Eesti iseseisvuse kaotamine 1930. aastal valmistusid Saksamaa ja NSVL oma territoorimi suurendamiseks. Saksamaa hakkas laienema varakult, kuna teised suured riigid (Inglismaa, Prantsusmaa) tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rah...
Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul aval...
Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Asarhaddon langetas otsuse jagada riik kaheks: Assurbanipal pidi saama Assüüria trooni ja tema vend Samas-sum-ukin Babüloonia trooni. Assüüriaga läks hästi ning saavutas enneolematu suuruse ja jõukuse,aga see ei meeldinud tema vennale ning vanem vend alustas mässu. Peale vendade vahelist võitlust tuli veel teisigi. Assur vallutai 614. a ja Ninive 612.a eKr. Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Assüüria asemel loodi hiljem Uus-Babüloonia riik, mille asutas Nabopolassar(625-605 eKr), ning tema oli üks osaline Assüüria hävitamisel. Hiljem olid nad pärslaste pärast tagasi sunnitud Babüloni. Ning Babüloni elanikud reetsid oma kuninga Kyrose ning Babülon vallutati. Sellega lõppes Mesopotaamia ajalugu. Mesopotaamia kultuuripärand Järgnevad 200 a kuulus Mesopotaamia Pärsia Ahhemeniidide koosseisu. Kui sinna sekkus
Soomele kallale. territooriumi Soome sõlmimisest NSV Liiduga. pommitamiseks. Algab Talvesõda. 2 1940. aasta Rahvusvaheline taust Sündmused Eestis Sündmused mujal Läänemere regioonis. Märts 1940 Lõpeb Soome säilitab sõjaga Talvesõda. iseseisvuse, kuid peab loovutama NSV Liidule alasid. Aprill Saksa väed tungivad Taani ja Norrasse. Mai. Saksa väed tungivad Eestist lahkub viimane laev läbi Holl., Belgia ja baltisakslastest Luksemb. kallale ümberasujatega.. Prantsusm. 14. juuni Saksa väed 14. juuni NSV Liidu vallutavad Pariisi
Miks Eesti kaotas 1940. aastal iseseisvuse? 14.04.10 Esimese maailmasõja ajal 1918.a enne Saksamaa sõjaväelise okupatsiooni lõpuleviimist õnnestus Eestil ennast 24. veebruaril iseseisvaks kuulutada. Võimu haaras aga enda kätte üsna ruttu saksa okupatsioon. Siiski suudeti iseseisvus varsti taastada. Eestlased said alles Vabadusõja (1918-1920) lõpus hakata üles ehitama oma riiki samal ajal kui võim Eestis oli osa ajast võõrvõimude käes. Iseseisvust suudeti säilitada 1940
Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 10 olulist sündmust, mis kindlustasid iseseisvuse väljakuulutamise: 1. Autonoomia- Eestist sai ühtne tervik. 2. Maapäeva valimine- Maapäev ehk Eesti Ajutine Maanõukogu oli esimene rahvaesindus. Seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus sellest hetkest täidesaatev võim. Selle otsusega katkes faktiliselt senine riiklik ühendus Venemaaga. 3. Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele- Oluline samm iseseisvumise suhtes, näitas ühtsust – asjaajamiseks ikka oma riigikeel. 4. Loodi rahvusväeosi- 1
1989 Keeleseadus · eesti keel riigikeel Kodanike Komiteede liikumine · Eesti iseseisvumise taastamine juriidilise järjepidevuse alusel Eesti Kongress · esindus organ registreeritud kodanikele Rahvasaadikute Kongressi valimised Balti kett · (600 km ja 2 miljonit inimest) · eesmärgiks riikidesiseste probleemide teadvustamine maailmale Poliitilised sihid selginesid · demokraatlik ühiskond 1990 Eesti Kongress · eesmärgiks okupatsiooni lõpetamine · iseseisvuse taastamine Eesti Komitee EKP 20. Kongress Ülemnõukogu Üleminekuperiood · pidi lõppema omariikluse taastamisega · Eesti seadused · sisepoliitika oli pingeline 1991 Streigikomiteed aktiviseerusid · tööliste võitlussalgad · sõjaväe- ja julgeoleku üksused Vene NFSV toetus Balti riikidele · leping, millega Eesti ja Vene NFSV tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele · tunnustati teineteist suveräänsete riikidena
ISESEISVUSE SÜND (1914. - 1920) Eesti iseseisvumise tähtsamad kultuurilised eeldused. a) Ühtlustus kirjakeel b) levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti c) välja kujunes rahvuslik haritlaskond d) rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused e) aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse aste f) talude päriseksostmise tulemusen muutus talupoeg oma maa peremeheks g) algas tööstuse areng h)laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule i)algas linnade eestistumine Eesti iseseisvumise põhimõttelised poliitilised eeldused. a)1905.a. Revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia b) hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlased c)tõusis eestlast osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalike kogemusi d)arenes kooperaktiivilii...
pidevalt vähendada Eesti sõltuvust Nõukogude Liidust. See ärritas Eesti Komitee poliitilisi jõude. 1991. aasta jaanuaris proovis NL kukutada Balti riikide seaduslikud valitsused. Vilniuses ja Riias oli inimohvreid. Maailma avalik arvamus mõistis Moskva teod hukka ning Venemaa president Boris Jeltsin ruttas tunnustama Baltimaade iseseisvust. Nõukogude juhtkond kuulutas välja referendumi NSV Liidu tuleviku kohta. Eestis kuulutati välja referendum iseseisvuse küsimuses 3.03.1991. enamik osalenutest hääletas iseseisvuse poolt. 1991 aasta suvel jõudsid enamik Nõukogude liiduvabariike (vä eesti läti leedu gruusia) kokkuleppele uue liidulepinu osas, mis jättis keskvõimudele napid volitused. See ei rahuldanud kremli juhtkonda ning 19. augustil 1991 korraldati Moskvas enne liidulepingule allakirjutamist sõjaväeline riigipöördekatse augustiputs. Selles osalesid tähtsamad NL ametimehed peale Gorbatsovi.
Eesti vastu. Eesti oli kaotanud omariikluse salajase pakti tagajärjel. 1944. aastal tulid Eestisse Saksa väed ja okupeerisid Eesti ilma vaevata. Saksamaa ainult asendas Nõukogude okupatsiooni Natsliku okupatsiooniga. Moodustati uus Valitsus ja seda pandi juhtima ainult sakslased. Loodi ka Eesti Omavalitsus, kuhu etteotsa pandi Hjalmar Mäe. Ma arvan, et kui sakslased tulid, tärkas Eestis uus lootus, et ehk saaks oma iseseisvuse taastada. Eestlased hakkasid Sakslasi aitama, aga nagu varsti selgus, üritasid sakslased selle maa hoopis omale saada. Katse taastada Eesti Iseseisvust toimus 1944. aastal kui Saksa väed oli lahkunud ja Venemaa tõi peale sõda taas oma vägesid sisse. 18. septembril nimetas Jüri Uluots ametisse iseseisva Eesti Vanariigi uue valitsuse. Relvastatud jõu puudumise tõttu tuli sellest loobuda ja Eesti sattus jälle NSVL okupatsiooni alla. Arvan, et see oli väga
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Eesti iseseisvuse kaotus: kuidas on sellega seotud MRP ja baasideleping, mis on baasideleping, kes (riigid) ja millal (aastaarv) selle sõlmisid, millised sündmused ja millal (kuud, aasta) viisid otseselt EV kadumiseni, millise riigi osaks Eesti sai, kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus (õp. I osast lk 122) Pärast MRP-i sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused.
Unt Välisminister N. Andressen Peale Undi polnud keegi valitsuses kommunist. Mitte mingit tegevusprogrammi ametisse nimetatud ministritel polnud. Programm tehti neile öösel ja järgmisel päeval loeti rahvale ette. Selle alusel lubati: · kindlustada rahva õigusi · suurendada ainelist heaolu · edendada rahvuskultuuri · arendada normaalseid suhteid kõigi riikidega Suusõnaliselt lubati: · Eesti iseseisvuse ja senise riikliku korralduse säilimist · maa jääb talupoegadele ja kolhoose ei tule · eraomandust ei riigistada 6. Riigikogu valimised. 02.07.1940 saabus Zdanov Eestisse teist korda, et organiseerida valimisi. Pätsil kästi vana Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja uued valimised. Tulevane Riigikogu pidi olema ainule ühekojaline st. valida tuli Riigivolikogu. Lisaks sellel pidi Päts alla kirjutama valimisseaduse muudatustele, mis oli aga põhiseaduse vastu
üleskutseid ja seadis sihiks omariikluse taastamise. Esialgu heideti Uluotsale ette liialt tihedaid suhteid sakslastega, kuid hiljem hakati Eesti ohustatuse kasvu tõttu siiski koostööd tegema. Jüri Uluots võttis endale põhiseaduse kohaselt presidendi kohustused, kandes seega Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse ideed. Ühisele seisukohale jõudsid kõik olulised vastupanu rühmad aga alles siis, kui Otto Tief Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti. Nüüd oodati sobivat momenti iseseisvuse väljakuulutamiseks. Ainuvõimalik moment iseseisvuse väljakuulutamiseks oli 18.september, millal Saksa väejuhatus teatas eestlasti alanud taandumisest. Sellel päeval määras Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mida juhtis Otto Tief. Pealinna enda käes hoidmiseks kasutati juhuslikke sõdureid, kes parasjagu Tallinnas viibisid ja mitmel pool võimu enda kätte haarama hakkasid. 20.septembril heisati Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp, mis tekitas suurt vaimustust,
Iseseisvuse aastate jooksul võeti Eesti vastu Rahvasteliitu (1921. aastal), arendati välja Euroopa tasemel seisev rahvuskultuur ja ka majanduses paranes seis. Siiski oli palju negatiivset, mida tuli läbi elada: 1929. aasta suur majanduskriis, 1934. aasta sõjaväeline riigipööre ja head ei tõotanud Baltimaadele ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kuid millised olid kõige määravamad aspektid, miks Eesti kaotas 1940. aastal iseseisvuse? Üheks oluliseks teguriks oli kindlasti kehv olukord Eesti sisepoliitikas. Suure kriisi aastatel nähti elujärje halvenemises süüdlasi erakondades. Üha rohkem kõneldi erakondlikust korruptsioonist, parteipoliitiliste huvide riiklikest huvidest kõrgemale asetamisest, valitsuskriiside kunstlikust esilekutsumisest ja teadlikust venitamisest. Kui sisepoliitiline kriis saavutas oma haripunkti aastatel 1932-1933, oli ametis neli valitsust, millest ühegi eluiga ei küündinud isegi kuue kuuni
Miks Eesti kaotas 1940.aastal iseseisvuse? Aastal 1918, kui kohutavaid tagajärgi jätnud Esimene maailmasõda oli veel käimas, õnnestus Eestil ennast 24. veebruaril iseseisvaks kuulutada. Esimene iseseisvuse kaotus leidis aset aga juba samal aastal, kui saksa okupatsioon võimu enda kätte haaras. Kuid tänu keerulistele aegadele kogu maailmas suudeti iseseisvus peagi taastada. Oma elu hinnaga hoidsid meie esivanemad seda kuni 1940.a 17. juunini, päevani, mil Punaarmee sammus oma 80000 liikmelise väega üle Eestimaa piiri, ilma, et neid oleks keegi takistanud. Samal päeval kirjutas J. Laidoner alla Narva diktaadile, mis tähendas Eesti Vabariigi iseseisvuse asendumist Nõukogude okupatsiooniga
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918. aastal, kuid pingeline olukord võõrvõimudega kestis 1920. aasta 2. veebruarini, mil sõlmiti Tartu rahuleping. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ja loobus vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja -maa kohta. Sõltumatut iseseisvust said Eestlased nautida Teise Maailmasõja alguseni, täpsemalt 1939. aasta septembrini, mil kirjutati alla
Maanõukogu peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks ja enamlasi isehakanud võimuhaarajaiks. Enamlaste võim • Väga kõrge populaarsus rahva seas 1917. a lõpus. Lootsid saada Asutava Kogu valimistel absoluutse enamuse. • Kuna 1918. a jaanuaris toimuvatel valimistel absoluutset enamust ei tõotanud tulla, siis katkestasid enamlased valimised. • Enamlasi ei huvitanud demokraatlik protseduur, diktatuur. Iseseisvuse väljakuulutamine • Rahvuslike liidrite veendumuse järgi pidi Eesti iseseisvuse välja kuulutama enne, kui maa langeb Saksa okupatsiooni alla. • Sellise arengu korral jäänuks lootus, et Antant siiski võidab maailmasõja ja kohtleb seejärel Eestit kui sakslaste poolt vallutatud riiki, kellel on õigus oma vabadus tagasi saada. • Maanõukogu vanemate kogu moodustas Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik). Iseseisvusmanifest
EESTI MAAILMASÕJAS JA ISESEISVUSE SÜND 1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see aeg ei olnud väikeriike ja ei usutud, et keegi neid loob ka. 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Venemaad, kuna Venemaa kaitses neid. 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest rohkem hakati keskenduma kaitsele ja seega jäid rinded paigale ning sõda toimus ühekoha peal. 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? Halb organiseerimine. Kõik oli läbimõtlemata (toitu ei saadud õigel ajal, riietus oli poolik ja ka liikumisega oli probleeme) 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Eesti mehed said vajaliku kogemuse tulevasse Vabadussõtta. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? ...
Sinna perioodi kuulusid majanduskriis,Pätsi riigipööre ja 1 maailmasõja kaotajate (Venemaa ja Saksamaa) naasmine Maailma suurriikide sekka,millega suurenesid ka nende poliitilised ja majanduslikud ambitsioonid.Nõukogude Liit unistas oma riigipiire taastada tsaari Venemaa aegsetesse kaugustesse,milles Eestil oli oma koht.Kuid miks juhtus nii, et Soome ,kes sarnaselt ka Eestile omas sarnast minevikku Venemaaga ja oli sarnases olukorras, suutis kaitsta iseseisvust,Eesti see eest kaotas iseseisvuse 50-ks aastaks. Iseseisvuse kaitsmise peamisteks eeldusteks on sõjaline võimekus või mõjukatesse sõjalis-poliitilistesse ühendustesse kuulumine.Eestis valitses 1934. a. märtsist diktatuur ja majanduslikult oli1930. aastate teine pool Eesti majandusele edukas.Need ei olnud siiski taganud Eestile sõjalist ja tehnilist suutlikust, mida oli suutnud saavutada Soome,kes oli 1920-datel aastatel valmis ehitanud Mannerheimi kaitseliini.Kuna Eestil polnud kumbagi
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? 24. veebruaril 1918. aastal loodi iseseisev Eesti Vabariik. Iseseisvusaeg jäi Eesti jaoks lühikeseks, kestes vaid paarkümmend aastat, kuid möödunud aeg oli eestlaste jaoks pigem edukas. 1940. aastal tulid 80 000 Punaarmeelast üle piiri ning Eesti ala okupeeriti. Sellega oli alanud Nõukogude okupatsiooniperiood, mis kestis enam kui pool sajandit. Mis tegurid mängisid rolli iseseisvuse kaotamisel ning miks kaotas Eesti iseseisvuse? Otsustavat osa okupatsioonis mängis Eesti asend maailmakaardil. Eesti on oma majanduslikult ja kaubanduslikul soodsa asendi tõttu läbi ajaloo palju võitlema pidanud. NSVL nägi Eestis suurepärast pääsu Läänemerele ning võimalust võtta enda kontrolli alla ka kogu Soome laht. Eesti oli Vene impeeriumiga sajandeid seotud olnud. Stalini eesmärk oli tegelikult taastada Vene impeeriumi piirid.
Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus 1918 Iseseisvuse väljakuulutamine ja SAKSA OKUPATSIOON Koostaja: Alina Kulina 2K-EP Juhataja: Kersti Küttim Jõhvi 2012 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt
Mina usun, et sündmused oleksid võinud vabalt areneda ka teisiti, sest tegelikult olid ju venelased koos oma vägedega juba algusest peale eestlastest üle ning oleks saanud Eesti ka sõjaga endale saada, mida aga õnneks ei juhtunud. Seekord olid Eestlased üle oma kavaluse ja koostöö osas. Kui eestlased ei oleks endas nii kindlad olnud, ja rahvas nii ühtne, oleks Eesti võibolla et siiani Venemaa võimu all. Kõik seisneski selles et Eesti pidi iseseisvuse välja kuulutama, kuid see ei olnud sugugi nii lihtne, kui pealtnäha tunduda võis. Eesti poleks saanud iseseisvaks, kui poleks esitatud iseseisvuse hääletust, mis õnneks esitati ja kus oli ka piisavalt hääli, et Eesti iseseisvaks kuulutada. Pärast Eesti iseseisvaks hääletamist tulid vene sõdurid, et infokanaleid enda valdusesse saada ja iseseisvus kukutada. Eestlastel tuli kaitsta teletorni Venemaa suurte tankide ja sõjaväesalkade eest
kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu jne. Maanõukogu 15. nov. otsuses öeldi järgmist : 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, 2) Kõrgema võimu kandja on Eesti Maanõukogu- seda kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni.3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. nov. otsus riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle taust : Mõte, et võiks iseseisvaks saada tuli aastal 1916 J. Vilmsi poolt. 1918 kuulutati välja iseseisvus. Lääne- Euroopasse saadeti delegatsioon, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Päästekomitee liikmed olid Jüri Vilms, K. Päts ja K. Konik, nemad lugesid ette Eesti manifesti. 23.02 loeti see ette Pärnus, päev hiljem Tallinnas. 24. 02
ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, mida tabavalt iseloomustas tööerakondlane Jüri Vilms. Täieliku iseseisvuse poole ei saa püüda ega leppida autonoomiaga, vaid tuleb taotleda õiguslikku osariiki föderatiivses Vene riigis. Maapäeva poolt loodi uue korra kehtestamiseks, valitsemise ja reformide teostamiseks Maavalitsus, mis asus tegutsema K. Pätsi juhtimisel. Põhilisteks eesmärkideks kuulutati: ühendada Eesti maa-ala tervikuks senise Eestimaa ja Liivimaa asemel; läbi viia põhjalik eestipärane koolireform; moodustada eestipärased kohtud;
Eesti iseseisvuse kaotus: kuidas on sellega seotud MRP ja baasideleping, mis on baasideleping, kes ja millal (aastaarv) selle sõlmisid, millised sündmused ja millal (kuud, aasta) viisid otseselt EV kadumiseni, millise riigi osaks Eesti sai, kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus .( lk122) Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti esitas Moskva 1939. Aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valistus järele ja kirjutas 28. Septembril baasidelepingule alla. Järgmise sammu astus Venemaa juunis 1940, nõudes Eesti ( Läti ja Leedu ) valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Leedu 15. Juunil , Läti ja Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka ,,rahvavalitsuse". Selle etteotsa pandi artist luule...
Eesti iseseisvumine ja iseseisvuse taastamine: sarnasused ja erinevused Eesti iseseisvus 24.veebruaril 1918. aastal ning taasiseseisvus 20.august 1991. aastal. Nende aastate vahe on ligi 70 aastat, kuid sellegi poolest on iseseisvumisel ja taasiseseisvumisel palju sarnasusi. Samuti ka erinevusi. Nii iseseisvumisel kui ka taasiseseisvumisel kasutati ära olukorda, kus NSVL oli nõrgenenud. Enne iseseisvumist oli toimunud Esimene maailmasõda ning hiljem kukutati Venemaa tsaar. Taasiseseisvumisel oli perestroikapoliitika 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. Oluliseks pean seda, et mõlemal juhul olid olemas juhid, kes riskantsetel momentidel suutsid langetada õigeid otsuseid ning sellega saavutada Eesti iseseisvumine. Sarnasuseks võib pidada ka seda, et Eesti võeti erinevate liitude l...
riigi omandiks, mõisatest moodustati suurmajandid. Ettevalmistused iseseisvumiseks · Otoobripöördejärgsed nädalad kaksikvõim. · Maanõukogu otsus novembris 1917: Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maanõukogu, kelle korraldused ainsana on Eestis kehtivad. · Hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt. · Asutava Kogu valimised katkestati enamlaste poolt. · Valmistuti iseseisvuse väljakuulutamiseks iseseisvusmanifestiga ajal, mil enamlased taanduvad Saksa pealetungi eest. Maapäeva laialisaatmine enamlaste poolt Iseseisvuse väljakuulutamine · 18. veebruar algab Saksa armee üldpealetung. · 19. veebruar moodustatakse Eestimaa Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. · 21. veebruar koostati Iseseisvusmanifest. · 23. veebruar Pärnus loetakse manifest esmakordselt avalikult ette. Õhtul asuvad
riigipead uhked, et NSV Liiduga koostöö leping sõlmiti, kuid rõõm oli asjatult, NSV Liit ei pidanud oma sõna. Kui Eesti oleks kiiremini tegutsenud ning kindla plaani välja mõelnud, oleks võibolla olnud võimalus, et hoitakse iseseivusest kinni. Seda aga kahjuks, ei juhtunud ning Eesti ei jõudnud õigel ajal reageerida vastavalt. Samuti Eestil puudusid ka piisav arv sõdureid, sõjavahendeid, tanke. Mis kõik oleks saanud saatuslikuks vastu hakkamisel. Suurt rolli iseseisvuse kaotamises mängis ka Eesti sattumine 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. Rootsi ja Soomega olid suhted halvenenud ja Inglismaa ,Prantsusmaa ning teised lääneriigid olid hõivatud Hitleri ohjeldamisega. Seega, võimaliku sõja korral ei oleks olnud abi oodata peaaegu kusagilt. Lisaks oli Saksamaa ja NSVLi vahel sõlmitud MRP jätnud Balti riigid viimasesse mõjusfääri. Eesti oleks pidanud hoidma suhteid soojas Rootsi ja
eestvedamisel ning viidi läbi iseseisvusreferendum, ennetamaks uut liidulepingut NSVL-ga. Interliikumine jäi vähemusse ning Eesti oli võtnud ametlikult suuna suveräänsuse poole. Järgnevatel aastatel koostati suveräänsusdeklaratsioon ning valiti Eesti Kongress. Juba 1987. Aastal oli Lagle Parek jt. moodustanud MRP Avalikustamise Eesti Grupi, mille tegevus aastatega aina hoogustus. ENSV majandus küll kannatas tugevalt IME elluviimisel, kuid saadi hakkama. Palju samme oli astutud iseseisvuse poole, kuid otsene ajend puudus. 1991. aastal 19. augustil arvasid tagurlikud jõud Moskvas, et Gorbatsov on uuendustega liiga kaugele läinud ning üritasid ise võimu võtta. Riigipöördekatse (hiljem sai nime augustiputs) ebaõnnestus, andes mõista, et ka Moskvas üritatakse täielikule kommunismile vastu seista ning et keskvõimul ei ole enam palju kontrollivat jõudu. Päev hiljem kuulutati ENSV Eesti Vabariigiks. Toompea lossis lehvis taas sini-must-valge.
Konstantin päts Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Pätsil oli väga tormine ja huvitav elu. Ta sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal, ja lõpetas õigusteadkonnas Tartu Ülikoolis. Järgmisena läks ta Vene armeesse ning võitles koos tsaari armeega. Ta tuli Eestisse tagasi ning valiti teda paljudele positsioonidele, kaasaarvatud Tallinna linnapea tiitli, au mida ta keeldus vastuvõtmast, kuna ta polnud vene verest (ta mõtles, et oleks linnal parem kui neil oleks venelasest linnapea). Siis tuli 1905.aasta mäss kus tema ja paljud teised võitlesid tsaari sõdalaste vastu. Mäss langetati suure julmsusega, milles üle 500 eestlase suri. Pätsil oli õnne, et ta ära põgenes, aga teda siiski mõisteti surma. Kuna poliitiline seis Venemaal oli nõtke, ta sai tulla tagasi Eestisse paari aasta pärast ja olla lühema karistuse all. Aga ta siiamaani tegeles enda revolutsioonili...
1939 toimus laiaulatuslik baltisakslaste ümberasumine saksamaale ( Hitler kutsus kõiki kodumaale vms ) Soome lükkas nsv liidu nõudmised tagasi 1939 aasta lõpus algas talvesõda, NSV liit – Soome, see läks üsna kähku, sõda lõppes märtsis 1940 Tänu ekstreemsetele ilmastiku tingimustele ja rahvusvahelisele poliitilisele olukorrale Stalin alistus Soome kaotas osa oma territooriumist (Karjala) , säilitas iseseisvuse Iseseisvuse kaotamine 1940 kevadel saavutas saksa armee suure edu lahingutes Hõivati neutraalsed riigid ( Taani, norra, holland, belgia ) NL kasutas tekkinud keerulist olukorda, et likvideerida balti riigid NL süüdistas balti riike balti riike NL vastases koostöös 17 juuni 1940 okupeeriti eesti Rahvusvaheliste õiguste seisukohast olid kõik NL sammud ebaausad
Kõneanalüüs Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias Taasiseseisvumise aastapäeva kõne koostamine ei pruugi olla kergete killast. Sihtrühmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja suure publiku tõttu hea võimalus juhtida tähelepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust kui ka viidata päevapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise võimalustega kõne koostamiseks võib sisu leida üsna hõlpsalt ja ei tohiks probleeme
Saksa pealetund algas 18. veebruaril 1918. Enamlaste armee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. Mitmetes suuremates keskustes ning valdades võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle enne sakslaste saabumist. Riiklikult oli väga tähtis Päästekomitee loomine. See loodi 19. veebruaril ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Päästekomitee koosseisu kuulusid: Konstantin Päts, Jüri Vilms ning Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti (autoriteks Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson). 23. veebruaril kell 8 õhtul luges Maanõukogu iseseisvusmanifesti teksti Pärnus Endla teatri juurde kogunenud rahvahulgale ette. Päev hiljem tehti sama ka Viljandis. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24. veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele, et
juuni-juuli 1919 23. juuni 1919 Eesti võit Võnnu all (Võidupüha) Landeswehri sõja põhjused Võimul oli Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, mis oli äärmiselt ebakindel, sest enamlusel oli lätlaste hulgas populaarsem, kui eestlaste hulgas Lätis oli tegutsema jäänud baltisakslaste Landeswehri ja riigisaksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis, jõudude juhiks Rüdiger von der Goltz (üks iseseisva Soome riigi päästja) pünaseid lätlasi oli iseseisvussõjas rohkem, kui iseseisvuse poolt võitlejaid. Punaväe vastu võitlesid Landeswehr Ulmanise valitsusel ja Rauddiviis, ehk sakslased. Sakslased aga ei tahtnud jääda Läti poolt, vaid tahtsid luua Saksa- Läti riiki Landeswehr ei tulnud sakslastele vastu, mistõttu sakslased tegid riigipöörde, Ulmanise asemel seati ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsus Sakslased vallutasid Riia ja liikusid edasi, et võimu laiendada, kuid põrkasid Võnnus
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000
Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid. Esimene suur probleem, millega pärast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted
Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24.
VABADUSSÕDA Vabadussõda toimus 28.11.1918-02.02.1920. Vabadussõja üks põhjustest oli see, et Nõukogude Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Venelased tahtsid viia kommunismi Euroopasse ja teha Eesti kommunistlikuks, sest venelaste arust oli Eesti Venemaa põline ala. Eesti sai vabariigiks 24.02.1918 a. Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine. Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid sellepärast eestlastega sõdima. Läti punased kütid olid väga jõhkrad. Nendel oli kombeks piinata. Sellegipoolest oli eestlastel väga palju liitlasi, näiteks: Läti valged, Inglise
Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus: Ameerika Ühendriikide sünd algab 16.sajandil sellega,kui Põhja-Ameerikas oli koloniseerimine. 18.sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerikas idarannikul 13 inglise kolooniat.Igal neist oli oma esinduskogu ja omavalitsust.Benjamin Franklin räägi oma muljetest Ameerika kohta. Peale iseseisvuse väljakuulutamist sai esimeseks presidendiks George Washington. Põhja-Ameerika koloniseerimine Põhja-Ameerikas olid esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad-konkistadoorid,kes jõudsid 16.sajandil Florida rannikule.Väga palju rändas inimesi Ameerikast välja .Välja rändasid maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed ja lihtsalt seiklejad, kuid oli ka usulisel põhjusel väljarändajaid. Emigrantide usuline taust mängiski olulist rolli kolooniate rajamisel. 17
Ajalugu Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused. Narva diktaat ja Eesti okupeerimine: 14.juunil esitas nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas...
põlema. Relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinike. Märtsis taaskehtestas ajutine Soome valitsus põhiseaduse, Poola iseseisvus, ja alustas läbirääkimisi ukraina autonoomia andmiseks. 30 märts autonoomia seadus ja omavalitsus 4) Oktoobripööre Käik: hulk erakondi liitusid üksteisega, enamlased olid rahvuslikult eitaval seisukohal Tagajärg: enamlaste nõukogu, partei diktatuur 5) Venemaast lahkulöömine ja iseseisvuse väljakuulutamine. Esmakordselt loeti iseseisvusmanifest avalikult ette 23. veebruaril Pärnus, seejärel ka mitmetes teistes asulates. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata. Mitmed eesti poliitikud vangistati, teised läksid põranda alla või põgenesid välismaale.
Saksa käitus paremini 4. Nimeta tegureid, mis põhjustasid Eesti elanikkonna vähenemist 1940-1949 *2 massiküüditaist I 14 juuni 1941 10 000, II 25.märts 1949 20 000 *suurpõgenemine 1944 80 000 *sõjategevus *hukkamised *Baltsakslaste lahkumine 12 000 1939 oktoober 5. Eesti Iseseisvuse taastamiskatse (millal, kuidas, tulemus) 18-22 september 1944 Saksa väejuhatus informeeris eestlasi alanud taandumisest. Samal päeval määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Jaan Maide. Juhuslikult Tallinnas viibivad Eesti sõdurid asusid vabariiki taastama. 20. Septembri pärastlõunal hõisati Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp
....................... 5 Autonoomia......................................................................................................... 5 Oktoobripööre..................................................................................................... 7 28. Iseseisvumine................................................................................................... 8 Venemaast lahkulöömine.................................................................................... 8 Iseseisvuse väljakuuutamine............................................................................... 9 Saksa okupatsioon............................................................................................. 11 29. Vabadussõda.................................................................................................. 12 Sõja algus.......................................................................................................... 12 Murrang....................................
Rahvusarmee asendati Punaarmeega, enamlased ei tunnistanud rahvusriike, vastased arreteeriti ning hukati ka siin, ettevõtted ja pangad riigistati e. ratsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omaks. Algselt rahva hulgas populaarsed bolsevikud hakkasid oma populaarsust kaotama ; mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud enam rahva seas mõistmist. Iseseisvumine Iseseisvusmanifest, päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine. 18.veebr. 1918 alustasid sakslased pealetungi ning enamlased põgenesid. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti- enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva (selle vanematekogu oli käinud salaja koos ning teinud diplomaatilist eeltööd) poolt paindlikumaks tegutsemiseks võimalike repressioonide tingimustes Eesti Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee
Ajaloo arutlus Eesti iseseisvumine – õnnelik juhus või asjade loomulik käik? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, ent üsna lühikeseks ajaks. Iseseisvuse väljakuulutamiseks moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee , mille koosseisu kuulusid Konstantin Päts , Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvumisele lõid eelduse paljud asjaolud ja tegevused. Ma arvan, et Eesti Vabariigi loomine oli kombinatsioon õnnelikust juhusest ja asjade loomulikust käigust. Eesti iseseisvumisele andis tõuke Venemaa kriitiline olukord. 1917. Aasta alguseks oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Venemaal toimusid pidevalt
alguses, kes olid nende toetajad? (tänapäeva vasted Eesti erakondade näol?) 15. Arutle, kes olid Eesti rahvusliku liikumise taassünni mõjukamateks isikuteks ja mis oli nende tegevuse tagajärjeks? 16. 1905.a. revolutsiooni põhjused? 17. Mis olid 1905.a. revolutsiooni tagajärjed Eestile? 18. Kuidas karistati 1905.a. revolutsioonis osalemise eest? 19. Eesti Rahvameelne Eduerakond - ; “Noor Eesti” – mõisate põletamine – AT6 EESTI MAAILMASÕJAS JA ISESEISVUSE SÜND I Maailmasõda (1914-1918) oli esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeeriumit (Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi) Sõja tegid julmaks uued relvad (tankid, lennukid), massiarmeede kasutamine pealetungidel (kuulipilduja) ja halb juhtimine. Sõjatandrid jagunesid 3-ks: Läänerinne; Lõunarinne ja Idarinne. Venemaa kanda jäi võitlus Saksa riigiga idarindel. Vene väed olid sõjas esialgu edukad, kuid peale kaotust Tannenbergi lahingus 1914.a. olid
ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet (Indrek teder) Kohtunik teostab õigusemõistmist Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus Prokurör kohtualuse süü tõestamine Ombudsman lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või- asutuse suhtes. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased (maa vägi, mere vägi, õhu vägi) Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon (Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse) Valitsuse moodustamise võimalused Pärast riigikogu valimisi, pärast valitsuskriisi Valitsuse tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumine või surma korral,
lennukid soome linnade pommitamist. See peale otsustas soome parlament 25.juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutsiooni". Juulis järgnesid riigivolikogu uue koosseisu valimised. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu.
1988. aasta juunis toimusid Tallinna lauluväljakul poolspontaansed nn. öölaulupeod, millele kogunes tipphetkil isamaalisi laule laulma üle 100 000 inimese. Sellist rahva üksmeelt kogeti esmakordselt, ning küllap ei osanud tollal keegi ette näha, et see on alles "Laulva revolutsiooni" algus. "Laulvaks revolutsiooniks" kutsuma hakatud sündmusterida kulmineerus 11. septembril 1988 üritusel "Eestimaa laul", millest võttis osa veerand miljonit inimest ja kus avalikult nõuti Eesti iseseisvuse taastamist.(Iseseisvuse taastamine [http://www.estonica.org]) 3. Ühiskonna poliitiline aktiviseerumine 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest, millega Ülemnõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks ja teostajaks, ning deklareeris enda antud seaduste ülimuslikkust Eesti territooriumil. See kogu maailmas tähelepanu pälvinud akt väljendas eestlaste kindlat tahet rahvuslikuks enesemääramiseks ning andis ühtlasi märku
lennukid soome linnade pommitamist. See peale otsustas soome parlament 25.juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutsiooni". Juulis järgnesid riigivolikogu uue koosseisu valimised. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
