Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Naise roll tantsus (1)

1 Hindamata
Punktid

Naise roll tantsus
Enamikes tantsudes on naise peamine roll järgida meest ja alluda tema juhtimisele ning kui mees peaks tegema vea, kannatab selle all kogu tandem. Kuid mingil juhul ei tohiks alahinnata naise tähtsust tantsus
ja eriti just seltskonnatantsus kuna üksi kodus muusika järgi hüpelda oskab igaüks. Kui standardtantsudes on mehe tantsuoskusel ning juhtimisvõimel rohkem kaalu siis ladina-ameerika tantsudes võivad naiste
tantsusammud olla palju keerulisemad kui meestel ning tantsides ei ole paar nii ligistikku mis tähendab ,et mehel pole nii suurt kontrolli. Kuid selle mõistmiseks tuleks kõigepealt selgeks teha mis ikkagi on
seltskonnatants.
Seltskonnatantsude all mõistetakse põhilisi tantsukursustel õpetatavaid tantse.
Laiemas mõttes on seltskonnatants mistahes liikumine muusika saatel, seega võiks väita , et seltskonnatantsud on eksisteerinud samakaua kui inimkond . Tõsi mingil ajaloo etapil hakati samme üles kirjutama, neile
anti nimetused.
1900.aastate alguses hakkas Inglismaal välja kujunema tants, mis põhines loomulikul liikumisel ja seda edasi arendades on jõutud tantsuni, missugusel kujul ka meie seda tänapäeval tunneme . Inglismaal välja
kujunenud seltskonnatantsu liigitatakse standardtantsudeks ja ladina-ameerika tantsudeks,
millele lisaks harrastatakse Eestis ka folkloorsetest tantsudest välja kasvanud seltskonnatantse.
Standardtantse on viis: aeglane valss e. inglise valss, tango , viini valss, fokstrott , kvikstep. Igal tantsul on oma iseloom, mis tuleneb tema ajaloost, muusikast, koreograafiast.
1. Aeglane valss on lüüriline, 3/4 taktimõõdus, juured on seotud viini valsiga, kuid mõjutused bostonilt ja Inglismaa poolt standardiseeritult saadud selle tantsu tänapäevane võistlustele orienteeritud versioon.
2. Tango on kirglik, dramaatiline, emotsionaalne tants, mille originaalversioon Argentiinast kombineerudes Itaalia immigrantide, Hispaania flamenco ja Aafrika rahvusrütmide mõjutustega.
3. Viini valss on pidulik, loodud Bavaarias ja on endisaegade Austria aristokraatia õukonnatants, 3/4 taktimõõdus. Tantsu nimetus pärineb saksakeelsest "Viener Valtzen".
4. Fokstrott on rahulik tants nagu aeglane valsski oma Aafrika-Ameerika klubide ja džässi juurtega. Nimetus tuleb vodevillide esitaja Harry Fox`i, kes populariseeris tantsu enne I Maailmasõda, nimest.
5. Kvikstep on lõbus, elav, alguse saanud fokstrotist kui tema kiirem vorm põimunud teiste moehulluse tantsudega (tšarleston, polka , castle walk ).
Ladina-Ameerika tantse on samuti viis: samba, tša-tša-tša, rumba , paso doble ja dzaiv.
1. Samba on ülemeelik, lõbus, algselt Brasiilia karnevalitants, mille iseloomu toob tantsupaar välja puusaliigutuste ja keharingidega üle põranda liikudes
2. Cha-cha-cha on temperamentne , rütmikas, pärineb Kuubast ja tema juuri tuleb otsida mambost.
3. Rumba on romantiline, aeglaseim Ladina-Ameerika tants. Tants, milles kasutatakse palju puusatööd (hip action ), väljendab armastust ja tundeid kahe tantsija vahel.
4. Pasodoble on võitluslik, pidulik, pärineb Hispaaniast. Tants on interpretatsioon härjavõitlusest, kus mees mängib "torero" e. härjavõitleja ja naine tema "cappa" ehk keebi rolli. Tantsu juured põlvnevad flamencost
5. Dzaiv on lõbus, kiireim Ladina-Ameerika tants, mis küll tõeliselt ei olegi Ladina-Ameerika tants, vaid mõneti leiutatud tants mõjutustega Aafrika/Ameerika swingist. Tants pakub väga elavat liikumist kombineerudes
swingtantsuga, mille intonatsioon on 2. ja 4. muusikalisel löögil.
Mõiste „SELTSKONNATANTS” hõlmab tantsusammude, muusika ja stiilide kogumit, mis on kasutusel tänapäevastel tantsuõhtutel erinevates tantsusaalides.
Seltskonnatantsija omab mõningast kogemust erinevate muusikarütmide saatel liikumisest ja osaleb ühises „tantsus” „partnerina”.
AJALOOST
Moodsa (Modern) tantsu ajaloo alguseks loetakse Valsi ilmumist tantsusaalidesse aastal 1812.
Viini Valsi kiireteks keerutusteks ei sobimud enam vanaaegne avar tantsuhoid. Samas tundus paljudele aadlikele „jälestav”, et nende armsam või abikaasa on „võõraga” niivõrd vahetus kehalises kontaktis .
Valsi „amoraalsusest räägiti seni kuni üldsusele sai teatavaks, et Valss on lemmiktants nii Maryle- Šoti kuningannale kui Elizabethile- Inglismaa kuningannale.
Kuigi esimesed tõsisemad tantsutehnikad anti trükis välja 20 sajandi esimesel veerandil, algas selle ala proffide erinevate koolkondade konkurentsis ja koostöös muusika, liikumiste ja stiilide defineerimine juba varem.
Tänaseks on lisandunud seltskonnatantsude nimistusse uusi tantse ja ilmselt lisandub tulevikuski.
Olenemata sellest et mehe roll tantsus on õiget tempot hoida ning vältida kokkupõrkeid erinevate objektide ja teiste tantsijatega ei saa minu arvates väita , et üks osapool oleks teisest tähtsam sest tantsitakse ikkagi
paaridena ja üksi ei oleks see võimalik hoolimata sellest kes juhib või kes järgneb. Kuigi ma ise pole naise rollis tantsinud olen ma kindel , et paarilise usaldamine ja tema juhtimisele allumine nõuab sama suurt
oskust.
Kasutatud kirjandus:
http://www.dcstiil.ee
http://en.wikipedia.org
http://www.tantsukool.ee
Naise roll tantsus #1 Naise roll tantsus #2 Naise roll tantsus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cheli0s Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mehe roll tantsus
8
doc

Mehe roll tantsus

Mehe roll tantsus Et mõista mehe rolli tantsus, peab enne aru saama, mis asi see tants üldsegi on. Nagu on öelnud vana Tartu koolmeister Carl Heinrich Niggoli(1873): "Rõõmus muusikatükk teeb meele ja südame rõõmsaks. Enamiste ei jää see rõõm aga mitte südamesse varju, vaid näitab ennast kõige esiteks näo peal ja silmades, siis hääles, kõnes ja viimati tegudes. Sagedasti tükib tema, kui muusikatükk õige kerge ja lustiline on, liikmete sisse, kõige enamiste jalgu ja need hakkavad siis muusika

Kehaline kasvatus
Standard tantsud
10
doc

Standard tantsud

STANDARDTANTSUD Referaat 2009 Sissejuhatus Inimese loomulik liikumine on standardtantsude aluseks. Kõik mis näeb standardtantsus ilus välja on loomulik. See on justkui inimese keha andumine muusikale, mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis). 2 Aeglane valss Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18. Sajandi

Tantsuõpetus
Tants ja kõik mis seda puudutab
21
doc

Tants ja kõik mis seda puudutab

mõju ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 ­ 1926, mil ta levis Inglismaalt Eutoopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene rõhuline. Tempo 30 ­ 33 takti minutis. Sobivaim tempo on 31 takti minutis. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhtutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele (Closed Change from Natural to Reverse) 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele (Closed Change from Reverse to Natural) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Pööre vasakule (Reverse Turn) 5. Värtenpööre paremale (Natural Spin Turn) 6

Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast
5
docx

Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast

alatoon - anda edasi tundeid - jääb ikka samaks. Rumba tempo võistlustel on 27 takti minutis, kuid seegi tempo on aja jooksul langenud võimaldades edasi anda veelgi rohkem tundeid. Rumbat tantsitakse järjestuses kolmandana. PASO DOBLE: Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Kui igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis paso doble puhul on see story vägagi kindla alguse ja lõpuga. Esimesena peaks ehk mainima, et mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. Esimese highlight´i ajal peaks paso doble story järgi toimuma esimene härja kokkupuude

Ajalugu
Erinevad tantsustiilid
15
odt

Erinevad tantsustiilid

olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Standard- ja ladina tantse tantsides teadma, et neid tantse tantsitakse reeglina saalis, kus tantsijatel

Uurimistöö alused
Ladinaameerika tantsud
10
doc

Ladinaameerika tantsud

Moodi läksid paaristantsud, kus mees oli juhtiv pool. Partneritevaheline kehaline kontakt muutus hädavajalikuks. Seltskondlik fokstrott veetles masse, aga palju elegantsem, peenem ja raskem aeglane fokstrott muutu eelistatuks kogenud tantsijate seas. Rivitantse ühel või teisel kujul on alati nauditud, pärast I MS olid ülipopulaarsed palais glide ning lambeth walk ja hokey cokey. Pärast II MS ja eriti 1950ndatel toimus jöärgmine tantsurevolutsioon. Tuli rock n roll, mis on populaarne tnaseni. 1960. aastaltutvustas Chubby Checker tantsusaalile soolotantsu tvisti näol. 21. sajandil on esiplaanile tõusnud Ladina-Ameerika tantsud. Peale rumba, samba, salsa ja tango võib tantsuvõistlustel ja tantsupõrandal näha selliseid tantse nagu lambada, merengue ja mambo. Hiljutised trendid hõlmavad ka tänavatantsu, paljud tantsukoolidk aasavad õppekavasse traditsioonilise kõhutantsu. Tänapäeval on tantse tohutult palju

Sport/kehaline kasvatus
Referaat erinevatest tantsustiilidest
11
doc

Referaat erinevatest tantsustiilidest

Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Ladina-Ameerika tantsud Samba

Kehaline kasvatus
Standardtantsud
17
odt

Standardtantsud

ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 ­ 1926, mil ta levis Inglismaalt Eutoopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene rõhuline. Tempo 30 ­ 33 takti minutis. Sobivaim tempo on 31 takti minutis. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhtutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele (Closed Change from Natural to Reverse) 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele (Closed Change from Reverse to Natural) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Pööre vasakule (Reverse Turn) 5. Värtenpööre paremale (Natural Spin Turn) 6

Tantsimine




Kommentaarid (1)

DaDuke8 profiilipilt
DaDuke8: vähe on naise rollist tantsus juttu, kaldub ära konkreetselt tantsude tutvustusele. Saab üldise ülevaate ära.
22:05 28-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun