Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Iseseisev ülesanne: Vaatlustunni analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elektriauto, arvsõnad, protokoll, elektriautod, vaatlustunni, märkmed, tahvlile, teadnud, netist, eksam, vastaja, õpikut, seostada, arendamist, emakeel, lahkukirjutamine, organiseerimine, sirged, korrata, peast, luges, avada, kiireim, integreerumine, loevad, vaatavad, vahetunnis, loetu, vastuste, küsib, kasvatamine, lahendatud, kuld, hõbeSisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.............................................................
Klassis peavad ka olema värvipliiatsid ja teritaja. Alates 6.klassist lapsed on võimelised kirjutama väikse ruuduga vihikusse. Geomeetriasse tuleb võtta ka valge vihik, aga see on suhteliselt mõttetu, sest lapsed ei suuda seal midagi õigesti teha. 7 Tahvel peaks olema 1/3 osas ruuduline, aga reaalselt neid ei ole enam. Seega pead 1.klassis iga hommik ruudud ise joonistama. Lisaks tahvlile peaks olema olemas värvilised kriidid (sinine, punane, roheline, valge), näitlike vahendite jaoks eraldi tahvel (praegu pannakse näitvahendid nätsuga seina külge). Näitvahenditena peavad seinal olema + ja märk, suurem-väiksem-võrdne, numeratsioon kuni 100, korrutustabel, teisenduse tabelid jne. Klassis peab olema kindlasti kell! Kellal peavad peal olema kõik numbrid ja väga hea oleks, kui on ka sekundiseier. Vähemalt 5
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Sama juhtus korduvalt ka vastu rääkimise võtaksid. Arukatena lubasid nad mul minna teise kooli – umbes kuueks kuuks. Just enne mu eest, selle eest, et joonistasin õpetaja kuulamise asemel oma vihikutesse pilte, ja selle eest, et kuueteistkümnendat sünnipäeva asus mu perekond ümber Austraaliasse (kümne inglise naela hiilisin lõunapausi ajal poodi (tol ajal oli see raske kuritegu). eest). Suurepärane kaup! Ma ei teadnud (kuidas oleksimegi võinud teada), milline tulevik meid Ma elasin selle üle – me kõik elasime – aga ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja. ees ootas, kui laev Inglismaa rohelisest ja lubjakivisest rannikust eemaldus... 1950ndail (pärast Teist maailmasõda) olid paljud minu kooli meesõpetajatest teeninud relva- Hulga aastaid hiljem, ühel oma paljudest reisidest tagasi Inglismaale, et korraldada seminare
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
· Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm. Tunniosade juhtimine 1) Tunni algus- püsti tõusmine, et õpilane saaks aru, et algab tund. Saab ennast vahepeal liigutada. Eesmärgid+sissejuhatus(tunni ülevaade) 2) Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel, panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside. (mida õppisime, kes olid tublid, hindan oma tunnitööd) Kodutöö: miks teeme, mida teeme, mida saavutame. 4) Kriisid. Konspekt igale klassile eraldi, et oleks meeles, mida pean meeles pidama. Võin 4värviga visuaalselt selle paremaks/märgatavamaks muuta.
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahulduda madalaastme tarveteg
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Kelleri plaani kohaselt toimub ainekursuste õppimine moodulitena individuaalses tempos. Iga järgneva moodulise iseseisva õppimise järel sooritab üliõpilane testi, mille tulemuste põhjal selgub, kas ta saab asuda uue õppimisele või peab töötama veel eelmisega. Kõigi kursuse moodulite eduka omandamise järel saab üliõpilane õiguse sooritada eksam. Bloomi täieliku omandamise strateegia rakendamiseks jaotatakse ainekursus või teema õppeühikuteks ja planeeritakse töö nende õpetamiseks. Iga õppeühiku õppimise järel tehtud diagnostilise testi tulemuste põhjal jaotatakse õpilased põhivara omandanuteks ja mitteomandanuteks. Testile järgnevas õppetööd likvideeritakse õppimisel ilmnenud puudujäägid ja alles siis asutakse kogu klassiga õppima uut materjali. 8
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
Traditsioonilise aineõppe, perioodõppe või klassideta kursusõppe rakendamine Kooli tunnijaotusplaan klassiti Vene või muu õppekeelega koolis/klassis eesti keeles õpetatavad ained Hindamise korraldus Ülekooliliste, koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Nõuded õpetaja töökavale Õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine Eksamile kaasa RÕK põhikooli üldosa väljaprindituna. Eksam jaanuaris. Koolis peetavad dokumendid Klassipäevik / e-kool Õpilase tunnistus Õpilaspilet (klassijuhataja kohustus) Puudujate päevik Kiituskirjad kiituskaardid Põhikooli / gümnaasiumi lõputunnistused Õpilaspäevik (põhikoolis kohustuslik) Suur õpilasraamat (kõik õpilased läbi aegade kirjas, isikukoodid, TÄHTIS) Õpilasregister Teatis õpilaste liikumise kohta Probleemlaste kaart
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
KUNSTITEOSE VAATAMINE JA ANALÜÜS KUI ÕPPEVAHEND Anneli Porri Eesti Kunstiakadeemia külalisdotsent Sissejuhatus Kunstiteose vaatamine ja sellega seotud mõtete ning emotsioonide väljendamine on lihtne, käepärane ja suurt naudingut pakkuv võimalus osaleda visuaalse kultuuri protsessis. Avalik ruum on silmale ülimalt mitmekesine: meedia, muuseumid ja tänavapilt koondavad erinevate zanride visuaalseid sõnumeid, mis on pärit erinevatest ajastutest ning kannavad erinevaid eesmärke ja taotlusi. Visuaalsete kujutiste maailma võib võrrelda keelega, mis ümbritseb meid kõikjal. Kunstiteose vaatamine ja arutelu kunstiõpetuse tunnis valmistab seega õpilast ette igapäevase visuaalse teabega edukaks toimetulekuks. Üldine seaduspära on, et vaadates me näeme ainult seda, mida teame, st vaatajana mõtestame nähtavat oma elukogemuse või varasemalt õpitu põhjal. Kunstiteose analüüsimisel on
kehaline ettevalmistus, suusaoskus). Konspekti koostamisel on kasulik meeles pidada, et ilm võib tunni andmise ajal ka muutuda. Varuks võiks olla konspekt ka teistsuguse ilma jaoks. Kui muutlik ilm ei võimalda ettenähtust täies mahus kinni pidada, tuleb tegevust muuta. Neil juhtudel on soovitatav pärast tundi märkida konspekti, mis läbi võeti, mis jäi puudu ja mispärast. Järgnevate tundide ettevalmistamisel ja andmisel oleksid märkmed abiks tekkinud lünkade täitmisel, võimaldades paremini säilitada tundidevahelist seost ning õppetöö süstemaatilisust. SUUSATUNNI PLAANKONSPEKT Rühm ………………………….. Tunniandja ………………………………… Kuupäev ……………………… Kellaaeg …………………………………….
seostatakse; õppimine. Suurte kirjutab tahvlilt ära; kirjatähtede õppimine täidab tahvlinäidise järgi õpetaja abiga õpilaspäevikut, (vajadusel 2.klassis). paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, varustab töö Tähtede seostamine. kuupäevaga; Tahvlile, vihikusse ja koostab näidise järgi kutse; õpilaspäevikusse eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, sõna, lauset; kirjutamine. Töö kirjutab omasõnade algusesse k, p, t; vormistamine näidise järgi, kirjutab õigesti lühemaid (kuni 2-silbilisi) sõnu ja töö puhtus, käekirja lauseid; loetavus. Teksti ärakiri
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
uurimisplaani, kui lapse jaoks on ülesanded kas liiga keerulised või liiga lihtsad. Eriti erivajadustega laste puhul ei või iial kindlalt ette teada, milline on lapse tase ja seetõttu peaks uuringu kavandama hästi paindlikuna. ➧Lapse tegevuse protokollimine peaks olema nii märkamatu kui võimalik, sest laps võib ka sellest tegevusest otsida vihjeid oma tegevuse õigsuse kohta või võib see lihtsalt lapse tähelepanu kõrvale juhtida. Samas peaks protokoll olema võimalikult põhjalik, et analüüsi jaoks oluline info kaotsi ei läheks. Kaaluda võib ka uuringu heli- või videosalvestamist. ➧Uurijana ole empaatiline, emotsionaalne ja siiras (lapsed tajuvad, kui täiskasvanu teeskleb). Erinevate puuetega laste uurimise spetsiifika. Autismiga laste uurimise põhiliseks raskuseks on ilmselt see, et need lapsed ei ole huvitatud kontaktist ega koostegutsemisest. Kõne arengu probleemide tõttu on neil raske mõista
a. Palute külalistel lõpetada koheselt suitsetamine või lahkuda. b. Hakkate demonstratiivselt köhima. c. Palute toakaaslasel keelata oma külalisi suitsetamast. d. Lähete ja kaebate õpetajale. e. Te lahkute oma toast ja tulete tagasi, kui toakaaslase külalised on ära läinud. 3. Õpilasesinduse esimees on korduvalt palunud Teil koosoleku protokoll koostada. See ei ole Teie otsene kohustus õpilasesinduses. a. "Tee ise!" b. "Mis oleks, kui paneks üles liikuva graafiku, nii et igaühel oleks oma kord koosolekut protokollida?" c. Kirjutate protokolli ka edaspidi, ehkki see häirib Teid. d. Kaebate sellest olukorrast teistele õpilasesinduse liikmetele. e. "Mis oleks, kui täna ei teekski protokolli?"
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
käsitustest. Sternbergi ja Gardneri teooriad nimetatakse praktilise intelligentsuse teooriateks – praktilise intelligentsuse teooria üritab välja selgitada vaimsed võimed eluliste probleemide lahendamisel. Traditsioonilised intelligentsustestid ei suuda seda inimvõimete tahtku adekvaatselt mõõta. Traditsioonilised lähenemised ei too esile ega mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel. Nad ei suuda teha vahet, kas testitav ei teadnud analoogiate leidimisel vajaliku sõna tähendust ega osanud seepärast õigesti vastata või ei suutnud tõesti näha seost. 9)Praktilise intelligentsuse mõõtmine. Mõõtmine on keeruline. Sternberg soovitab selleks kasutada igapäevaolduses kohanemise võimet. Ühed inimesed valdavalt adapteeruvad keskkonnaga, teised kujundavad seda. Edukad inimesed kipuvad olema kujundajad. 10) R. Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria, selle põhiolemus. Hindamise aluseks on ekspertide arvamus
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
2.1.2. Lugemine ja ülelugemine 15 Iga tekst, mida loetakse, on ülelugemise lugu kultuuris. Kordamises on jõud. Läbilugemine ei tähenda veel lugemist. See ei ole veel lugemise lõpp-punkt, vaid alles algus. Pärast lugemist peaks algama loetu mõtestamine. Mõeldakse läbi, mis meelde jäi ning mis kasu saadi. Vaadatakse üle märkmed. Seejärel arutletakse koos teistega ja vaadatakse, kui palju mõtted ja arusaamad ühtivad. Võimalik, et nii kujuneb välja sootuks uus suhtumine. Tihti on aga tegu valehäbiga, et inimesed ei julge oma arvamusi välja öelda, sest kardavad, et need on valed. Kuid on vaja õppida teadma, et ükski arvamus pole vale. Vale on see, kui see jäetakse välja ütlemata. Seejärel peaks olulisima kirja panema. Sellest tuleb kokkuvõte loetu põhjal.
pro pink). Sidesõnu kasutas Laura harva. Esinesid hääldus- ja silbistruktuurivead (baan pro banaan). Laps jättis ära häälikuid (ehm pro lehm), asendas häälikuid (kiks pro kits), lihtsustas häälikuühendeid (kakki pro katki), paigutas häälikuid ümber (veksi pro veski). Eelpool tulenevast oli lapse jutu sisu segane, teistele sageli arusaamatu. Logopeediline diagnoos oli motoorne aferentne alaalia, alakõne II aste. Viieaastaselt ei suutnud Laura nimetada päevaosi ega teadnud aastaaegade järgnevust, nädalapäevi. Eelnevate aastatega võrreldes küll vähem, kuid siiski esinesid silbi- ja häälikstruktuuripuuded (asendused, ärajätmised). Kõnes esines ka uudissõna moodustamist (mudalisega pro mudane), mis võib viidata sellele, et lapsel on raske sooritada muuteoperatsioone (muuta vajadusel sõnatüve ja panna sõna õigesse grammatilisse vormi). Viiendaks eluaastaks kasutas laps kõnes õigesti oleviku ainsuse ja mitmuse 3. pööret. 2011
riigiteataja.ee/akt/120092011002 (30.04.2013). Arhiivimaterjalid Säiliku nimetus, arhiivi täielik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näide: Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, s 113 A I-III. Kirjastamata allikate viitamise puhul on oluline anda allikate loetelus piisavalt informatsiooni, et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd, õppematerjalid, memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid viidatakse sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist. Näide: Kumari, V. (2005). Hindamisvahendite komplekti koostamine ja katsetamine algklassiõpilaste verbaalse mõtlemise ja mälu hindamiseks. Magistritöö, Tartu Ülikool. 24 6. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KORRALDUS 1. Hiljemalt 10
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
2. Tagajärjel põhinevad sekkumised Positiivne kinnitus ehk sarrutus. Karistus millises vahekorras? Positiivne 4:karistus 1 Ae maha metoodika 3. Enesejuhtimise strateegiad Enesejuhtimise strateegiad Enesevaatlus Enesekinnitus Enesekontroll 4. Akadeemised strateegiad Erinevad viisid õppimiseks: Arvutiõpõhine õpe, eakaaslastepoolne juhendamine. Välitda tuleks suhtlemisel negatiivseid hinnanguid. Näide, kus ta ise oli õpetajate päeval õpetaja. HA laps kirjutas suurelt MUNN tahvlile, õpetaja kiitis, et ilusad suured tähed. Siis edasi tegi ilusti kaasa tööd, ei lugenud seda punamütsikest ka, mis talle eraldi anti. KOOLIST VÄLJALANGEVUS Kõige vähem hinnanguline võrreldes nt välja visatud, poolelijätjad jne. 11 1. Probleemid seoses koolist väljalangevuse ulatuse kindlaksmääramisega. Raske kindlaks määrata. Koolikohustuse eas ja lahkunud; või kooli nimekirjas olevad ja lahkunud
vajalikke nõuandeid (artiklid, töövahendid, meetodid), raamatuid, kursusi (iseseisvaks õppimiseks ja auditoorseid) ning viiteid tarkvarale. Pakutakse ka mitmest kursusest koosnevaid koolitustsükleid. Kõik kursused on tasulised: hinnad alates 800 dollarist kuni 1500 dollarini. Erinevaid kursusi oli 2002. aasta lõpus 13: 1. Algajatele - PM algtõed ja MS Project tarkvara. 2. PMI sertifikaadi taotlejatele - ettevalmistus ja PMI eksam. 3. Kesktaseme projektijuhtidele - planeerimistarkvara, meeskonna moodustamine, eelarve koostamine. 4. IT spetsialistidele - IT projektide juhtimise põhilised meetodid ja vahendid. 5. IT projektijuhtidele - täiendavad tehnikad IT projektide juhtimiseks. 6. Tervishoiu spetsialistidele. 7. Tervishoiu projektijuhtidele. 8. Ehitus- ja tööstusspetsialistidele. 9. Ehitus- ja tööstusprojektide juhtidele. 10. Kursused sertifitseeritud projektijuhtidele:
Saksa armee kannul tungisid edasi julgeolekupolitsei ja SD liikmetest koosnevad mobiilsed eriüksused, viies läbi kommunistliku juhtkonna ning alguses ka juudi meeste suureulatuslikke hukkamisi. See laienes varsti kogu juudi elanikkonna massiliseks mõrvamiseks. Ei ole teada otseseid käske, kuid enamiku uurijate järgi toimus see nihe täieulatusliku genotsiidi suunas 1941. aasta suvel või sügisel. Lõpliku käsu puudumine ei tõenda, et 18 Hitler poleks teadnud, mis toimus või et genotsiidi poleks olnud, nagu mõnikord pakuvad välja mõned revisionistid. Tolleaegsetes dokumentides on piisavalt tõendeid, et Hitler oli keskne kuju holokausti otsuste tegemisel, isegi kui kohalikud võimumehed näitasid üles olulist initsiatiivi ja viisid massimõrvad läbi nii kiiresti ja efektiivselt, nagu nad suutsid. Massimõrvu sooritati mahalaskmise teel, hiljem töötas julgeolekupolitsei välja mobiilsed gaasifurgoonid kui efektiivsema mooduse
annaabi.ee 
