Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Intervjuud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intervjuu, struktureeritud, vastuste, intervjueeritav, teadustöö, küsimusi, teemasid, intervjuule, vaikus, intervjueerimine, eripärad, kontaktis, viibimine, subjekt, uuringus, valdkond, saadavad, sisaldada, analüüsimine, lihtsasti, fokusseeritud, standardne, süvaintervjuu, kliendikeskne, vestlust, veelkord, osalejate, toimimine, mõjutamineEriti sobivad uurimusliku töö korral, mille teema on keeruline ja uurijat huvitab, kuidas protsess toimub või kuidas vastaja probleemi sõnastab. Võib saada lõputult erinevaid vastuseid, mida on raske kategooriatesse jaotada ja analüüsida. Neile vastamine võtab vastajalt ka palju aega ja mõnikord ei vaevutagi vastama. Seetõttu soovitatakse neid ankeetides kasutada nii vähe kui võimalik. Etteantud vastustega ehk struktureeritud (kinnised) küsimusedneile vastates saavad vastajad valida teatud etteantud alternatiivide hulgast. Need variandid võivad piirduda vaid "jah ja "ei"ga. Neid on lihtsam eelnevalt kodeerida (numbritega tähistada), mis omakorda hõlbustab andmete analüüsimist. Puudus oht, et ükski etteantud vastuste variandid ei lange kokku vastaja seisukohaga. Lisades "Muu" vastus, saab seda probleemi küll leevendada, kuid tavaliselt vastajad piirduvad etteantud vastuste kasutamisega. 2
põhistatud teooria, juhtumiuurimus. · Etnograafiline uurimus - kvalitatiivne uurimus, kus uurija uurib pikema aja vältel teatud kultuurilist rühma nende loomulikus keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele
Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning omama intervjueerimise kogemust
fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu tugevusi ja nõrkusi. Kõige rohkem keskendusime referaadis fookusgrupi esitlemisele ning moderaatori rollile, kuna moderaator on fookusgrupi küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4] Karjäärinõustamises on fookusgrupp kvalitatiivne meetod, teatavat sorti intervjuu, mille eesmärk on "luua või välja tuua" kindlat liiki informatsiooni. See on uuriv tehnika, mis toob
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid .......................................
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
.......................................................... 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5 1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5 1.4 Intervjuu....................................................................................................................... 6 1.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................... 6 2 Materjal ja metoodika ......................................................................................................... 7 2.1 Sekundaarantmete analüüs ........................................................
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
Sügis/2011 · Praktilise väljundina saavad üliõpilased parema ettekujutuse ja baasi erinevate kodutööde ja bakalaureuse töö ülesse ehitamiseks ja läbiviimiseks, ning kogemuse teadustöö tegemiseks. Mait Rungi [email protected] Kursuse korraldus Kodutöö · Kodutöö 50% Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste
1. Millised on telefoniintervjuu eelised? + Odavam; kõrge vastuseprotsent; ajalisi piiranguid ei ole, säilivad vahetu intervjuu eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2
Kuidas saada vastust? *Tuleb küsida 1-2 eksperdi käest või väga paljude käest. *Analüüsid – SWOT, PEST, 4 (6) Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik
müügimahule. Levinumaks eksperimendi variandiks on prooviturundus, kus uue toote turundus viiakse läbi teatud geograafilises piirkonnas KÜSITLUSTEHNIKAD Peale küsitlusformaadi valikut tehakse otsus küsitlustehnika kohta. Küsitlustehnikaid on 4: - telefoniküsitlus, - postiküsitlus, - personaalküsitlus, - internetiküsitlus. 4.1.1.1 TELEFONIKÜSITLUS on üks populaarsemaid küsitlusmeetodeid. Intervjuu läbiviimiseks võtab küsitleja respodendiga ühendust telefoni teel ning kui vastajale sobib, viiakse intervjuu kohe läbi. Kui ei, helistab intervjueerija hiljem tagasi. Seni saab ta jätkata teiste respodentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: kiirus, nii küsitluse läbiviimisel kui kui töötlemisel, kontrollivõimalus, suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega,
Andmekogumine Uurimistöö etapid III: andmete analüüs Andmete kodeerimine. Andmete redutseerimine ehk (koondamine) Andmete analüüs Tulemuste tõlgendamine Tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt Püsistatud uurimisküsimustega/eesmärkide hüpoteesidega BA-töö kokkukirjutamine Meetod vs. metodoloogia • Meetod – harilikult peetakse silmas konkreetset andmekogumismeetodit – Nt. küsitlus, kvalitatiivne intervjuu, vaatlus, tekstianalüüs, jne. • Metodoloogia – viis, kuidas me hangime ümbritseva sotsiaalse maailma kohta teadmist. Teisisõnu - üldine uurimisviis. Meetod on seejuures vaid üks vahend Mõistete ülekordamine • Kontsept - laiem idee mingist nähtusest • Mudel – näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt) • Muutuja – mõõdetav ja varieeruv • Sõltumatu muutuja – põhjustab muutuse; sõltuv muutuja – see mis on mõjustatud.
...........................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon............................... 13 1.8Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika.................15 1.8
Piisava konkreetsuse astmega Vastatav Hästi formuleeritud Uurimisküsimus sisaldagu ÜHTE küsimust korraga Uurimisküsimused... Ei tohi olla faktiküsimused Ei tohi olla liialt kitsad ja tehnilised Ei tohi olla "kas" küsimused Ei tohi olla normatiivne Ei tohi olla puudutada tulevikusündmusi ja ennustada Ei tohi olla kallutatud Ei tohi olla puhtalt kirjeldavad Uurimisküsimus ei ole küsitlusankeedi või intervjuu küsimus vaid alati laiem Põhilised ja alauurimisküsimused Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused, Alauurimisküsimused näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad paremini nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse. Veel nõudeid alauurimisküsimustele:
i. Autori tuntus ja tsiteeritavus, ii. Raamatu hindamine, iii. Hindamine väljaandja järgi, iv. Sisu esitus ja kujundus, v. Internetimaterjalide hindamine. 2. Uurimistöö kirjutamise etapid Tiitelleht; sisukord; sissejuhatus; põhiosa; kokkuvõte; kasutatud kirjandus. 3. Milline on korrektne teadustöö vormistus? Nimeta võimalikult palju punkte, millele pead tähelepanu pöörama. Vormistus, viited, õige kirjasuurus, font, 12 ja Times New roman, Reavahe; Sisukord Äärised vasakul, üleval ja all 2,54 cm ja paremal 1,27 cm; Kokkuvõte 4. Kirjuta alljärgneva teksti põhjal lühike ja hea refereering. Sooviga tutvuda eesti koolis hariduse omandanud õpilaste keelekasutusega, uurisime
1) teema valimine, 2) teabe kogumine, 3) materjali hindamine, 4) ideede, tulemuste, märkmete korrastamine, 5) artikli, essee, ettekande, uurimuse kirjutamine, kus iga põhietapp sisaldab rea mitmesuguseid tegevusi ja uurija poolt tehtud valikuid. (2004: 57) Uurimistöö algab teema valimisest, mis võib osutuda raskeks tegevuseks, sest uurimise käigus võib selguda, et on vaja teemat muuta. Teema leidmiseks on mitut erinevat viisi: 1) teema või valik teemasid on ette antud, kust saab teema valida, 2) teema on seotud kursuseprogrammi alusel läbitavate teoste teemade või laiemalt teadusala institutsioonide kesksete uurimustega, kus õpilane saab ise valida täpse teema, kuid kirjutis peab seostuma antud teemade või laiema teemaringiga, 3) vaba teemavalik, kus saab oma teema üle otsustada täiesti iseseisvalt. Teemat saab ka valida vesteldes teiste inimestega, asjatundjatega, kirjanduse lugemise abil. (2004: 6566)
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
vastused esitatakse standardiseeritud kujul. Need on üheks kõige laialdasemalt kasutatavaks juhtimisalaste uuringute tehnikaks ja seejuures eeliseks on, et need võimaldavad nähtuste omavahelisi seoseid analüüsida. Juhtimisuuringutes võib uurimisküsimustikke pidada käepäraseks uurimistehnikaks, mille puhul on peamisteks prob- leemideks küsimustike usaldusväärsus ja katseisikute tahe ning oskus küsimustikele adekvaatselt vastatai. Küsimustike vastuste töötlemisel on vaja statistikaalaseid teadmisi. Statistiliste meetodite valik sõltub andmete iseloomust. 3) intervjuud on sihipärased vestlused, milles kogutakse teavet. 4) juhtumite (situatsioonide) analüüsid. Analüüsitakse situatsioonide, juhtumiste kirjeldusi ning saadakse üksikasjalikku informatsiooni grupi või isiku kohta. Juhtumite kirjeldused abistavad nähtuste sisemise loogika ja arengu mõistmisel, eriti vähetuntud probleemide
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees
Suhtekorraldaja peaks: ...............................................................69 Üldised põhimõtted..................................................................................................................................69 Sissejuhatus,.............................................................................................................................................71 Vähemalt kord elus tuleb enamusel inimestest, seda enam juhil, ette INTERVJUU andmist. Pressikonverentsi ja briifingu puhul tuleb initsiatiiv organisatsioonilt. Võimalik on ka vastupidine variant ning sel juhul dikteerib olukorda ajakirjanik. Huvi võib olla ka negatiivne, ajakirjanik võib ühendust võtta teile ebasobival ajal jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: ......................................................................................71
Teadmised Asjatundlikkus Pingutus Veenmine Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad: Asukoht Info Juurdepääs inimestele JÄRGIMISE STRATEEGIAD: · Ole liidrile ressursiks Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist. · Aita liidril olla hea inimene Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada. · Loo suhteid liidriga kasuta tagasisidet ja kriitikat. Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile. · Suhtu liidrisse realistlikult ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi. 21. D. Goleman: emotsionaalne intelligentsus Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide saavutamise suunas. Emotsionaalse intelligentsuse komponendid: Eneseteadvus - põhjalik arusaam enda emotsioonidest, tugevatest ja nõrkadest külgedest (viide SWOT-analüüsile
Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad: Asukoht Info Juurdepääs inimestele JÄRGIMISE STRATEEGIAD: Ole liidrile ressursiks Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist. Aita liidril olla hea inimene Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada. Loo suhteid liidriga kasuta tagasisidet ja kriitikat. Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile. Suhtu liidrisse realistlikult ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi. 21. D. Goleman: emotsionaalne intelligentsus Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide saavutamise suunas. D.Goleman jagas EQ kahte suurde omaduste blokki: ENESEJUHTIMINE, mis koosneb eneseteadlikkusest, regulatsioonist ja võimest ennast innustada SUHETE 15
Valim ehk väljavõtukogum osa üldkogumisse kuuluvatest inimestest, kes on antud uuringus valitud esindama üldkogumit. Väljavõttelise uuringu täpsus ei sõltu üldkogumi suurusest (kui väga väikesed kogumid välja arvata) ega valimi osakaalust üldkogumist (mitu protsenti elanikest küsitleti) vaid küsitletute absoluutarvust (valimi suurusest). Valimi suuruse määratlemisel lähtutakse küsitletavate poolt antavate vastuste hajuvusest, mõõtmise soovitatavast täpsusest ja eksimise tõenäosusest. Kui hajuvus üldkogumis ei ole teda, siis lähtutakse oletatavast vastuste jaotusest, mille puhul hajuvus on kõige suurem (kahe vastuse puhul 50% ja 50%). Eksimise tõenäosuseks valitakse tavaliselt 0,05 (95% usaldatavustõenäosus) või sellele lähedane arv. Vastavate valemite abil koostatud tabelist leitakse soovitud mõõtmisveale vastav valimi suurus 2
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
2. Genealoogiline meetod 3. Sümboliliste interaktsioonide analüüs suunatud inimeste vahelisele mitteverbaalsete suhete jälgimisele (kätlemine, söögikombed, zestid, kui lähedale kellelegi seista võin, kui palju vaikivad jne). Saame selle abil uut teavet, ka selle kohta kuidas peaks ise käituma. 4. Ankeetuurimused saab kasutada kui inimesi on palju, et saada kogu grupi kohta ühesuguseid andmeid. Ei tohi olla liiga palju küsimusi (objektiivsus kaob), sest sellisel juhul ei suuda inimene enam adekvaatselt vastata (kirjutavad üht ja ütlevad teist). Samuti ei sobi ankeetuurimused usu uurimiseks. Intervjuu 1. Sissejuhatav intervjuu. Kestab umbes nädal aega tutvutakse omavahel. Ei proovita kohe kogu infot kätte saada. Kirjutatakse üles vaid esmased isikuandmed (nimi, sugu, vanus). Tähtis pole niivõrd andmete kogumine, kui nn näo näitamine. 2. Süvaintervjuu. Tuleb umbes teisel kohtumisel
üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus. - Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas. - Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima.
programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental
Laste vajadused. Hind, seltskond. Vajadused Olla perega koos, puhata. Leida seltskond, odavalt pidutseda. Sobiva teenuse omadused Personaalne, unikaalne, privaatne, Kõigile võrdselt ühesugune, standartne, individuaalne, hind sõltub kvaliteedist. avalik, seltskondlik, hind minimaalne. Ootused sihtkohale Vaikus, rahu, perekesksus, turvalised Melu, pidu, uued sõbrad ja olukorrad, olukorrad, lasteatraktsioonid. noorteatraktsioonid. Kliendisuhe Püsiv, põhineb usaldusel. Uus, põhineb põnevusel. Allikas: autori koostatud (Tooman et al 1999: 187; Reith 1987: 22, viidatud Siimon 1997: 8081 vahendusel; March et al 2005: 173; McDonough et al 2005: 173;
kontrollivad, teostatakse inimeste poolt. Ilma töötajateta pole midagi planeerida ega jälgida. Seega projektijuhi töö on mõjutada inimesi. Projektimeeskonna liikmed on tavaliselt erinevatest osakondadest ja erinevatelt juhtimistasanditelt ning hindavad projekti edu kriteeriume (aeg, kulud ja tulemuslikkus) erinevalt. Projektid, mis puudutavad organisatsiooni tervikuna, inimlike või poliitilisi aspekte toovad tavaliselt esile väga tundlike teemasid. Kuidas projektimeeskond saab hakkama nende valdkondadega määrab projekti tulemuse. Kolmas oluline sarnasus on, et projektid toimuvad mingis taustsüsteemis. Inimesed algatavad projekti kuna soovitakse midagi muuta tavaliselt mingit osa keskkonnast, kus töötatakse. Projekt leiab aset keskkonnas, mida selle propageerijad soovivad muuta. Projektijuht püüdes mõjutada inimesi tegutseb ka keskkonnas ja mõjutab nii omakorda projekti kulgu
Uuritavate ühtseks tunnuseks on see, et neil esineb liikumispuue ja nad liiguvad ringi ratastooliga. Magistritöö empiirilises osas plaanisin algselt läbi viia ankeetküsitlust kasutades mugavusvalimit. Kuid otsides sihtrühma koostöös Liikumispuudega Kojaga, selgus, et sobivaid kandidaate on vähe. Ratastoolis liikuvaid inimesi, kes veedaks oma vaba aega rannas ujumas käies, on raske leida. Seega pidin otsustama intervjuude kasuks. Septembris 2013 viisin läbi ettevalmistava intervjuu ratastoolis liikuva inimese hooldajaga, et saaks täpsustada uurimuse küsimusi. Selle kohta koostasin transkriptsiooni. Järgmisena toimus novembris paarisintervjuu kahe Liikumispuudega Koja spetsialistiga, mõlemad on ratastoolis liiklejad, kellele näitasin Stroomi ranna fototabeleid ja palusin neil anda oma arvamus, kas ratastoolis on võimalik kasutada pakutavaid avalikke teenuseid ja kas on tagatud pääs supluseks. Intervjuu kohta koostasin transkriptsiooni.
tõttu ei saa täielikult sulanduda. Välitööde päevik. Spontaansuse ja teadusliku ranguse vahekord. Kirja pannakse kus, kelle juures viibitakse, jooksvad faktid, mõtted, juhuslikud märkused. Rangus oleneb uurimistraditsioonist. On ka spontaanne lähenemine, kus rõhutakse eelkõige muljete ja juhuslike mõtete osale. Sõltuda võib see ka inimesest endast, olukorrast. Nt Malinowski päeviku avaldamine jättis temast hoopis teise mulje kui ta teadustöö. Teadustöös oli empaatiline, erapooletu, mõistev; päevikust aga selgub, et ta vihkas neid põliselanikke ning oli üks paras rassist. Valik välitööde uurimismeetodeid: · Ankeetuurimused: palju küsimusi, valikvastused. Kvantitatiivne uurimus, paljude inimeste andmed, üldistavad tulemused. · Võrgustikuanalüüs: joonistatakse suhtevõrgustik · Genealoogiline meetod: kes on kelle sugulane või keda kelle sugulaseks peetakse, suhete uurimine.
annaabi.ee 
