Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ISELOOMUSTUSKIRI". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
iseloomustuskiri, annelinn, töötamist, töötaja, nägid, suhtlemine, nendest, tundmine, ettekandja, viimine, koristamine, administraatori, avamine, broneerimine, esinenud, kohusetundlik, naisterahvas, rõõmsameelne, keeleoskusega, maksimumi, kohanemisvõime, napptoimimine nii ürituse ettevalmistavate tegevuste, üritusega seotud tegevuste kui ka üritusele järgnevate tegevuste teostamisega. 2. Ettekandja-teenindaja teeb kõik endast oleneva, et Ojako turismitalu kliendid tunneksid end seal suurepäraselt, ettekandja-teenindaja hoolitseb teenindusprotsessi toimimise ja Ojako turismitalu majade kompleksi korrasoleku ees. 3. Ettekandja teenindaja lähtub oma töös klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. 3. TÖÖÜLESANDED 1. Töö planeerimine ja korraldamine 3.1.1. Ettekandja-teenindaja tööülesandeks on ürituste ettevalmistavate tegevuste tegemine milleks on: 3.1.1.1. töö vahendite ettevalmistamine; 3.1.1.2. köögi abistamine; 3.1.1.3
.................................................................................................. 16 3 SISSEJUHATUS Bakalaureuseõppe praktika eesmärgiks on tutvumine erialase tööga tegelikus tööolukorras. Praktika sooritamise põhimõte on erialaliste teadmiste rakendamine reaalses olukorras ning inseneri, tehnoloogi või teadlase-uurija töö spetsiifika tundmaõppimine, ning oma eriala reaalses valdkonnas iseseisvalt tundmine ja silmaringi laiendamine. Lisaks on praktika õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel. 4 1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS 1.1.Praktikaettevõtte kirjeldus: ajalugu, tegevusalad, asukoht, tegevuste üldkirjeldus,kasutatavad ressursid-hooned, masinad ja seadmed, personal jne
1.4. Kas kõikides organisatsioonides on personalijuhi ülesanded identsed, põhjendage oma vastust. Kõikides organisatsioonides on personalijuhi ülesanded erinevad. Personalitöö eripära sõltub eelkõige organisatsiooni spetsiifikast, suurusest ja töötajate eripärast, sh. eelkõige nende pädevusest ja motiveeritusest. Kuna inimesed on kõik erinevad siis igas ettevõttes või organisatsioonis on töötajatega suhtlemine ja motiveerituse hoidmine erinev. Näiteks suuremates organisatsioonides on selleks palgatud eraldi personalijuht, kelle tööülesanded võivad olla väga erinevad, sõltudes personalitöö vajalikkuse mõistmisest ja väärtustamisest organisatsioonis ning tippjuhtkonna personalistrateegiast. 1.5. Kas ja millises ulatuses saavad teised organisatsiooni liikmed täita personalijuhi kohustusi? Organisatsiooni kõiki juhte tuleb pidada ka personalitöö tegijaiks
Iga meie tööpäev algas vähemalt pool tundi enne kontori avamist. Koosolekutel räägitakse: meie eesmärkidest ja saavutustest, panga sisestest uudistest ja innovatsioonidest, klientide tagasisidetest. Üks kord nädalas toimub peahoones juhtide üldine koosolek, kus arutatakse organisatsiooni, kui terviku jooksvaid küsimusi. Kogu seda informatsiooni peab kontorijuhataja edastama oma alluvatele. Süsteem meenutab kaudselt sõjaväge, kus iga lüli on tähtis. Iga kuu lõpus peab töötaja täitma anonüümse töörahuolu ankeedi, kus soovi korral võib pakkuda nii enda, kui ka ettevõtte tööolu. Hästi toimib teadmiste jagamine ja omavaheline abivalmidus. Panganduse valdkond on suur, hõlmates endasse mitmeid ekonöömika valdkondi. Swedbanki juhtum on veelgi keerulisem, kuna see tegeleb pealekauba ka kõikvõimalike kindlustustega. Klienditeenindajatel tuleb teada ja teostada peaaegu kõiki pangatoiminguid ja vahest mõned asjad ununevad
grupp, et reserveerida laud ning kirjutasin ka, et tegu on lihtsalt kerge koosviibimisega, mistõttu pole erilist menüüd tarvis, vaid kõik tellivad ise koha peal. Vastuseks sain väga formaalse sõnastusega kirja, mis jättis mulje, et neil on justkui automaatvastaja. Vastus oli lühike konkreetne ning sain oma küsimustele vastuse, kuid kogu see suhtlus jättis väga ebapersonaalse mulje, et ma justkui ei ole nende jaoks oluline klient. Viimaks uurisin kuidas toimub telefoni kaudu suhtlemine. Helistasin päevasel ajal Nõmme pubisse, soovides teada, kas neil on hetkel vabu laudu. Telefonile vastas särtsakas naisterahvas, kes tervitas, ütles asutuse nime ning tutvustas ennast. Sain oma küsimusele meeldiva vastuse, et hetkel on vabu laudu ning lisaks sellele pakuti ka varianti meie jaoks lauda kinni hoida. Kasutasin pakutud võimalust ning kõne lõppedes rääkis teenindaja samuti positiivsel noodil andes teada, et meid oodatakse sinna. 1.2. Üldine hinnang
Waide Motell asub Tartumaal Rõngu vallas Käo külas. Ettevõte pakub majutust, toitlustust ning seminariteenuseid. Peamisteks klientideks olid juhukliendid, kes soovisid oma suguvõsaga või tuttavatega tähistada sündmuseid. Terve suve oli seal ka palju karavanidega ööbijaid. Palju gruppe oli ka välismaalt, kes tulid mõnusat aega veetma. Praktikandi ülesanneteks jäi laudade katmine, toidu serveerimine ning koristamine. Vajadusel ka klientidega suhtlemine. Toime tulin ülesannetega hästi, arvestades omi puudulikke kogemusi. Suhtlemise osas oleks võinud paremini inglise keelt osata ning kasuks oleks tulnud ka vene- ja soome keele oskus. Kollektiiv oli sõbralik ja abivalmis ning see muutis praktiseerimise kergemaks. Olen rahul selles ettevõttes praktiseerimisega. Kasutatud materjalid www.waide.ee Põhiinfo töötajatelt ja omanikult saadud suuliselt Lisad Lisa 1- Hindamisleht leht
Perekonnanormid (abielu ainult mehe ja naise vahel) Asjaõigusenormid o Dispositiivsed e kokkuleppelised pooled võivad igal moel kokku leppida v.a kui see on otseselt seadusega keelatud Lapsele nime valimine o Suhteliselt määratletud kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Töölepingu seaduse järgi saata töötaja lähetusse ainult tema nõusolekul. IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi o Regulatiivsed määravad isikute õigused ja kohustused, kuidas isik peab käituma teatud situatsioonis. Abiellumiseks on vaja teha kindlad sammud (jah ütlemine, allkirjastamine, prudi sammud) o Kaitsvad õigusnormid (millised karistused on ette nähtud) Tähtaega ajavahemik (kevadest suveni)
Firma struktuur JUHT Raamatupidaja Vahetusevanem Peakokk (2) 2 Klienditeenindaja d Kokk (4) Abitööline(2) Personali koosseisu lühitutvustus Vilde Kaubandus OÜ-s on töölepingu alusel tööl 14 inimest. Nendest kuni 30-ne aastaseid on 5, 30- 39 aastaseid töötajaid on 3, 40- 49 aastaseid on kõige enam, neid on 6. Ainult üks tööaja on isikutunnistuse järgi rahvuselt ukrainlane, ülejäänud töötajad on kõik Eesti isikutunnistusega inimesed. Kõige rohkem elab töötajaid Rakveres, veel üsna mitu töötajat elab Sõmerul ning ka Tamsalus. Emotsionaalne intelligentsus OÜ Vilde Kaubanduses Emotsionaalset intelligentsust esines minu töös igapäev. Kuna olen töötanud kaua
Hiljem kui tuletõrjujad andsid tagasisidet meie käitumise ja tegevuse kohta tuli välja,et terve maja peale toimisime kohvikus kõige efektiivsemalt. Samuti sain proovida kuidas on töötada kassas,arveldada rahaga ja võtta vastu klientide tellimusi. 2.3.Tööde organiseeritus Tööd olid ettevõttes hästi organiseeritud. Tööd planeeriti eelmisel päeval järgmiseks päevaks. Igal töötajal oli meeldetuletuslehed ,mille pealt nad nägid mida peab sel päeval tegema. Suurte ürituste puhul telliti ürituse jaoks vajalik kaup paar päeva varem. Samuti saalis paigutati enne üritust lauad-toolid kliendi soovil. Suuremadel üritustel kasutati lisatööjõudu. Alati oli kõikidel töötajatel tööd , mida nad pidid tegema. Samuti oli ka üritusi, mille plaaneerimist pidi alustama nädal aega varem. Töid plaaneeriti meeskondlikult,et kõik saaksid aru oma ülesandest. 2.4.Juhendaja osa ettevõttes ja praktikal
omandatud teadmisi ja oskusi ning võimaldada rakendada teoreetilisi teadmisi reaalsetes töösituatsioonides. Praktika Zeppelini Sportlandis oli minu jaoks väga hea kogemus, sain seal palju uusi teadmisi. Õppisin praktika käigus seostama teoorias omandatud teadmisi. Minu tööülesanneteks Sportlandis olid: kauba väljapanek, kauba vastuvõtt, hindade tegemine, hindade kontrollimine, kaupade varustamine turvaelementidega, müügisaali korrashoid, suvekauba pakkimine ja lattu viimine, klientide nõustamine ja teenindamine, samuti sain osaleda inventuuri tegemisel. Inventuure korraldatakse tagamaks kaupade säilimise kontrolli vastavalt laoseisule. Minu ülesandeks oli sisestada kõik laos olevad kaubad andmekogurisse, seejärel laadida andmed arvutisse. Inventuuri lõppedes tegelesid nende andmetega edasi juhataja ja vanemteenindaja. Tänu praktikale sain hea kogemuse nii meeskonnatöös osalemises kui ka erinevaid tööülesandeid täites
tegevust laiendada. Ettevõttepraktika aruanne 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ... põhitegevuseks on hoonete üld-ja eriehitustööde ning hoonete remonttööde osutamine. Eesti ehitusturul on palju ebaausat konkurentsi pakkuvaid ettevõtteid. Sternhill OÜ põhieesmärgiks on käesoleval majandusaastal tegevuse laiendamine. Põhilised investeeringud suunatakse põhitegevusse. Riigihangetel osalemine tähendab töötamist minimaalse marginaaliga, 7 ... 10 protsendilise kasumiga ja pidevat käibevahendite nappust. Hangete tingimustesse sisse kirjutatud, et arved esitatakse alles pärast tööde akteerimist, akteeritakse korraga umbes kuu aja tööd ja arved kuuluvad väljamaksmisele 45 päeva pärast arve esitamist. ... eelised konkurentide ees ehitusturul on kiire kohanemisvõime, paindlikkus, pikaajaline ehituskogemus, kvalifitseeritud ehitajad, olemasolev masinapark ning korralikud
toovad kaasa ka töötajate oskuste arenemise ning mille delegeerimine parandab meeskonna sotsiaalset kliimat. Loomulikult kaasneb ülesannete jaotamisega ka vastutuse suurenemine. Arukas juht oskab arvestada ka delegeeritava isiku suhtumist. Juhul, kui viimane näeb delegeerimises vaid lisakohustust või juhi püüdu vastutus oma kaelast ära lükata, võib delegeerimisest kasu asemel hoopis kahju sündida. Et seda vältida, tuleb enne delegeerimist välja uurida töötaja hoiak delegeeritava töö suhtes. Delegeerimine on tulemuslikum, kui see on töötajale tunnustus; tõstab töötaja staatust kolleegide silmis; pakub õppimisvõimalust; pakub vaheldust igapäevatöö rutiinist ja annab töötajale meeldiva tunde. Tööde delegeerimisel võib juht arvestada ka seda, et näiteks need tööd, mis juhile tunduvad rutiinsetena, võivad sekretärile just sobida ja tunduda uute ning huvitavatena. Kuidas juht võiks ülesandeid delegeerida?
Suuremate ürituste puhul kasutatakse ka lisatööjõudu. Kohvikus on tööl 13 naist ja üks ainuke meesterahvas kokk. Töötajate keskmine vanus on 42 aastat. Erialane või kutseharidus on kokkadel, kondiitritel, raamatupidajal ja juhatajal. Personaali tööstaaz on väga erinev. Kõige suurem tööstaaz on Nigula Merlel, kes töötab kohvikus juba 17 aastat baaridaamina ja kohviku juhatajal ja raamatupidajal, kes töötavad juba 18 aastat. Kõige väiksema tööstaaziga 3aastat on ettekandja Triinu Reil. Ettevõtte juhatusse kuuluvad juhataja ja raamatupidaja. Juhatajale alluvad kokad, kondiitrid, baaridaamid, ettekandjad ning sõõrikuküpsetajad. 1.4. Missioon. Visioon. Põhiväärtused. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda. Kohviku missioon on olla toitlustusteenust pakkuv väikeettevõte Paide kesklinnas, mille tegevus on suunatud klientide soovidele, vajadustele ja võimalustele. Eesmärk on pakkuda oma klientidele parimat toodet ja teenindust.
Puuduvad firma sisesed üritused väljaspool tööaega. (R. Harrison'i mudeli järgi on tegemist suhteliselt ülesande keskse organisatsiooniga, kus ei panda erilist rõhku töölisele kui isiksusele.) PEAMISED PROBLEEMID I suur probleem: Motivatsiooni puudus Sellega on kaasnenud suur tööjõu voolavus, pidevad pinged töökollektiivi sees ja vahetuvate uute töötajatega on raske harjuda või ei kohane uus töötaja antud organisatsiooni kollektiivi ja süsteemiga. Töö on üksluine ning päev otsa paigal istuda on väga väsitav, pidevad lisakoolitused võivad mõjuda halvasti, kuna koguaeg talletatakse uut infot ning lisaks võivad olla nad raskesti ülesehitatud või igavad. Puuduvad alternatiivsete tegevuste tegemise võimalus. Võimalik, et ei tunnustata piisavalt andmesisestajate rasket tööd ja inimesed on nördinud, sest
SISSEJUHATUS Laohoidja 3. kursuse praktika, mis toimus 12.11.12-01.02.13 sooritasin AS Kaupmees & KO Aardla hulgilaos Tartus. Praktika kestvus oli kokku 10 õppenädalat ehk 400 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõtte organisatsioonist ja harjuda reaalse töökeskkonnaga ning arendada laotöötajatele vajalikke isikuomadusi kui ka kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis. Praktikal saadud oskusi rakendatakse kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1. ETTEVÕTTEST AS Kaupmees & KO on 1992. aastast tegutsev Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu müüv hulgimüügifirma. Kaupmees Gruppi kuulub 7 kauplusladu mis paiknevad üle Eesti suuremates maakonnakeskustes. Klientideks on restoranid, hotellid, baarid ning pubid. Samuti kaubamajad, jaekauplused, kioskid, hulgifirmad ning tööstusettevõtted. Kaupmehe eesmärk on tuua Eestisse uudseid ja põnevaid tootei
Ajapikku võivad raskest füüsilisest koormusest kimbutama hakata seljavalud. Logistiku töös on vajalikud järgmised teadmised ja oskused: võõrkeelteoskus, arvutioskus, teadmised majandusest, raamatupidamisest, õigusaktidest, väliskaubandusest, kaubavedudest, logistikast, varude, ostude ja materjalide juhtimisest, rahvusvahelistest konventsioonidest, personalijuhtimisest, keskkonnajuhtimisest; tarneklauslite tundmine; laojuhtimine; logistika kuluarvestussüsteemide tundmine, prognooside ja analüüside koostamine ning erinevate analüüsi- ja võrdlusmetoodikate tundmine; varude juhtimise strateegiate, jaotusstrateegiate, varude paiknemise strateegiate tundmine; hinnakujunduspõhimõtete tundmine, lepingute lugemise ja sõlmimise oskus; planeerimisoskused; riskide juhtimise, projektijuhtimise ja protsessijuhtimise oskused. Võõrkeeltest omab eriti suurt tähtsust vene keel, kuna Venemaa turg on väga suur ning
4. PEREKONNA HINDAMINE 4.1. Perekonna koosseis Sugu Suhted Vanus Sünnikoht Tegevusala Haridus Mees Pereisa 25 Tartu Tehnikapoe Kõrg müüja/majandusjuhataj a koolis Naine Pereema 24 Võru Ettekandja Kesk Mees Poeg 4 Tartu Lasteaialaps Lasteaia Mees Poeg 2 Tartu Lasteaialaps lasteaia 4.2. Perekonna vormi tüüp: kahe koolieelikuga, vabaabielus vanematega tuumikperekond. 4.3. Perekonna sotsiaalne seisund Mõlemad vanemad käivad tööl. Pereisal on 2 töökohta. Perekonna orienteeruv sissetulek kuus on 1400 eurot
isiklikuks arenguks. Sekretäri töös on olulisel kohal ka oskus ise püstitada eesmärke ja hinnata oma tööd. Sekretäri töö võib sisaldada palju erinevaid tööfunktsioone ja erineva tasemega vastutust. Tööülesannete mitmekesisus nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, pigetaluvust nong oskust planeerida oma tööd ja aega. Rahulolu tööga ja töökohaga tekib siis, kui töötaja näeb oma tegevuses resultaate. Olulist rolli mängib töö vajalikkus ja sekretäri tähtsus organisatsioonis. Rahuldust pakub iseseisvus ja autonoomia oma tegevuses. Tööga rahulolematuse põhjus võib viia alla motivatsiooni. Kuna sekretäritöö on enamjaolt üks ja seesama töö igapäevaselt, siis tuleb püstidada endale eesmärgid, panna paika kava mis motiveerib sind tegutsema ja selles kõiges peab kaasa aitama juht
Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumiste
Delegeerimine toob kaasa töötajate oskuste arenemise võimaluse ning parandab sotsiaalset kliimat organisatsioonis. Delegeermine ei tähenda ebameeldivate või raskete ülesannete teiste kaela lükkamist. Kui aga nii tehakse, siis selline käitumine vähendab töötajate ja meeskonna motivatsiooni, usaldust ja juhi autoriteeti. Kui juht delegeerib töötajale mingi ülesande, siis ta ka annab automaatselt sellele töötajale otsustamisõiguse ning nii näitab juht ka usaldust oma töötaja vastu. Juhtidel on võimu ja võimalust teha valikuid ja vabastada töötajaid range kontrolli alt julgustades neid võtma vastu oma ideede, otsuste ja tegevuste eest ja avastades ning vabastades ressursse ja võimeid, mis muidu jääksid tundmatuks nii töötajale kui organisatsioonile. Suurema otsustamisõigusega tööjõud on kõrgema moraaliga, ettevõtlikum, loovam, pühendunum, usaldavam ja osalevam. Suuremate
.......9 Tunnustamine. Asi pole üksnes rahas.......................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 SISSEJUHATUS Ma lugesin läbi raamatu ´´Kallista oma töökaaslasi´´, mille autoriks on Jack Mitchell. Ta on Connecticutis asuva eduka kvaliteetrõivaste jaemüügiga tegeleva firma juht, kellel on kokku kolm rõivakauplust. Nendest kaks on asutatud 1958. aastal Connecticutis, mille kaupluste nimedeks on Mitchells ja Richards. Kolmas pood Marshs asub Long Islandil ja on laiendatud 2005. aastal. Firma juhtimisel aitavad kaasa nii tema naine kui ka neli täiskasvanud poega. Tema perekond ja äripartnerid on ära teeninud paljude klientide ja tippjuhtide lojaalsuse, imetluse ja tunnustuse. Oma raamatus jagabki ta Mitchellide suguvõsa uuenduslikke turundus- ja juhtimisnippe
kaasa rääkida, peaks neil olema võimalik aru saada riigi toimimisega seotud dokumentidest (nt seadused, haldus- ja kohtudokumendid jms). 6 Pärast Eesti taasisesisvumist hakati austama inim- ja kodanikeõigusi, mida reguleerivad erinevad seadused ja haldusdokumendid. Kuna õigused (ja ka kohustused) puudutavad kõiki Eesti ühiskonnaliikmeid, siis asjaajamiskeele ühtne ja normeeritud keelekasutus võimaldavad kõigil liikmetel nendest aru saada. Selleks, et asjaajamiskeelest oleks ühtne arusaam, kehtestas Vabariigi Valitsus 2011. aastal määruse„Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“, mille sisu käsitleb seminaritöö II peatükk. Eesti normitud kirjakeele roll on viimase sajandi jooksul väga palju muutunud. Kui XX sajandil pöörati selle kasutusele erilist tähelepanu vaid haridusasutuses, siis nüüdseks on see laienenud ka kõikidesse riigiasutustesse, kohalikesse omavalitsustesse ning
teenindussituatsioonide lahendamisel kaasatakse järjest uusi probleemiga seotud tahke ja avastatakse seeläbi varjatud võimalusi. Leidliku teenindaja jaoks ei sea elu mingeid piire. Sageli mängib loovuse avaldumises tähtsat rolli töö eripära ja keskkond. Asutustes, kus ranged reglemendid, rutiinne tegutsemis- ja mõtlemisviis, samuti juhtkonna hoiak välistavad loova lähenemise võimalikkuse, muutuvad töötajad masinlikuks. See omakorda tingib aga töötaja madalama toimetulekuvõime nii tööl kui eraelus ja pärsib tema üldist hakkamasaamist pidevalt kiiremaid muutusi läbivas ühiskonnas. Mida teha? Tark juht püüab sellist olukorda vältida, võimaldades töötajatele pidevaid arenguvalikuid. On mitmeid viise, kuidas teenindaja loovust tööellu lisada saab - Tegija annab siinkohal mõned näpunäited. Püstita iga päev mõni motiveeriv eesmärk. "Täna tõestan ma endale loovust ja tarkust,
etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. NT: Selline olukord tekib kõige tihedamine konveierliinil, nt autotööstuses kus kõik teevad oma väikest spetsiifilist osa(korduv tööülesanne), nende oskused on piiratud kuna oskavad vaid oma ülesannet 5. Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööde rotatsiooni korral liiguvad töötajad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele. Töö vaheldumine e rotatsioon- töötaja ajutine töötamine erinevates allüksustes ja ametikohtadel, mille käigus saab ta vajalikke töökogemusi tööspetsiifika kohta antud kohtadel. Selliselt arendamist kasutatakse enam juhtide puhul NT. 6. Mida nimetatakse töö laiendamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööülesannete lisamist ametikohale. Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on
; autentsus dokumendi omadus, kus dokumendi ehtsust ja algupära on võimalik tagada näiteks allkirja, pitsati või soovimatute isikute juurdepääsu vältimisega; digitaaldokument võib olla allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud ID-kaardi või paroolide abil süsteemi sisenemisel autenditud töötaja poolt; dokumendi liik dokumendi laad, mis tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest; dokumendi liik on tavaliselt nimetatud 1 Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud digitaalne andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Visuaalselt on digitaalallkiri tähtede, numbrite ja tähemärkide suvaline jada dokumendi lõpus
......56 III. Objekti käivitamine ............................................................................................58 3.1 Objekti raamat ................................................................................................59 3.1.1 Sissejuhatus ............................................................................................59 3.1.2 Info, lepingud..........................................................................................61 3.2 Uue töötaja vastuvõtt .....................................................................................63 NÄIDIS................................................................................................................66 ABIPERSONAL...............................................................................................66 Tagada II korruse puhtus ja kord.......................................................................66 Kordamisküsimused ........................
Taust on erinev nii haridustaseme kui ka töökogemuse poolest, kuid on ühine eesmärk: olla Läänemere regiooni parim teenindusettevõte. Tallinki tegutsemisvaldkonda mõjutavad pidevad muutused ning klientide ja sidusrühmade ootused. Samas annab pidev muutuste protsess Tallinkile uusi võimalusi arenguteks ja seeläbi vastata paremini ootustele. Ühise eesmärgi saavutamine nõuab palju. Seepärast ongi tähtis hoolitseda iga Tallinki töötaja edukuse ja heaolu eest. Mida ka tõesti tehakse. Tallink toetab igat töötaja individuaalset arengut ja pakub mitmekülgseid tööülesandeid. Tehes põhikohaga töötajatele arenguvestlusi ja palju erinevaid koolitusi. AS Tallink Grupp on reisilaevade operaatorfirma, mis esindab kaubamärki Tallink. Ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm, Paldiski- Kapellskär, Helsingi-Stockholm, Turu-Stockholm / Kapellskär ja Riia-Stockholm.
argumentum ad antiquitatem). Sel puhul rõhutakse vanade meetodite tõhususele. Vastupidine sellele on argumentum ad novitatem, millega rõhutatakse sellele, et uus on palju parem, sest see on uus (Aava 2003: 80). Vanade püsikindlate sümbolite ülekandmine on tugeva mõjuga demagoogiline võte, kus mõjutamisel kasutatakse näiteks klassikuid või kindlaid värve ning nende erinevaid kombinatsioone. See võte on tugeva mõjuga just sellepärast, et nendest sümbolitest avalduv mõte on inimestel seotud mingisuguse väärtusega (Aava 2003: 81). Soovitus on võte, mis põhineb täiesti tavalisel inimesel. Sellega kasutatakse tavalise inimese öeldud kiidusõnu, et tõsta objekti usaldusväärsust ja kuna tegemist on tavalise inimesega, siis ei ole teised kuulajad nii kriitilised öeldu suhtes. (Aava 2003: 83) Kui on vaja suuremal skaalal mingit objekti läbi viia, siis võetakse jällegi kasutusele arvamusliider, keda inimesed
on olnud edu toodete uuendamisel, milline on organisatsiooni rahaline seis, kuidas tarbijad tajuvad organisatsiooni ja toodete või teenuste kvaliteeti? See samm sunnib juhte tunnistama, et iga organisatsioon, pole tähtsust kui suur või võimukas, on mingil moel piiratud tema käsutuses olevate ressursside ja oskustega. Sisemine analüüs annab tähtsa info organisatsiooni spetsiifilistest varadest, oskustest ja tegevusest. Kui mõni nendest organisatsiooni oskustest või ressurssidest on erakordsed või haruldased, nimetatakse neid organisatsiooni tuumikkompetentsideks. Tuumikkompetentsid on organisatsiooni peamised väärtust loovad oskused, võimed ja ressursid, mis kindlustavad organisatsioonile relva konkurentsivõitluses. Sisemine analüüs võimaldab hinnata sisemisi tugevaid ja nõrku külgi. Tegevused, mida organisatsioon teostab hästi või kasutada olevad unikaalsed ressursid on tugevad küljed. Nõrgad küljed on
kuulmislangus, s.o. tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus (peaaju oimusagaras); segatüüpi kuulmislangus. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmuspuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast. Suhtlemine ja abivahendid Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust
. 48 Ülesanne grupitööks: hea grupi omadused........................................ 49 Nüüdisaegsed õpetamismeetodid ...................................................... 50 Oskused vanasti ja praegu.............................................................. 50 Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused.................................................. 51 Õpetamismeetodid........................................................................ 51 III OSA Suhtlemine – teooria ja harjutused............................................ 53 Kommunikatsioon............................................................................ 53 Maailmapilt ja filtrid...................................................................... 53 Ellusuhtumise viisid...................................................................... 55 Transaktsionaalne analüüs ............................................................. 56
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
Igale kolmele ametikohale tuleks kehtestada eri müügiplaanid teenuste ja toodete osas. Innustada võib töötajaid ka hoopis tagasiside ja abiga tööoskuste arendamisel ning aeg- ajalt ka kollektiivse rahalise või mitterahalise preemiaga. Kokkuvõtvalt: Ann peaks tunnistama meeskonnas, et on teinud vigu. Loobuma esmalt käskivast juhtimisstiilist. Annil tuleb valida töötajakeskne juhtimisstiil, kuna see võimaldab pöörata tähelepanu töötaja arengule, heaolule ja luua positiivseid suhteid töötajatega. Samuti tuleb tal valida pragmaatiline eestvedamine, kus töötajat koheldakse/väärtustatakse vastavalt töötaja panusele ja oskusele. Sekkub töösse kui töö ei kulge plaanipäraselt või kui töötajad teevad vigu (kaardistab ja parandab vigu). Parima lahendus probleemile on töötajakeskse juhtimisstiili rakendamine,sest siis on võimalik kohelda töötajaid kui võrdseid ning seista nende heaolu eest. Aitab kaasa 9