Konstantin Päts (0)

Konstantin päts
Koostaja : Mari-Liis Pihlapuu
Pätsil oli väga tormine ja huvitav elu. Ta sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal, ja lõpetas õigusteadkonnas Tartu Ülikoolis. Järgmisena läks ta Vene armeesse ning võitles koos tsaari armeega. Ta tuli Eestisse tagasi ning valiti teda paljudele positsioonidele, kaasaarvatud Tallinna linnapea tiitli, au mida ta keeldus vastuvõtmast, kuna ta polnud vene verest (ta mõtles, et oleks linnal parem kui neil oleks venelasest linnapea). Siis tuli 1905.aasta mäss kus tema ja paljud teised võitlesid tsaari sõdalaste vastu. Mäss langetati suure julmsusega, milles üle 500 eestlase suri. Pätsil oli õnne, et ta ära põgenes, aga teda siiski mõisteti surma. Kuna poliitiline seis Venemaal oli nõtke, ta sai tulla tagasi Eestisse paari aasta pärast ja olla lühema karistuse all. Aga ta siiamaani tegeles enda revolutsiooniliste tegevustega, ja aastal 1918 ta oli üks kolmest mehest, kes teatasid, et Eesti on iseseisev riik. Järgmine Eesti sissetung oli sakslaste poolt, kes tahtsid Saksa protektoraati saksa keisrile, ja jällegi sattus Päts vangi, seekord Poola vangikongi. Lõpuks ta sai tulla tagasi, ja peale Iseseisvussõda võideti aastal 1920, valiti ta noore riigi esimeseks tegevjuhiks.
Eesti Iseseisvus
Eestlastel polnud ühtegi kogemust isevalitsemises. Nad vaidlesid ja kaklesid omavahel, otsides midagi milles nad kõik saavad nõus olla. Puudus selline põhiseadus ja seal ei olnud sellist asja nagu president . „Riigivanem“ oli kõige ligedam asi, milles nad kõik nõus olid. Riigivanem oli selle isiku tiitel , kes oli riigi „kaitseingel“ ja valitseja. Nad olid surmkardsid tugevat valitsemist, nagu ameeriklaste esivanemad kartsid kuninga saamist.
Varastel 30ndatel, siis kui oli tormiline poliitika ja paljusi mõjutas globaalne depressioon , paljud inimesed pöördusid Saksamaa poole Poliitilist juhendamist paluma. Fassistide liikumine Eestis läks võimsamaks ja need inimesed tahtsid veendada Pätsi nende liidriks. Aga Päts, selle asemel, otsustas kuulutada välja erakorralise seisukorra ja valitseda koos diktaatorliku võimuga. Ta siis tegi fassistide parteile lõpu ja pani liidrid vangi. See plaan toimis, kunda järgmistel aastatel, hilisemad 1930ndad , oli periood, kus oli stabiilsus ja ekonoomiline kasv. Aga Päts ei tahtnud olla diktaator ning viis läbi uue põhiseaduse, mis põhines Belgia mudeli peal. See mudel oluliselt piirab oma volitusi. Ta tahtis, et riik läheks tagasi õige demokraatiale. Ta peas oma sõna, kuna aastaks 1938 oli uus põhiseadus paigas ja Eesti riigil ei olnud enam diktaatorit hädavajalike võimudega. See ei üllatanud kedagi, kui teda valiti Eesti esimeseks presidendiks. See on väheseid juhtumeid ajaloos, kus diktaator tegutses ja sai vastu tänulikkuse ja armastuse riigi poolt.
See aeg aga lõigati lühikeseks, kuna vene armee tungis sisse aastal 1939 ja siis võtis täelikult üle 1940 aastal. Algas Punane Terror. Päts muidugi jälle arreteeriti ja viidi Venemale Psühhiaatri haiglasse, kus ta ka suri.
Aastal 1991, peale selle kui Eesti sai taas iseseisvaks, Eesti tegi läbirääkimisi Venemaaga, et too tooks Eesti maale tagasi Konstantin Pätsi säilmed, et eestlased saaksid neile teha korraliku matuse. Aga see sündmus oli rohkem isiklik, kui riiklik ja tema haud on täitsa tavaline.