Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Iseseisev töö „Mis on kultuur“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljend, kultuurile, araabia, tabav, ajaga, omaste, uksi, randma, oskuslik, samast, omanud, vastuvõetav, kultuuridevaheline, arvestab, definitsioonid, väljendid, peita, tõepoolest, kandvad, isikuga, naistega, silmsidet, omaselt, käitus, suhtlemisstiil, taaskord, sisukas, minnes, aspekte, kogemustega, kohanemine, lauakombed, avama, parimat, öeldudEnamik jääb vahepeale ja eelistab lihtsalt üht või teist varianti. Kultuur on sellistest suhtumistest koosnev portree. Just Aasias võib selliste portreede ja kombinatsioonide rohkus tunduda üllatavalt suur. 4 2. Tervitamine · Keel ja sõnavara Jaapani kõnekeel on erinev teistest aasia keeltest, kuid palju on laene teistest keeltest: näiteks väljend ,,tänan teid", arigato, on tegelikult portugalikeelse sõna obrigato tuletis, mille portugaalsased 15. sajandil oma reisidel läbi Ida-Aasia kaasa tõid. Kirjakeeles on palju laene hiina kirjavormidelt. Täis-ja kaashäälikud on jaapani keeles lähedased inglise keele omadele, välja arvatud l ja r. Need häälikud on jaapani keeles sarnased, kuid neid hääldatakse põrisedes. Hiinas räägib enamik inimesi dialekti e kohalikku keelt. Mandariini keelt, mis on ametli,
ajaloolise ja tänapäevase vahekorda kultuuris järgmiselt: Igal kultuuril on kaks aspekti tuntud tähendused ja arengusuunad, mida selle liikmed on omandanud ja uued tähendused ja tähelepanekud, mida testitakse. Need protsessid esinevad nii indiviidi kui ka ühiskonna arengus, nii looduses kui kultuuris mõlemad on ühtaegu traditsioonilised ja loovad. Kultuur tähendab nii tuttavaid, tuntud tähendusi kui ka õppimist ja avastamist. Sama ka kultuurisemiootikas kultuurile on omane nii mäletamine e olemasoleva info talletamine kui ka uue info genereerimine (Lotman). 3. Normatiivsed definitsioonid: neis tuleb esile 2 aspekti: (1) kultuur on teatud reeglite kogum või eluviis, mis kujundab indiviidide konkreetset kultuurilist käitumist Ameerika antropoloog Clark Wissler 1920. Opportunities for Coordination in Anthropological and Psychological Research. Americal Anthropologist.
araablaste keskel lambakintsu, hoides seda ühes käes. Meie väline olek ei peegelda meie tõelist olemust. Osaliselt lähtub eespool kirjeldatud pealispindne avalik käitumine kultuurist. Ometi võime sääraseid kombeid omaks võtta, kartmata kahjustada oma põhiveendumusi. Meie ühiskond on õpetanud meid omaks võtma teatud põhimõtteid ja väärtushinnanguid. Teame, et paljud üldmõistetest oma tuttavad mitmele kultuurile. Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, sakslased ja inglased on veendunud oma aususes. Ühised põhiväärtused on leidnud kindla koha erisugustes ühiskondades. Au, kohusetunne, õiglus, tänutunne, kättemaks, armastus on põhilised tõekspidamised nii sakslaste, hiinlaste, araablaste, venelaste kui ka eestlaste hulgas. Millest me aga tihtipeale mööda vaatame, on see, et igal kultuuril on nendest mõistetest oma arusaam.
Antropoloogia kujunes välja eksootiliste kultuuride uurimisest ning see on välja kasvanud peamiselt koloniaalvallutustest (kasulik oli uurida koloniaalmaa inimeste maailmapilti) ja misjonitegevusest (ristiusustamise eesmärgil. Misjonärid uurisid ka enda maa kolooniate usku, et kristlust sujuvalt edasi anda). Etnoloogia lätteks sai ka rahvuslus: enda kultuuri juurte otsimine ja selle väärtuse tõestamine. Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni. On püütud arendada Tyleri stiilis kokkuvõtvaid ja olemuslikke sõnastusi (White, Tylor). Teised loobusid defineerimisel pikkadest loeteludest (Herkovits) E. Tylor 1871: "Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi ja harjumusi, nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad jpt." Rõhutab just et kultuur on omandatud ühiskonna poolt, see ei ole loomulikult kaasa sündinud.
- Väljenduvad kaudselt kollektiivses ja individuaalses käitumises, k.a. vestluskäitumises - Varjatud vääritimõistmiste allikad Kultuurimudelid: - Üldistavad pakuvad vaid põhiparameetrid - Analüüs võiks liikuda konkreetsemale tasandile - Üldistustele lisaks vajalik oskus teiste kultuuridega suhelda Kultuuridevahelised erinevused: - Paljud lähenemised kultuurile liiga essentsialistlikud - Oluline olla teadlik, et kultuur on kompleksne ja dünaamiline Interkulturaalne pädevus: - Chen ja Starosta (1998) vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega - Suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi - Oluline on nii suhtluse efektiivsus kui sobivus konkreetsesse keskkonda
Ideealne oleks see kui grupp uurijaid läheb uuritava juurde ja nad ise räägivad oma kultuurist, millised on nende tavad ja reeglid. Räägitakse sellest, kuidas peaksid asjad olema. Reeglid kuuluvad ideaalse kultuuri valdkonda. Reaalne kultuur on see, mida uurija ise vahetult kogeb ja jälgib, näeb ja dokumenteerib. NT Ideaalne kultuur ühes ühiskonas on on see,et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel olema. Reaalne kultuur võib olla palju avaram, seksuaalsuhted samast soost jne. Komid - kui neil hakkab hästi minema, siis nad värvivad veranda ära, mida kirevam, seda parem Teooriad Miks on rahvad erinevad? Nad on erineval määral arenenud. Tuleneb erinevatest kultuuri mõjudest. Tulenevad erinevatest elukeskkondadest(geograafiline piirkond). Kujunes välja 19.saj teisel poolel. Evolutsionism – esimene teooria. elus maailm areneb evolutsiooni teel. Antropoloogiasse tõi selle idee Edward Tylor ja Lewis Henry Morgan. Idee on
tänapäevase vahekorda kultuuris järgmiselt: Igal kultuuril on kaks aspekti tuntud tähendused ja arengusuunad, mida selle liikmed on omandanud ja uued tähendused ja tähelepanekud, mida testitakse. Need protsessid esinevad nii indiviidi kui ka ühiskonna arengus, nii looduses kui kultuuris mõlemad on ühtaegu traditsioonilised ja loovad. Kultuur tähendab nii tuttavaid, tuntud tähendusi kui ka õppimist ja avastamist. Sama ka kultuurisemiootikas kultuurile on omane nii mäletamine e olemasoleva info talletamine kui ka uue info genereerimine (Lotman). 3. Normatiivsed definitsioonid neis tuleb esile 2 aspekti: (1) kultuur on teatud reeglite kogum või eluviis, mis kujundab indiviidide konkreetset kultuurilist käitumist Ameerika antropoloog Clark Wissler 1920. Opportunities for Coordination in Anthropological 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 6 and Psychological Research. Americal Anthropologist.
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
ajaloos. White ignoreeris seda, et kultuuriteooriasse võiks rakendada ka psühholoogiat. Teised neoevolutsionistid: Marshall Sahlins (1930), Julian Steward. Olulised mõtted: keskkonda adapteerumine ning multilineaarne areng. Kultuurirelativism Melville J. Herskovits - kultuurirelativistide koolkond tunnistas kollektiivselt, et kõik kultuurid on võrdväärsed, iseseisvad ning täisväärtuslikud, mis oli tol ajal väga uudne. KR sai eriti populaarseks 50ndatel. Igale kultuurile peaks lähenema erinevalt võttes arvesse erinevate kultuuride mõistete ja hinnangute süsteeme. Kultuurifookused on erinevates kultuurides erinevates kohtades. Tänapäevases Euroopas ja USAs on fookuses tehnika, keskajal üleloomulikud nähtused, Indias lehmad jne. Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia
Ka kõige väiksemad kultuurilised vajadused võivad muutuda sama oluliseks kui n.ö looduslikud vajadused, kui nende vajaduste täitmine on muutunud loomulikuks ja eluliliselt vajalikuks. Teine loodus - vajadused, mis on tekkinud/tekitatud rahuldamiseks ainult tarbekaupade abil. Iga vajadus suunatakse rohkema töö ja rohkema tarbimise suunas. 9. Millised on nõuded kultuurilie elitistlikust vaatenurgast ja mis mõju avaldab sellest vaatenurgast tarbimine kultuurile (seda vaatenurka pooldavad muuhulgas Adorno ja Horkheimer)? Kõrgkultuuri pooldajad leiavad, et: 1. kõrge kultuuri väärtused peaksid juhtima igapäevategevust. Nad peaksid olema väljendatud asjades, mis meid ümbritsevad. Kultuuri ülesanne on kritiseerida ja arendada igapäevamaailma. 2. premodernses maailmas need väärtused juhtusidki inimeste elusid või nad teevad seda postkeskklassimaailmas, ainult modernses maailmas on väärtused hävinemas. Neid väärtusi tuleb
Oluline pole uue teabe otsimine, vaid olemasoleva teabe mõtestamine filosoofilise teadmise ("orgaanilise loogika") abil. Pessimistlik hoiak: ajaloos puudub progress, küll aga on olemas saatus: kultuurid alluvad allakäigu loogikale. Ajalugu kui erinevate kultuuride õitsele puhkemine Oli arvamusel et maailmaajaloos on olnud kaheksa kõrgkultuuri: egiptuse, babüloonia, antiik, hiina, india, araabia, maajade, õhtumaa (lääne-euroopa-ameerika) Kultuuriajalugu kui aastaaegade vaheldumine: KEVAD maastikulis-intuitiivne · ärkava, uneleva hinge jõuline looming · isikulist ületav kooskõla. SUVI küpsev teadvus · varasemad linlik-kodanlikud ja kriitilised ilmingud. SÜGIS suurlinlik intelligents · puht-vaimse kujustamisjõu kõrgpunkt. TALV maailmalinliku tsivilisatsiooni algus · hingelise kujustamisjõu
See võimaldab omakorda parandada tööelu kvaliteeti. Organisatsioonis on peale materiaalse keskkonna ka teine jõud, mis mõjutab selle liikmete ja rühmade käitumist. See on sisemine, organisatsioonile tõeliselt omane loomus, milles kollektiivsed huvid ja organisatsiooni ühtsus on üles ehitatud ühiselt omaks võetud arvamuste, harjumuste ja traditsioonide kaasabil. Kultuuri loovad ühised arusaamad, mõtted ja tunded, mis võimaldavad inimestel sellele kultuurile iseloomulikul viisil näha ja aru saada üksikutest sündmustest, tegevustest, objektidest, väljenditest või olukordadest. Need arusaamise mudelid loovad aluse igaühe arukale ja tähendusrikkale käitumisele. Organisatsioonikultuur on selle liikmete hulgas levinud eelduste, arvamuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum. Organisatsioonikultuur tõstab antud organisatsiooni esile teiste hulgast
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
Läbi mille on võimalik palju erinevaid kultuure tarbida ja ennast mõjutada lasta. Kultuurisõltelisus Positsioon, mis eeldab, et iga kultuur kujundab ise oma vahendid ja mehhanismid, mille abil tema kandjad maailma mõtestavad. Need vahendid ei pruugi omavahel kokku sobida. Keeleteaduses: Iga keel oma grammatikaga analüüsib, liigendab, kirjeldab maailma individuaalsel viisil, et selle keelega üles kasvanud inimesed saavad kaasa ka maailmapildi ja kindla viisi maailma tajuda, mis on kultuurile ainuomane. Ja teise keelde ei olegi võimalik ilma kadudeta kultuurinähtuseid tõlkida. Pooldajad: kultuur vajab mõistmiseks, et teoreetilised väited selle kultuuri jaoks kohaldatakse. ei ole võimalik ehitada suurt taustsüsteemi, kus kõiki kultuurinähtusid oleks võimalik kirjeldada. Kultuuriuniversalism: inimesed on bioloogilise liigina ja kul.tegutsejatena sarnased. Inimeste ees seisvad ülesanded konstandid on samad ja ülesanded, mida kultuur peab lahendama on
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, e
täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. · Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 24. Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne, kognitiivne) · kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. MIKS materiaalset asja tarbitakse? Araabia keel · normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Kuidas materiaalset asja tarbime? · materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. Alusta pildi kirjeldamist mat komp-st. Siis norm.k jne. 25. Too välja erinevate sotsiaalsete institutsioonide kultuurilisi komponente (nt perekond kui institutsioon ning seda iseloomustavad materiaalsed, normatiivsed ja kognitiivsed komponendid) Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 6
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised....................................................................................
mida võiks evolutsionism tähendada. Räägivad ka keskkonda adapteerumisest toimub areng, aga vaatleme seda nii inimese kui ka keskkonna suhete muutumise kontekstis, mitte kui kõrgemale minekuna. Tunnistati ka varianti, et arenguviise võib olla mitu: multilineaarne areng. Seega kõik maailma rahvad ei pea arenema ühte moodi, tunnustatakse seda. Kultuurirealativistlik koolkond tunnustatakse kultuuride eripära. Lähenemise keskmes see printsiip, et läheneda erinevalt igale kultuurile. Eesvedaja Melville J. Herskovits (Boas'i õpilane). Lähenemisviisi püüd on kaardistada võimalikult tõepäraselt kohaliku kultuuri eripärasid. Teha kindlaks, mis on mingi ühiskonna, kultuuri eripärased jooned. Tekivad küll raskused võrdlemisküsimustes erinevate ühiskondade vahel. Idee: igal ühiskonnal on oma kultuurifookus, mingid asjad, mis on eriti tähtsad selle ühiskonna jaoks, mis teevad ta erinevaks. Glifford Geertz (1926-2006) Kultuur kui tekst
Näide nõukogude vorstist tänapäeva tundestruktuuris. See vorst ei olnud suuremosa asi, aga tänapäeva inimesed ilustavad seda. Kultuur kui elamisviis: Kultuur ühiskonnas on kodanluse või keskklassi teema. Ta toonitab et kunstikeskseks argumendiks on individuaalsus. Alamklasside kultuur võiks olla teistmoodi tõlgendatud, et selle loogikaks oleks kollektiivsus. Alamklassidel on vaja institutsioone, mille kaudu kunstiga suhelda. Meil on olemas väljend, sõnad, tõlgendusoskus. Kultuur on midagi, mis annab kuju. Tema kultuur on justkui suguluses diskursuse mõistega. Kultuur on viis arusaada, mis maailmas me oleme. Kuidas mingitest asjadest rääkida jne. “Culture is ordinary” – see on elust enesest lahutamatu. Pigem toonitab tavalist elu. Teda huvitas kuidas kultuur toimib kontektide kaudu. Strukturalism Uurib kultuurinähtuste alust ja struktuurilist koostist. Saab kirjeldada struktuuri, aga mitte väärtuslikke aspekte.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
(Näiteks ühiskonna majandussüsteem, poliitiline struktuur, sotsialiseerumine, haridussüsteem ja ususüsteem ühiskonnas on sotsiaalsed institutsioonid. Ehk ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuure nim. Sotsiaalseteks institutsioonideks.) Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas.
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kul
rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 35. Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne, kognitiivne) · kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. MIKS materiaalset asja tarbitakse? nt Araabia keel · normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Kuidas materiaalset asja tarbime? · materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. Alusta pildi kirjeldamist mat komp-st. Siis norm.k jne. 36. Mida tähendab kultuuriuniversaal? Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega? Kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris:
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt argise sotsiaalse keskkonna anal�
ehitis kultusehoone. Sel perioodil maeti Kreekas asulatesse, kohati ka hoonetesse. Tegu maahaudadega, surnu oli kõverdatud. Leiud Nea Nikomedias: värvimata ja värvitud keraamika, terrakotast naisekujukesed. 6 at eKr levis maaviljelus ka Kagu-Euroopa kuivematele ja soojematele aladele. 3 Balkani poolsaare varaseimad põlluharijad elasid kompaktsetes külades. Tuntuim muistis on Bulgaarias asuv Karanovo asula; andis nime Karanovo kultuurile (u 55003300 eKr). Karanovo asulas seal elati varaneoliitikumist kuni pronksiajani, kultuurkiht 12 m paks. Karanovo kultuuri asulakohad olid kasutusel pikka aega. Kasvatati nisu ja otra, loomadest kitsi ja lambaid. Mõned uurijad ei pea Karanovot omaette kultuuriks, vaid üldistavad kogu Kagu-Euroopa selle perioodi kultuurina Starcevo-Körösi kultuuri. (7.5. at eKr või u 55004500 eKr). Kultuur levis laial alal Ungaris (Körös), end Jugoslaavias (Starcevo, Vinca), Kreekas,
Neil oli olemas juba kolm-neli erinevat tööriista liiki. Tulekivi küljest löödi ära kettalaadne kild, sellest löödi veel kilde servadest. Nii said nad päris hea tööriista: kivid, mis on teatud servast teravaks tehtud, piklikud ja kolmnurksed. Neid sai kasutada väga mismesugustel eesmärkidel. Pikergusi kasutati tõenäoliselt primitiivsete nugadena. Kividest kildude löömiseks kasutati arvatavasti sarvest tööriistu. See on peenem ja oskuslik tehnika. Tulekivist korrapäraselt kildude eraldamine - retuseerimine. Seda tehti kahest küljest. Retuseerimine hakkab peale just sel ajal. Aurignaci kultuur - Euroopassse jõuavad esimesed kromanjoonlased. Erinevaid tööriistu on juba päris palju. Otsad on ära löödud ja siis eraldati õige nurga all lüües pikemaid noalaadseid kilde. Lisakas koobastele oli ka asulapaiku, kus oli püstkojalaaadseid hooneid. Mammutite luid (ribikonte) kasutati
Hiljem leitud Pulli küla tõestas, et nad on siia saabunud lõuna poolt, just tulekivi olemasolu tõttu. Kunda kultuuri ajast on meil paraku aga väga vähe andmeid. Tõsi, Lätis on üks kalmistu, millest on välja kaevatud üle 300 luustiku, Kunda kultuuri kalmistu, elanikud olid europiidse rassiga. Mõningatel oli ka kergeid mongoliidseid jooni. Tamula järve kalda pealt leiti ühe naisterahva kolp ja hiljem on välja tulnud ka jääpuuraots, mis on iseloomulik Kunda kultuurile. Leiti, et tõenäoliselt kuulus kolp kunagi järve uppunud naisele naise vanus on 6000-5000 eKr. Sellest inimesest on tehtud ka rekonstruktsioon. Tüüpilise kammkeraamika kultuur See on levinud veel laiemal alal kui Kunda kultuur Loode-Venemaa, Soome, Eesti, Läti. Volga ja Kama piirkonnas on veel palju kultuure, millel on kammkeraamika kultuuriga sarnasusi. Võiks öelda, et kui seda piirkonda vaadata (Põhja-Venemaa ja Läänemere maad),
seda et justkui maksab oma võlad olles kui turvamees demokraatlikele riikidele. 12.09.2013 Voolujoonelisuse(streamlined) mõiste, Orwelli tsitaadist. TÄHTIS! Autotööstusesse tõi selle mõiste/idee General Motors, Cadillac üks esimesi. Voolujoonelisus läks igale poole edasi, nt kodutehnika jne. Auto tehnilised omadused kandsid voolujoonelisuse välja, ka majanduslikult oli voolujoonelisus võimalik. Ameeriklased muutsid praktilise asja, auto, elustiiliks. Autente- kultuurile omane asendub dekadentliku liialdusega. Valgustus kui me rakendame oma mõistuse jõudu, siis me saame vältida vigu mis maailmas tehtud, saame jõuda täisliku maailmani. Valgustus fikseeris need hädad, mis olid seni maailma rüvetanud/hävitanud. Valgustusfilosoofia aluseks oli naturalistlik loomus. Ameerika on rajatud valgustusfilosoofiale. Õiglus pidi olema ühiskonna toimimise aluseks. Rousseau "Ühiskondlik leping" üks tema põhiteoseid. Põhiväide Inimene on oma
ühiskonnas. 2. Nö näitlejakeskne nö näitlejad kasutavad oma oskusi, et saada maksimaalset kasulikkust. Antropoloogid arutlevad selle üle, kas homo economicus on eraisik või pigem majapidamine. See oleneb isiksusest ja ühiskonnast, maailmavaatest, olukorrast riigis. MAJANDUS SOTSIAALSE TÄIUSLIKKUSE OSANA Kapitalistlikus majanduskäsitluses on peamiseks vahendisk majandustegevusel raha. Mitmetes ühiskondades puudub kindel mõiste või väljend majanduse kohta. See on lihtsalt osake ühiskonnast. KINGITUSED TOTAALSE SOTSIAALSE FENOMENINA Mitmeid maailma majandussüsteeme on antropoloogiliselt kirjeldatud kui ,,kingituste majandusst" (distribution of goods takes place with no-fixed price). VASTUVÕTT, VASTASTIKKUS JA VÕIM Potlatch (vastuvõtt) on kuulus sotsiaalne institustioon, mis on laienenud maailma Põhja Ameerikast. Võib öelda, et see on põhimõtteliselt kingituste vahetamine. Tänulikkus, kasu, kingituste vastu
3. Antropoloogia vaatleb ühiskondlikke nähtuseid seestpoolt. Tähendab elu vaatlemist nende vaatenurgast, kes seda elu elavad. Huvi koduse majapidamise ja perekonna vastu on antropoloogias oluline. Osalt tuleb see antropoloogide varasest huvist ühiskondade vastu, kus perekond ja sugulus mängisid suurt rolli. Paratamatult alustame oma karjääri sotsiaalse isikuna perekonnast. 4. Antropoloogia kasutab eripärast meetodit – välitööd. Spetsiifilisem väljend on osalusvaatlus. Praktiliselt kogu teadus on väljakasvanud selle meetodi kasutamisest. Antropoloog peaks uuritavate hulgas veetma pikema perioodi. Varasematel aegadel oli Briti antropoloogide jaoks 1-2 aastat normaalseks perioodiks. Antropoloogia ülesandeks on uurida inimevolutsiooni protsessi ja põhjuseid. Füüsilised antropoloogid uurivad inimese anatoomiat. Arheoloogid uurivad materiaalse kultuuri kujunemist (luud, kivid, killud).
selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. Lotman on võrrelnud semiootiliste süsteemide kokkupõrkeid semiosfääris Vana-Kreeka mütoloogilise Proteusega, kel oli võime teiseneda, jäädes siiski iseendaks. Kultuurisisene dialoog, tõlkelisus, süsteemi avatus oli mitmekesisuse allikaks. Ent seesama kultuuri mitmekesisuse allikas võib muutuda ühel hetkel kaose võimendiks. Kultuurile olemuslikus paisumises, selle teise olemise lõpmatuses kätkeb samas lõplikkuse lõks. Lõks sulgub hetkel, kui kaob side olemise endaga. Tõsiasjast, et "olevikuhetk on veel lahtirullumata mõttelise ruumi sähvatus /mis/ kätkeb endas kõigi tulevaste arenguteede võimalusi" (J.Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda
näit. Arhiiviandmeid (sünni, surma kohta) või maadeuurijate kirjeldusi. [3] 10 Peatükk 2 Etnoloogiateaduse ajalugu Inimesi on alati huvitanud nende oma kultuur, kuidas on mingid kombed tekkinud ning kuidas näevad neid teised kultuurid. Siiski on isegi täpsemad sellistest kirjeldustest jää- nud enamasti müüdi tasemele. Eel-teaduslik mõte hakkas sündima paljudes kultuuri- kolletes nagu vahemeremaad, Hiina, Araabia. Etnoloogia kujunes teadusene välja siiski Läänes 19. saj. keskpaiku. 2.1 Etnoloogia eelkäijad Vanemal ajal kogunes etnoloogilist teavet tänu sõduritele, kaupmeestele, palveränduri- tele, misjonäridele, kes külastasid paljuside võõraid rahvaid. Miks on majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed institutsioonid ja kultuur nii erinevad? Ajaloolased ja filosoo- fid Kreekas, Hiinas ja Araabias küsisid selliseid küsimusi. [2]
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid
annaabi.ee 
