Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17 Põllumajandustoodete eksport lk 18 Keskkonnaprobleemid lk 18 2 Metsamajandus ja metsatööstus lk 18 - 20 Pindala lk 18 Metsa tüübid lk 19 Suuremate metsamassiivide paiknemine lk 19 Kasutusala lk 19 Metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus lk 19 Puiduvarud lk 20 Metsamaterjali ja puidutoodete eksport lk 20 Metsanduse probleemid lk 20
UURIMISTÖÖ Venezuela Tähti Kull Kose Gümnaasium 10a klass Juhendas Epp Tähe 07.01.2009 Sisukord Riigi põllumajanduse iseloomustus 2 Metsamajandus ja metsatööstus 6 Tööstuse areng 8 Transpordi iseloomustus 9 Turismi iseloomustus 11 Kontuurkaart 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist.
Põhjenda. a) Sveitsi põllumajanduses on kasutusel 26% territooriumist, põllumaad on 7%. Põllumaad on 36,90%; metsi, puid on 30,80%; ebaproduktiivset maad on 25,50% ja asutusi, linnaalasid on 6,80%. b) Põllumajandust seal hea arendada ei ole, sest seal on väga mägine, kuid leidub ka põllumajanduseks sobivat maad, näiteks Sveitsi platoo, kus on pehme kliima ja viljakad mullad. c) Sveits asub parasvöötmes, aasta keskmine temperatuur on 0-10 kraadi, aastane sademetehulk on 500-2000 mm. d) Sveitsis ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega igal pool, sest suur osa on Alpide ja metsade all. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a) kapitali olemasolu. b) Tööjõud (kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses). c) Valitsuse majanduspoliitika.
põllumajandusega seotud tegevus seal. (c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus. Hiina asub kolmes kliimavöötmes lõunaosa lähisekvatoriaalses, keskosa lähistroopilises ja põhjaosa parasvöötmes. Jaanuaris on põhja poolsel alal keskmine temperatuur -20°C, lõuna poolsel 10°C. Juunis on põhja poolsel alal keskmine temperatuur 15°C, lõuna poolsel 25°C. Kagu-Hiinas on aasta keskmine sademete hulk 1600 mm, Loode-Hiinas aga 0-100 mm. Saaki saadakse aastas 2 korda. (d) Mullad Hiinas on vihmametsa kolla- ja punamullad, vihmametsa ja savanni punased ferralliitmullad ning alluviaalmullad. (e) Maaparandustööd, mida selles riigis arvatavasti tehakse. Kuna Hiinas toimub enamus põllumajandusest idaosas, kus sajab palju, siis arvatavasti tehakse seal põldude kuivendamist. (f) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Hiinas on võimalik tegeleda põllumajandusega ainult idaosas, kuna läänes on pinnamood väga mägine.
4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus....................................................................................18-19 7.Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................20 8.Tööstuse areng........................................................................................21 9.Transpordi iseloomustus......................................................................22-23 10.Turismi iseloomustus..............................................................................24 11.Kokkuvõte...............................................................................................25
Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Mullad. (Peamised mullad, muldade viljakus) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Maaparandustööd, mida selles riigis arvatavasti tehakse. (Niisutamine, kuivendamine) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus. (Keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Millele on põllumajandus spetsiliseerunud- taime või loomakasvatusele? Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
Eelnevalt on mainitud juba, et põllumajanduslikult kasutatava territooriumi on riigis umbkaudselt 10%. Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Arendada oleks hea, kuna riigil on kohati tasast pinda palju, ei pea tegema mägedele nn ''astmeid'' ,et saaks midagi kasvatada. Kliima: Argentina asub lähistroopilised kliimavöötmes, kus keskmine temperatuur on 16°C, sademete arv on 500- 1000 mm, aastas saadakse umbes kaks korda saaki. Mullad: Mullad on Argentiinas ühed maailma viljakamas, seega on sealne kasvatus üsna tõhus. Argentiinas on pruunmulda ja ka mustmulda. Maaparandustööd : Lõuna aladel on põldude pidamine võimalik ainult kunstlikul teel ehk siis tuleb koguaeg niisutada. Kas igalpool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei ? Põhjenda. Põllumajandusega on raskem tegeleda riigi lääne osas, kuna sealne mäestik ja rasked kliimaolud ei võimalda piisavalt lihtsalt saaki saada. Kõige
pikkus, mitu saaki aastas). Kliimavööde on Brasiilias lähisekvatoriaalne (ja põhjas ka ekvatoriaalne) vööde. Agrokliima, keskmine õhutemperatuur jaanuaris ja juulis on 16-24 °C ning aasta keskmine sademete hulk on 1000- 2000 ml (Amazonase vihmametsasades isegi kuni 3000 ml). Vegetatsiooniperioodi pikkus kestab alla 6 kuu ja saake aastas saab 2 (niisketel aladel ka 3). c. Mullad(peamised mullad, muldade viljakus) Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad. Põhjaosas on ka kõvalehise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Mullad on väheviljakad, mis tõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt. d. Maaparandustööd(niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis arvatavasti tehakse. Kuna Brasiilias langevad sademed ebaühtlaselt, niisutatakse põllumaid, et suurendada saagikust e
ja muid ilmu.Õhutemperatuur suvel Rootsi lõuna osas 16°-24°,põhja osas 8°-16°.Talvel Rootsi lõuna osas külmakraade 0°-8°, põhja osas külmakraade 16°-24°.Aasta sademete hulk 250-1000 mm. Loodusressursid Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressurside poolest. Päikese kiirgust on rohkem, kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiskeja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna- Rootsis on mullad viljakad. Kogu Lõuna- Rootsi on seetõttu kõige tähtsam põllumajandus piirkond. Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60%
Amazonase madalikku. b. Kliima-kliimavööde. Kliimavööde on Brasiilias lähisekvatoriaalne (ja põhjas ka ekvatoriaalne). Agrokliima, keskmine õhutemperatuur jaanuaris ja juulis on 16-24 °C ning aasta keskmine sademete hulk on 1000- 2000 ml (Amazonase vihmametsades isegi kuni 3000 ml). Vegetatsiooniperioodi pikkus kestab alla 6 kuu ja saake aastas saab 2 (niisketel aladel ka 3). c. Mullad. Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad. Põhjaosas on ka kõvalehise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Mullad on väheviljakad, mistõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt. d. Maaparandustööd(niisutamine, kuivendamine). Kuna Brasiilias langevad sademed ebaühtlaselt, niisutatakse põllumaid, et suurendada saagikust.
Pampast lõunapool Patagoonias on põllumajandust võimalik arendada ainult kunstliku niisutamise teel, sest seal on kõrbed. Pampas on põllumajanduse arendamiseks kõige sobivam kliima. c) Kliima ja selle iseloomustus. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kraadi ja juulis +10 kraadi ringis. Õhutemperatuuri amplituud on 12 kraadi. Aasta keskmine õhutemperatuur on +16 kraadi. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm. d) Mullad ja nende iseloomustus. Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. e) Maaparandustööd. Maaparandustööd on vajalikud ainult pampast lõunapool Patagoonias, kus on kliima jahe ja kuiv ( sademeid 100-300 mm. aastas, talvel keskmine temperetuur +2kuni +4 kraadi). Seal on põllumajanduse arenguks vajalik kunstlik niisutamine. f) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega
Itaalia Koostaja: Sissejuhatus · Itaalia Vabariik on üks riik Euroopas, Appenniini poolsaarel. · Itaalia pealinna on Room ·Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Rahvastiku tihedus198,5 in/km² Itaalia lipp Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 Itaalia vapp Geograafiline asend
Esikohal on ka odra- ja suhkrupeedi ekspordis Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega? Mullastikku on tugevasti mõjutanud inimtegevus. (Sandall, Marlborough, 1999:248-260) METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Metsad kasvavad 147 698 km2 suurusel maaalal. Metsasuse protsent on 27%. Seda päris palju kõrgelt arenenud riigi kohta. Kuna Prantsusmaa on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides.Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, paberi, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks Metsaga seotud
Küsimused lk 56 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1.Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. a) Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7% kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. b)Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad c)Brasiilia asub lähistroopilises vöödmes, lähisekvatoriaalses vöödmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöödmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhtleliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. d) Brasiilias on peamiselt punamullad. Mullad on väga viljakad.
Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kõige suurema osa loomakasvatusest moodustavad sea- ja veisekasvatus. Prantsusmaal ollakse spetsialiseerunud lambajuustu tootmisele, ka linnukasvatus, peamiselt kanad ja pardid. METSANDUS Metsad kasvavad 147 698 km2 suurusel maaalal. Metsasuse protsent on 27%. Seda päris palju kõrgelt arenenud riigi kohta. Kuna Prantsusmaa on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides.Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, paberi, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud, mida on küll suudetud järjest enam
vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjausas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600..800 mm/a. 4. Mullad (peamised mullad, muldade viljakus). Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun-mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad. 5. Maaparandustööd (niisutamine, kuivendamine). 19. sajandi keskpaigas kuivendati põhja Saksamaal soiseid alasid, mille tõttu on seal maapinnas sooldunud. · Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele?
Kas pinnamood soodustab või takistab põllumajandusega tegelemist? Millised kliimavöötmed on selles riigis? Agrokliima iseloomustus keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa (ööpäeva keskmiste temperatuuride summa, kui temperatuur on üle 0° C), sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus (päevade arv, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 5° C), mitu saaki aastas saadakse. Millised mullad ja milline on muldade viljakus? Kui suur osa tööjõust on hõivatud põllumajanduses? Millised põllumajandusliku tootmise vormid on esindatud? Kas kapitali põllumajanduse arendamiseks jätkub ja kas tead, milline on valitsuse põllumajanduspoliitika? Euroopa Liidus on ühine põllumajanduspoliitika. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? Kas taime- või loomakasvatusele? Millised on peamised põllukultuurid ja mis piirkondades
Riigi põllumajanduse iseloomustus Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks Tsiilis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Tsiilis on põllumaad kasutada üsnagi vähe, maastiku mägisuse tõttu. b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Pinnamood ei soosi põllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa, mille tõttu on põllumajandusega tegelemine küllaltki raskendatud. c) Mullad. Tsiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi-gleimullad ja kastanmullad, lõunaosas pruunid metsamullad ja ka kastanmullad. Muldade viljakus on keskmisest madalam ja ei soodusta looduslikult põllumaade rajamist.Kuna riik on mägine, on seal ka vulkaanilised mullad,mis ei ole viljakad. Samuti mõnedes osades on mullakiht väga õhuke, sest sinna on tekkinud värske, noor muld. d) Maaparandustööd
Sademete hulk on külluslik, 1000-2500 mm aastas, kusjuures reeglina on Lõuna-Honsiu sademete rohkem (keskmiselt 3500 mm), kui Põhja-Honsiu (keskmiselt 1000-1500 mm) ning suvel sajab rohkem Vaikse ookeani poolsetel aladel kui Jaapani mere ääres. Aasta keskmine temperatuur varieerub 9,6°C saare põhjaosas kuni 16,2°C lõunas. Jaapanis on pikk vegetatsiooni periood, aastas saadakse 2-3 (lõunas) saaki 8.1.4 Mullad. Honsiu saare põhja osast alates on valdavaks lettmullad. Lettmuldasid iseloomustab horisontide silmnähtav erinevus ning huumuse vähene kogus. Kogu mullakihi keskmiseks paksuseks on 1 meeter, mis on Jaapani oludes üsna kõrge. Lettmuldadel on suhteliselt hea põllumajanduslik potentsiaal, seda tänu oma soodsale niiskustasakaalule ja kõrgele viljakusele. 14
Valitsevad usundid. Enamik tsiillasi (75%) on katoliiklased. III PÕLLUMAJANDUS 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks? Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on kesised. a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Pinnamood ei soosi eriti põllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa. c) Mullad. Tsiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi-gleimullad ja kastanmullad, lõunaosas pruunid metsamullad ja ka kastanmullad. Muldade viljakus pole just kõige parem. d) Maaparandustööd Maade niisutamise ja kuivendamisega Tsiilis eriti ei tegeleta. e) Millistes piirkondades on võimalik tegeleda põllumajandusega? Põhjenda.
erinevate energiaallikate (nafta ja maagaas) tootlikkuse suurendamine ning energiakasutuse arendamine ja tõhustamine. · Põllumaad on kogu Ecuadori territooriumist 5,7% ja istanduste all on 4,8% territooriumist. Poolel maa-alast asub asub mets, rohumaad peaaegu et puuduvad. Riik asub igaveses troopikakuumuses, sademete hulk väheneb põhjast lõunasse liikudes varieerudes vihmametsade niiskusküllusest kuni poolkõrbete kuivuseni. Mullad on kivised, kuid viljakad. Ekvatoriaalse kliima tingimustes kujunevad vihmametsade all punakaspruunid ehk ferralliitmullad. Rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire. Toitainete vähesus mullas on üks põhjusi, miks need piirkonnad on väga vähe põllustatud ja enamasti hõreda asustusega. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivim on vulkaanilise päritoluga ja seetõttu mineraalaineterikkam.
Keskmine eluiga on naistel ja meestel 51 aastat, mis on kõrgem, kui Aafrikas keskmiselt ja madalam kui arenenud maaimas. Riik on demograafilise ülemineku esimesel etapil. Mehed Naised linnastumine Nigeerias elab linnades 37% rahvastikust. Enamik linnu paiknevad riigi edelaosas. Seal asuvad rahvarohkeimad linnad Lagos ja Ibadan. Tänu kakaoubade kasvatamisele on arenenud infrastruktuur, linnade võrgustik ja raudtee. Lagoses on veel lennujaam ja sadam. Selles kandis on arenenud ka tööstus- nafta, ravimid, õlu, tsement ja palmiõli. Energiatööstus Peamine energiavara 1970. aastast on nafta ja maagaas, mida riik ka ekspordib. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades 27% ( 3 miljardit kWh) ja soojuselektrijaamades 73% (8 miljardit kWh). Ma soovitaksin Nigeerial kasutusele võtta päikeseenergia ja maagaasi, mida saaks müüa teistele riikidele ja mis hetkel on alakasutatud
Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Itaalia 1. Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit(8,4 mln. ha mägedes ning 1,3 mln. ha tasandikel) see moodustab 33,9% kogu Itaalia maaalast. 2. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 3.Itaalias kasvavad metsatüübid: *Parasvootme lehtmetsad *Lähistroopilised metsad 4. Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 5. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 6. Metsa pindala on suurenenud. 7
Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Nende teravatipulised mäed koosnevad valdavalt dolomiidist, mis annab neile ilusa roosaka värvuse. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia, viimane on Türreeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad mitmed saarestikud: Toscana, Ponziane, Treniti jne. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. 2. Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). Pinnamoe mõju:
.................................. 12 11. METSAMAJANDUS ................................................................................... 13 12. TÖÖSTUS ...................................................................................................... 13 13. EKSPORTIMPORT .................................................................................... 14 14. TRANSPORT ................................................................................................. 15 15. TURISM ......................................................................................................... 16 16. KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................... 18 ÜLDANDMED Pindala 449 964 km² Rahvaarv Üle 9 miljoni (2007) Pealinn: Stockholm Elanike arv 1 269 100 (2007) Stockholmis Keel Rootsi keel Rahaühik kroon
Suved kalduvad olema väga kuivad ning ülimalt kuumad, talved aga karedalt ning püsivalt külmad ning tiheda lumesajuga. Nende alade inimesed evakueeritakse tihti kevadtormide ajaks. Aasta keskmine temperatuur Türgis · Türgi reljeefilised erisused ning kliima muutlikkus on põhjuseks, miks sise- ja ääremaal on mullastik niivõrd erinev. Detailne pinnastik on väga keerukas. Vöötmelised mullad on tihti ,,ära lõigatud" suurte reljeefsete erinevuste tõttu. Välja võib tuua seitse põhilist mullastiku gruppi, kus juures igaüks neist sisaldab mitmeid mullastikutüüpe. Punased ning hallikaspruunid leetmullad koos pruunide metsamuldadega esindavad kõige laiaulatuslikumat gruppi, kattes ligi 1/3 kogu riigi pindalast. Pruunid metsamullad on üldiselt arenenud lubjakivist ning on vähem happelised, kui punased ja hallikaspruunid leetmullad.
Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Itaalia 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis, milline on metsasuse %? Itaalias on metsade kogupindala 9,9 miljonit hektarit (sellest 8,4 mln. ha mägedes ning 1,5 mln. ha tasandikel) Metsasuse % on 34 Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 3. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)?
rahvaarv hakkab vaikselt vähenema 2015.aastal. Rahvatihedus Itaalia rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Naaberriikides rahvastiku tihedus: Sveits 183,9 in/km2 Austria 100,2 in/km2 Itaalia rahvastiku tihedus on suurim rannikualadel ja suuremates linnades näiteks: Rooma 2 700 000 elanikku Milano 1 359 000 elanikku Napoli 1 072 000 elanikku Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastiku vanuseline jaotus: 0-14 a : 13.5% 15-64 a : 66.3% Üle 65 a : 20.2% Itaalia rahvastik on vananev rahvastik,
Õhutemperatuur aga jaanuaris on 8-24 kraadini. Aasta keskmine sademete hulk on piirkonniti erinev. Mägedes sajab kuni 2000 mm aastas, vähem mägisemas piirkonnas sajab 100-1000 mm aastas. Vegetatsiooniperiood on seal väga pikk. Kestab põhimõtteliselt terve aasta. Aktiivse taimekasvuperioodi õhutemperatuuride summa 4000- üle 8000 kraadi. Sealne kliima on väga soodne ja võimaldab mitut saaki aastas. 4.1.4 Mullad Sealsed mullad on suhteliselt viljatud. See oleneb perioodist. Kui on põuaperiood on mullad väga kuivad ja toitainevaesed, kui on aga vihmaperiood on mullad tundudvalt paremate omadustega. Peamised mullad on punakaspruun- ja pruunmullad. 4.1.5 Maaparandustööd Etioopias arvatavasti kasutatakse väga palju maapinna niisutamist, kuna sealne kliima on aegajal väga kuiv ja põuane. 4.1.6 Põllumajandusega tegelemise võimalused Etioopias on peaaegu igalpool võimalik tegeleda põllumajandusega
25% Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast: Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Cosmo järv ja Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima: Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 o C, idarannikul ka üle 32 oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas
1. Troopiline Troopilises vöötmes on jaanuari (suve) keskmine õhutemperatuur rannikul 16-24°C, rannikust eemale liikudes (mäestikus) 8-16° C ja juuli (talve) keskmine õhutemperatuur 8- 16° C. Aktiivsete temperatuuride summa on kuni 11 000° C. Aastane sademete hulk jääb alla 100 mm. See on kõrbeala, kus põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Vegetatsiooniperiood on aastaringne. Mullad on väheviljakad. (Joonis 7, 8 ja 9) 2. Lähistroopiline Lähistroopilises vöötmes on jaanuari keskmine õhutemperatuur eri piirkondades erinev jäädes vahemikku 8-24° C. Juuli keskmine õhutemperatuur on 0-16° C. Aktiivsete 14 temperatuuride summa on 4000-8000° C. Aastane sademete hulk on piirkonniti väga kõikuv: 100-3000 mm. (Joonis 7, 8 ja 9) Mullad on viljakad. Selles vöötmes on võimalik
1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. 3) Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus). 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses. 3) Põllumajandusliku tootmise vormid. 4) Valitsuse põllumajanduspoliitika. 3
· Energiamajandus Filipiinidel on suured energiavarud, sealhulgas nafta, maagaas ja kivisüsi. Energia tootmiseks kasutatakse ka taastuvaid energiaid, näiteks hüdro-, geotermaal-, biomassi-, tuule-, päikese- ja ookeanienergia. Riik ei ekspordi ega impordi energiat. Elektrit toodetakse hüdro- ja soojuselektrijaamades. Elektrienergia toodang inimese kohta on 609 kWh. Filipiinide elektrienergia toodang 2010. aastal oli 67,74 mld kWh. · Metsamajandus ja metsatööstus Filipiinidel kasvavad metsad 7 665 000 ha, metsasus on 26%, mida on vähe. Selles riigis kasvavad peamiselt mangroovi-, männi-, ranna-, ja kaksiktiibviljakmetsad ning mägedel kasvav mets. Suuremad metsa massiivid paiknevad riigi idaosas, tihedamalt põhjaosas. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad peaaegu täielikult oma riigi vajaduse. Suhteliselt vähe puitu imporditakse. Riik ekspordib tööstuslikku palki, saematerjali, puitpaneele, tselluloosi ning paberit ja paberitooteid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
