Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Tahaksime ju kõik, et meie tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on Barbara Hobsonile ja David Morganile toetudes isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2
..................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE....................................................................................................14 ALLIKAD...........................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uuritud isade rolli perekonnas, kuidas on see muutunud võrreldes vanade aegadega, isarolli muutumist peale lahutust (kuidas muutuvad isad jäädes perekonnast välja), millised on isa-tüübid, kuidas nad omavahel erinevad ning milline isatüüp on lapsele kõige parem. 3 1. TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS Tavaliselt peetakse ühiskondades tavapäraseks perekonda, milles on ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel elas perekonnas veel vanaisa ja vanaema
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest.
kujundite arengus positiivseks või negatiivseks. Meedia toimib surveavaldajana mehele-isale nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Alates 1990, aastatest on isadus saanud üha populaarsemaks uurimisvaldkonnaks nii Ameerikas kui Euroopas. Seda eriti üksikvanemate perede arvu kasvuga, naiste tööhõive suurenemisega, koduse tööjaotuse muutumisega ja seoses laste heaolutemaatikaga. Sagenevad uurimused, mis käsitlevad eemalelavate isade suhteid lastega ja laste heaolu. ISADUSE KULTUURIIMIDZID Isadus on sotsiaalselt konstrueeritud, see tähendab et pole ühte selget isaduse fenomeni, vaid on palju isaduse kujundeid ja tähendusi. Igal inimesel on oma ettekujutus isast, oma isa kujund. Naine vaatab mehele kui oma laste isale, integreerides sellesse isiklikke subjektiivseid kogemusi, ootusi, stereotüüpe ja ideaale. Mees näeb ennast isana, kelle kujundi on ta ise sotsiaalselt konstrueerinud.
tingimused edukaks kasvatuseks. Ka lapse sotsiaalse arengu seisukohalt mängivad suurt rolli lapse kiindumussuhted vanematega, see aitab kujundada põhiusaldust enda ja maailma vastu. Kindlas kiindumussuhtes olevad lapsed on suheldes seltsivamad, sõbralikumad ja enesekindlamad. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid vabaaja tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Ma olen õnnelik, et Eesti on üks nendest maadest, kus saadakse aru lapse esimeste eluaastate kasvukeskkonna ja vanemate läheduse vajadusest. Emal ja isal on mõlemal oluline, kuid erinev roll perekonnas ja laste arengu toetamisel. Emaroll on ajaloo vältel olnud naise üheks põhirolliks
...............................................23 1.7.7 Järjekindlusetus............................................................................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused....................................................................................................23 1.7.9 "Ah, sind ..."............................................................................................................... 24 1.7.10 . Liigne hoolitsus.........................................................................................................24 1.7.11 "Lapsi peab hellitama!".............................................................................................. 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.........................................................
Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Kõik ju tahavad, et nende tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2
231 Worthami Arengu uurimise leht.........................................................................231 Lisa 2......................................................................................................................233 Pikkus ja kaal (tüdrukud/poisid).........................................................................233 Lisa 3......................................................................................................................234 Artikkel Imik vajab lähedust..............................................................................234 Lisa 4......................................................................................................................237 Arnold Gesell Kasvu ja arengu spiraal...............................................................237 Lisa 5......................................................................................................................238 Lapse areng....................
Balsaci ,,Isa Goriot" räägib isast, kes elas ainult oma tütarde jaoks. Ta täitis kõik nende soovid, kükitades ise pisikeses näruses pansionaadis. Ja mis sai ta neilt vastutasuks? isegi isa hauale nad ei ilmunud. Seetõttu peavad vanemad tegema väga raskeid otsuseid otsustama, mis meetoditega oma väänikuid kasvatavad. Isadel on perekonnas kandev roll. Lapsele on olulised nii ema kui ka isa, kuid ema on tavaliselt see, kes lohutab ning kuulab. Isad loovad aga korra, et perekond koos püsiks. Tammsaare romaani ,,Tõde ja Õigus" esimeses osas olid keerulised suhted poegade, tütarde ning isade vahel. Nagu tänapäevalgi, austati isasid rohkem kui emasid. Emad on hoolitsevad ning pole nii karmid kui isad. Muutunud on vaid see, et naised on tänapäeval palju eneseteadlikumad kui varem ning ei lase endale nii kergelt pähe istuda. Mari, teosest ,,Tõde ja
nägudega vanemate poole. LAUL „MINU ISA“- Kuusk, K. Tõsilugu, lk 17 SÕNALINE OSA: Mis viga pikal isal võrreldes lapsega pallid ruttu korvi visata. Ja…….. ALGAB KORVPALL ISADELE SÕNA: …Visake väikeste pallidega ja täistabamusega pihta. NB! Kõik lapsed ja külalised on pealtvaatajateks. Korraldus: Palun rivistuda kõigil isadel rühmade kaupa korvpalli korvi alla nii, et saali ühel pool korvi all on sõimerühma ning noorema rühma laste isad ja teisel pool korvi all on vanema rühma laste isad. Ülesanne: Kõigil isadel tuleb väikesed pallid korvi visata. Rühmaõpetajad loevad kokku oma rühma laste isade tabatud pallid ja teatavad hiljem tulemused. Reegel: hinga kergendatult ja viska rõõmuga. Kõik viskepallid jäävad saali põrandale laiali ja isad lähevad oma kohtadele istuma. 15 Korraldus: Kõik õpetajad võtavad ämbrid ja tõstavad oma rühma lipud. NB!
............................................................. 12 3.4. Vastsündinu hindamine.............................................................................. 13 4. KASVATUS JA INIMESTEVAHELISED SUHTED......................................................14 4.1. Kasvatus väljaspool kodu – lasteaed..........................................................14 4.3. inimestevahelised vahelised......................................................................15 4.3.1. Isad...................................................................................................... 15 4.3.2. Vanavanemad...................................................................................... 16 4.3.3. Õed ja vennad...................................................................................... 16 2 4.3.4. Eakaaslased...............................................................................
Tüdrukud, kes ei ole isaga hästi läbi saanud, neil on ka raskem hiljem toime tulla 5 elusituatsioonidega nagu näiteks mõne töökoha kaotamine või poiss-sõbra poolt maha jätmine. Sellistel puhkudel tunneb tüdruk, et isaga kogetu kordub ja ta tunneb, et ta ei vääri midagi. Kui ühiskond oleks naiste juhitud, siis poleks isa-tütre suhtel samasugust tähendust. Sellepärast on ka isade suhtumine tütardesse kasvueas eriti oluline. Samamoodi on ka ema ja poja suhtega, kuid praegu ei ole halval ema-poja suhtel poistele nii halba mõju, kui on halval isa-tütre suhtel tüdrukutele. Isa-poja suhted on väga erilised ning seda on palju analüüsitud. Isa-poja suhetest on kirjutatud raamatuid, laule ja näidendeid. Enamasti räägitakse mässust isa vastu, eriti perekonnaettevõtete pärandamistest poegadele. Tütre-isa, ema-poja ja õe-venna
või kindel olla, kas nende hädasignaalile reageeritakse) on üldjuhul madal enesehinnang. ( J.Maddison. 2009 ) 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus Emad on laste jaoks lähedasemad ning veedavad nendega rohkem aega. Ema hoolitseb, rahustab, toidab, on seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Ta on olulisel kohal lapse arengu toetajana, suhete hoidmisel ja tundelisel suhtlemisel lapsega.(J.Madisson,2009). Isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid virgestavaid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Isal on perekonnas olnud läbi aegade täita klassikaline mehe roll majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isa kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Isa
tähtis. Normaalne sünnikaal on 3000-4000 grammi. Imikud orienteeruvad pigem rütmisliste helide kui monotoonsete järgi ning eriti rütmiliste helide järgi, mis jäävad inimkõne sagedusalasse. Imiteerimine on imiku õppimise oluline aspekt. Emal tekib lapsega side väga kiiresti esimeste tundide või päevade jooksul pärast sündi. Vanemad ja perekonnad Üheksa kuud hiljem eristab imik tuttavaid ja võõraid inimesi ning on loonud arvatatavasti ühe või mitu kiindumussuhet. Lapse ja hooldaja vahel tekib eesmärgikorrigeeritud usaldussuhe. Seotussuhe loodakse isikutega, kes suhtlevad ja mängivad imikuga palju Ainsworth avastas mitu erinevat kiindumussuhte tüüpi - 1. A-tüüp – isloomulikuks taaskohtumise episoodis vältida lähedust emaga või temaga suhtlemist. Lahkumise ajal ei satu imik stressi või
Mõni viga võib aset leida kogu kormosoomi tasemel. · DOWNI SÜNDROOM see esineb ligikaudu ühel vastsündinul 800-st. Emadel vanuses 20-24 on risk 1 9000-st. Emadel vanuses 45 ja enam on risk 1 30-st. Downin sündroomi tunnuseks on halb mälu, nõrk arusaamine kõnest, kehv sõnade hääldamine. Lame nägu, lameda juurega nina ja kõrged põsesarnad ning viltuse lõikega silmad. Kuidas käitumine areneb loodus ja hoolitsus · Geenid määravad aminohapete tootmist ja seega määavad kindlaks raku kasvu esimesed staadiumid ja muutused kehas, ajus ja närvisüsteemis. · INSTINKT instiktiivset käitumist on täheldatud kõikidel normaalsetel ja tervetel liigi isenditel.seega mõjutab keskkond seda vähe. · KÜPSEMINE see on instiktiivsete käitumis mustrite esilekerkimine
inimeste kodudes, kuid neist suletud uste tagant võib leida jahmatamapanevat 2 hoolimatust, füüsilist ja eriti hingelist vägivalda laste suhtes. Selles referaadis toon välja põhilisema, mis annab suure tõuke kodukahjustuse kujunemiseks. Milliste meetmetega saab kodukahjustust leevendada, sest ravida seda ei saa, kuid saab õpetada sellega elama. Kui oluline on ühe väikese lapse jaoks vanemate hoolitsus ja armastus, et tal oleks turvaline keskkond ja kiindumussuhe. 1. TÕDE JA OLETUSED Jumal lõi inimese. Lähedasi suhteid eriti perekonnasuhteid käsitledes kasutame sõna armastus. Armastus kas on-või on see nii peidus, et seda pole näha-või pole seda üldse. Eriti oluline on perekonnasuhetes just täiskasvanu ja lapse suhe, see erineb 3 teistest suhetest just selle poolest, et üks on tugev ja teine nõrk, üks on suur ja teine väike
mittetahetuna tundud ning seetõttu pole kodust ka kaasa saanud õpetust, kuidas oma eluga hästi toime tulla. Kahjuks on vanemaks saanud ka inimesed, kes on veel ise lapsed ja seetõttu ei tea vanemaks olemisest mitte midagi ning ei suuda oma lapse kasvatamisega hästi toime tulla, lisaks pole nad võimelised oma lapsele vajalikke elutingimusi looma. See, kuidas vanemad oma lapsi kasvatavad, on meie tuleviku ühiskonnale väga oluline. Emad ja isad on ju need, kelle teha on, missuguste kommete ja käitumisharjumustega on noored täiskasvanud mõne aasta pärast. Kusagil kasvatab keegi praegu üles tulevast presidenti, õpetajat, kassapidajat või bussijuhti. Minu arvan, et laste kasvatamine võib olla väga raske. Igaüks peab leidma õige viisi, kuidas kasvatada enda lapsest kõlbeliste põhimõtetega ja teistest hooliv inimene. Ei tohiks olla liiga karm ega ka liiga leebe. Minu arvates ei ole kindlasti õige meetod vabakasvatus
televiisorivaatamisega. Eriti võib tekkida probleeme lugemise, kirjutamise ning jutustamisoskusega. Koolistress ja puudulik aruteluoskus ning suutmatus rääkida oma tunnetest kutsuvad aga esile vägivalda. (Viide: Agressiivne laps (2003), Rüdiger Penthin, Kunst ) 13 Kokkuvõte Tänapäeval puutuvad paljud lapsed vägivallaga kokku juba kodus. Mõned isad või kasuisad võivad olla vägivaldsete tunnustega, oma emotsioone väljendada füüsilisel teel, kahjustades seega üldiselt lapse ema heaolu ja tervist. Lapsed võivad saada vaimseid kahjustusi juba tulenevalt sellest, et nad näevad pealt oma emaga vägivallatsemist. Sellest tulenevalt võib neil tulevikus tekida nii õpiraskusi, hüperaktiivust ja tihtipeale on nad ka oma kaaslaste suhtes agressiivsemad. Vägivaldse vanemaga elamine võib ka kaasa tuua lastele füüsilisi kahjustusi,
sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha
vabaneda. Reeglina rahunevad lapsed pärast vanema lahkumist üsna ruttu. Vanema kohalolek ja pikad läbirääkimised võivad anda põhjust rohkem nutta. Laps mõistab, et mida enam ta karjub, seda kauemaks ema temaga jääb. * Kui valutav süda ei lase hiljem oma töid teha ja lapse nutt kajab kõrvus, on hea, kui oled küsinud õpetaja telefoninumbri. Siis saad uurida, kas laps on pärast sinu lahkumist rahunenud, * Sageli on abi sellest, kui laps läheb lasteaeda isaga. Isad on reeglina konkreetsemad ja otsustusvõimelisemad hommikune hüvastijätt läheb valutumalt. * Õhtul vanemaga kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üleerutatud, jonnakad ja agressiivsed ning nõuda rohkem tähelepanu. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused. Ole tähelepanelik ja kannatlik. Jälgi last. Ta annab ise vihjeid, kuidas teda aidata: kas lubada rohkem joosta, nutta või lihtsalt kaisus olla. Kohanemisperioodil on loomulik lapse
on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85)
paljudele mõtetele, ideedele), tahavad arutleda(vanemad kahjuks tihti lõikavad need arutlused ära). Kui noorukitega tööle hakkate, siis peate kiirgama seda, et mind tõesti huvitab, mida sa räägid. Nooruk tahab rääkida. Paljusid asju räägib selleks, et lihtsalt välja rääkida. Noorukitega suheldes peab võtma aega, kui tahad tulemusi. Noorukiea romantilised suhted Peab kuidagi kontsupleerima armastuse tähenduse, kui noorukitega tööle hakkate. Noorukid usuvad armastusse, nende jaoks on see hoopis teine konstrukt, kui teie jaoks. Need on kõige olulisem üldse. Õpetades pead ise siiralt armastusse uskuma ja oskama seda ka ise idealiseerima, nooruk ei oota, et sa ainult kohustustest räägid, nooruk peab aru saama, et see töötab, noorukid võivad teha suuri rumalusi armastuse pärast (kool pooleli, erinevad mõnuained- destruktiivne käitumine, emotsioonide sulgemine, Armastuse teoreetiline tähendus pereuurimustes ning sümbolid kultuuris
Ning mida peab tundma laps lasteaias ja koolis. See on ammu tuntud tõde, et lapsed on karmid. Kuid lõppude lõpuks on siiski parem variant, et lapsel on kodu ja armastavad vanemad (olgu nad siis mis soost tahes) kui et ta kasvab näiteks lastekodus või peres, kus omavahelised suhted on väga halvad. Homopaaride puhul võib ka väita, et osa soorollide asetusest on lihtsalt puudu. Esindatud on lihtsalt kas emad või isad. Naljaks küsimus on see, et kumb vanem on siis isa. Muidugi on samasoolises suhtes mõlemad pooled kas isad või emad. On ennegi nähtud peresuhteid, kus lapsel on olemas nt. nii ema, kui kaks isa. Ja mõlemad isad ei pruugi isegi olla geneetilised. Nõus olen ma aga väitega, et lapsed võtavad vanematelt üle käitumismudeli. Samas ei saa muuta soolist orientatsiooni. Enamus geid on sündinud selleks ja heterovanemate lapsed, kes on elanud täiesti normikohase peremudeli keskmes
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad.
kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud. Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides, ei saa olla hea ega halb imik. Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid)
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
ta jälgib enese ümbruses toimuvat algusest peale elavalt. Ta kuuleb, näeb ja tunneb ning on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid, kuid ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. 2. Üksiolemise ehk sümbiootiline järk Lapse järgmist kasvujärku, mis kestab alates teisest kuni viienda elukuuni nimetatakse sümbiootiliseks järguks. Sel ajal ilmutab imik kiindumust hoidjasse, aga ühtlasi tundub talle, et on hoidjaga üks. See üksiolemise tunne on lapse mina-tunde puudumise tagajärg. Sümbiootilises järgus kujuneb lapse esmane kiindumus teise inimesesse. Naeratusega näitab ta, et tunneb ära oma hoidja. See esimeme kiindumusside on lapse ühiskonnaliikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Hoidjaga üksiolemisest jääb lapsele meelde peale tema enda ka hoidja ning kogu hooldus, mis temale on osaks saanud.
enamuse ajast rinnapiimast. Põhiliselt läheb emapalga raha mähkmete peale. Peale emapalka saab ema lasteraha, mis on 300 krooni kuus. Siiski jääb sellest väheks, et last kasvatada, kuna laps vajab süüa, riideid. Selle eest on hea see, et kui emal on võimalus tööle minna, saab isa võtta lapsepuhkuse. Alati ei pruugi isa väikese lapsega hakkama saada, aga harjutamine teeb meistriks. Minu arust on nii armas vaadata, kuidas isad oma väikseid lapsi hoiavad. Nad tahavad alati, et kõik oleks korras ja, et lapsel oleks hea. Riigi poolt korraldatud annetustega soetatakse haiglatesse uusi aparaate, et need imikud, kes on enneaegsed või on sündinud mingi haigusega, suudaksid ellu jääda. Viimaste annetuste eest on haiglatesse ostetud inkubaatoreid ja imikutele sobivaid operatsiooni laudu. Sellest on palju abi olnud, kuna palju imikud on tänu sellele ellu jäänud. Iga aasta korraldatakse jõulude ajal läbi
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus
inimlikeks, õiglateks, elutarkadeks, vaoshoituteks ning kuulekateks. (http://www.touregypt.net/historicalessays/lifeinEgypt7.htm) Vana-Egiptuse koolilapsed (http://pharaohsdays.blogspot.com/2010/05/education- style-of-ancient-egypt.html) Peale 4. Eluaastat võttis poiste kasvatuse üle isa. Üldiselt hakkasid poisid omandama sama elukutset, mida viljelesid nende isad.( http://historylink101.net/egypt_1/a-education.htm) Egiptus oli väga mehekeskne ühiskond, kus lugupidamatust isa vastu ei sallitud. Kui poeg oli sõnakuulmatu, siis isa karistas teda, kui poeg ei kuulanud jätkuvalt isa sõna, siis soovitati isal pojast lahti öelda ning poeg orjaseisusesse alandada. (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" (2003: 92-93) Talunike lastel oli üldjuhul ka vastav haridustee. Nemad õppisid oma isade käe all
48k laused, teemad, kohandab keelt Sõnakombinatsioone vähe, kajafraasid 60k kõne grammatiline, nali ja iroonia, kõne kohandamine Vähe lauseid, ehholaalia Käitumis- ja tundeeluhäired Erinevatel põhjustel tekkinud käitumise ja/või tundeelu häirete avaldused Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired Motoorsed ja/või vokaalsed tikid Lapse või nooruki muutunud käitumis ja tundeelu häired Hüperkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired · Täheldatav enne 7. eluaastat · Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus kohanemis ja unehäired kohmakus õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsiooni-taluvus jne. · Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1), L>M · Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid
tööstusühiskondades: 1. sensomotoorne – imikueas, tekib ettekujutus tegelikest objektidest, oskus tegutseda ◦ algselt ei saa laps aru sellest, mida tajub ja pole võimeline objekte ajas ja ruumis säilitama, kui midagi ei ole, siis see kadus ◦ 6 alastaadiumi käigus õpib laps objekte tunnetama ja kasutama (vt tabelit slaidilt) 2. operatsioonide-eelne – koolieelik, ettekujutus ka sümbolitest ja omadustest ◦ laps suudab tegevusest mõtelda ja neid ette planeerida, kuid mõtlemine pole veel täielikult loogiline, nt laps teab, et tal on vanem vend, kuid ei oska öelda, et ta vennal on noorem õde ◦ ülesannete lahendamisel keskendutakse ainult probleemi kõige silmatorkavamale omadusele, oluline, kuidas asjad näivad ◦ ei taju koguse muutust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
