Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Isiksusetüübid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
introvert, ekstravert, tunnet, psühholoog, kohuse, intuitsioon, hindab, südamlik, psühholoogia, õpetamine, salliv, lõbus, terav, tööala, kohusetundlik, realistlik, inimsuhete, partner, tööalad, visa, intuitsiooni, kunst, rahuliku, kõiges, isiksusetüübid, lahutus, eetika, ekstravertne, introvertne, tajub, võluv, kaastundlik, uudishimulik.........................................................4 Sotsioonika................................................................................................................................. 4 Isiksusetüübid............................................................................................................................5 Isiksusetüüpide kirjeldused......................................................................................................5 Eetilis-Intuitiivne ekstravert EIE............................................................................................. 5 Loogilis-intuitiivne ekstravert LIE.......................................................................................... 6 Sensoorselt-loogiline ekstravert SLE...................................................................................... 7 Sensoorselt-eetiine SEI ...........................................................................................................8
ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – seltskondlikkus, lahkus versus reserveeritus, ettevaatlikkus. - Kohusetundlikkus – vastutustundlikkusest vastutustundetuseni - Emotsionaalne stabiilsus – oskus kontrollida emotsioone JUNGI ISIKSUSETEOORIA: isiksusel neli mõõdet: - Ekstravert – introvert - Tajutüübid vastavalt kuidas inimene ammutab infot: sensoorne (praktiline, konkreetne) – intuitiivne (üldine, abstraktne) - Otsustamine, on seotud otsustamisstiiliga: mõtleja (analüütiline, selgus, reegleid jälgiv) – üleelaja (subjektiivne, „südamega mõtlev“); - Kuidas inimene suhtub keskkonda: otsustaja (aega planeeriv, organiseeritud) – kohaneja (paindlik, spontaanne, avastav) 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe.
Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene
raadiost, telerist või jutust häirida; • katkestab tegevuse kiiresti ja sama kiiresti alustab teist; • ta tunneb ennast ebamugavalt, kui on pikemat aega olnud üksinduses; • ta eelistab teiste kuulamisele ise kõnelda; • talle meeldib õppida praktilise tegevuse käigus (näit teisi õpetades); • ta on kurb ja õnnetu siis, kui ei saa oma seisukohti avaldada ja kõnelusest aktiivselt osa võtta. Introvert • ta eelistab individuaalset tegevust, mõtlemist; • ta mõtleb enne kui ütleb ja soovib, et teised samamoodi toimiksid; • ta venitab sageli vastamisega; • ta eelistab rahu, vaikust ja üksiolemist; • ta püüab töötada ilma segavate, häirivate faktoriteta, kuna on teadlik, et need segavad tema keskendumist; • ta oskab teisi ära kuulata; • ta on tagasihoidlik ja mõtlik ka siis kui on sisemiselt nõus ja valmis tegutsema;
o Hindaja (kainelt kaalutlev, strateegiline, ülikriitiline, näeb kõiki valikuvõimalusi) o Asjatundija (sihikindel, pühendunud, tagab teadmised ja oskused) 50. Millised on meeskonna erinevad inimtüübid? Intellektuaalne tüüp ideede genereerija ja projektide väljamõtleja. Ideede ellurakendamine pole tugev külg. Praktiline tüüp suudab ideid ellu viia ja annab meeskonna arengule oma panuse tegevuse kaudu. Hindab eesmärgi teostust rohkem kui inimsuhteid. Reegleid arvestav tüüp omane on täpsus, kohusetundlikkus, konkreetsus ja detailsus. Võib olla kuiv ja kärpida intellektuaalse tüübi ideid ja praktilise tüübi tegutsemisindu. Sotsiaalne tüüp rolliks on luua ja hoida häid suhteid. Kujundavad firmasisest mikrokliimat, nemad on kollektiivi ühisürituste korraldajad. Nõrkuseks liigne arvestamine kaastöötajate ja klientidega.
• Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega
Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ettevõtja
Seda eksisteerib teatud kindlas astmes Teaduslikus psühholoogias ... Isiksuseks olemine ei ole hea ega halb Kõik on võrdsel määral isiksused Sinu isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele Sinu ümber ega ka Sulle endale: Johari aken Avatud ala MINA TEAN + TEISED TEAVAD Pime ala MINA EI TEA + TEISED TEAVAD Varjatud ala MINA TEAN + TEISED EI TEA Tundmatu ala MINA EI TEA + TEISED EI TEA Johari aken Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman 1955. aastal. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta MINA TEAN + TEISED Pime ala TEAVAD MINA EI TEA + TEISED TEAVAD Varjatud ala Tundmatu ala MINA TEAN + TEISED EI MINA EI TEA + TEISED EI TEA TEA
arendamine, et tulla toime üha kasvavas konkurentsis ja üldises maailma arengusurves. Selleks on vaja: arendada oma oskusi, parandada töösooritust, maksimeerida oma potentsiaali, saada selliseks isiksuseks, kelleks soovitakse saada. 16.Millised on tulemusliku coachi eeldused? • Emotsionaalne intelligentsus. • Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on üle eelarvamustest. • Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. • Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. • Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena.
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik tugev, liikuv, tasakaa
Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb
selleni viinud mõttekäigust. • Coachimine annab juhile tegeliku, mitte illusoorse kontrolli, ning alluvale tegeliku, mitte illusoorse vastutuse. • Coaching on suunatud vestlus, kus juhendatav teadvustab ja püstitab endale eesmärgid ja ühiselt leitakse võimalused, kuidas need ellu viia. 21. Millised on tulemusliku coachi eeldused? • Emotsionaalne intelligentsus. • Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. • Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. • Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. • Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena.
osaks. Tuleb võtta uued teadmised esile orkaane. endasse ja ,,keeta" neid endas Teine naiivse determinismi näide, mida seni, kuni nad on täiesti omad. Nii saab pedagoogid samuti armastavad, on uus teadmine osaks inimesest endast. seotud temperamenditüüpidega. Kui Kui see on toimunud, on võimalik hakata oled ekstravert, on sinusse programmeeritud uurima, mis teadmisi on teised inimesed mingeid juhtumisi ja teatud endas ,,läbi keetnud" ja kuidas laadi tulevik. Kui aga oled introvert, on lood nende enesetunnetusega. Haridus ootab sind hoopis teistsugune tulevik. ja teadmised peavad olema seotud Koleerikut ootab üks saatus, flegmaatikut inimese eneseteadvustamise, loovuse, teine
ja tiirleb ümber päikese) ja darvinism (inimene on üks paljudest liikidest, pole jumala valitud) ja Freud (inimene pole iseenda peremees teda juhivad mitteteadlikud jõud). CARL GUSTAV JUNG 1. ,,Tänapäevamüüt" 2. ,,mina ja alateadvus" 3. ,,Inimene ja tema sümbolid" 4. * ,,Psühholoogilised tüübid" 5. * ,,Naised, kes jooksevad huntidega" 6. ,,Kuningas, sõjamees, maag ja armastaja" Jung on sveitsi psühholoog. Sündis I875.aastal. Kirikuõpetaja perekond. Isast sai külapastor. Tal oli väga kuulus vanaisa, kelle auks pandigi pojale nimi. Vanaisa olnud Goethe sohilaps. Vanaisa oli tolle aja Euroopa üks tuntumaid kirurge. Ema oli aadlisoost ja religioosne naine. Talle hakati õpetama ladina keelt. Tema unejuttudeks olid eri maade religioonilood ja müüdid. Hiljem kolib pere Baseli lähedale. Lapsepõlv möödub Reini jõe kaldal. Voolav vesi on Jungi jaoks oluline sümbol.
3. Kirjelda mitmesuguseid automatiseeritud tegevusi. Nt. vannitoast väljudes tule automaatne kustutamine, isegi kui keegi on seal sees. 4. Kas loomad mõtlevad? Jah, seda on katsetatud nt. ahvidega. 5. Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? Pärilikku informatsiooni antakse edasi geenidega, kultuurilist informatsiooni antakse edasi keelega. 6. Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast? Teaduslik psühholoogia uurib psüühika ja käitumise üldiseid seaduspärasusi, mitte unikaalsete ja kordumatute detailide uurimist. Teaduslik psühholoogia on saanud suurema osa teadmistest katse/eksperimendi teel. Ümberlükatavus. Teadus püüab hoiduda väidetest mida ei ole võimalik katselisel või mõnel muul järjekindlal viisil kontrollida. Psühholoogia on rajatud vastastikusele kontrollimisele. Psühholoogia ajaloost 1
mõeldud keskkonnas · Intervjuud - Põhjalikud, annavad hea ülevaate Teema 2 1. Mida väidab isiksusjoonte teooria? väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 2. Kirjeldage nelja temperamenditüüpi. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi. Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Selgitage mõistet ,,kontrollikese". Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 4. Kas taju on valiv? Selgitage.
4. Kirjelda, kuidas Jungi poolt defineeritud funktsioonid mõjutavad indiviidi efektiivsust erinevate ülesannete täitmisel. Inimestevahelised erinevused seisnevad funktsioonides, mille abil inimesed sise- ja väliskeskkonnas orienteeruvad (kuidas nad eelistavad informatsiooni tajuda ja töödelda). Ekstravertsus vs introvertsus Viitab sellele, kust inimene ammutab energia tegutsemisks- kas sise- või välismaailmast. Ekstravert Introvert · Teda huvitab see, mis toimub ümberringi · Teda huvitavad iseenda mõtted ja tunded · On seltsivam, otsib rohkem tuge teistelt · Vajab rohkem privaatsust ja vähem tuge teistelt · Tähelepanu on lühiajalisem · Ajutegevus on aktiivsem ning keskendumis- · Saavutab suurima intensiivsustaseme grupis võime suurem talle sobivad püsivat tähelepanu
siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus
Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3
kriminaalmenetluses osalevate juristide (uurija, prokurör, advokaat, kohtunik) ametialastest (professionaalsetst) oskustest. Samal ajal sõltub aga resultaat sellest, millisel määral kasutatakse kriminaalmenetluses mittejuriidilisi eriteadmisi, mis ei ole üldlevinud ja ei kuulu õiguse valdkonda. Erialaste teadmiste kasutamine kriminaalmenetluses saab toimuda ainult täpselt õiguslikult määratletud raamides. Oleme oma loengutes vahepealsetel aastatel psühholoogia eriteadmiste osa mitte käsitlenud, kuna selles valdkonnas toimus Eestis intensiivne uute seaduste loomise ja vastuvõtmise protsess ning seetõttu ei olnud võimalik piisavalt täpselt toimuvat analüüsida. Nüüdseks on uued õiguslikud raaamid psühholoogia eriteadmiste kasutamise osas paigas ja olukorra analüüs jällegi võimalik. Õiguslik raam psühholoogia eriteadmiste kasutamise kohta kriminaalmenetluses koosneb valdavalt neljast seadusest, mida loetleme tähtsuse järjekorras.
tugevamini Optimaalne aktivatsioon Milliseid järeldusi saaks sellest teooriast teha? · Introverdid peaksid eelistama vähem stimuleerivaid ja ärgitavaid olukordi · Ekstraverdid peaksid aktiivselt otsima põnevamaid, stimuleerivamaid olukordi · Introverdid eelistavad keerata raadio natuke vaiksemaks kui ekstraverdid · Ekstraverdid õpivad paremini olukorras, kus nad saavad olla aktiivsed, kõige kohta ise küsida ja avaldada arvamust · Introvert õpib paremini, kui talle asi lahti seletatakse ja temalt erilist aktiivsust ei oodata Eysencki teooria vastamata küsimused · Teooria ei seleta kõiki introvertide ja ekstravertide erinevusi · Miks meeldib ekstravertidele olla seltskonnas? Stimulatsiooni saab ka teistel viisidel otsida · Miks on ekstraverdid tavaliselt õnnelikumad kui introverdid?
Kõige suurem keskkonna mõju on sotsiaalsusele kõige väiksem mõju ekstravertsusele. Kasvatuse ja perekonna mõju peamistele seadumusele on nulli lähedane. Kuid ümbrus ja elujuhtumused avaldavad kindlasti mõju sellele millised huvid, väärtused, hoiaku, harjumused inimesel välja kujunevad, kuidas ta õpib toime tulema inimestega, lahendama kriitilisi olukordi - neurootik õpib toime tulema oma ärevuse ja hirmudega, introvert sotsiaalset suhtlust nõudvate olukordadega. Kui inimene ei talu stressi, siis on teda raske muuta pingeolukordadega hirmus hästi kohanevaks. Aga me saame nende teadmiste abil õpetada inimesi eri situatsioonides toime tulema. ( Jüri Allik ,,Psühholoogia keerukusest" põhjal). NB! Viimase aja uuringud annavad veel ühe huvitava tähelepaneku - mitte keskkond ei kujunda inimest, vaid inimene valib endale keskkonna ,mis tema seadumustega kõige paremini sobib. Ja kui see ei sobi, siis
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada
Kergete kognitiivsete häirete all (MCI) mõeldakse olukorda , kus mäluhäire või mõni muu vaimse võime nõrgenemine on märgatavam, kui selles eas inimestel üldiselt. Sümptomeid on siiski nii vähe, et igapäevase eluga toimetulek ei tekita veel raskusi. 5. PSÜÜHILINE VANANEMINE F. GIZE JÄRGI Psüühiline vananemine on erinev. F. Gize järgi on kolm tüüpi vanenenemist: 1- vanur- negativist, kes eitab, et ta vananeb. 2- vanur- ekstravert, mitte eitav oma vanemist saabumine (lapsed on täiskasvanud, muutused perekonnas, 3- introventirovaane tüüp- inimene, kes teravalt tunneb vanenemise protsess, kaob huvi kõigele uuele, elab minevikus. Kuna inimese elus tuleb paratamatult ette kriitilisi perioode, siis räägitakse ka nn. elulistest ehk arengukriisidest, mis leiavad aset rasketel eluetappidel, enamasti
, töökaaslastega, trennikaaslastega Telefoni-, Skypi, facebooki abil iga päev, külas käimine üks kord kuus. Aktiivsusteooria järgi Reet on säilitanud aktiivsuse, tasakaalukas, kohanenud rollikaotustega. Eraldamisteooria järgi tema näeb vanadust teistsuguse eluperioodina kui keskiga ja saab aru, et kohanemine vanusega nõuab muudatusi kui indiviidil. Ta teab, et inimsuhetel, erinevatel harrastustel ja muul tegevusel on oluline roll õnneliku vanaduse seisukohalt ja hindab seda. Vajalikke impulsse sotsiaalse tegevusvõime jaoks antud eakal: · kirjandus- loeb lehte/ ajakirju · internet- e-mail, Skype, Facebook · mobiilne side · televiisor · raadio · isiklik looming- peab päevikut · külaskäigud tütre, sõbranna juures · teatri külastamine paar korda aastas · pensionäride ekskursioonid, peod · võimalus käia psühholoogi juures 3.4 Vananemisega kohanemise teooriad
Estonian Air asepresident Erki Urva, kus ta seletab meedias kajastunud sündmusi ja sealt tuleb välja erinevus päris elu ja meedia poolt kajastatu vahel. 1.Inimese käitumisest Käitumine tähendab bioloogiliselt indiviidi nähtavaid reageeringuid stiimulile. Stiimul võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast. Looma käitumine aitab tal leida toitu, vältida vaenlasi, ning seksuaalselt paljunevatel liikidel aitab leida ka kaaslase, kellega paljuneda. Psühholoogia koolkonda, mis tegeleb inimeste ja loomade käitumise uurimisega, nimetatakse biheiviorismiks. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud, õpitud ning kaasasündinud, instinktiivne. Kaasasündinud käitumine on arenenud evolutsiooni jooksul ning see päritakse vanematelt. Kaasasündinud omadusi saab õppimisega arendada. 1.1Biheiviorism Biheiviorism on 20. sajandil tekkinud sotsioloogia, psühholoogia, etoloogia, kasvatusteaduse
Nad usuvad ka siis kui on kümme korda petta saanud. · Vanameelsed uuendajad loovas inimeses on konvergentne ja divergentne mõtlemine koos. Üheltpoolt austab ta suurkujusid, teisalt mässab ta nende vastu. Loov inimene on korraga mänglev ja distsiplineeritud. Ta mõitstab, et fantaasia on loomingu allikaks. · Ekstravertsed introverdid loov inimene on sageli omaette ja viibib kujutluste kõrgemates sfäärides. Teisalt on ta ekstravert ja artist, kes naudib inimeste seltsi. · Tagasihoidlikud häbematud loovad inimesed võivad olla väga ambitsioonikad või igatseda kuulsust ja au. Tesalt on nad isetud, sest mõtlevad ka teiste kasule. · Kirglikud ja kained oma loomingu kaitsmisel on nad ääretult kirglikud, kuid võivad tunnistada ka oma möödalaskmisi. (Ruus, 2009) ,,Keskmise inimese sees toimuv kodusõda seesmiste sügavuste jõudude ning kaitsvate ja
isikliku kogemuse baasil. Need on olulisemad arhetüübid isiksuse seisukohalt, kuid Jungil oli veel väga palju arhetüüpe. Aga need ülejäänud arhetüübid isiksuse seisukohalt nii suurt rolli ei mängi. Need arhetüübid on tänapäeval suhteliselt levinud. Psühholoogias kasutatakse neid üsna sageli. Erinevusõpetus Jungi erinevusõpetus käsitleb seda, mille poolest me üksteisest erineme. Jung nimelt loob oma teooria erinevatest inimtüüpidest. Kaks põhilist inimtüüpi: ekstravert ja introvert. Selline inimtüüpidesse jagamine on populaarne olnud juba aastatuhandeid. Tema teos "Psühholoogilised tüübid" ongi Jungi erinevusõpetus. Jung kasutab ka Freudi mõistet libido (Freudi seksuaalenergia). Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. Neid tüüpe
Tervise psühholoogia 2014-08 Terrvise mõiste Tervis- (health, well- being) Tervis etähendus ning olemus. Kuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946)
Oma õigust ajab taga visalt ja peab pikka viha. Suhetes võib olla armukade. Skisoidne isiksus: tema ei saa aru, miks inimesed koos on. Ta eelistab ise üksi olla. Ta ei väljenda teistele ei sooje tundeid ega viha, paistab ükskõikne. Skisoidil pole lähedasi sõpru ega usaldussuhteid ning ta ei soovigi neid. Vastassoo vastu tunneb vähe huvi ja enamasti pole neil seksuaalsuhteid. Skisoid on mõtiskleb ja fantaseeriv, tema huvialad on sageli veidrad ja haruldased. Kuna ta hindab enim sõltumatust ja vabadust, tahab ise otsuseid teha ja neid ellu viia, siis ta näeb teises inimesed pigem takistust. Düssotsiaalne isiksus: on vastutustundetu ja ühiskonnavastase käitumisega inimene. Eirab igasugu kohustusi, ei käi tööl, ei hoolite oma laste eest, ei maksa võlgu ega makse. Rikub erinevaid seadusi, on olnud palju kohtus või politseis, karistatud. Domineerivad on sotsiaalsed tunnused, on leitud ka isiksuseomadusi. Tal on madal frustratsioonitaluvus ja agressiivne.
Roll, Selle olemus Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on õiguste, kohustuste ja mõjuvõimu koostoime. Roll eeldab erinevat käitumist ja avaldab mõju inimese käitumisele, kujundades sageli isiksuse püsiva suhtlemisstiili. Rolliga seonduvad erinevad aspektid: · Rolliootused käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on peamiselt ebaisikulised ja kehtivad konkreetsest rollitäitjast olenemata. Erinevates ametites olevatelt inimestelt oodatakse teatud käitumist. Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb
annaabi.ee 
