Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Isiksuse tüpoloogiad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ekstravert, introvert, jung, tüpoloogia, isiksusetüüp, eetilis, intuitiivne, jungi, briggs, küsimustik, myers, intuitsioon, partner, psühholoog, aisting, loogika, jacobs, intuitiivselt, sensoorne, kardab, isiksusetüübid, tajumise, ekstravertne, introvertne, kurjuse, otsustusvõime, tüpoloogiad, sapp, arvas, kidron, kolga, maailmaga, sensoorikaSissejuhatus........................................................................................................................................... 3 Isiksusetüübid......................................................................................................................................... 4 Isiksusetüüpide lühitutvustused.............................................................................................................. 5 ILE Intuitiivseltloogiline ekstravert............................................................................................5 ESE Eetilissensoorne ekstravert..............................................................................................5 SLE Sensoorseltloogiline ekstravert.........................................................................................6 EIE Eetilisintuitiivne ekstravert..................................................................................
ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – seltskondlikkus, lahkus versus reserveeritus, ettevaatlikkus. - Kohusetundlikkus – vastutustundlikkusest vastutustundetuseni - Emotsionaalne stabiilsus – oskus kontrollida emotsioone JUNGI ISIKSUSETEOORIA: isiksusel neli mõõdet: - Ekstravert – introvert - Tajutüübid vastavalt kuidas inimene ammutab infot: sensoorne (praktiline, konkreetne) – intuitiivne (üldine, abstraktne) - Otsustamine, on seotud otsustamisstiiliga: mõtleja (analüütiline, selgus, reegleid jälgiv) – üleelaja (subjektiivne, „südamega mõtlev“); - Kuidas inimene suhtub keskkonda: otsustaja (aega planeeriv, organiseeritud) – kohaneja (paindlik, spontaanne, avastav) 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe.
Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas?
.................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler..........................................................................................................................15 Neofreudism................................................................................................
5) kogemustele avatud uudishimu, kujutlusvõime, esteetilisus. Kui paljude inimestega teha katset, siis tulevad välja kõik jooned, aga paari inimesega ei pruugi tulla. Inimesed erinevad üksteisest nende iseloomuomaduste poolest. Kaudseid sõltuvusi test ei arvestanud. 2.Psühhoanalüüs Psühhoanalüüsi loojaks ja selle koolkonna asutajaks peetakse Freudi. Tuntud esindajad on veel Adler ja Jung. See kõige enam mõjutanud koolkond. See alustas algselt haigete inimeste raviga, nüüd ravitakse sellega terveid inimesi. See on hüpoteeside kogum : psüühilise determinismi printsiip kõik põhineb eelnevatel kogemustel; teadvustamata protsesside olemasolu alateadvus, inimesed proovivad asju mõistuslikult seletada. Põhimeetod on vabade seoste tekkimine, selle eesmärgiks on alateadvuse vabastamine. Raviv mõju on elementide eelteadvusesse tagasitoomisel.
· Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhinevad ideel, et on olemas mingid kindlad ja püsivad tunnused isiksuses, mis sõltumata olukordadest jäävad püsima ja mille kaudu saab inimest iseloomustada: 1
mõeldud keskkonnas · Intervjuud - Põhjalikud, annavad hea ülevaate Teema 2 1. Mida väidab isiksusjoonte teooria? väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 2. Kirjeldage nelja temperamenditüüpi. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi. Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Selgitage mõistet ,,kontrollikese". Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 4. Kas taju on valiv? Selgitage.
isiksuseomadused, kaudselt ikkagi mingit suhtumist, käitumist, olemist mõjutada. 2. PILET PSÜHHOANALÜÜS Esimene isiksusepsühholoogia koolkond. See on kõige laiemalt tuntud ka psühholoogiaväliselt. See on mõjutanud hästi palju 20. sajandi kultuuri, kirjandust, kunsti, humanitaarset maailmapilti. Sigmund Freud on psühhoanalüüsi looja. Lisaks Freudile on selles koolkonnas veel hulgaliselt tema õpilasi näiteks Jung, Adler. Midagi on kõigis nende inimeste teooriates erinevat, kuid samas peab olema ka midagi sarnast, sest muidu nad ei kuuluks ühte koolkonda. Nende teooriates on ühine see, et kõik psühhoanalüütikud väidavad, et inimisiksust juhivad ja mõjutavad suuresti alateadlikud jõud. Alateadlikud jõud on kujunenud välja väga varasest lapsepõlvest teatud suhtumiste, suhete kaudu ja tõttu. Nad kõik rõhutavad lapsepõlve mõju isiksuse kujunemisele
Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas?
unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Freudism psühhoanalüüsi tuntuim variant, mille järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid (määravaiks eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga ja surmainstinkt ehk hävitamise instinkt) Neofreudism nad pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimeste liikuma panevate jõudude poole. Analüütiline psühholoogia Carl Gustav Jungi ideed, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Pöörab tähelepanu rohkem patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Jungi järgi jaotub inimene ekstraverdiks ja introverdiks. Humanistlik psühholoogia C. Rogers ja A. Maslow. Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie
osaks. Tuleb võtta uued teadmised esile orkaane. endasse ja ,,keeta" neid endas Teine naiivse determinismi näide, mida seni, kuni nad on täiesti omad. Nii saab pedagoogid samuti armastavad, on uus teadmine osaks inimesest endast. seotud temperamenditüüpidega. Kui Kui see on toimunud, on võimalik hakata oled ekstravert, on sinusse programmeeritud uurima, mis teadmisi on teised inimesed mingeid juhtumisi ja teatud endas ,,läbi keetnud" ja kuidas laadi tulevik. Kui aga oled introvert, on lood nende enesetunnetusega. Haridus ootab sind hoopis teistsugune tulevik. ja teadmised peavad olema seotud Koleerikut ootab üks saatus, flegmaatikut inimese eneseteadvustamise, loovuse, teine
Meil ei ole kindlat fakti, kui palju on isiksuse faktoreid H.J Eysenck PEN-mudel - psühhotism - ekstravertsus - neurootilisus Marvin Zuckermann - relativistlik idee Kuuefaktoriline mudel HEXACO - kirjelduslik ISIKSUSETÜÜPIDE IDEE - paigutame isiksused gruppidesse - paindlik(kõik head omadused), ülekontrollija(kõrge meelekindlus, madal ekstravertsus), alakontrollija(madal meelekindlus) VÄÄRTUSTE LEKSIKAALNE LÄHENEMINE POS PSÜHHOLOOGIA- voorused ja tugevused. CARL GUSTAV JUNG NEUROOTILISUS- kas vihastamine kuulub ka siia alla?- kõige suurem arutelu - mõne jaoks tähendab ärevust/murtesemist. Kas impulsiivsus käib ka siia alla? IMPULSIIVSUS- ettemõtlematus/ettemõtlemine, planeerimata/-, Püsivus/-, Funktsionaalne impulsiivsus- hea. Teha kiiresti neid otsuseid, mille üle ei ole mõtet pikemalt kaaluda Düsfunktsionaalne imp- halb ISIKSUSE KLASSIFIKATSIOON Suur viisik- kas on lihtsalt klassifikatsioon v on sellel sügavam taust.
Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Vestlus Intervjuu, küsitlus. Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu) Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. sõnad lausete pikkus küsimuste järjekord (tundlikud teemad) küsimuste hulk 2 valikvastused avatud küsimused intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt
Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Vestlus Intervjuu, küsitlus. 39 Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu) Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. - sõnad - lausete pikkus - küsimuste järjekord (tundlikud teemad) - küsimuste hulk - valikvastused - avatud küsimused - intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid)
jõudluse alusel tehakse vastava võime kohta järeldused 5) Isiksustest – oluline kuidas inimene vastab küsimusele või lahendab ülesande *kolm rühma: (1) objektiivne – arvamuste välistamine kaudne mõõtmine, testitav seosest teadmatu (2) projektiivne – testitav projitseerib enda nägemused, tõlgendused, sisekonfliktid või enesehinnangud testi materjaliks olevatesse stiimulitesse (3) küsimustik – tuginevad enesekohastele ette antud väidetele või küsimustele vastamisele; vastused subjektiivsed ja oodatakse vastajate ausust Modelleerimine – ei uuri objekti otseselt, vaid loob selle mudeli, mille käitumist uuritakse Vestlusmeetod: 1) kasutatakse ühe kindla subjekti uurimisel 2) eesmärgiks isiku parem kohanemine, ravimine, aitamine, kohanemis raskustest ülesaamine ja nendega hakkamasaamine
teadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena. Struktualism (Wundt, Titchener). Psüühikalementide loendi, struktuuri ja elementidevaheliste seoste (aasotsiatsioonide) ning hierarhiate uurimine. Funktsionalism (James, Dewey). Psüühika funktsioonide uurimine protsesside kaudu, selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumisess ja praktiliste ül täitmises. Ameerika põhiliselt. Psühhoanalüüs (Freud, Jung, Adler) raamat?! Inimese käitumise, iseloomu ja neurooside seletamine alateadvusse peidetud instinktide ja mälestuste toime kaudu. Inimest ajendavaks jõuks on tungid (instinktid), määravaimad: * eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga e libidoga *surmainstinkt ehk hävitamise instinkt e thanatos. Vaimuelu= nende kahe vastandliku jõu võitlus. Elu on nagu võitlus selle nimel, et jõuda kindlale eesmärgile- surma- mitte niisama, vaid antud subjektile ette nähtud viisil
Tulemus väga oluline. o Intelligentsustest (nt. Welchsler Adult Intelligents Scale 6 verbaalset alltesti/ 5 tegevusel põhinevat testi) o Erivõimete testid (nt. sensoorsed protsessid, psühhomotoorsed vilumused, matemaatilised võimed, muusikalised võimed.) o Huvide, hoiakute väärtuste testid o Isiksuse testid · Projektiivtehnikad · Küsimustikud (Edwards'i isiksuse test, Myers Briggs tüpoloogia, Cattell 16 PF, Eysenck'i test, Big Five küsimustik) III loeng Tunnetusprotsessid, aisting, taju · Aisting välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. · Sensoorne süsteem: o Nägemine o Kuulmine o Maitsmine o Haistmine o Kompamine o Temperatuur · Taju esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjutamisel
5. Usulise kogemuse tüpoloogiad. Esimene nendest on metaanalüütiline(eristavad kinnitavaid, kaasaelavaid, ekstaatilisi ja ilmutuslikke usulisi kogemusi)kinnitavad kogemused viivad jumaliku tõe sügavamale mõistmisele. , mille abil erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu. Teine on uurimuspõhine, mille puhul konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse erinevad tüübid. Metaanalüütilise tüpoloogia näiteks on Spilka ja McIntosh (1995), kes eristavad kinnitavaid, kaasaelavaid, ekstaatilisi12 ja ilmutuslikke usulisi kogemusi. Kinnitavad kogemused viivad pühaduse või jumaliku tõe sügavamale mõistmisele. Kaasaelavad kogemused tekitavad tunde/arusaamise dialoogist üleloomulikuga. Ekstaatilised kogemused väljendavad intensiivset läheduse kogemust üleloomulikuga. Ilmutuslikud kogemused teostuvad visioonide kaudu, milles inimene jõuab mõistmisele ja/või äratundmisele
Inimese vaimuelu kujutab endast võitlust nende kahe jõu vahel. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: „tema“ (id) – isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa, „mina“ (ego) – isiksuse alge, mis on vahelüliks välismaailma ja „tema“ vahel ja „ülemina“ (super-ego) – esindab isiksuses moraali, sotsiaalseid norme, mis omandatakse kasvatuse ja õppimise käigus. Neofreudism (nt. C.G. Jung, A. Adler) – neofreudistid pöörudvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Adler näiteks peab liikuma panevaks jõuks inimese võimtungi, taht vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast. Tema arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev eraldumine. See tekitab üksildustunde ja enda tühisuse tunnetamise
Isiksuse teooriad (ajalugu) · anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad o kehamahlade teooria (Hippokrates) koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (LOE, kes on kiire, tasakaalustatud jne) o kehaehituse teooriad somatotüüpide teooriad (Sheldon, Kretschmer) füsiognoomiline teooria (Lavater) frenoloogia (Gall) · psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, AnnaFreud):motivatsioon! · Psühholoogilised tunnusjoonte (trait)teooriad (Stern, Allport, Eysenck, Raymond Cattell, Costa, McCrae) TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE NB! Lugeda FREUDI KOHTA!!! Iseseisvalt tuleb õppida ta kohta. Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus)
alaväärsuskompleksi. Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerumine, eraldumine.See tekitb üksildustunde, enda tühisuse tunnetamise. (,,vabaduse eest põgenemine").Põgenemise mehhanismideks on: 1)autoritaarsus-püüe võimule, aga ka masohhism ja sadism; 2)destruktiivsus-püüe purustamisele, tingituna jõuetus- ja isoleeritustundest; 3)konformism-püüdlus mugandumisele ja teistega sarnastumine. Üks Freudi lemmikõpilasi Carl Gustav Jung arendas peale lahkhelide tekkimist õpetajaga välja iseseisva suuna-analüütilise psühholoogia. Psühhoanalüüs tervikuna, eriti freudeismil on psühholoogia ajaloos omapärane positsioon. Vaieldamatult on see suund enim mõjutanud psühholoogiaväliseid valdkondi- kirjandust,kujutavat kunsti, teatrikunsti jpm. Samas on tal sellised olulised tunnused, mis teevad 9
alaväärsuskompleksi. Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerumine, eraldumine.See tekitb üksildustunde, enda tühisuse tunnetamise. („vabaduse eest põgenemine“).Põgenemise mehhanismideks on: 1)autoritaarsus-püüe võimule, aga ka masohhism ja sadism; 2)destruktiivsus-püüe purustamisele, tingituna jõuetus- ja isoleeritustundest; 3)konformism-püüdlus mugandumisele ja teistega sarnastumine. Üks Freudi lemmikõpilasi Carl Gustav Jung arendas peale lahkhelide tekkimist õpetajaga välja iseseisva suuna-analüütilise psühholoogia. Psühhoanalüüs tervikuna, eriti freudeismil on psühholoogia ajaloos omapärane positsioon. Vaieldamatult on see suund enim mõjutanud psühholoogiaväliseid valdkondi- kirjandust,kujutavat kunsti, teatrikunsti jpm. Samas on tal sellised olulised tunnused, mis teevad tema väärtuse vaieldavaks, näiteks ülim spekulatiivsus, irratsionaalse elukäsitluse süvendamine
Näiteks kirjalik jagamine. Mõtlemist suunavad küsimused Lineaarsed korrastatused ehk lineaarsed süllogismid Tingimuste seadmine Tunnussõnade jälgimine Eelduste indikaatorid Järelduste indikaatorid Metatunnetus ehk metakognitsioon mõtlemine oma mõtetest, õppimisest. Kuidas me jõame mingite tulemusteni? Mida ma valesti tegin? Mõtlemise liigid Diskursiivne mõtlemine loogiliselt järeldav Intuitiivne mõtlemine - ,,kõhutunne" Reprodutseeriv mõtlemine Loov mõtlemine Teoreetiline mõtlemine Praktiline mõtlemine Probleemülesande lahendamise laadi järgi Kaermuslik-motoorse ehk tegevusliku mõtlemine Loogilis-abstraktne mõtlemine Konvergentne mõtlemine porgand on oranz (üks vastus) Divergendtne mõtlemine Kujundlik mõtlemine Verbaalne mõtlemine Mõtlemisstiilid idealistlik stiil iseloomulik induktiivne lähenemine
Ameerikas oli mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud (www.freud-museum.at). Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism A. Adler, C. C. Jung, K. Horney. Iseloomulik valikuline nõustumine S. Freudi ideedega. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. G.C.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest.
· liider jälgib kulgu eemalt · liider võtab vastu otsuseid Järgija Järgija · kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi · puuduvad oskused, toimetulekuks ebakindel 6. Kuidas mõjutab töötaja efektiivsust erinevate ülesannetega täitmisel: · Tunnetel põhinev analüüs F · Loogikale põhinev analüüs T · Intuitiivne tunnetus N · Meeleline tunnetus S Inimestevahelised erinevused seisnevad funktsioonides, mille abil inimesed sise- ja väliskeskkonnas orienteeruvad (kuidas nad eelistavad informatsiooni tajuda ja töödelda). Meelelisus vs intuitiivsus Terminitega tähistatakse erinevusi selles, kuidas inimesed informatsiooni vastu võtavad. Meeleline S Intuitiivne N
Tungide teooria Raamatus "Teisel pool mõnuprintsiipi" seletab Freud täpsemalt oma tungide teooriat - seksuaal- ja agressiivsustung, mis pidevalt segunevad, on peamised edasiviijad elus. Isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest. Jung püüab kirjeldada kuidas in erinevad, kas saab grupeerida, kirja panna; ekstra-ja introvertsus. Rmt ,,Psühholoogilised tüübid". Põhineb vaimseenergia suunatus sisse-või välja poole. Ekstraversioon ja introversioon. E: + elav suhtleja, kiire kohaneja, ei tõmbu endasse. - pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline
Raamatus "Teisel pool mõnuprintsiipi" seletab Freud täpsemalt oma tungide teooriat - seksuaal- ja agressiivsustung, mis pidevalt segunevad, on peamised edasiviijad elus. Isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest. Jung püüab kirjeldada kuidas in erinevad, kas saab grupeerida, kirja panna; ekstra-ja introvertsus. Rmt ,,Psühholoogilised tüübid". Põhineb vaimseenergia suunatus sisse-või välja poole. Ekstraversioon ja introversioon. E: + elav suhtleja, kiire kohaneja, ei tõmbu endasse. - pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline
1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2
platseebo) - Vaatlus – psühhodiagnostika meetod, mille all mõitetakse protsesside vahetut eesmärgistatud jälgimist ja registreerimist. Võib olla struktureeritud (hüpotees, protokoll, objektiivsus, hinnanguvaba) või struktureerimata (intuitiivne, skeemitu, jooksev ülesmärkimine). Vaatleja võib olla eemalseisev (osaluseta vaatlus) või aktiivne protsessis osaleja (osalusvaatlus). - Küsimustik – andmekogumisvahend, täidab küsitatav ise. Küsimuste kogum, mille usaldusväärsus sõltub küsimuste selgusest ja formuleerimisest. Põhiküsimused, kontrollküsimused, skaalad, avatud küs., valikvastused jne. - Intervjuu – formeeritud intervjuu: küsimused on ette sõnastatud või ette mõeldud valikvariandid ja kodeerimine. Formeerimata: kindlaks seatud teema, ettevalmistatud kindlasõnalisi küsimusi pole. Intervjuu jaotub: 1
Erinevuste kaudu on raskem kirjeldada, kui läbi sarnasuste. Kui leiti iseloomu sarnasuse, arenes edasi psühholoogia. Nagu korrelatsiooniuuringud- uuriti, kas iseärasused on sarnased, mõjutavad üksteist. Laiem taust- tõsisem tulemus. Peamised suunad: 1. Psühhodünaamiline e psühhoanalüütiline (vanim) 2. Humanistlik 3. Isiksusejoonte teooria 4. Kognitiivne käitumine CARL GUSTAV JUNG Suuresti tuntud. Palju naisi, põgeneb eksootilistele reisidele nt Alžeeriasse. 2) Jungi sarnasusõpetus. Mille poolest kõik inimesed on üksteisega sarnased. 1. Esiteks inimmõistuse erinevad kihid. (ühine kõigil) a. Pindmised kihid on seotud grupiga, perekond, rahvus, rassid. Sügavamal need kihid, mis ühised loomariigiga. 2. Õpetus arhetüüpidest – teatud ettevalmistamise süsteemid, mis on
E.Frommi arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerimine e eralumine. Sellega aga omakorda kaasneb üksildus tunne. Üheks oluliseks käitumise motiiviks ongi püüe ületada üksildustunnet. Analüütlises psühholoogias saab määravaks mitteseksuaalne jõud. (Välja arendajaks C.G.Jung). alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete mõjus kasutuselevõtmine. Humanistlik psühholoogia (E.Erikson,C.Rogers,A.Maslow,R.May) rõhutatakse, et psühholoogia ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Harva kasutatakse eksperimente pigem eelistatakse vaatlust ja vestlust. Humanistliku suuna rüpest on välja kujunenud mitmed teraapiad ja inimest abistavad kontseptsioonid.
terviklikkuse printsiibil. Nad leidsid, et inimese taju valib alati lihtsaima variandi ja avastasid, et inimese tajus inimene grupeerib alati sarnased kujundid üheks ning suudab täiendada puuduolevat informatsiooni. Tegelesid ka inimeste loovate protsessidega. * Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond loojaks S.Freud (võiks öelda, et üks tuntuim humanitaarteadlane kõige rohkem läbi aegade tsiteeritud, järgmisena võib nimetada selleks alles Jungi, seega Freud on väga mõjukas). -) 1895 a. loetakse psühhoanalüütika alguseks, sest siis ilmus raamat, mida loetakse selle koolkonna algatajaks. Selle raamatu kirjutasid S. Freud ja J. Breuer ning selle nimi oleks eesti keeles ,,Etüüdid hüsteeriast" raamat ühest J. Breueri patsiendist, Anna O.'st, kes põetas aastaid oma isa ning pärast isa surma varises kokku, tekkis osaline jäsemete halvatus, isiksuse lõhestumine, emakeele unustamine, ei saanud juua, sest tekkis okserefleks jne
annaabi.ee 
