Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Hispaania kangelaseepos Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust. Teoses puuduvad müütilised ja fantastilised motiivid, sangar on suuremeelne, kuid lihtne inimene, kes trotsib elu raskusi. Pärast intriigi ohvriks langemist vallutas kangelane Valencia, kogus kokku perekonna ning leppis ära oma isandaga. Hiljem vabanes sangar veel halbadest väimeestest ning otsib tütardele uued abikaasad. Saratseenide vastu võitlemine on kangelasele eeskätt leivateenimine. Niimoodi võiks mauri (või koguni vastiku väimehe?) laiba peal seisva Cidi taha uhkete rüütlite asemel kujutada tema naise koos lastega. Selline kujutlus ei seostu küll eriti
juurde tulenev abiellumise kavatsuse lugu. Kui esimeses vaatluses on potentsiaali, et Mathilde, Vestmani ja Sandri konflikt laheneb väikselt ning ilma suurema kärata läbi Piibelehe, kel puuduvad veel isiklikud huvid, siis teises vaatluses tõuseb Piibeleht, kes oleks võinud jäädagi lihtsaks värvikaks kõrvaltegelaseks, loo keskseks tegelaseks. ,,Pisuhända" on nimetatud vormitäiuslikuks, eeskätt on räägitud tema intriigi , karakterite ning dialoogi täiusest ning need osad on on omavahel tasakaalus. Pisuhända iseloomustab ka tema ökonoomsus kui võrrelda seda eelnenud "tabamata imega", mis oli väga teksti vohav ja mille mahust "Pisuhänd" moodustab vaid poole. Vaadeldes "pisuhäna" täiuslikust eesti komöödiate tausal, siis tõuseb tugevalt esile intriigi hoogsus ja leidlikus ning süzee. Intriigiks on teoses põimitud kokku kaks pettuslugu(romaani "pisuhänd" avaldamislugu ning krundi ostmis lugu)
Fifth level · Tegevus toimub Mikumärdi talus. Kokkuvõtte Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduvälja koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitsus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist
piimamees" 1916 aastal, kus leiavad edasiarendamist ajaloolise triloogia teemad talupoja vastuolud mõisnikuga ja talunaiste mõisnikupoolne ahistamine. Mõisnik Kremer erineb oma eelkäijatest: ta on vana, leebe, ehkki kõigist oma eesõigustest teadlik. Üks tema talupoegi, vaene Tõnu Prillup, on abiellunud noore, tolle aja kohta üsna kena väljanägemisega, naise Mariga, kes jääb mõisnikule silma, ning mõisnik pakub Tõnule vahetuskaupa. Tehing käivitab intriigi: Naise au, naise seksuaalne ärakasutamine, mille põhikonfliktiks on Mari, kelle saadab mõisniku meelevalda ta oma mees, sest Tõnu saaks enda ajada mõisa piimaäri, kui tema naine mõnikord mõisas parunit lõbustamas käiks. Eetilisi probleeme Tõnul ei teki. Nende abielu ei lähtunud tunnetest ja ei tekitanud ka Mari meelest abielueetika kohustusi. Ometi avaldas ta sitket vastupanu. Need olid eneseväärikus ja vastumeelsus, mis teda tagasi hoidsid, kuigi talle Kremer meeldis
Desideria. Abielust sündis 1799 poeg Oskar I. Pärast seda elasid abikaasad kumbki oma elu. Kuningas Karl XIV Johan osutus silmapaistvaks valitsejaks ja jõuliseks isiksuseks, kel õnnestus ennast maksma panna, keda rahvas armastas ja kes pani aluse võimsale Bernadotte'ide dünastiale. Samas ei õppinud ta iialgi ära rootsi keelt ega vaevunud riigiasju ajades soojast voodist välja tulema. Sealt suunas "magamistoavalitseja" oma malekäike, pidades intriigi elus sama oluliseks kui komöödiaski - olgu siis poliitikas või oma võluva ja kõmulise abikaasa Desiree juures.
kitkus ahvileivapuu oma asteroidilt vähemaks või mitte. Me ei saa kunagi teada, kas Lenduri poolt joonistatud lammas sõi lille ära või mitte. Probleem , mis laheneb hästi: Väike prints leiab endale planeedilgt maa kaks väga head sõpra: tarkade soovitustega rebane ja mina-tegelane autor Lendur, kes kingib talle joonistatud kastis oleva lamba. Kirjelda kahe vabalt valitud tegelase vahelist intriigi. Millega intriig lõpeb? Kui Väike Prints sattus oma teekonnal esimesele oma poolt külastavale asteroidile külla, mida valitses kuningas, tekkis neil omavahel sõnavahetus. Kuningas tahtis printsist teha oma alluva ja käsutas teda tema planeedile jääma. Prints keeldus viisakalt pakkumisest ja jätkas oma teekonda. Jutusta ühest meeldejöövast seigast. Miks see rohkem meelde jäi? Mulle jäi kõige rohkem meelde seik , kus Prints kohtus planeet Maal rebasega, sest lõpuks tuuakse
pearõhu asetanud jälle ellusuhtumise küsimustele, pilgates eriti igandlikku inimeste teadvuses, kuid saavutamata endist taset. "Mikumärdi" (1929) Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduväi koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilise ülikoolist
seetähendab noored hakkasid endaarust remonti tegema. 2Olari kuritarvitas oma alaealist õde. 3Vaesus takistas Rassil oma unistuse poole pürgimast. ( lõpetada gümnaasium ja edasi õpima minna arstiks) Lahendamata probleem- Noormehel jääbki gümnaasium lõpetamata, kuna satub vangi. Laheneb hästi- Meta käigus hävinud Olari korter saab raamatu lõpuks parandatud ja Hanna on korteri ( raamatu lõpus) uus omanik. 1 Kirjelda kahe vabalt valitud tegelase vahelist intriigi. Millega intriig lõpeb? Rassi ja Olari vahel suurim intriig seisnes selles, et Olari kuritarvitas oma õde Hannat. Rass lubas Hannale , et Olar enam talle kunagi liiga ei tee ja hukatas Olari äri, kus raamatu lõpus tulid vähe tähtsamad tegelased välja ja tegid Olariga sama , mis too oma õega. Hiljem, Rass ütles välja, et Hanna on nüüdsest tema perekond ja miks ta oli Olarit reetnud. Intriig lõpes sellega, et Olari tegi enesetapu, Hanna sai tänu Rassile rahulikult elada ja olla
Seetõttu hinnati aga esmatarbekaupu hoopis kõrgemalt kui tänapäeval. Puhtalt teost lugedes, ning ma usun, et ka üsna paljudele teistele tekkis tahes-tahtmata vaimusilmas pilt, nagu toimuks teose sündmustik Lasnamäel. Võib-olla on see tingitud sellest, millise pildi on mulle minu vanemad Nõukogude-aegsest Eestist maalinud. 2. Milles on teose intriig (kesksed sündmused, vastuolud, pinge, lõpplahendus)? Loetud teises pole minu arvates sõna-sõnaliselt välja toodud ühtegi erilist intriigi. Need tekitab pigem lugeja ise, kui vaid piisavalt sügavalt teosesse süveneda. Sellest hoolimata pean üheks intriigiks elektrit. Jäi mulje, nagu autoril oleks tugevam ses elektriga, ja tundus, et autor jagas antud teemat. Polnud ühtegi vale fakti näiteks elektromagnetlainete kohta. Samas jäi arusaamatuks, miks räägitakse teoses elektrist, kui sel puudub otsene seos järgnevate peatükkidega. Kohati jäi ka mulje,
Komöödia Komöödia on pilke-, naljamäng. Lõvusalt laheneva konfliktiga näidend. Kömöödia naervuvääristab koomiliste väljendusvormide, nt. Huumori ja satiiri vahendusel inimlike nõrkusi, pahesid, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Ainekäsitluse järgi eristatakse põhiliselt karakter-, situatsiooni-, ja olustikukomöödiat, zanriliselt vormilt eelkõige farssi, vodvelli ja tragikomöödiat. Tragöödia tegelased paljastavad oma väiklust või isiklike nõrkusi. Kui tragöödia intriigi arenemisega tuleb üha rohkem nähtavale kangelase hingeline suurus ja tugevus siis komöödias paljatuvad üha enam tegelate väiklased kired. Draama Draama on näidend, milles esitatud konfliktid on tõsised, kuid on ühel või teisel kujul lahendatavad, mistõttu kangelase saatus võib kujuneda väga mitmesuguselt ega tarvitse lõppeda hukkumisega nagu tragöödias.
Kirjanikule oli see rängaks löögiks. "kajaka" autoripoolne anrimääratlus, komöödia, ei vasta meie tavapärasele arusaamisele komöödiast , sest näidendi koomiline element peitub varjatuna tema ideestikus. Pigem võiks seda nimetada draamaks. Lühidalt näidendit iseloomustades, võiks öelda, et näidendi tegevustik on tagasihoidlik, ilma erilise välise pingeta. Kuigi tekib rida armastuskolmnurki, ei loo needki väliselt pingelist intriigi. Autor on ilmselt teadlikult vältinud efektset lavalist tegevust. Inimesed lihtsalt kõnelevad, istuvad, joovad teed. Tsèhhovile on nii omane, et näidendi ideestik ei avane välise tegevuse taustal, vaid peitub sügavamal. Tsèhhovi näidendi idee sisuni võib seega jõuda ainult tähelepanelik lugeja või vaataja, kes oskab silmas pidada mitte ainult väliselt pingenappi sündmustikku, vaid kogu kujutlusvahendite süsteemi ning meeleolusid. Tsèhhovi näidendis kõneleb nn
kohta olevaid dokumente. Tema raamatus on reaalsed faktid ja ka kirjanduslikud väljamõeldised. Näiteks kirjutatakse «Härra d'Artagnani memuaarides. ..», et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid erinevatest aadliperekondadest.«Härra d'Artagnani memuaaridest...» sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta.Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose.
Teda huvitaasid kunstniku positsioon kodanlikus seltskonnas ning kunsti ja äri, vaimsete ja aineliste väärtuste vahekorrad. ,,Tabamata ime" (1912) seostub ,,NoorEesti" algatatud mõttevahetusega Eesti ja Euroopa üle. Vilde ei jaga, vaid naeruvääristab eesti seltskonna Euroopa ihalust. ,,Pisuhänd" (1913) tegeleb suuresti samade küsimustega, ent on loodud komöödiazanris. Raha ja vaimusilma suhteid avatakse käänakurohke intriigi ja teravmeelse dialoogi najal. ,,Pisuhända" on peetud säravaiks eesti komöödiaks. FAKTE JA VÄITEID 1) Eduard Vilde on sündinud 1865.aastal Simuna kihelkonnas Virumaal. 2) Vilde on esimene elukutseline eesti kirjanik. 3) Vilde romaan ,,Külmale maale" (1896) tähistab eesti kriitilise realismi sündi. 4) Vilde loomingu keskse osa moodustab tema ajalooline triloogia. 5) Eduard Vilde on kirjutanud ka draama ,,Tabamata ime", komöödia ,,Pisuhänd" ja romaani ,,Mäeküla piimamees".
politseiseriaal1 Briti sarjad elulähedased, tugevad, kindlameelsed, kartmatud vastastikulised suhted märulid1 kujutatakse ka vaesemate elu · mõned sarja sündmused · rohkelt vääritimõistmist ja seiklusseriaal1 USAs politsei-, detektiivisarjad järgnevad, teistes esitab iga osa uue arusaamatusi seebiooperid2 Austraalia tavainimesed ja kodu lahendamist vajava olukorra · intriigi lahenduste pidev Ameerika hispaaniakeelsed maad edasilükkamine ülepaisutatud tundelisus
Laura teiselt poot; nende vahel seisab tõusikust ärimees Vestmann, Laura ja Matilde isa. Ludvig ja Matilde on hingeliselt äriinimesed, nende püüdluste sihiks on aineline heaolu ja seltskondlik prestiiz. Piibeleht ja Laura peavad olulisemaks vaimseid ja hingelisi väärtusi, kuid pole ükskõiksed ka raha suhtes. ,,Pisuhänna" intriig on rikas ootamatutest pööretest ja üllatavatest käikudest. Intriigi käivitab Matilde kategooriline nõudmine: Ludvig pangu ammu lubatud romaan. Matilde tahab seltskonnale näidata, et kui ta ongi endale mehe ostnud see pole häbiasi-, on ta teinud head äri: mees peab saavutama seltskonna tunnustuse vähemalt vaimsel alal. Paraku on kirjanduslikult andetu Sander vaid teeselnud kirjutamist. Õnnekombel kohtab ta koolivend Tiit Piibelehte, kehvapoolsest koduõpetajat ja kirjanikku, kes on valmis saanud romaani ,,Pisuhänd"
vaimudemäelt" 16.T. Lindgren ,,Batseba", ,,Mao tee kalju peal" 17.A. Tan ,,Õnnerõõmu klubi" 18.A. Roy ,, Väikeste asjade jumal" 19.Mc Cabe ,,Lihunikupoiss" KIRJANDUSTEOSE 20.R. Davies ,,Mässajad inglid" ,,Mis on lihas ja luus" KÄSITLEMISE SKEEM ,,Viies osaline" 21.J. Updike ,,Gertrud ja Claudius" 1. Pealkiri, autor, zanr 22.McEwan ,,Tsementaed" ,,Amsterdam" 2. Kirjuta süzee, intriigi 23.M. Burgess ,,Saast" 24.J. Guillou ,,Kurjus" visand mis juhtus 25.J. E. Agualusa ,,Minevike müüja" 26.D. Benioff ,,Varaste linn" (tegelased, aeg, koht) 27.S. Plath ,,Klaaskupli all" 3. Vali ÜKS tegelane, keda 28.N. Hornby ,,Elu edetabelid" ,,Kuidas olla hea?" tahad kirjeldada 29.J. Irwing ,,Garpi maailm"
1. Pealkiri, autor, žanr Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „Müts“ 2. Kirjuta süžee, intriigi visand – mis, millal, kus, kellega, kuidas ja miks juhtus (tegelased, aeg, koht). Teos räägib läbisegi autori jõukast lapsepõlvest, varjamisest natside eest, koonduslaagrist ja tema hilisemast elust. Kuna laagrikogemus on teose motiiviks, siis ma võtan selle intriigi aluseks. Roman, juudist laps, kes elas perega Poolas, põhiliselt Krakowi linnas. Poolas oli võimul saksa okupandid, kes jahtisid juute. Romanil ja tema perel olid võltsitud dokumendid, mille kohaselt olid nad sakslased. Kui nende käest küsiti dokumenti, lasti neid alati lahti. Nende paberitega said nad käia ka tööl. Alati hiilisid nad surma- ja sunnilaagritest eemale, ent ühel päeval kõik muutus. Roman oli
Hugo Raudsepp ,, Mikumärdi'' Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduvälja koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitsus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist
Välkvalgus on ilus metafoor novellizanri kohta üldse. Peaks ju novellgi pakkuma teravat konflikti, mis otsekui välkvalgus öös paljastab kujutatava tõeluselõigu olemuse. Klassikaline novell niisugust välkvalgust taotlebki. Aga mitte Hindrey. Tema paneb oma novellile küll pealkirjaks ,,Välkvalgus" ja kasutab jutustamise käigus välkvalguse motiivigi, kuid novelli süzeed ta välkvalguse-efektile ei raja. See eeldaks teravat konflikti, lõikuvat intriigi, raksuvat pinget. Hindrey ,,Välkvalguses" puudub üldse süzeeline konflikt. Siin ainult kirjeldatakse ja arutletakse. Ei juhtu mitte midagi ootamatut, mitte midagi klassikaliselt novellilikku. Hindrey novellitehnika eripäraks on see, et ei ole intriigi, ei ole tõusu. See sobib täielikult vabavormilise novelli poeetikasse. Kogu aeg nagu ei sünniks midagi ja ometi tead, et samal ajal siiski midagi toimub. Hindrey rõhutab siin ühelt poolt sündmuse pidevat minevikulisust.
Kleerile kindlasti meeldib Tartus, aga kui ta korraks suve lõpus Tallinnasse tagasi läheb, on tal palju kergem, et sealt korraks ära sai. Üksi olles avastab Kleer ka sellist Tartut, mida ta varem näinud polnud. Aeg on meie tegelastele väga oluline sest Triinu on liinast 3 nädalat ära, Fredi väljapressimisele vastamiseks on 1 nädal. 6 Teosel ,,Nahka kriipivad nädalad" on kolm põhilist intriigi ja konflikti. Esimene on Kleeri ja Fredi vaheline intriig, kui Fred üritab Kleerilt pornovideoga raha välja pressida. Sellele järgneb konflikt, kui Rene üritab seda videot kustutada ja avalikkuse eest varjata. Teine on Rene siseintriig, kui ta ei tea enam, kas ta tahabki jääda pahaks poisiks või saavutada oma elus midagi ka peale peksmise ja täis joomise. Konflikt tekib, kui Rene otsustab enda elu muuta.
Dramaatika zanriline klassifikatsioon
TRAGÖÖDIA, KOMÖÖDIA, DRAAMA
Komöödia (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-,
sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia
Aristoteles draamavormist
Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest
see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi.
Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel
on mingi suurus, sest on olemas tervikuid, millel pole mingit
" Mis saab edasi? Peale kõiki neid läbielamisi, olukord võtab uue pöörde, Hamlet saadetakse taani riigist välja. Ta ei osanud arvatagi, et ta oli langenud järjekordsesse lõksu. Tema isa vaim oleks nagu kaitsnud teda halva eest. Prints pääses eluga, tulles tagasi oma plaane ellu viima. Tagasi jõudes ootas teda ees kurbusest raevunud Laertes, kelle sooviks oli tasuda õe surma eest. Nähes head võimalust Hamleti kõrvaldamiseks korraldas Claudiuse intriigi, millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema. Kuid miks nõustus sellega prints? Vaatamata kuninga põlgusele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. See viga läks talle kalliks maksma, hukkudes võitluses. Kuid oma tasu sai ka kuningas Claudius. Mis oli ju Hamleti viimaseks sooviks. Veel enne viimset tundi lausus ta oma ustavale sõbrale "Horatio,
· tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt
mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad
· lõpp ja algus ei ole selged
· puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud
Avatud vormi on eelistatud 20. sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris,
aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites.
KOMÖÖDIA (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-,
sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia
Aristoteles draamavormist
Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest
see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi.
Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel
on mingi suurus, sest on olemas tervikuid, millel pole mingit
„Cuchulaini surm“ (1939) Saksa eepiline teater Rajajaks Bertolt Brecht (1898 – 1956), eelkäijaks lavastaja Erwin Piscator. Brechti „võõritusteooria“ (Verfremdungseffekt) sisuks on teatriillusoooni lõhkumine erinevate tehniliste meetoditega, et sel teel takistada publikut näidendiga emotsionaalselt kaasa minemast. Ainult siis, arutleb ta, võivad vaatajad etendust ning algmaterjali hinnata objektiivselt ja mõistusega (vastandumine aristoteleslikule intriigi- ja katarsisedraama põhimõttele). Brechti näidendeid: „Ema Courage ja tema lapsed“ (1937 – 1939) „Galilei elu“ (1937 – 1938) „Hea inimene Sezuanist“ (1939 – 1942) Ameerika sotsiaalpsühholoogiline draama Algesindajaks Eugene O’Neill (1888 – 1953) „Keiser Jones“ (1920) „Elektra saatus on lein“ (triloogia, 1931) „Pikk päevatee kaob öösse“ (1956) Teisi esindajaid: Lillian Hellman (1905 – 1984), „Väikesed rebased“ (1939)
ja varustusega. Madal CO2 emissioonitase vähendab teie keskkonnamõju ja tänu üliväikesele kütusekulule seisate ka vähem jõude tagahoovis). Reklaamimisel on tähtis selgelt välja tuua, millist kasu kliendile lubatakse. Reklaami kirjutades tuleb arvestada nii pealkirja kui ka põhitekstiga. Nad täidavad erinevaid ülesandeid ja seetõttu tuleb neid eraldiseisvatena vaadelda ning sellest lähtuvalt stiil ja sõnavara valida. Pealkiri võib täita kaht eri rolli: tekitada intriigi ja tõmmata tähelapanu või anda olulist infot reklaamitava põhilise olemuse kohta. Nendest tuleb valida üks sõltuvalt sellest kas näiteks inimesel on rohkem või vähem aega. Tänava plakatid võiksid olla võimalikult informatiivsed, sest keegi ei jää ju pikemaks ajaks seda silmitsema.Põhitekst peab ideaaljuhul sisaldama neli osa. Sissejuhatava lõigu ülesandeks on lugemishuvi üle viia toote huviks. Siselõigud väidavad midagi toote kohta, püüavad tõestada toote häid omadusi
Tema kolm teist last oli Marie-Alexandrine Dumas(05.03.1831), Micaëlla-Clélie-Josepha-Élisabeth Cordier(1860) ja Henry Bauer. Kui Dumas'l oli ühel hetkel tekkinud liig palju võlglasi, liig palju armukesi ja liig palju vabariiklaslikke mõtteid, et konservatiivsemale osale publikust endiselt meele järgi olla, leidis ta väljapääsu reisimises, pannes kirja "Reisimuljed" ja "Memuaarid" (trükis 1852-1855). Tema oskus intriigi sõlmida ning teisalt jutustaja-anne ühinesid ja said kõige suurema kuulsuse osaliseks ajaloolistes romaanides. Kui Dumas1864 naasis Pariisi polnud tal enam edu näitekirjanikuna ning romaan (hoolimata Balzaci esimestest kirjutistest) oli ebapopulaarne ja seda peeti alamat liiki kunstivormiks. Dumas'd vaimustas järjejutt kui zanr, eelkõige selle väike ja terviklik ühik, peatükk
Märkimist väärib fanatismi ja usuvaenu puudumine eepose tegevustikus. Eepose väärtus ja ilu seisneb paljuski heroilisuse sidumises kõige lihtsa ja igapäevasega. Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust. Teoses puuduvad müütilised ja fantastilised motiivid, sangar on suuremeelne, kuid lihtne inimene, kes trotsib elu raskusi. Pärast intriigi ohvriks langemist vallutas kangelane Valencia, kogus kokku perekonna ning leppis ära oma isandaga. Hiljem vabanes sangar veel halbadest väimeestest ning otsib tütardele uued abikaasad. Saratseenide vastu võitlemine on kangelasele eeskätt leivateenimine. Niimoodi võiks mauri (või koguni vastiku väimehe?) laiba peal seisva Cidi taha uhkete rüütlite asemel kujutada tema naise koos lastega. Selline kujutlus ei seostu
tähenduses täiskasvanute poolt lastele suunatud lood. valm - lõhike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus. ballaad - dramaatiliste elementitega lüroeepiline luuletus, mida sageli on ette kantud lauludes. muinasjutt - eepola žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutsulik või õpetliku sisuga lugu. Iseloomulik: imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine. gradatsioon - intriigi arengu järk-järguline intentsiivistamine, pinevuse astmeline tõus. kunstmuinasjutt - muinasjutt, mis on loodud kidla autori poolt. mõistatus - Rahvaluule lühivorm. Koosneb küsimusest ja vastusest. Viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Algselt maagilise mõjuga. 2. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)? Hällilaulud ja äiutused Hüpitus- ja mängituslaulud Mängulaulud Ahellaulud (sh nn lõputa laulud) Töölaulud
Emile ei pea kunagi midagi pähe tuupima, sest see takistab õpetuse sisu mõistmist. Olulised on kristlikud väärtused headus, kaastunne, armastus teiste vastu. Rousseau toob Emile'i kõrvale ka ideaalse tüdruku Sophie. See teos põletati kirikuvõimude ja Pariisi parlamendi käsul. 5.Beumarchais'i looming. Oli prantsuse näitekirjanik.Kirjutas aforisme.Kaks suurepärast komöödiat- "Sevilla Habemeaja" ning "Pöörane päev ehk Figaro pulm".Mõlemas komöödias on Figaro intriigi juhtiv jõud,kes hoiab enda käes kõiki niite.Kasutas commedia dell'artet ja rahvalikku farsi elemente.Looming teravmeelne ja sõnakoomiline. 6.Defoe looming.Mis on robinsonaad? INGLISE KIRJANDUSEST võiks valgustuskirjanikena nimetada DANIEL DEFOE'd (1660 1731) Kuulsaks sai ta romaaniga "Robinson Crusoe" (1719), mis räägib inimtühjale saarele sattunud merehädalise seiklustest. Defoe ülistab ettevõtlikkust, mõistust ja elujõudu.
võõrandunud. Ta seisab väljaspool ühiskonda ja ajalugu, silmitsi elu põhiküsimustega, millele pole vastust (1, 348). Absurditeater hülgab otsustavalt draama traditsioonilised väljendusvahendid: ei jutusta lugusid, puudub konflikt, karakter laguneb, tegevus hääbub. Tegemist on seisunditeatriga, kus inimese sisemine reaalsus tema hüljatus, üksindus, hääbumine, surmakogemus jne kehastub lavalistes kujundites. Lugeja-vaataja ülesandeks pole mitte jälgida intriigi kulgu ega süveneda tegelaste psüühikasse, vaid panna üksikkujundeist kokku terviklik pilt ning tabada selle tähendus (1, 348). Terminit ,,absurd" kasutatakse mitmete noorte näitekirjanike puhul, kes töötasid Euroopas 1950. aastatel. Nad jagasid oma erilisi arvamusi inimkonna olukorra kohta universumis ning lõid uue draamastiili, et anda edasi oma viha, eesmärgipuudust ja meeleheidet. Need näitekirjanikud olid
Suudlemise ajal tulevad Ants ja Jaak. Silvia tuleb Seeliohwi kutsuma, lahkub koos Juhaniga Maret ja Seeliohw jätavad hüvasti Maret ja Juhan kallistavad Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduvälja koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitsus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist
kogenud eksperdid, kes raporteerisid mitmeid kordi et näevad imelikke visuaalseid effekte ja seejärel lennukid lihsalt kadusid . Berlitz väidab samuti et TBM Avenger tüüpi pommituslennukid olid ehitud vastupidavateks , ja peaksid kaua hõljuma, mistõttu neid oleks pidanud leidma järgmisel päeval kui meri oli vaikne ja taevas selge. Kuid neid lennukeid ei leitud ja lisaks kadus ka Mereväe päästelennuk , mis saadeti kadunud lennukeid otsima. Intriigi lisas fakt, et mereväe raport õnnetuse kohta märkis, et õnnetuse põhjus või põhjustaja on teadmata . Kuigi Berlitzi lugu ja faktid õnnetuse kohta on olulised ja täpsed , on siiski puudu mõned tähsad detailid . Väide et kogenud lennueskadron kadus päikeselisel pärastlõunal on ebatäpne . Tegelikkuses võis juhtuda, et kogenematud algajad lendurid olid sunnitud maanduma tundmatusse tormisesse merre öösel , pärast seda kui lennukitel lõppes kütus .
võrgutajaid; sellest autori kiivus Don Juani jultunud kiimlemise kontrasteerimiseks ta petliku paistega, sellest silmakirjaliseks vagatsejaks heitnud himude egoisti põrgu saatmine. Aga katoliiklised naistekohtunikud on Molière'i Don Juani tugevasti ja kestvalt atakeerinud jumalavallatute kelmuste näitelavale asetamise pärast. Molière'i suure elumehe karakterkomöödia Don Juan, 1664, on oma usulismoraalseis puudutustes julgelt libertinistlik; intriigi lahenduses jäljendab see Hispaania originaali karistavat mõttekujutlust; võib olla, väljendab rabav lahendus ka Molière'i enese pahandatud ägedust oma noore naise võrgutajate aadressil. Aga on tarvis Jumala imetegu suurtsugu vabamõtleja ja naistehukutaja põrgusaatmiseks! Suits,G.2008."Molièr ja meie". http://www.kirmus.ee/erni/kogu/suits01.html.14.01.2008 8.2. Minu nägemus
mida mängitakse teatrites edukalt tänapäevani. 1661-1673 ,,meeste kool", ,,naiste kool", ,,tartuffe", ,,don juan", ,,misantroop", ,,ihnus", ,,ebahaige" Moliere peegeldas oma näidendites omaaegse Prantsusmaa elu ja kombeid, ta tegi seda kriitiliselt, kasutades satiiri. Ta pilkab peenutsevat aristokraatlikku seltskond, oma teadmistega eputamist, kui selle taga ei ole tõelist tarkust, silmakirjalikku vagatsemist. Moliere´i näidentitest ei leia intriigi- ega tegevuskoomikat. Tema näidendite lõpud on sageli kuntslikud, süzee arendus ei onud tema tugevaim külg. Moliere kasutas koomika esiletoomiseks oskuslikult keelt- sõnakoomikat. Ta oskas meisterlikult matkida mitmesuguseid kõnestiile (peenutsevast salongivestlusest teenrite rahvalikku kõnepruugini). KORDAMIS KÜSIMUSED 1. millal ja kus oli barokk ja klassitsism valitsevad? Hispaanias ja Itaalias valitsev barokk. Prantsusmaal klassitsism.
allikana d'Artagnani ja tema kolme sõbra elu kohta olevaid dokumente. Tema raamatus on reaalsed faktid ja ka kirjanduslikud väljamõeldised. Näiteks kirjutatakse ,,Härra d'Artagnani memuaarides. ..", et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid erinevatest aadliperekondadest. ,,Härra d'Artagnani memuaaridest..." sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta. Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest (,,Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid") laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose.
Küps satiirik. Ida ja lääne võrdlus. Voltaire- Ilukirjanduse ja filosoofia põimumine. 18. saj algus ja keskpaik. ,,Oidipus"- tragöödia. Terav keel. Prantsusmaalt väljasaatmine. 2x vanglas. Viibis Inglismaal. ,,Filosoofilised kirjad". Preisi kuninga juures. ,,Mikromegas". "Purustage koletis". Jõuka notari poeg. Katkestas uura õpingud ja hakas kirjanikuks. Istus valitseja pihta suunatud satiiri pärast peaaegu aasta Bastille´ vanglas. 1726. aastal läks ta ühe intriigi tagajärjel kolmeks aastaks Inglismaale pagendusse. Seal ilmunud "Filosoofilised kirjad", mis vastandas kriitiliselt poliitilist olukorda Inglismaal ja Prantsusmaal, põletati 1734. aastal Pariisis avalikult ära, ja Voltaire pidi põgenema Lothringisse.(15a.). Võeti Prantsuse Akadeemiasse. Võitles mõistuse, valgustuse ja inimõiguste eest. Rousseau- Ilukirjanduse ja filosoofia põimumine. Emile, raha on paha, au on tähtis, ,,Robinson Crusoe" suur austaja. 18. saj keskpaik
elevandist, geomeetriline vorm) Kolm peamist eesmärki, mida reklaamipraktikud peavad tähelepanumehhanismidega arvestama: 1. Läbi tuleb mõelda tähelepanu tõmbamine(peibutised, pilgupüüdjad,logod) 2. Läbi tuleb mõelda tähelepanu hoidmine (et reklaam püsiks ka hiljem meeles) nt kuidas? huvitav tekst, uudne teave, kasulikud kirjeldused,püandid,intriigi loomine 3. Kui reklaam meelde ei jää, siis tuleb mõelda mingile võimalusele kuidas ta siiski mingis osas meelde jääks (alalävine taju) Tähelepanu köitmise astmed 1. Teate mõistmine 2. Üksikasjalikum tunnetuslik töötlus Teade peab olema : mõistetav, mõistlikuteabemahuga, inimene peab võimeline olema mdiagi uut teada saama või vähemalt peab teate mõjul inimese seisund muutuma soodsamaks
kõikvõimalikes zanrites. Oma erakordse viljakuse ja mitmekülgsusega viis just tema hispaania draama varakult küpsuseni. Ta ei olnud mitte ainult geniaalne draamaturg, 1609. aastal avaldatud värsstraktaadis ,,Komöödiate tegemise uus kunst" kinnitas ta ka esteetilised põhimõtted, mida Hispaania ,,kuldsel ajastu" draama valdavalt järgis. Alates Lope de Vagast sai Hispanias valitsevaks 3-vaatuseline näidend. Näidendeist olid populaarsed nii intriigi- kui ka karakterkomöödiad, iseäranis aga nii nimetatud mõõga ja mantli komöödiad, mis põhinesid samuti särtsakal intriigil ja said oma nimetuse sellest, et tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta keepi kandvad aadlikud. Klassitsistlik komöödia (Moliere) Nagu tragöödias, valitsesid ka komöödias kindlad normid, mida näitekirjanik pidi järgima. Ideaalsel kujul oli klassitsistlik komöödia 5-vaatuseline värssteos, mis tingimata pidi
peale nendele pisikestele, keda tahame armastada." Baudelaire on ennekõike tuntud ,,Kurja lillede" autorina, minagi lugesin keskkoolis seda luulekogu, kuid hinge läks mulle hoopis teine tema teos: "Väikesed poeemid proosas", mida ma vaataksingi lähemalt. ,,Väikesed poeemid proosas" ei ole ühtne teos, nagu Baudelaire seda alguses plaanis: ,, Me võime katkestada, kus aga tahame,..., sest ma ei seo tõrkuvat tahet ülipeene intriigi imepeene niidi otsa" ,ta oli pettunud tulemuses, nagu ta kirjutab oma sõbrale Arsene Houssayele (1). Selles kogumikus on julmad ja absurdsed situatsioonid, naljakad ja kurvad- ja neid kõiki seob linnateema. Selleks, et sellest poeemist aru saada on oluline teada nii Baudelaire hingeseisundist kui ka mõtteviisist: selle kogumiku tagamaast. Baudelaire näitas ennast inimestele maski tagant- teda tunti kui dändit. Teda vaevasid juba noorusest peale melanhoolia ja närvilisus
argirutiinist või teistest sündmustest ning toob endaga kaasa mingeid muutusi. 19. sajandi lõpust alates nihkub tähelepanu väliselt tegevuselt sisemisele tegevusele (emotsioonide mõtete arengule ja muutumisele). 10.Milline on suletud, milline avatud vormiga draama? Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp, mille ideaalmudeliks on klassitsistlik tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või
maksimaalselt 5-7kombas. 3peamist eesmärki, mida reklaamipraktikud peavad seoses tähelepanumehanismidega arvestama: Läbi tuleb mõelda tähelepanu tõmbamine (peibutised, logod, pilgupüüdjad, olemasoleva vajaduse aktualiseerimine vihjete ja sümbolitega; tähtis osa piltidel ja juhtkirjadel). Tähelepanu hoidmine ehk püsimine reklaamteatel pärast seda, kui tähelepanu on võidetud (huvitav tekst, uudne teave, kasulikud kirjeldused, intriigi loomine kuni puändika lahenduseni välja jms). Tähelepanu keskmest välja jääv reklaamteade siiski mingis osas meelde jääks, et hiljem oma mõju avaldada. Tähelepanuväline teabetöötlus toetub nn eeltähelepanule (spontaansele tajuelementide organiseerimisele tervikuteks), automatismidele ja alalävisele tajule. Loend reklaamteate visuaalse tähelepanu keskmeks olevatest elementidest: 1) Tootepakend – tähtis pakendis turustatavate kaupade puhul.
Sündmus ehk tegevus, mis enamasti eristub argirutiinist või teistest sündmustest ning toob endaga kaasa mingeid muutusi. 19. sajandi lõpust alates nihkub tähelepanu väliselt tegevuselt sisemisele tegevusele (emotsioonide mõtete arengule ja muutumisele). 10.Milline on suletud, milline avatud vormiga draama? Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp, mille ideaalmudeliks on klassitsistlik tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või
Lisaks on Machiavelli Timoteose tegelaskujuga ennustanud katoliikluse arengut, mil fraater Timoteo oleks võinud saada Trento kirikukogu liikmeks ja jesuiitlike meetodite väljatöötajaks (Schutting, 2006: 36-37). Machiavelli on oma diplomaadikogemust kajastanud Ligurio näol. Muidusööja ehk parasiidi kuju, kes saab kõhutäie rikaste tuttavate laualt ning on valmis ükskõik milleks ja millisteks teeneteks. Ligurio on intriigi põhivedajaks, kelle ülesandeks on tähele panna ja arvesse võtta asjaosaliste huvid ja nõrkused ning seejärel igaühele olukorda just talle kasulikust küljest esitlema. Ligurio mängib osavalt kõigi pahedel ja puudustel, kuid lõpptulemusel jääb tema panus varju. Machiavelli kirjutas ses suhtes justkui iseendast, kuna diplomaadina korraldas ja lahendas tema asju, tegi niinimetatud musta töö ära, kuid lõpuks olid riigipead need, kes surusid käsi.
Lisaks on Machiavelli Timoteose tegelaskujuga ennustanud katoliikluse arengut, mil fraater Timoteo oleks võinud saada Trento kirikukogu liikmeks ja jesuiitlike meetodite väljatöötajaks (Schutting, 2006: 36-37). Machiavelli on oma diplomaadikogemust kajastanud Ligurio näol. Muidusööja ehk parasiidi kuju, kes saab kõhutäie rikaste tuttavate laualt ning on valmis ükskõik milleks ja millisteks teeneteks. Ligurio on intriigi põhivedajaks, kelle ülesandeks on tähele panna ja arvesse võtta asjaosaliste huvid ja nõrkused ning seejärel igaühele olukorda just talle kasulikust küljest esitlema. Ligurio mängib osavalt kõigi pahedel ja puudustel, kuid lõpptulemusel jääb tema panus varju. Machiavelli kirjutas ses suhtes justkui iseendast, kuna diplomaadina korraldas ja lahendas tema asju, tegi niinimetatud musta töö ära, kuid lõpuks olid riigipead need, kes surusid käsi. ,,Mandragora" on pilt ühiskonnast
Naeruvääristab eesti seltskonna Euroopa-ihalust. Näidend kõneleb klaverikunstnikust, kes naaseb välismaalt Eestisse. Tema ees käib kumu suurest menust Euroopas, kohalik seltskond võtab teda vaimustusega vastu nagu mingit rahvuslikku geeniust. Kui tuleb ilmsiks tõde, et välismaine kuulsusesära on pettepilt ja võltsing, variseb kunstnik vaimselt kokku. ,,Pisuhänd" tegeleb suuresti samade küsimustega, ent on loodud komöödiazanris. Raha- ja vaimuilma suhteid avatakse käänakurohke intriigi ja teravmeelse dialoogi najal. Intriigi käivitab rikka ärimehe Vestmanni andetu väimees Ludvig Sander, kel on vaja oma seltskondlikku positsiooni kirjanikukuulsuse abil toetada. Ta ostab koolivend Tiit Piibelehelt romaani käsikirja ning võidabki sellega kirjandusauhinna. Piibeleht aga kasutab omakorda Sanderit ära, et kosida endale Vestmanni noorem tütar. ,,Pisuhännda" keskne tegelaspaar ongi Vestmann ja Piibeleht. Nad peidavad endas üllatusi ja paradokse. Omal jõul
Samal aastal Pinna mobiliseeriti, saadeti Tallinna Merekindlusesse kantselei- kirjutajaks, nii et ta sai edasi teatriga tegeleda. Saksa okupatsiooni päevil sunniti Paul Pinna teist korda "Estoniast" lahkuma, kuna oli 1917 valitud teatri komis- sariks. Vabadussõja ajal korraldas Pinna Draamateatri ringsõite väeosades. Siit- peale jäi ta neljaks aastaks seotuks Draamateatriga, olles ühteaegu selle direktor, näitejuht ja näitleja. 1923. aastal pani ta avalikust kriitikast ja salajatest intriigi- dest ameti maha. ,,Estoniasse" ta tagasi ei pöördunud, sest distsipliininõuded olid liiga karmiks läinud. Samal aastal rajas ta Eesti ainsa erateatri Rahvateatri. Selle kollektiiv koosnes asjaarmastajatest. Etendati lustmänge, et rahvast lõbu- stada. Hoolimata arvamustest, et selle tööga tegi Pinna oma nimele häbi, lõbus- tas see teda. Ta nautis boheemlaslikku tööelu. Samas säilis tema suur töövõi-
Iseloomulik on imepärase, üleloomuliku esinemine, tegelaste ja sündmustiku skemaatilisus, tegevuse kordused, detailide vähesus, ajaline-ruumiline ebamäärasus, maagilised esemed, imepärased v imevõimetega tegelased. Rahvamuinasjutud (anonüümsus, suuline levik), kunstmuinasjutud (autorilooming, mis järgib muinasjutu tüüpilist temaatikat, ülesehitust). gradatsioon- astendus; kunstiline kujund, intriigi arengu järk-järguline intensiivistumine, pinevuse astmeline tõus, meeleolu järk-järguline süvendamine, nt muinasjutus järjest keerulisemate ülesannete lahendamine. kunstmuinasjutt- autorimuinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt, võib olla nii rahvamuinasjutu teisendus, edasiarendus kui ka pahupidine tõlgendus; aga teisalt tugineda ka autori vabale fantaasiale n-ö muinasjutt-romaan, mis on fantastilise sisuga, keerulise süžeega,
publik Reaktiivses propagandas propagandasõjas- toimib nelikmudel. Autoriteet propagandist- vastane-publik 4-mudelis vastane kui konteksti osaline!! Etenduse kommunikatsioonitüüp. Propagandist kui kanal Kontekst(sh keskkond ning müra) Sõnum ja kood ühendavad kaht kommunikatsiooniakti osalist: adressanti ja adresaati. Sõnumi saatja autoriteet Sõnumi saaja publik KOMPETENTSUS on autoriteetsus, mille annab tunnustatud asjatundlikkus. KONFLIKT on intriigi abil vastasleeris esilekutsutud lahkarvamustel püsiv lahendusteta pingeseisund, mida saab lahendada vaid väljaspoolt tulija (rahuvahendaja) INFORMATSIOON Informatsioon on propagandasõnumi konkreetne sisu. Eristada võib kaht liiki informatsiooni: 1.Ratsionaalne (mõistuspärane) informatsioon, 2.Emotsionaalne informatsioon (fastsinatsioon) Fastsinatsioon ei ole informatsiooniteooriaga hõlmatav, mistõttu oleks õigem
karakter. Tema puhul omane draakon kui sümbol sümboliseeris ürgse tumeda jõu esindajat ning Euripidesel võidab draakon. Toob vaatajani stiihia inimese sees kire. Tema tegelaste seas ka palju naiskangelasi/-tegelasi. Kreeka tragöödia tegeles alati globaalsete seaduspärasustega. Euripides hülgas selle seaduspära inimesi ja jumalaid juhtis tema puhul pime kirg/juhus. Seal, kus astub mängu juhus, algab komöödia. Euripidese puhul alustatakse intriigi, kuna jumalad on isekad. 4.sajand kui komöödiasajand sai Euripideselt päranduseks karakterid, juhused ja intriigid. Intriig kui kellegi tahtmise (mitte seaduspärasuse) poolt juhitav sündmus. Puudub absoluutne norm (tegelased võivad sündmusi enda kasuks pöörata). Hippolytos: Hippolytos (428 eKr) on Ateena kuninga Theseuse poeg, kelle isa abikaasa on Phaedra. Hippolytost ei huvita mitte naised, vaid jaht (kummardas Artemist). Aphoridet see asjaolu
Romaan ,,Tiiger, tiiger" on uuenduslik ja analüüsib kirglikult ning intensiivselt kodumaa ja paguluse, meie ja nende suhet, viidates lihtsates otsustustes varjuvatele ohtudele või petlikule näivusele. Teose keskseks teemaks on paguluse ja okupeeritud Eesti valuline suhe, samuti oleviku ja mineviku seosed ning globaalne sõltuvus üksteisest, mistõttu üksikisiku heaolu on alati habras ja petlik. Teose tegevus hargneb kahele, võimalikkuse ja tegelikkuse tasandile. ,,Tiiger, tiiger" intriigi kannab kahe väliseestlase sõit okupeeritud kodumaale. Pagulaste vanema põlvkonna jaoks on selline sõit vastuvõetamatu, sest see tähendab allaandmist. Noorema põlvkonna jaoks on see oma juurte päritolu selgitamine ning pakub närvikõdi, kuna omaette julgustükk on selline reis ette võtta. Romaanis kasutatud sümbolite hulgas on tähtsaimal kohal tiiger, kes kord ähvardava lõukoerana, kord tänavakassina meenutab hädaohtu, sõda. Teine oluline
annaabi.ee 
