ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE JA SAKSA OKUPATSIOON (0)

Sarnased õppematerjalid

7

docx

I maailmasõja lõpp ja Vabadussõda

ja laiali ei saadetud isegi eesti väeosi, kuna enamlastel ei olnud selleks jõudu. Enamliku täitevkomitee korraldust trotsides tegutses esialgu edasi ka Maapäev. Peatükk 37 1918. aasta Maanõukogu otsus Rahvuslikult meelestatud poliitikute seas hakkas 1917. aasta hilissügisel süvenema arusaam, et Venemaa laguneb ning Eesti jääb 'omapead'. Sellises olukorras polnud kaugeltki ükskõik kes võtab võimu ­ kas baltisakslased, rahvuslased või enamlased. Septembris olid Saksa väed hõivanud LääneEesti saared ja võisid sealt iga hetk mandrile tungida. Eesti enamlaste taga seisis Nõukogude Venemaa, mis oli alles nõrk (ja kujunemas), kuid Eesti jaoks siiski võimas jõud. Selles olukorras pidid ka rahvuslased hakkama toetust otsima ja Maapäev oligi otsustanud luua kontaktid demokraatlike lääneriikidega, selgitamaks milline võiks olla nende toetus Eesti iseseisvuspüüdlustele. Maapäev pidi 28

Ajalugu

7

doc

Eesti Vabadussõda 11. klassi õpiku § 36-40

endale tunduvalt rohkem ,,eluruumi" ja võimu, kui tal 20.saj alguse seisuga oli. Maailmasõda ja Eesti *Kokku sai vene mundri selga 100 000 eesti meest, kellest u 10 000 langes. See oli suur kaotus (meid oli miljon). *Sõja puhkedes võttis eestlaste seas maad üldiselt lojaalne ja isegi entusiastlik meeleolu, sest ametlik Saksa- vastane propaganda kõlas kokku valitseva saksavaenuliku hoiakuga. *Riigivalitsus muutus venemeelseks. Peterburi ristiti ümber Petrogradiks. Keelati saksa k avalik kasutamine. Baltisakslased hakkasid otsima kompromissi eestlastega-pakkusid eestlastele piiratud pääsu maapäeva ja maa valitsemise juurde. *Juba üsna sõja algul sai palju eesti mehi surma-Poolas jm. *Sõda tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi. Paljud tarbekaubad (suhkur,petrool,tee,tuletikud) läksid ,,kaardi peale", puhkes õitsele must turg.1914.a kuiv seadus. Tehased töötasid täiskäigul, kuid andsid peamiselt sõjalist toodangut; tööliste arv

Ajalugu

14

docx

Iseseisvumine

Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba

Ajalugu

22

ppt

Eesti iseseisvumine

 Eesti demokraatliku Venemaa autonoomse osana · Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel, vene ametnikud vallandati. · Valiti Maapäev ja moodustati Maavalitsus. · Hakati looma Eesti rahvusväeosi. · Kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei.  Sõjasündmuste mõjud · Augustis vallutasid Saksa väed Riia. · Septembri lõpus maandasid sakslased dessandi Saaremaal ja hõivasid kogu Lääne- Eesti saarestiku. Järsult kasvas enamlaste toetus, kes hakkasid juhtima Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteed. Tõusetus Eesti iseseisvumise küsimus ja hakati korraldama Eesti Asutava Kogu valimisi.  Oktoobripööre 1917. a oktoober: · vene enamlased otsustavad Lenini pealekäimisel Venemaa Ajutise Valitsuse kukutada. · Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja

Eesti ajalugu

5

doc

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast

7) Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: · natsionaliseeriti (- riigistati) suurettevõtteid ja pankasid · maa kuulutati riigi omandiks, mõisad võeti üle, kuid talupoegadele maad ei jagatud, taheti luua suurmajandid. See oli enamlaste suur viga, sest talupojad seepeale lakkasid neid toetamast (!) Eesti tahtis end Venemaast lahku lüüa, kuna Venemaa võim oli nõrk ning seega valitses oht sattuda Saksa okupatsiooni alla. Ettevalmistused iseseisvumiseks Maanõukogu 15. (28.) novembri 1917 otsus ­ öeldi järgmist: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, 2) kuni Asutava kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu, 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Tähendus ­ see otsus tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal

Ajalugu

2

odt

Eesti Vabariik

Tõnisson saadeti välismaale juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd) · 1918. jaanuaris toimusid valimised, kus enamlased said enam kui 37 % häältest, kuid sellest ei piisanud absoluutseks enamuseks ning valimised katkestati enamlaste endi poolt. · 19. jaanuaril aeti laiali ka Petrogradis kokku astunud Asutav Kogu, sest enamlasi ei huvitanud miski peale diktatuuri · Seda olukorda kasutasid ära sakslased ning jõudmata kokkuleppele Venemaaga, hakkasid Saksa väed itta marssima · 1918. hakati taipama, et Saksa väed on liikvel ning kriitiline aeg koos sellega. Tänu sellele moodustati ,,Estonia" ülakorrusele Päästekomitee (sinna kuulusid J. Vilms, K. Päts ning K. Konik) · Päästekomitee eesmärk oli kuulutada lühikesel võimuajal välja Eesti Vabariik · Vabariigi väljakuulutamiseks oli vaja iseseisvusmanifesti ning see valmis mitme rahvusmeelse haritlase koostöös. (nt. Juhan Kukk, 21. veebruaril Tallinnas)

Ajalugu

10

doc

Eesti teel iseseisvusele

Keskvalitsus jagas kehvikutele riigimaast väikekohti ja õhutas väljarändamist. Aastail 1906-1914 lahkus Eestist 20 000 talupoega (Siberisse, Krimmi, Kaukaasiasse). Linnarahvastiku juurde kasv (maatamehed suundusid linnadesse). Esialgu moodustasid eestlased alama rahvakihi, hiljem jõuti paremale järjele. Esimene maailmasõda Inimkonna ajaloo suurim relvastatud konflikt (1914-1918). Eestlased ei soovinud võidelda ,,usu, tsaari ja isamaa eest", kuid sooviti Saksa lüüasaamist. Sõja algusaastatel kaaluti Eesti ala evakueerimist. 1915. aastal hõivasid Saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Suurendati Eestis paiknevate vägede hulka. 1917. aasta sügisel sai Eestist rinde lähitagala. Toimusid mobilisatsioonid, Vene armeesse võeti umbes 100 000 eestlast. Sõda mõjus majandusele halvavalt. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega.

Ajalugu

2

docx

Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda

Anvelt. Lühikese ajaga võtsid enamlased võimu üle nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil. Majanduses alustati natsionaliseerimist, mõisnikelt konfiskeeriti maa ja kuulutati riigi omandiks, ka pangad, tööstusettevõtted, hotellid jms riigistati. Taga hakati kiusama poliitilisi vastaseid, laiali saadeti ka Maapäev ja lõpuks katkestati ka Asutava Kogu valimised. Enamlaste peamine eesmärk oli Eesti jätmine Nõukogude Venemaa külge. 3. Iseseisvuse välja kuulutamiseks olid vajalikud: 1. Iseseisvus tuli välja kuulutada kõrgemal tasandil. 2. Välja tuli kuulutada ka Asutava Kogu valimised, et töötada välja põhiseadus. Tol ajal polnud kumbki eeldus reaalselt teostatav. 15. novembril kogunesid Maapäeva saadikud Toompea lossi ja kuulutasid Maapäeva kõrgeima võimu kandjaks Eestis, lisaks et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu. Samal päeval ajasid

Eesti ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)