Negatiivse iive põhjustajad Eestis (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Negatiivse iibe põhjused

LAGEDI KOOL Risto Tõldsep EESTI NEGATIIVSE IIBE PÕHJUSED Lühireferaat Õpetaja: Pille Türner Lagedi 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Negatiivse iibe põhjused Eestis.............................................................................. 4 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 6 2 Sissejuhatus Iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) rahvaarvu muutumine

Demograafia

20

docx

Uurimustöö Abordi mõju ja põhjused

12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort ­ mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21 Lisa 2. Abord ei mõjuta rinnavähki haigestumist 22 SISSEJUHATUS Tüdrukud ja poisid, naised ja mehed kahjuks ei mõtle alati enne vahekorda astumist sellega kaasnevatele ohtudele

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

3

docx

Nimetu

Ja arvab,et musta tsenaariumi pole olemas,et kui tuleb raskesti kasvatav laps siis alati on lootust ümberkasvatamisele. Ja ta tunnistab, et on olukordi olnud kus ei tea mida teha. Kellel seda poleks siis olnud. Arutati ka selle üle, et kas laste kasvatamiseks peaks läbima testi ja kui mõttekad on käsiraamatud.Arvati ,et lastekasvatamine pole koolitarkus ja loodus paneb ise paika ja elukool aitab.Arvan, et kui oleks olemas lastesaamiseks küpsustest siis oleks eesti iive veel väiksem kui praegu. Paljud lapsed tulevad siia ilma planeerimata aga neid oodatakse ja armastatakse sellegi poolest. Kui see oleks läbi testi vanemaks saamine siis minul omal ajal oleks tekkinud selline hulk küsimusi ja kahtlusi, et arvatavasti poleks ma julgenud lapse peale üldse mõtlema hakatagi kuna oleks kartnud, etei läbi testi. Aga kui sulle pannakse sülle laps siis oskused tulevad iseenesest, mitte küll kõik aga siis enam ei ole nii palju küsimusi nad nagu laheneks

Kategoriseerimata

25

doc

Uurimustöö alaealiste abordist

lasteaias saab ka mänguvormis seletada, kuidas nad siia ilma tulid. Abordi statistika näitab, et Eesti abordiregistri andmetel on aastast 1996. kuni aastani 2001 abortide arv tunduvalt langenud nii vanusegrupiti kui ka piirkonniti. Kui 1996. aastal tehti üle 5000 abordi rohkem kui 2001. aastal. Põhjaranniku artikkel: ,,Abort ­ valik või paratamatus?" ( Põhjarannik, 5.09. 2001.) Artiklis seisab, et abortide tõttu jääb igal aastal Eestis sündimata Haapsalu linna täis lapsi. · Tegelikult olid 15 000 abordist 3000 iseeneslikud katkemised. · Ülejäänud 12 000 aga soovimatud rasedused, kust oleksid sündinud soovimatud lapsed. · 1999. aastal põhikooli lõpuklasside seas läbiviidud KISS-küsitlus näitas aga, et ligi viiendikul noortest ei ole seksuaalküsimusi ei sellel ega varasematel aastatel tundides üldse käsitletud. Loetud artiklid andsid meile ülevaate nii abortide kohta levivatest

Meedia

12

doc

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti noorte inimeste emigratsioon

uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed). Peamised väljarände sihtkohariigid on Soome ja Suurbritannia, viimasel ajal ka Austraalia. Selline trend on kestnud viimased viis aastat. Eesti välisrändes on selgelt näha suundumust

Politoloogia

9

docx

sotspoliitika riikide vordlus

Virge Nurk EESTI JA SOOME PEREPOLIITIKA VÕRDLUS Õppeaines: Sotsiaalpoliitika Sotsiaaltöö Õpperühm: KST51/61 Juhendaja: lektor Airi Mitendorf Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Järgnevas töös on võrreldud perepoliitikat Eestis ja Soomes. On toodud välja erinevused ja sarnasused. Sai valitud võrdluseks Soome, kuna see on eestlaste jaoks üks populaarseimad riike, kuhu minnakse elama või tööle. Tekkis isiklik huvi eesmärgiga välja selgitada kas Soome perepoliitika, võrreldes Eesti perepoliitikaga, on väga erinev. Töös on kirjeldatud mõlema riigi perepoliitika eesmärke. Antud on väike ülevaade toetustest ja enda mõtetest.

Sotsiaalteadused

6

doc

Seksuaaleetika

Seksuaaleetika 1. Laste saamine ja abort Seksuaaleetika käsitleb eetilisi küsimusi, mis on seotud seksuaalkäitumisega, näiteks armastuse, iha, ahistamise jms. Seksuaaleetika valdkond tegeleb suguelusse puutuva moraalsuse ning ebamoraalsuse põhjendamisega. Esimeseks probleemiks seksuaaleetikas oleks laste saamise ning abordiga seotud eetilistest probleemid nagu: kas naisel on täielik õigus oma kehale ning ta võib sellega teha, mida ise soovib; millised küsimused kerkivad seoses rasestumisvastaste vahendite kasutamisega. Mõnedes maailma piirkondades üritatakse laste saamist riiklikult piirata, et lahendada ülerahvastumise probleemi. Piiramise vastu esitatakse religioosseid või naise rollist ja huvidest lähtuvaid põhjendusi. Nagu näiteks on hiinas ühe lapse poliitika. Neid peresid, kus on vaid üks laps hellitatakse n.ö. rohkem. Antud juhul pered ei pea tasuma maksu oma laste eest, nagu seda peavad tegema vanemad, kellel on rohkem j�

Eetika

6

doc

Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?

Meie kõik ise kujundamegi Eesti ühiskonna. Minu arvamus on selline, et kõige kasulikum saab olla noor õppiv inimene oma riigile siis, kui ta õpib headele tulemustele ja hindab seda raha, mida riik panustab tema õppele. Hiljem kooli lõpetades ja tööle asudes teenib ta tagasi selle raha, mis omal ajal kulutati riigi poolt temale ja tema õppele, sest nii oleks aus. Sest nagu ütleb vanasõna: "Tasuta lõunaid ei ole olemas!". Kindlasti üheks väga suureks probleemiks Eestis on noorte haridus. Aina enam on neid noori, kes jätavad kooli pooleli, lähevad tööle ning aastate pärast on nad hädas, kuna keskhariduseta on peaaegu võimatu tööd leida. Mis on viinud noored nii kaugele, et loobutakse ja antakse alla nii õppimises kui ka muus? Väga palju on neid, kes on suurtes õpiraskustes ning neil ei ole raha, et palgata endale eraõpetajat või võtta lisatunde. Siin on koht, kus meie, noored inimesed, saame oma ligimest aidata. Mina olen selle poole juba ühe

Eesti keele suuline ja kirjalik väljendamine

Kommentaarid (1)