10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A.timofjeva
Õppematerjali autor
Väike prints Antoine de Saint-Exupery Raamatu "Väike prints" autor Antoine de Saint-Exupery oli prantsuse lendur, kes sai maalimakuulsaks aga kirjanikuna. Saint-Exupery sündis 29. juunil 1900 Prantsusmaal, Lyonis viielapselise pere kolmanda lapsena. 1921. aastal alustas ta oma sõjaväeteenistust, kus ta lenduriks õppis. Kuigi ta proovis mõned aastad Pariisis ka kontoritöös kätt, naases ta 1926. aastal siiski lennundusse. Olles esialgu postilennuki piloot ja hiljem Teises maailmasõjas teenides, sai temast üks selle ala pioneere. Oma esimese raamatu - "Lõunapost" - avaldas ta 1929. aastal. Sellele järgnenud olulisemad teosed
Raamatu "Väike prints" autor Antoine de Saint-Exupery oli prantsuse lendur, kes sai maalimakuulsaks aga kirjanikuna. Saint-Exupery sündis 29. juunil 1900 Prantsusmaal, Lyonis viielapselise pere kolmanda lapsena. 1921. aastal alustas ta oma sõjaväeteenistust, kus ta lenduriks õppis. Kuigi ta proovis mõned aastad Pariisis ka kontoritöös kätt, naases ta 1926. aastal siiski lennundusse. Olles esialgu postilennuki piloot ja hiljem Teises maailmasõjas teenides, sai temast üks selle ala pioneere. Oma esimese raamatu - "Lõunapost" - avaldas ta 1929. aastal. Sellele järgnenud olulisemad
2.osa Autoriga juhtus Sahhaara kõrbes lennuõnnetus. Tema lennuk kukkus alla ja mootor oli rikkis. Tal oli ainult pudel vett, millega ta oleks suutnud elada ainult nädal. Ta hakkas lennukit parandama, ning ühel päeval ta märkas enda kõrval ühte Väikest printsi. Ta palus endale lamba joonistada, autor joonistas. Lammas tuli jube välja ning ta joonistas lamba, kes on kastis. Seega polnud teda näha, aga ikkagi oli seal lammas. 3.osa Väike prints rääkis, et ta on pärilt teiselt asteroidilt. Autorit huvitas see, milline ta planeet välja näeb ja kus see asub. 4.osa Väikse printsi planeet oli väiksem kui maja. Autoril oli tõsine põhjus arvata ,et prints tuli asteroidilt B612. Autor rääkis, et ta ei saaks seda lugu sõpradele rääkida, kuna nad ei usuks teda. Nad arvaksid, et nad on lapsestunud. Ta arvas, et ta on vanaks jäänud, kuna ta ei oskanud näha lammast seal väikses kastis. 5.osa
hääle läbi edastab Exupéry oma mõtteid. N: „Sandarmile on omane laeva ehitades püüda merd likvideerida.“ – olla kõikvõimas; risti vastupidi tegemine; eesmärgi poole vahendeid valimata püüdlemine(Napoleon tahtis vallutada kogu Euroopat); tegude läbimõtlematus. „Väike prints“ –1943.a ilmunud allegooriline muinasjutt. Kajastab nii laste kui ka täiskasvanute jaoks üldinimlikke kõlbelisis arusaami. Sahara kõrbes kohtuvad lendur ja väike prints. Printsi maailma on ühteaegu lapsemeelne, kuid eetiliselt avar ja hingelisele puhastumisele kutsuv. Lendur saab sellest maailmast osa, sest temas on säilinud veel siirust ja muinasjutulise maailma mõistmise oskust. Mitte sugugi kõik täiskasvanud ei suuda seda võimet lapsepõlvest kaasa tuua ja hoida. Lendur on vastandlik. a) täiskasvanulik – talle on oluline lennuki parandamine, ei pööra Printsile selle ajal tähelepanu. Rääkis numbritest
Uinuv 7 H said hiilgavad sööginõud ja rubiinide ning teenantidega Kui 11 olid soovi öelnud, saabus 13. Kauni- kaunistatud kuldtoosi, milles olid puhtast kullast nuga- Kedervarred kokku koguda ja põletada. tar kahvel-lusikas Kogu õukond jäi koos O magama. 7. H peitis end eesriide varju, et viimasena oma soov Kibuvitsahekk lausuda Riiki sattus prints. Kedervarre omanikud langevad surmanuhtluse alla H võlus kogu õukonna magama, v.a kuninga-kuninganna Vana mees rääkis magavast O-st. Lossi ümber kasvas palju suuri ja väikeseid puid, Andis neiule suud. põldmarja- ja kibuvitsapõõsaid Elasid õnnelikult oma elupäevade Prints teisest suguvõsast sattus sinna jahile lõpuni.
...............................20 Aino Pervik..........................................................................................................................................22 Ira Lember............................................................................................................................................23 Otfried Preussler...................................................................................................................................23 Antoine de Saint-Exupery.....................................................................................................................25 Hans Christian Anderseni muinasjutud.................................................................................................26 Vene muinasjutud.................................................................................................................................27 Ott Arder........................................................................................
Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel Ganja ema, isa, õe, venna ja teise üürilise Ferdõstsenkoga. Kõik väga erinevad inimesed, kellega ka hiljem tuli palju tegemist teha. Õhtul läks vürst kutsumata Nastasja Filippovna korterisse (nad olid muide päeval juba Ganja juures tutvunud). Seal oli väike kinnise ringiga kohtumine, kust kogu lugu hargnema hakkas, nimelt pidi sellel õhtul Nastasja otsustama, kas ta abiellub Ganjaga või mitte. Pärast segaseid ja pööraseid sündmusi otsustas Nastasja, et ta ei abiellu Ganjaga ega ka vürstiga, kes tegi talle sealsamas ootamatu abieluettepaneku (vürst nimelt armus temasse esimesest silmapilgust, nagu paljud mehed), vaid hoopis põgeneb Rogoziniga, et temaga hiljem ehk abielluda
reiekaitseteta, don Quijotet villases vammuses, mille sinine värv oli omandanud veinipära ja taevasinise vahepealse tabamatu värvingu. Piklik ja tõmmu nägu, esiletungivad põsesarnad -- salakavaluse tunnus; väga arenenud lõualihased -- märk, millest eksimatult tuntakse gaskoonlast, isegi ilma baretita, meie noormees aga kandis mingi sulega kaunistatud baretti; avameelne ja intelligentne pilk; kongus, kuid peenejooneline nina; kasv liiga suur nooruki, aga liiga väike täismehe kohta. Kogenematu silm oleks pidanud teda reisil olevaks talupoisiks, kui poleks olnud nahkse rihma küljes rippuvat pikka mõõka, mis astumisel peksis vastu omaniku sääremarju, sadulas istudes aga vastu ratsu harevil karvu. Sest meie noormehel oli ratsu, pealegi nii silmapaistev ratsu, et see kohe üldist tähelepanu äratas. See oli kaheteistkümne- või neljateistkümne-aastane võikjas bearni setukas, ilma ainsagi sabajõhvita, kuid mitte ilma muhkudeta säärtel
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid