised need võiksid olla? Akumulatsiooni mudel: kaasaegne psühholoogia eelneva arengu tulemus. Järjepidev areng. Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Konstantin Ramul , Juhan Tork, Peeter Tulviste, Jüri Allik Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956
Arstid eemaldasid ta hipokampuse. Tema epilepsia kadus ja IQ paranes. Osaline retrograadne ja anterograadne mälu kadus. Mälu püsis 15 minutit kui ta numbrit endale korrutas. Hiljem unustas et üldse testi tegi. - Mälu kinnistumine tähendus selgus tänu HMile. - Avastati praiming – joonistas tähtesid ehk implitsiitne mälu on väga hea. Protseduuriline mälu põhineb basaalganglonitel ja cerebrellumil. - Tema ajust tehti digitaalne kaart – lõigati tükkideks - Juhtum K.C - millised olid kahjustused ja ilmnenud häired (säilinud/kahjustunud funktsioonid)? Miks on see juhtum teadusmaailmas oluline? - Tõsine traumaatiline ajukahjustus – haaras mitmeid kortikaalseid ja subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkoort. - Enamik kognitiivseid võimeid oli säilinud (lugemine, kirjutamine, orelimängimine, visuaalne ja lühimälu hea, faktid elu kohta selged)
eneseregulatsiooni töös ja osaleb ka emotsioonide ja sujuvate liigutuste töös. See on ürgsemate ja automaatsemate kehaprotsesside tagaja. Suur osa ajukoore alast on mööda vagu sissepoole pööratud. Seal on mõhkkeha, kus asuvad nö kõik kaablid, mis ühendavad vasakpoolset ja parempoolset infovahetust. Seal on miljonid närvikiud. Selles cortexi osas on mitmeid huvitavaid piirkondi – eesmine tsingulaarcortex, kus neuronid aktiveeruvad kindlates olukordades (nt vastuolu ilmnedes, valetamise käigus jne). Tsingulaarcotrtexi tagumine piirkond on aktiivne siis, kui inimene kuuleb oma lähedalt tuttava inimese nime või tajub mingisugust enesele olulist infot. Seal põhjustavad aktiivsuse inimesele lähedased asjad/info. On hakatud uurima nähtust nagu aju töörežiimi võrgustikku, kus nt olukorras, kus inimene ei pea midagi tegema, näitab see võrgustik siiski
Operatiivmälu ehk töömälu vahel nimetatakse ka lühimälu sünonüümiks, tänapäeval eristatakse. Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Meelteinfo alusel (= taju liikide põhjal?): informatsioon talletub mällu erinevate meelte kaudu: · Kuulmismälu enim uuritud · Nägemismälu enim uuritud · Lõhnamälu (oluline degustaatori jaoks) · Liigutusmälu (oluline sportlase jaoks) · Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (episoodiline, protseduuriline, semantiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto Ülikoolis.
Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks" peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada. Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia lihtsalt niisama
omandatakse tavaelus vastavates tegevustes osaledes. Need on ajas organiseeritud ja püsivad. See aitab suunata tähelepanu ootamatule ja toetab järelduste tegemist keerukamates olukordades. L5 Kuidas kujuneb mõiste tähendus? Ch 10 (Language) Sõna-assotsiatsioon (SA) on inimese spontaanne sõnaline vastus mingile (enamasti samuti sõnalisele )
Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks" peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada ( või siis ümber lükata ). Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende
.............................19 SOSTIAALNE ARENG IGAPÄEVAELUS................................................................20 ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG......................................22 ÕPPIMINE...................................................................................................................25 Ekspertsus spordis........................................................................................................27 MÄLU – uurija Endel Tulving.....................................................................................27 MÕTLEMINE..............................................................................................................29 KEEL............................................................................................................................31 LUGEMINE.................................................................................................................32 VAIMSETEST VÕIMETEST..
8-9.a vanuselt tekib täiskasvanutele sarnane mälupilt. Operatiivmälu e. töömälu - on teatud info, mida kasutame, mis pole seotud lühimäluga (A. Baddeley). Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks. 1) Visanditahvel – visuaalne osa 2) Hääldusring – kuulu meeldejätmine, sisekõne kasutamine 3) Tsentraalne täidesaatev süsteem 4) Episoodiline puhver – kuidas seome olukorraga meeled üheks suureks olukorraks Endel Tulving - mälu-uurija, kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka "Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni, kasutamise teadvustatuse kui ka informatsiooni omandamise viiside poolest" Leidis, et pikaajalisel mälul on erinevad mäluliigid: 1) Protseduuriline mälu - sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (nt kingapaelte sidumine, pluusi nööpide kinni panemine, lugemine, kirjutamine)
8-9.a vanuselt tekib täiskasvanutele sarnane mälupilt. Operatiivmälu e. töömälu - on teatud info, mida kasutame, mis pole seotud lühimäluga (A. Baddeley). Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks. 1) Visanditahvel visuaalne osa 2) Hääldusring kuulu meeldejätmine, sisekõne kasutamine 3) Tsentraalne täidesaatev süsteem 4) Episoodiline puhver kuidas seome olukorraga meeled üheks suureks olukorraks Endel Tulving - mälu-uurija, kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka "Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni, kasutamise teadvustatuse kui ka informatsiooni omandamise viiside poolest" Leidis, et pikaajalisel mälul on erinevad mäluliigid: 1) Protseduuriline mälu - sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (nt kingapaelte sidumine, pluusi nööpide kinni panemine, lugemine, kirjutamine)
Teadvus – surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine „põrmustaks“ peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria – ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada. Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia lihtsalt niisama
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihas
reaktsioonid ei avaldu, vaid saavad tuntavaiks ainult selle reaktsiooni kogejale enesele Vaadeldavad stiimulite mõju avaldused psüühikas, mis on lisaks reaktsiooni kogejale reaktsioonid märgatavad ka välisele vaatlejale Katseisik inimene, kes osaleb katses (eksperimendis), ka katses osaleja, katsealune Katsegrupp grupp inimesi, kes osalevad neile ühises katses, saades eksperimentaalseid mõjustusi Kontrollgrupp grupp inimesi, kes osalevad katses ilma eksperimentaalseid mõjustusi saamata ja võimaldavad kontrollida, kas katsegrupi eksperimentaalsed mõjustused tõepoolest põhjustavad hüpoteesi kohaselt eeldatud psüühilisi reaktsioone Katsetingimuste (ehk katseisikute juhuslik valik katse- ja kontrollgruppi) - põhimõte, mille
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioon
närvid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. Ajus eristuvad silmnähtavad närvirakkude kogumid, mis moodustavad hallaine. Seal, kus on rohkem närvirakkude pikki jätkeid, paistab ajukude heledam, sellepärast nimetatakse neid piirkondi valgeaineks. Viimasel ajal on aju uurimine väga palju edasi arenenud. Aju uuritakse masinatega, nagu EEG, mis mõõdab elektrilisi impulsse, ja CAT, mis loob ajust röntgenkiirte abiga kolmemõõtmelise pildi. Aju jagatakse eri piirkondadeks: Piklikaju reguleerib hingamist, südame löögisagedust, neelamisrefleksi. Väikeaju koosneb kahest poolkerast, mida ühendab ajusild. Läbi ajusilla toimub info vahetamine kahe ajupoolkera vahel. Keskaju kogub infot nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, hoiab püsivat kehatemperatuuri. Seal toimuvad veel valu tajumine ja orienteerumisrefleks. Vaheaju, talamus+hüpotalamus
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
teadmise organiseeritus inimese mälus. Uuritakse info töötlemist.Info töötlemisel on mitu aset toimub ühelt tasandilt teisele liikumine töötluseks. Mälus me mitte ainult ei korda seda, mida kuuleme ja näeme, vaid seal toimub pidev info tõlgendamine. Kognitiivne psühholoogia on arenev teadus, ta muutub ja täieneb pidevalt. Psühhobioloogia Viimase paari aastakümne jooksul on märgatavalt muutunud arusaamad ajust ja närvisüsteemist (NS). Psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Edukalt on uuritud bioloogiliste faktorite osatähtsust aistingutes, õppimises, mälus, seksuaalkäitumises ja psüühiliste häirete tekkes. Uurijad saavad kasutada moodsat tehnilist aparatuuri, mis võimaldab uurida üksikuid närvirakke, aju eri osade rolli, mitmete ainete ja välistegurite mõju aju funktsioonidele
Lugemine on kiirem kui värvi nimetamine. - Paralleelse töötluse idee – interferents ilmneb kui töötlus korraga samas staadiumis ning võidab see mille puhul pole tarvis modaalsust vahetada - Ümberkodeerimise idee - Aeglustumine tekib kui ülesandes on vaja informatsiooni tõlkida erinevate süsteemide vahel nt kategoriseerida ja valida vastamise viis - Stroopi katse on õpitav, tekib harjutamise efekt Klassikaline näide automaatsest ajust – lahknevusnegatiivsus - Automaatne erinevuse tuvastamise mehhanism ajus - Tähelepanueelne muutusespetsiifiline aju bioelektriline signaal mis annab märku mälujälgedest ja mida saab kasutada eristamisvõime objektiivseks hindamiseks Lahknemisnegatiivsus (MMN) – infotöötluse spetsiifiline okrtikaalne muster – automaatne ernevuse avastamise mehhanism - MMN sõltub erinevuse suurusest
Loomade käitumine sõltub nende psüühiliselt arengu astmest. Lihtsamate organismide käitumine on stereotüüpne. Mida kõrgemal astmel olend, seda rohkem arenenud on tema õppimisvõime. Peamiseks loomade õppimismooduseks on proovide ja vigade meetod. Inimese psüühika Inimese käitumist juhib teadvustatud psüühika. Inimese psüühika esimeseks oluliseks tunnuseks on võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid. Ajust on võime mõelda eemal olevalt kui selle asja kohta on olemas märk n sõna. Inimene on võimeline ka tajule. Inim teadvuse teiseks oluliseks tunnuseks on eesmärgilisus. Inimene on võimeline planeerima ja ette nägema enda ja teiste inimeste käitumist. Inimteadvuse kolmandaks oluliseks tunnuseks on ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasi andmine. Inim psüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas
annaabi.ee 
