.......................................................................................3 Pall..................................................................................................................................3 Väljak................................................................................................................. 3 Väravad.............................................................................................................. 3 Korraline mänguaeg....................................................................................................... 4 Mängijad.............................................................................................................4 Mängijate varusuts..................................................................................................... 5 Kaigas.........................................................................................................................5
Mänguolukorras, kus pall ületab täielikult külgjoone, pannakse see mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab otsajoone (va väravapostide vahe), jätkub mäng väravaesise lahtilöögiga (palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna väravava Mänguaeg kooneb kahest 45- minutilisest poolajast ja nende vahel on 15-minutiline poolaeg. Sageli esineb olukordi, kus mänguaeg venib pikemaks (vigastused jm seisakud). Kohtunikul on õigus lisada poolajale lisaaega. Mängu lõpetab kohtuniku vile. Mäng võib lõppeda viigiga. Olukorras, kus on vaja kindlasti selgitada võitja, antakse 30 min lisaaeg ja kui ka see lõppeb viigilise tulemusega, määratakse penaltid. ht). Mängijad, varustus ja kohtunikud. Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema väravavaht
· Väravavahi varustus Second level koosneb väravavahi Third level Fourth level uiskudest, hokikepist, Fifth level tõrjekindast, kottkindast, säärekaitsetest, kiivrist ja näomaskist ning võistlusvormist. Mänguaeg · Mänguaeg koosneb kolmest 20 minutilisest kolmandikust ja kahest 15 minutilisest vaheajast. · Kui normaalaeg lõppeb viigiga, pikendadakse mängu veel ühe kolmandikuga kus mäng kestab esimese väravani. · Mõlemal võistkonnal on lubatud võtta üks 30 sekundiline aeg-maha. NHL · Loodi 1917. aastal kanadas. · NHL on maailma tuntuim ja kõrgetaseliseim jäähokiliiga maailmas. · Hõlmad kogu Põhja-Ameerikat. · Hetkel mängib NHL-is 30 klubi. ·
Saalihoki Hendry Sadrak 8.B Saalihoki Saalihoki on siseruumides mängitav jäähoki sarnane võistkondlik sportmäng. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport Saalihoki Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. 2008. aastal mängis Eesti koondis esimest korda saalihoki A-divisjoni MM-võistlustel, mis korraldati Tsehhis 6.-14. detsembril. Reeglitest Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72 millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi. Väljaku mõõtmed on 40×20 meetrit. Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune ümarate nurkadega piire. Värava mõõdud on 160×115 cm ja sügavus 65 cm. Värava ees on väravavahiala, kus võib viibida ainult väravavaht. Mängukepp on valmistatud tavaliselt plas...
Käsipalliklubi Käsipalli populaarsus Üks populaarseimaid spordialasid Saksamaal Eestis on käsipall jäänud korvpalli ja jalgpalli varju Praegune meeste Euroopa Karikavõistluste tiitlikaitsja THW Kiel Valitsev meeste olüpiavõitja käsipallis on Prantsusmaa Valitsev meeste maailmameister on Prantsusmaa Valitsev naiste olüpiavõitja käsipallis on Taani Füüsiline terviseaspekt Kulutab pallimängudest kõige rohkem kaloreid. Hea kehaline toonus Mänguaeg koosneb kahest 30minutilisest poolajast Pall peab olema valmistatud nahast või kunstmaterjalist. Pall peab olema ümmargune, selle pealispind ei tohi olla läikiv ega libe (17:3). Võistkonnal on kogu mängu kestel väljakul üks mängija, kes täidab väravavahi kohustusi. Väravavahi kohustusi täitev mängija võib mängu igal hetkel asuda väljakumängija kohale. Samuti võib igast väljakumängijast saada väravavaht Käsipalliväljak on 40 m pikkune ja 20 m laiune. Väljaku
Mängija reguleerida on mängua mida ületades jääb mäng seism pomme oled teele lasknud ja vajutades nupule "Alusta mäng nuppu "Tuld" ja mängu saab iga Allveelaevade häving gus allveelaevade häving saab mängija oma käsutusse sõjalaeva ja smärgiks on hävitada oma territoriaalvetes nii palju allveelaevu kui alik. Allveelaeva hävitamiseks on laev varustatud süvaveepommidega, s kokkupuutes allveelaevaga plahvatavad ja hävitavad allveelaeva. ija reguleerida on mänguaeg ja maksimaalne kasutatav pommide arv, ületades jääb mäng seisma. Mäng näitab sulle jooksvat aega, palju sa mme oled teele lasknud ja palju neist tabas. Mängu saab alustada ades nupule "Alusta mänguga". Pomme saab teele saata kasutades u "Tuld" ja mängu saab iga hetk lõpetada vajutades "Katkesta mäng". Max_pommid 4 Tulistatud pommid Tabatud Aeg Max _aeg Muutujad on aeg, pommide arv ja tabamused.
Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaegakui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelnev kaheminutiline vaheaeg. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega.Aeg käivitatakse kohtuniku märguande peale. Jooksvat aega ehk olukorda kus mänguaeg peatatakse vaid veerandaegade lõpul FIBA reeglites ei lubata Mänguväljak Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi.Eesti Korvpalliliitlubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne korvilaud mille küljes on korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel.Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring Korvirõngas
3 Iga mängija võib teha maksimaalselt viis viga, misjärel tuleb tal mängust lahkuda. Mängija võib taas osaleda järgmises mängus. Võistkonna vigadeks nimetatakse kõigi sama võistkonna liikmete poolt sooritatud vigu. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgneva vea eest karistuseks vabavise. Mänguaeg Mänguaeg koosneb neljast 10-minutilisest perioodist. Esimest ja teist ning kolmandat ja neljandat veerandaega, samuti normaal- ja lisaaega eraldavad kaheminutilised vaheajad. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit. Minutilisi vaheaegu, mis on jäetud kasutamata, ei saa kanda järgmisesse perioodi ega lisaaega. Kui pärast neljandat veerandaega on seis viigiline, siis järgneb 5-minutiline lisaaeg, või nii mitu lisaaega, kui on vaja võitja selgitamiseks.
Selleks, et selliseid teoseid luua, tuleb kulutada palju aega ja energiat. Kas ta suutis nõnda väsinuna näha enda ümber õnne ja rõõmu ning olla seega õnnelik? Ma arvan, et ta tegelikuses polnud õnnelik. Mozart töötas väga palju. Vähimagi vaba aja kulutas ta magamisele ja mingil määral pidutsemisele. Usun, et pöörane pidutsemine leevendas veidi tema lapsemeelset õnnetust. Kuna lapsena sundis isa teda palju töötama, reisiti ja kirjutati, polnud tal suurt aega mängida. See mänguaeg, mis tal mängimata jäi üritas ta täiskasvanuna kulutada. Kuid siis polnud ju võimalust ja aega seda rõõmu täiel määral tunda. Arvan, et abiellumine tegi Mozarti õnnetumaks. Kuna ta ei teinud seda just väga vabatahtlikult. Abielu lisas tema ellu kohustuse oma naise ees hooltkanda. Tuli mõelda lisaks veel kellelegi teisele peale iseenda. Varem oli finantsilist poolt korraldanud isa. Nüüd oli see noorte enda teha. Kahjuks viis nende priiskav eluviis nad vaesusesse
Jalgpall Jalgpall (ka Euroopa jalgpall; inglise keeles Association football või soccer) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest.Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekai...
Mida suurem on number püüdja kiirusel, seda kiiremini ta liigub. Putukaid laiali ajades on võimalik ka valida, kas muuta putukate värvi või ei. Kui muuta värvi, siis tuleb panna linnuke kasti "Muuda värvi". Kasutatavad objektid: Püüdja - püüab putukaid. Putukad - väikesed ringid, mida püüdja peab püüdma. Piir - joon, millest allpool mäng käib. Kast - ala, millesse püütud putukas liigub. Kasutatavad muutujad: Objektide x- ja y-kooridnaadid Püüdja kiirus Maksimaalne mänguaeg Püütud putukate arv Aeg Kasutatavad massiivid: Püütudputukad - massiiv, kuhu kõik püütud putukad lähevad. Laiali - ajab kõik putukad korraga laiali. Peamised muutujad on putukate x- ja y-koordinaadid. Algus - paneb mängu tööle. Paneb aja käima, nullib kõik eelmised tulemused, võtab töölehelt valitud püüdja kiiruse ja paneb püüdja sellel kiirusel suvalises suunas liikuma. Peamised muutujad on püüdja kiirus, püüdja x- ja y-koordinaadid.
Mängureeglid Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele.[8] Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA.[9] Mängijad, varustus ja kohtunikud Jalgpall kui mänguvahend Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema väravavaht. Väravavaht tohib ainsansa palli käega puutuda, kuid seda vaid oma karistusalal. Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad kandma sellist riietust, mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast ja väljakukohtunikust. Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad. on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks kiidetud materjaliga. Palli Kerakujuline män...
KOGU MAJANDUS- JUHATAJA DIREKTOR REMONDI- MEES DIREKTORI RAAMATU- ASETÄITJA PIDAJA KOKAD 16 ÕPETAJAT 3 ÜLDKORIS- TAJAT 4 ÕPETAJA-ABI Info edastamine Vajalikud kontaktid E-mail Rühmade meililistid Lasteaia arveldusarve Sünnipäevad Päevakava 8.00-9.00 kogunemine ja mänguaeg 9.00-9.30 hommikusöök 9.30-11.00 õppekasvatustegevused 11.00-12.00 õueaeg 12.15-13.00 lõunasöök 13.00-15.00 puhkeaeg 15.30-16.00 õhtuoode 16.00-18.00 õueaeg 17.00-18.00 tegevused ja vaba mäng (õues) Tegevuste kava · KEEL JA KÕNE: · 3-4a.Vaatleme sügislilli(katsume,nuusutame,korjame vaasi).Sügis metsas ja koduaias · 5-7a.Sügise algus 23.september,lindude ränne.Rahvakalender- Mihklipäev(29.sept.)Sügispildi vaatlus,mida
Noarootsi Gümnaasium SAALIHOKI Referaat Õpilane: Merle Tamme Õpetaja: Eve Torim Pürksi 2011 Sisukord SAALIHOKI................................................................................................................................................ 3 AJALUGU .................................................................................................................................................. 4 MÄNGUVÄLJAK........................................................................................................................................ 5 VARUSTUS ............................................................................................................................................... 6 Saalihoki pall .........................................................................................................................................
Lapsel tuleb võimaldada kogeda nii enda tegusid, nende tegude tagajärgi kui ka pakkuda neid rikkalikke kogemusi, mida nad saavad täiskasvanuid jäljendades. Tegevuse läbiviimist iseloomustab see, et pedagoog ei "organiseeri" lapsi tegutsema, vaid alustab ise millegi tegemist ning loob lastele võimaluse endaga liituda ja seda jäljendada. (Gustavson 2004) Waldorfmetoodika põhimõtteks on, et maailm on hea, lapsepõlv on tähtis mänguaeg, igal lapsel on käia oma tee ja täiskasvanud on abivalmid saatjad ning eeskuju andjad (Reier 2012). Väikesed lapsed vajavad keskkonda, kus nende kasvamist toetatakse, kus arvestatakse, et iga laps on eripärane, kus lapsed saavad olla vabad selleks, et tegeleda selle kõige tähtsamaga: kasvada ja olla õnnelikud. (Erakool Läte) . Kasutatud kirjandus: Gustavson, M. 2004. Laste aeg laste aed. Tallinn: PreMark. Hirsjärvi, S., Huttunen, J. 2005. Sissejuhatus kasvatusteadusse
kohta peab kirjutama raporti vastavasse alaliitu ning karistuse määrab vastav alaliit) karistatakse. Sellisel juhul lõpetab väljakukohtunik mängu alles pärast määratud vabaviske või 7 m karistusviske sooritamist. (vabavise või 7m karistusvise määratakse vaid juhul, kui rikkumine toimub mänguajal ning kui seda ei sooritata mänguaja jooksu, sooritatakse see peale mänguaja lõppemist) MÄNGUAJA PEATAMINE (TIME OUT). Millal ja kui kauaks mänguaeg peatatakse, otsustavad kohtunikud. Mänguaja peatamine on kohustuslik järgmistel juhtudel: a) eemaldamisel 2 minutiks, diskvalifitseerimisel ja eemaldamisel mänguaja lõpuni;(eemaldamine mängu lõpuni ehk rist ei ole enam reeglites. Suurim karistus on diskvalifitseerimine) b) 7 m karistusviske määramisel; (vaid siis, kui mänguseis on lõpuminutitel tasavägine või kui 7m karistusvise määratakse võistkonnale, kelle mängija on eemaldatud 2minutiks ning samal ajal on mänguseis
12. Millist esmaabi antakse kuumarabanduse puhul? Vajadusel elustamise ABC, riiete eemaldamine, keha jahutamine, kui on üle 30 kraadi, haiglasse transportimine, manustada alkoholivaba vedelikku (vett). 13. Millist esmaabi antakse ülekoormuse puhul? Raviks on puhkus, vedelik ja rikkalik toit. KORVPALL 14.Võistlusmäärused: - korvpalliplatsi mõõtmed on 28x15m - võistkonna suurus on 10 (12) mängijat, kusjuures korraga platsil on 5 mängijat - mänguaeg on 4x10 minutit; esimeste ja viimaste veerandaegade vahel on paus 2 minutit, poolaeg kestab 15 minutit; vajadusel kestab lisaaeg 5 minutit, igale lisaajale eelneb 2 minutit vaheaega. - mängijate vigade limiit iga mängija tohib teha kuni 5 viga. 15. Kes on Eesti korvpalluritest tulnud olümpiavõitjaks? Tiit Sokk 1988 16.Nimeta Eesti paremaid korvpallureid. Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Margus Metstak, Martin Müürsepp, Tiit Sokk,
Erinevaks kujunesid ka mängude reeglid. Suurema leviku saavutas ragbi liidu (rugby union) mäng, nii et väljaspool Suurbritanniat, Austraaliat ja Uus-Meremaad peetakse ragbist rääkides enamasti silmas ragbi liitu (rugby union). Võistkond Ragbi liidu mängu võistkonnas on 15 mängijat, ragbi liiga võistkonnas 13 mängijat. Mängijate arvust tuletatud nimetust kasutatakse prantsuse (vastavalt rugby à XV ja rugby à XIII) ja itaalia (vastavalt rugby a 15 ja rugby a 13) keeles. Mõlema mänguaeg on 2 × 40 minutit. Üha enam kogub populaarsust ragbi liidu seitsmeliikmelise võistkonnaga mängitav versioon ragbi-7 ehk seitsmeragbi (rugby sevens), mille poolaeg kestab vaid seitse minutit. Seitsmeragbi on kavas ka 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros. Seitsmeliikmelise võistkonnaga mängitav versioon on olemas ka ragbi liiga mängust. Kirjeldus Nii liidu kui liiga mängus on eesmärgiks saada punkte, kandes palli üle vastase väravajoone
Kris Killing KORVPALLI REEGLID REFERAAT Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuur(TK1-KÕ) Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 AJALUGU ..........................................................................................................................................4 MÄNGUVÄLJAK.............................................................................................................................. 4 KORVID..............................................................................................................................................5 KORVILAUAD...................................................................................................................................5 PALL.......................................................
ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mänguaeg ja võitja selgitamine Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11-meetri karistuslöögid ehk penaltid. Muud reeglid
otsuse teeb kohtunikele teatavaks võistkonna kapten. Suure karistuse korral, mis määrab eemaldamise mängu lõpuni, peab väravavaht jäält lahkuma ning teda asendab varumängija. Karistusviske võib reeglite rikkumise eest määrata mängu kahel viimasel minutil. Määrustepäraselt mänginud võistkond otsustab, kas sooritada karistusvise või määrata reegleid rikkunud mängijale väike karistus (2 min eemaldamist). Karistusviske sooritamise ajal on mänguaeg peatatud. Karistusvise toimub ka siis, kui mänguaeg või kolmandikaeg on lõppenud. Väravavaht võib litrit tõrjuda mis tahes viisil, keelatud on vaid hokikepi või mõne muu eseme viskamine, mille korral loetakse värav vastasvõistkonna kasuks. Viskele asuva võistkonna treener või kapten valib välja ning teatab peakohtunikule mängija, kes läheb karistusviset sooritama (ta ei tohi sellal olla karistuspingil). Mõlema võistkonna
Karistusala on ainuke mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib palli mängida käega. Kui mängija rikub oma karistusalas reegleid, järgneb sellele karistuslöök ehk penalti löömine, mille löömise koht asub 11m kaugusel. 10 Mänguaeg kooneb kahest 45 minutilisest poolajast ja nende vahel on 15minutiline poolaeg. Sageli esineb olukordi, kus mänguaeg venib pikemaks (vigastused jm seisakud). Kohtunikul on õigus lisada poolajale lisaaega. Mängu lõpetab kohtuniku vile. Mäng võib lõppeda viigiga. Olukorras, kus on vaja kindlasti selgitada võitja, antakse 30 min lisaaeg ja kui ka see lõppeb viigilise tulemusega, määratakse penaltid. Mängu juhib väljakukohtunik ja teda abistavad kaks piirikohtunikku. Rahvusvahelistes mängudes tegutseb väljaku ääres ka neljas kohtunik.
· Väljaku mõõtmed on 20×40 meetrit. Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune piirdeaed. · Värava mõõdud on 160×115 cm, sügavus 65 cm. Värava ees on väravavahiala, kus võib viibida ainult väravavaht. · Hokikepp on valmistatud plastmassist, klaasplastist või muust sünteetilisest materjalist. Kepi vars võib olla maksimaalselt 95 cm pikk. Väravavahil ei ole hokikeppi. · Meeskonnast on väljakul 5 mängijat ja väravavaht. · Mänguaeg: 3×20 minutit (kaks 10-minutilist vaheaega). · Mängu eesmärk on lüüa pall vastasmeeskonna väravasse. Rohkem väravaid löönud meeskond on võitja. Eesti Saalihoki Liit 1993-2005 Eesti Saalihoki Liit (kuni 2001. a. sügiseni nimetusega Eesti Saalibändi Liit) on asutatud 27. 11. 1993. a. Tallinnas. Asutajateks olid 4 spordiklubi: Pärnu Vapper, Tallinna Estonians, Avinurme Avi ja Spordiklubi Aeg.
Itaalia 16 ja Sveits 15 punktiga. 9. oktoobril ei ilmunud Eesti jalgpallikoondis Kadriorus MM valikmängus Sotimaa vastu väljakule eestlastele arvestati esimese hooga mänguta 0 : 3 kaotus. Põhjus, miks Eesti meeskond väljakule ei ilmunud, oli FIFA komissari mängupäeva hommikul tehtud ettekirjutus, et mänguga tuleb alustada 18.45 asemel 15.00. Nimelt olid sotlased eelmisel treeningul nurisenud Kadrioru kehva valgustuse üle ja viimasel hetkel otsustati mänguaeg ettepoole tuua. Eesti koondis oli aga Kehtna treeningkeskuses. Nii tuligi Sotimaa meeskond üksi väljakule ja tegi sünboolse lahtilöögi. Siiski pidid rahvusvahelise jalgpalliliidu juhid oma viga tunnistama. 7. novembril otsustati FIFA peakorteris, et ärajäänud mäng tuleb kordamisele hiljemalt 16.märtsil 1997 ja mängu korraldajaks on Eesti. Uus mäng otsustati läbi viia 11.veebruaril Monacos. See kohtumine lõppes 0 : 0 tänu Mart Poomi hiilgemängule väravas. Suuresti just selle
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Jalgpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab enim väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toim...
KOOL Nimi KORVPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 Ajalugu...................................................................................................................................3 Reeglid...................................................................................................................................3 Võistlusriietus.........................................................................................................................5 Mängijad-vigastus...................................................................................................................7 Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7 Treenerid-kohustused ja õigused................
Lapsenda ei käinud Franklin koolis, vaid teda õpetasid koduõpetajad ja tema vanemad. Poisi ema oli väga karm ja nõudis, et tema laps oskaks prantsuse ja saksa keelt. Juba kuue aastaselt oskas Franklin saksa keeles lugeda, rääkida ja kirjutada. Franklini ema Sara oli poisile määranud kindla päevakava: kell kaheksa hommikul oli hommikueine, siis toimusid õppetunnid kuni lõunasöögini, peale lõunasööki jätkus õppetöö. Kella neljast kuueni oli mänguaeg, siis õhtusöök ja kell kaheksa pidi ta magama minema. James, Franklini isa õpetas pojale juba noorena autoga sõitmist ja lindude-loomade jahtimist. Franklin ise oli väga huvitatud ajaloost ja ja luges palju ajaloolisi raamatuid. Franklin oli koduõppel kuni 14-aastaseks saamiseni. Franklin 11-aastasena 14-aastaselt saadeti ta Grotoni ikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli tubli õpilane, tema keskmine hinne oli B. Ta populaarne nii
Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest.Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks.(joon.4) Joon.4 Jalgpalliväljak 7 3.3 Mänguaeg ja võitja selgitamine Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11-meetri karistuslöögid ehk penaltid. 3.4 Muud reeglid
Mängu resultaat tihtipeale sõltub liigutuslike tegevuste (petted, hüpped, visked jne.) sooritamisest- see on alaktaatne energiatootmis mehhanism. Käsipalli võistlusmääruste muutustest (2001 a.) tulenevalt on mängu tempo tunduvalt tõusnud ning järjest suuremat osakaalu omab ka anaeroobne laktaatne energiatootmise mehhanism. Saali- ja rannakäsipalli võrdlus näitas, et sarnasusi on väga vähe. Reeglid on täitsa erinevad. Isegi vaatama sellele ,et rannakäsipallis on lühem mänguaeg on nii füsioloogiline kui ka psühholoogiline koormus peaaegu võrdne. Rannakäsipallimängu füsioloogiat teeb keerulisemaks kliima (õhutemperatuur), õhuniiskus (võistlused vee juures), samuti on raskem sportida liiva peal. Väga palju arvamusi ja küsimusi on seotud rannakäsipallimängu arenemisega. Kuidas kvalifitseerida rannakäsipalli? Kas omaette spordialana või käsipalliliigina? Selge see, et tänapäeva rannakäsipall on erinev saalikäsipallist ja kõik
Esialgu oldi veel kogenematud. Nii ütleb Barmeni rahvusvahelise male kongressi (1905) juhiste punkt 4: “Juhul, kui on tegemist ajaületusega, tuleb kellad kohe seisata ning ajaületuse fakt ja partii käikude arv kindlaks teha, kusjuures küsitletakse neid härrasid, kes juhuslikult sel ajal partiid juhtusid nägema. Kui aja-ületust ei saa piisava kindlusega selgeks teha, mängitakse partiid edasi, kui aga ületust saab tõestada, tuleb partii kohe katkestada, kasutatud mänguaeg kindlaks teha ning asi turniiribüroole otsustamiseks edasi anda.” Aruande järgi tuli tookord kohtunikel ajaületusega tegemist teha 4-5 korral. Lähtuti seisukohast, et aeg peab vähemalt üks minut üle olema, kuna pole peetud raamatut selle kohta, kus sekundiosuti on partii alguses seisnud. Ajakontrolli võimalikke variante on olnud ja on praegugi rohkesti. Reeglid on näinud tavaliselt ette vaid maksimaalse mängutempo tiitlite ja reitingute saamiseks. NSVL
auhinnad: I koha karikas, parima väravakütti karikas ja parima väravavahi karikas. Kooli poolt saime veel kõigile osalejatele šokolaadimedalid. Kokkuvõttes tuli lahendada palju probleeme, kuid kõik sai lõpuks korda. 13 7.1 Reeglid Enne võistluse korraldamist leppisime kokku ka reeglites: 1. Mängud mängitakse palliga suurus 4 2. Väljakul on korraga 4 väljakumängijat +1 väravavaht 3. Mänguaeg on 8 minutit 4. Kollase kaardi korral on mängija väljakult eemaldatud 2 minutiks ja tiim jätkab vähemuses 5. Punase kaardi korral on mängija väljakult eemaldatud terveks mänguks ja tiim jätkab vähemuses 6. Alagrupimängus viigi korral penalteid ei toimu 7. Kohamängudes viigi korral toimuvad penaltid 8. Penaltite jaoks peab tiim välja panema 3 mängijat, kes lähevad lööma penalteid ja ühe väravavahi 9
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Janely Soomaa Kriket Uurimustöö Juhendaja: Tiit Tammaru Tartu 2014 Sissejuhatus Kriket on pesapallisarnane sportmäng, mis on eriti populaarne Suurbritannias ja Rahvaste Ühenduse maades. Seda mängivad kaks üheteistliikmelist võistkonda kõva rusikasuuruse palli ja puust kurikaga avaral ringjal muruplatsil(1) Kriket on olnud tunnustatud sport juba sajandeid. Tänapäevane kriket on pärit Inglismaalt ning populaarne eelkõige Rahvaste Ühenduses. Mõnes Lõuna-Aasia riigis, näiteks Indias, Pakistanis, Bangladeshis ja Sri Lankal on ta kõike populaarsem spordi...
Lapsed hindavad oma formaalset positsiooni meeskonnas. Näiteks, lapsed ise määratlevad oma positsiooni mängus ja on selle üle ühked, kui nad kirjeldavad endid kui kesk, ääre, või tagamängijana. Samuti rõhutavad treenerid ja pealtvaatajad positsiooni olulisust ja julgustavad mängijat oma positsiooni säilitama mängu kestel. Formaalselt organiseeritud sport on samuti seotud ajakavaga ja ilmastiku tingimustega. Individuaalne mänguaeg sõltub noorsportlase oskuste tasemest. Sagedamini istuvad pinkidel väikest kasvu, kartlikud ja vähem võimekamad lapsed. Nad on alamotiveeritud ja igavlevad ning tegelevad muude asjadega, mis ei ole mänguga seotud. Heade eeldustega sportlased soovivad osaleda mängus ja tunnevad huvi seal toimuva vastu ning on väga pettunud, kui nad mängust väljavõetakse. Nad seisavad treenerile väga lähedale ja ootavad või küsivad, millal
Samas pidasid tema oma eestkostjaks ka vargad. Aitas alati kõige vaesemaid, kinkis neile hädavajalikku. Tänapäeva Santa Clausi traditsioon on moonutatud ning paganlik püha. Oli osaline nii karnevalis kui ka liturgias. Teada on 8 liturgilist draamat, kus Püha Nikolaus on peategelane. Liturgilist draamat hakati esitama kiriku trepil. Liturgia sai tagasi oma esialgse terviklikkuse. Võitis ka teater (trepil mängides puudusid piirid): · tegijad said oma fantaasiat rakendada · mänguaeg muutus piiramatuks süzeed hakkasid paisuma (nt pühakute elulood) Vaimulikest üksi ei piisanud, mängima hakkasid ka koguduse liikmed. Kasutusele simultaanlava laval korraga kõik tegevuspaigad. Unustati antiigis kasutatusel olnud universaalne, abstraktne taust. Keskajal polnud inimese kujutlusvõime eriti hea, see töötas vastupidises suunas (abstraktsuse asemel sooviti konkreetsust). Taheti teada, mis abstraktsioonile vastab (nt põrgu kui köök: kuradid
last sai vanema kõrval kohe tööprotsessi lülitada, ei olnud mängu vaja. Kui tööriistad muutusid keerukamaks, osutus vajalikuks ettevalmistusaeg, sest last polnud võimalik kohe tööle panna. Siis hakkas ühiskond valmistama spetsiaalselt lastele mõeldud mänguasju ja sai alguse lapsepõlv. Vihmametsades elavatel hõimudel ei ole laste mänguperioodi. Kuna tööriistad on algelised, suudavad lapsed neid üsna ruttu kasutada. Poistel ehk veel on väike mänguaeg, aga tüdrukutel absoluutselt mitte. Räägi lähemalt, miks eesti lapsed enam ei mängi. Me oleme ringiga peaaegu samasse kohta tagasi jõudnud, kust kunagi alustasime. Töövahendid on jälle sellised, et lapsed saavad nendega ruttu hakkama. Kompuuter! See on kindlasti üks põhjusi, miks mäng on taas oma tähtsust kaotamas. Valdavalt on mängukultuuri edasi antud stiihiliselt: pere vanemad lapsed juhendavad 98 väiksemaid
Paremal olev õpetaja lohutab väikest poissi, isegi tavapäraselt pingeline. Selle igapäevased nõudmised on mitmetahulised ja erilaadsed ning kes on endast väljas. Mina valvan lõunaoote söömist (Austraalia lasteaias söövad lapsed kaasapa- eeldavad selle kandjalt samaaegselt mitte ainult seda, et ta oleks kõik hästi ette kavandanud, kitud toitu klassiruumis koos oma klassiõpetajaga. Hommikune mänguaeg on lastel kell 11, kuid lõunaoode peab algama terve igaviku enne seda. Neil läheb kaua-kaua aega! vaid ka seda, et ta oleks paindlik ja võimeline tegutsedes mõtlema. Ma laulan rühmale samal ajal. „Ma näen võileibu, võileibu... ma näen maitsvaid võileibu oo-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
