Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ISELOOM JA ISIKSUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
psühholoogia, karakter, chole, flegma, kehamahl, kalduvus, kaja, sapp, temperamentooliv, tahe, liigitamine, ekstravertsus, introvertsus, asjadel, suhtlemine, kidron, rakenduskõrgkool, ettevõtlus, majandusarvestus, õppetool, altermann, mõdriku, paljudele, lahata, isikupärane, mõnus, kelmikas, vastuoluline, valikus, agar, individuaalsete, seletusiasju märgistada sai. Hiljem hakati sama sõnaga tähistama märke ehk tunnust ennast, seejärel eri tunnuste kogumit, mille abil oli võimalik esemeid omavahel eristada. Seega võis siis rääkida mis tahes esemete või nähtuste karakterist ehk esemetele omastest tunnustest. Järgnevalt tooksin välja erinevate autorite mõiste iseloom määratlusi. Aristotelese õpilane Theophrastos hakkas sõnaga "karakter" tähistama inimese omapära. V. N. Mjassistsevi järgi on karakter isiksus tema omapäras. V. A. Krutetski arvates on iseloom isiksuse oluliste joonte individuaalomapärane ühendus. K. K. Platonov loeb aga karakteriks kõige selgemini väljenduvate ja suhteliselt püsivate joonte kogumit, mis ilmnevad kõikides inimeste toimingutes ja käitumisaktides. K. N. Kornilovi järgi on iseloom indiviidi psüühiline iseärasus, mis väljendab inimese põhilist elulist hoiakut ja ilmneb inimese tegevuses. B. M. Teplov rõhutab aga, et karakteri määravad
Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vanemlik hool: järeltulijate toitmine ja nende eest hoolitsemine
kujunemisele • On levinud seisukoht, et enamus isiksuseomadusi on 40-60% osas päritavad. Antud seisukoht ei ole väga täpne. • Isiksuseomadused, nagu kõik teised bioloogilised omadused, kujunevad keskkonna ja geneetika vastastikuse mõju tulemusena. Isiksuse viiefaktoriline mudel kirjeldab inimest kõige üldisemal tasandil: 1. Neurootilisus 2. Ekstravertsus 3. Avatus kogemusele 4. Sotsiaalsus 5. Meelekindlus Neurootilisus • Neurootilisus - kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha jms). Neurootilisus on kalduvus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses, võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Ekstravertsus • Ekstravertsus - seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. • Introvertsus - vastand ekstravertsusele, eelistavad seltskonnale üksiolemist ega pruugi seetõttu õnnetud olla.
Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused.
Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine suhtekorraldus Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus Emotsioon kui haiguse tagajärg Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja Erinevad emotsioonid on seotud erinevate infotöötlusstiilidega: Rõõmus meeleolu loomingulisus, innovatiivsus Tõsisem meeleolu detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine
Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4
Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka teaduslikule psühholoogiale, millest annab tunnistust tõsiasi, et mõtlemisprotsessialaste katsetega tehti algust palju hiljem kui mälu ja eksperimentaalse uurimisega. Mõttetöö põhisisuks on lõdvemas või rangemas vormis arvatud loogikareeglite rakendamist. Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust. Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele. Niisiis võib öelda, et mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Kui aistingud, taju ja kujutlused
Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka teaduslikule psühholoogiale, millest annab tunnistust tõsiasi, et mõtlemisprotsessialaste katsetega tehti algust palju hiljem kui mälu ja eksperimentaalse uurimisega. Mõttetöö põhisisuks on lõdvemas või rangemas vormis arvatud loogikareeglite rakendamist. Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust. Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele. Niisiis võib öelda, et mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Kui aistingud,
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil
Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi
Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline
omadusi. Isiksuseks ei sünnita vaid kasvatakse. Isiksus ei saa olla ilma teadvus ja eneseteadvuse olemasoluta, käitumise regulatsiooni ja järjepidevuseta, adekvaatse maailmapildita) Üksikisik mõjutab teisi inimesi organisatsioonis läbi suhtlemise: isiksuste vahelised erinevused võivad põhjustada nii konflikte või vastupidi - täiendades üksteist ning aidata nii moodustada efektiivseid meeskondi. ISIKSUSE STRUKTUUR Inimestel on suhteliselt püsiv kalduvus (seadumus) sarnastes oludes kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. Viimased uuringud näidanud, et enamus seadumusi on kas mõõduka või väga tugeva pärilikkusega Üksmeeles ollakse, piisab suhteliselt vähestest, 3-5 tunnusest, et ammendavalt ja ülevaatlikult kirjeldada isiksuse kõiki seadumusi. On uurijaid, kes usuvad, et isiksuse struktuuri saab paika panna viie põhidimensiooniga nn ,,suure viisikuga" (L.R.Goldberg, Costa, McCrae)
- isiksuse joon. - vajadusel baseeruv (näit. Naff). - püsiv, psühhodiagnostika. - tüpoloogiad. - temperament, somatotüübid. II Näited isiksuse püsiomaduste konseptsioonidest: Hippokrates (460-377eKr) – ainete kvaliteedid: Tuli – soojus, vesi – vedelus, maa – tugevus, õhk – külmus. Inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus Galenos (129 -199 p.K) – temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu Temperamendi tüübid: Koleerik (ärritus) – choleric. Kollane sapp. Melanhoolik (masendus) – melancholic. Must sapp. Sangviinik (optimism) – sanguine. Veri. Flegmaatik (rahu) – phlegmatic. Lima. WILLIAM HERBERT SHELDON (1898-1977): Põhja-Ameerika lennuki sõjavägi panna kokku inimestest, kes oskavad lennukit
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta;
aktiivne ja seltskondlik; vastandiks introvert, kes eelistab seltskonnale üksinda olemist. Avatus kogemusele (O): üldine kunsti, emotsioonide, seikluse, ebaharilike ideede, kujutlusvõime, uudishimu ja erinevate kogemuste väärtustamine. Sotsiaalsus (S): inimesele on omane teiste usaldamine, omakasupüüdmatus, leplikkus, koostöövalmidus st inimloomuse suhtes optimistlik maailmavaade. Meelekindlus (C): kalduvus olla distsiplineeritud, käituda kohusetundlikult ja suunata tähelepanu saavutamisele, mitte välistele ootustele. See on seotud viisiga, kuidas inimesed kontrollivad, reguleerivad ja suunavad oma impulsse. 3. Eysencki isiksusemudel ja tõusva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiveeritavus ekstravertsuse- introvertsuse äraseletamisel. PEN MUDEL: Ekstrav-intorv; Neuroot-emots stab; Psühhotism - ekstra/intor seletab ära retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS)
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Lähedus ühe ter
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad:
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline,
Instinkt ehk tung on stiimul, msi tuleneb organistmist endast. Neid tunge sünnitab mingi teatud vajadus ning neil on eesmärk ja objekt. Eesmärgiks on vajaduse poolt tekitatud sisepingete maandamine ja vähendamine. Neofreudistid (Fromm)bioloogilise ja kollektivse alateadvuse täiendamine sotsiaalse sisu ja ühiskondlike väärtustega. Pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Võimutung, tahe vägevusele, mis määrab ära tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vastandiks alaväärsustunne. Fromm- inimesega kaasneb eraldumine, mis tekitab üksildustunde, käitumise motiivid on määratud püüdest ületada see üksildustunne. ,,vabaduse eest põgenemine", mille mehhanismid on: * autoritaarsus (püüe valitsemisele) * destruktiivsus (püüe purustamisele) * konfortism (teistega sarnastumine).
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad:
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate
2. Kas erinevate inimeste jaoks on ta erinev? 3. Kuidas luua endast selline mulje nagu vaja? 4. Kas osatakse alati olla isikupärane, väärtustades enda kõiki omadusi? Samm edasi oma isiksuse ja imago vaatlemisel-kujundamisel on juba seegi, kui me teame, kes me olla tahame. Vastavalt sellele saab välja kujundada ka oma imago mõjutada seda, kuidas teised meid tunnetavad ja meile reageerivad. On väidetud, et sobiv imago toetab alati meie eesmärkide saavutamist. Mõned psühholoogia alased raamatud väidavad, et pole mõtet ennast muuta selles suunas, mis tundub väga võõras ja kauge. Antakse nõu, et ka imago puhul tuleks lähtuda isiksuse eripärast ja harmoonia loomisest sisemise ja välise maailma vahel. Sest ammutuntud tõde on see - kui inimese isiksus on harmooniline ja sisemise tasakaalus, kiirgub seda ka tema välimusest ja olemisest. Riiete või ehetega imago muutmine annab küll soovitud efekti, et anda endast parim, kuid
.................................................................................................................................. 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,
· Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud. · Mõned õpikud püüavad kajastada ka isiksusepsühholoogia tänapäevast seisu. Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))
Areng Allporti meelest on psüühilise tervuse ja küpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess. Tema kuulus lausung kõlab: inimene on see, kelleks ta kujuneb. G.W.Allport: Isiksuse kujutamisest kirjanduses ja psühholoogias Isiksuse detailseks tundmaõppimiseks on kaks printsipiaalset lähenemist: kirjanduslik ja psühholoogiline. Kirjandusel on kunstimeetod, psühholoogial teadusmeetod. Esimene õppetund, mille psühholoogia peaks kirjanduselt saama, on ettekujutuse loomine millestki isiksusele olulisest, tema püsiomadustest. Kasutades laborit ning vaatlusandmeid, võib psühholoogia kirjandusest mitu korda täpsemalt kindlaks määrata iga indiviidi jaoks talle eluliselt tähtsate eri situatsioonide täpse kogumi ning samasugust tähendust omavate käitumisvastuste täpse kogumi. Järgmine kirjanduse tähtis õppetund puudutab teoste sisu. Igasugune tegevus on hästi kujutatud karakteri peegeldus ja teostus
....................................................... 23 Iseloom................................................................................................................................. 24 Keel ja lapse kõne areng....................................................................................................... 25 Kujutlus ja fantaasia.............................................................................................................. 27 Psühholoogia * Psühhologos hingeteadus -) Psühho (psyche) hing -) Logos õpetus * Teadus kasutab teaduslike meetodeid ehk see ei sõltu sellest, kes seda kasutab. -) Teadusliku meetodi teeb teaduslikuks kontrollitavus ja sõltumatus tegijast. *) Psühholoogia on midagi teaduse ja kunsti vahel. * Psühholoogia teadus organismide käitumisest ja vaimsest elust ning nende seletamine. -) Uurib inimest ja püüab seda mõista vastavalt ümbritsevale.
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
annaabi.ee 
