Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
Risustatud sõnumid varjavad mingeid tundeid või mõtteid. Risustatud sõnum erineb osalisest sõnumist selle poolest, et viha, järeldust või soovi ei ole lausest lihtsalt välja jäetud, vaid ta on varjatud kujul seal olemas. Tavaliselt edastatakse risustatud sõnumeid lihtsa ja otsekohese lausega, kuid kasutatakse tegelikke tundeid reetvat hääletooni. 57. Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? Otsekohene sõnum; Kohene sõnumi edastamine; Selge sõnum; Ärge esitage küsimusi, kui on teha avaldus; Kehakeel ja sõnum peavad ühilduma; Vältige topeltsõnumeid; Öelge välja, mida tahate ja tunnete; Tehke tähelepanekutel ja mõtetel vahet; Keskenduge ühele asjale korraga; Sirgjooneline sõnum; Kuulajat toetav sõnum 58. Mis on kultuur, kas kultuur on õpitud või kaasasündinud?Kultuur on eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve avalik esinemine avalikus kohas, formaalne, etteplaneeritud, kindlaksmääratud rollide ja
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele
Piisava konkreetsuse astmega Vastatav Hästi formuleeritud Uurimisküsimus sisaldagu ÜHTE küsimust korraga Uurimisküsimused... Ei tohi olla faktiküsimused Ei tohi olla liialt kitsad ja tehnilised Ei tohi olla "kas" küsimused Ei tohi olla normatiivne Ei tohi olla puudutada tulevikusündmusi ja ennustada Ei tohi olla kallutatud Ei tohi olla puhtalt kirjeldavad Uurimisküsimus ei ole küsitlusankeedi või intervjuu küsimus vaid alati laiem Põhilised ja alauurimisküsimused Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused, Alauurimisküsimused näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad paremini nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse. Veel nõudeid alauurimisküsimustele:
Andmekogumine Uurimistöö etapid III: andmete analüüs Andmete kodeerimine. Andmete redutseerimine ehk (koondamine) Andmete analüüs Tulemuste tõlgendamine Tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt Püsistatud uurimisküsimustega/eesmärkide hüpoteesidega BA-töö kokkukirjutamine Meetod vs. metodoloogia • Meetod – harilikult peetakse silmas konkreetset andmekogumismeetodit – Nt. küsitlus, kvalitatiivne intervjuu, vaatlus, tekstianalüüs, jne. • Metodoloogia – viis, kuidas me hangime ümbritseva sotsiaalse maailma kohta teadmist. Teisisõnu - üldine uurimisviis. Meetod on seejuures vaid üks vahend Mõistete ülekordamine • Kontsept - laiem idee mingist nähtusest • Mudel – näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt) • Muutuja – mõõdetav ja varieeruv • Sõltumatu muutuja – põhjustab muutuse; sõltuv muutuja – see mis on mõjustatud.
Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15% küsimustik, kogutakse andmeid ja
Suhtekorraldaja peaks: ...............................................................69 Üldised põhimõtted..................................................................................................................................69 Sissejuhatus,.............................................................................................................................................71 Vähemalt kord elus tuleb enamusel inimestest, seda enam juhil, ette INTERVJUU andmist. Pressikonverentsi ja briifingu puhul tuleb initsiatiiv organisatsioonilt. Võimalik on ka vastupidine variant ning sel juhul dikteerib olukorda ajakirjanik. Huvi võib olla ka negatiivne, ajakirjanik võib ühendust võtta teile ebasobival ajal jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: ......................................................................................71
müügimahule. Levinumaks eksperimendi variandiks on prooviturundus, kus uue toote turundus viiakse läbi teatud geograafilises piirkonnas KÜSITLUSTEHNIKAD Peale küsitlusformaadi valikut tehakse otsus küsitlustehnika kohta. Küsitlustehnikaid on 4: - telefoniküsitlus, - postiküsitlus, - personaalküsitlus, - internetiküsitlus. 4.1.1.1 TELEFONIKÜSITLUS on üks populaarsemaid küsitlusmeetodeid. Intervjuu läbiviimiseks võtab küsitleja respodendiga ühendust telefoni teel ning kui vastajale sobib, viiakse intervjuu kohe läbi. Kui ei, helistab intervjueerija hiljem tagasi. Seni saab ta jätkata teiste respodentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: kiirus, nii küsitluse läbiviimisel kui kui töötlemisel, kontrollivõimalus, suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega,
k. cognitive), mis sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta. Tunnetuslik komponent kujuneb seepärast, et teabe töötlemise käigus kategoriseeritakse teavet ehk see muudetakse abstraktsemaks. Siis võetaksegi appi teadmised, arvamused ning tõekspidamised. Näiteks võib negatiivselt ühisüritustesse suhtuv töötaja arvata, et kogunemistel arutatakse liialt palju ja lärmakalt töö-alaseid probleeme. Selle komponendi uurimiseks tuleks esitada järgmisi küsimusi: milliseid kategooriaid inimene kasutab? Millised stiimulid, sündmused ja kogemused ühendatakse ühte kategooriasse? Milliseid kriteeriume kasutakse kategooriate moodustamisel? 2) emotsionaalne komponent (ingl. k. affective), mille moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud. Siin tajub inimene, milline on tema jaoks subjektiivne tasu või karistus, kui ta vastavale hoiakule käitub. Emotsionaalsus kujuneb sageli eelneva kogemuse baasil, mis tekitab ootused
Meeleorganite (nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis- ja kompimismeel) poolt vastuvõetud info seostatakse varasemate teadmiste ja kogemustega ning kujundatakse uus, täiustatud ettekujutus. Taju on subjektiivne: kaks inimest tajuvad sama ärritajat erinevalt ja tõenäoliselt ka käituvad selle suhtes erinevalt. Võimalike moonutuste vähendamiseks või välistamiseks tuleks turundustegevuses arvestada järgnevate asjaoludega: · Objekti ja tausta vahetamine: inimesed tajuvad objekti ja tausta erinevalt (tausta võidakse tajuda objektina ja vastupidi). Seepärast tuleb jälgida, et eksponeeritav toode või reklaamisõnum ei oleks tervenisti või osaliselt taandatav taustaks. · Objektide sidumine või eraldamine sõltuvalt nendepaiknemisest ruumis ja ajas: inimesed kalduvad seostama objekte, mida esitatakse ruumis või ajas lähedastena, eraldatud objekte tajutakse erinevatena. See
tuttavate soovitused, cvonline) 3. Kandidaadid saavad : a) avalduse b) cv või elulookirjelduse 4. Esimene kandidaatide valik e. Sõelumine saadetud dok. alus : a) sobimatud kandidaadid b) arvatavasti sobimatud c) sobivad kandidaadid 5. Sobimatutele kandidaatidele tehakse kohe äraütlemiskirjaga, telefoni kõne. 6. Sobivatele kandidaatidele tehakse kutse intervjuule (meili või telefoni teel). 7. Kandidaadid täidavad personaliotsingu ankeedi ja korraldavad intervjuu ( neid võib olla mitu. 8. Vajadusel korraldatakse testimine. 9. Vajadusel korraldatakse tasuta uuring (soovituste analüüs) 10. Lõppvestluse vahete juhiga, kes teeb pakkumise ( töölepingu punktide arutelu) 11. Saadetakse äraütlemiskirjad valituks mitteasutunud kandidaatidele. 12. Tööle vormistamine (tööleping jt dok.) 13
Teadmised Asjatundlikkus Pingutus Veenmine Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad: Asukoht Info Juurdepääs inimestele JÄRGIMISE STRATEEGIAD: · Ole liidrile ressursiks Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist. · Aita liidril olla hea inimene Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada. · Loo suhteid liidriga kasuta tagasisidet ja kriitikat. Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile. · Suhtu liidrisse realistlikult ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi. 21. D. Goleman: emotsionaalne intelligentsus Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide saavutamise suunas. Emotsionaalse intelligentsuse komponendid: Eneseteadvus - põhjalik arusaam enda emotsioonidest, tugevatest ja nõrkadest külgedest (viide SWOT-analüüsile
Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus või rangelt struktureeritud intervjuu. Kvantitatiivsete meetodite peamiseks puuduseks on liigne arvukesksus (positivistlik lähenemine), mis võib viia kaugenemiseni tegelikust reaalsusest. Kaasaegses sotsioloogias kasutatakse enam kvantitatiivseid meetodeid. 18 KVALITATIIVSEID MEETODEID kasutatakse peaasjalikult uuritava probleemi või nähtuse seletamisel, tekkepõhjuste väljaselgitamisel, samuti võimalike edasiste arengute prognoosimisel.
Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad: Asukoht Info Juurdepääs inimestele JÄRGIMISE STRATEEGIAD: Ole liidrile ressursiks Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist. Aita liidril olla hea inimene Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada. Loo suhteid liidriga kasuta tagasisidet ja kriitikat. Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile. Suhtu liidrisse realistlikult ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi. 21. D. Goleman: emotsionaalne intelligentsus Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide saavutamise suunas. D.Goleman jagas EQ kahte suurde omaduste blokki: ENESEJUHTIMINE, mis koosneb eneseteadlikkusest, regulatsioonist ja võimest ennast innustada SUHETE 15
Subjektiivsed omadused (nt tunded ja uskumused) muutuvad empiirilisteks mõõtmisvahendite abil (nt hinnanguskaalad, intervjuud). Teooria ja uurimuse seosed Teooria ja uurimus on vastastikku seotud. Uuring kujundab teooriat, seostades seda nähtava maailmaga ning suurendades seega teooria seletus- ja ennustusvõimet. Teooriad omakorda eelnevad uurimustele ning seostavad hulga vahel vastandlikke vaatlusi ühtseks tervikuks. Teooriad toovad välja täiendavaid küsimusi edasiseks uurimiseks, mis viib uute uuringuteni ning aluseks oleva teooria kinnitamiseni (või ümberlükkamiseni) (Sommer & Sommer, 2002). Teooria ja empiiriline uurimus on omavahel seotud hüpoteeside abil. Hüpotees testitav eeldus, mis tuleneb loogiliselt teooriast. Testitav st võimalik kinnitada või ümber lükata. Nt paljud religioossed väited ei ole otseselt testitavad ning neid ei saa vaatluse abil kinnitada ega ümber lükata (Sommer & Sommer, 2002).
Jamnes, P. (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Holdt, D. (Producer), & Ehlers, E. (Director). (1997). River at High Summer: The St. Lawrence. [Film]. b) Kassetid, CD ja DVD Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. c) Arvutiprogrammid Estonia. (1998). Microsoft Encarta 98 Encyclopedia. [CD ROM]. Microsoft Corporation. d) Intervjuud Intervjueeritava nimi. Intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi, intervjueerimise aeg ja koht. [intervjuu salvestuse vorm (käsikiri, helisalvestus, videolindistus)]. Eller, Maili. Käina raamatukogu minevikust. Eveliis Eller, 21.08.2000, Käina. [Autori üleskirjutis]. Muudel juhtudel pöördu abi saamiseks juhendaja poole. 27 8. ÕPILASTE JUHENDAMINE UURIMUSLIKU TEGEVUSE AJAL
Kas tekst on liigendatud paraja pikkusega lõikudeks? Kas tsitaadid ja refereeringud on korrektselt viidatud? Kas iga tekstisisene viide kajastub ka kirjanduse loetelus? Kas viited on täpsed? Kas kirjanduse loetelus olevad materjalid on kõik ka tekstisiseste viidetena leitavad? Kas teksti paigutus arvestab köitmisvaruga? 3. Uurimistöö juhendaja ülesanded ja tagasiside · Leidke õpilasega kohtumiseks piisavalt aega! · Lugege õpilase tehtud töö alati enne kohtumist läbi! · Kirjutage teksti sisse/kõrvale oma märkmeid, arutlege neid õpilasega! · Ilmutage õpilase valitud teema vastu huvi! Töö juhendaja ülesanne on aidata piiritleda töö mahtu, aidata õpilast jõukohase lugemismaterjali leidmisel ning loetud materjali tõlgendamisel. Kui uurimistöö sisaldab katseid või eksperimente, siis suunab õpetaja õpilast ka nende läbiviimisel. Samuti nõustab
allikad jne). 5. Vahel antakse info avalikkusele mõne ebaolulise ja mõjuta tegelase nime all ja jälgitakse avalikkuse reaktsiooni. Kui avalikkus on ideele vastu, häbistatakse pisiallikat. Kui avalikkus idee aktsepteerib, siis nimetatakse isik ametisse. 6. Keerukad sündmused vajavad sageli ametnike selgitusi, kes kasutavad võimalust esitada ametlik seisukoht. See tagab igal juhul ametnike seisukohtade esitamise. Kõige tavalisemad pseudosündmused on pressikonverentsid, briifingud, esitlused jms sündmused, mis on tegelikult suhtekorraldustöö osad. Lisaks on pseudosündmused vahel demonstratsioonid, koosolekud, miitingud jms, millel ilma meedias vahendamata pole väärtust väljaspool pisikest osavõtjate ringi. Alles siis kui neist saab uudis, saavutavad nad suure mõju. Selliseid pseudosündmusi võib allikaks pakkuda avalikena, ette teada sündmustena või valmis uudisena
• numbrilised anded (oskus töötada kiiresti ja korrektselt arvutamise nelja põhitehtega); • pertseptiivsed anded (oskus tajuda kiiresti üksikasju ja detaile, taju kiirus ja täpsus). Eeltoodut arvestades on võimalik koostada talentide profiilid eri töökohtadele ehk nn pro- fessiogrammid. Seda käsitlust võib nimetada ka kokkuviimise teooriaks ehk matching’uks. Nõustamise käi- gus püütakse inimest kokku viia talle sobiva töökohaga. Nõustaja esitab faktilisi küsimusi ja pakub tööotsijale informatsiooni talle sobivate töökohtade kohta. Töökohti on võimalik rühmitada sarnasuse alusel. Siia kuulub ka Hollandi kutsealade tüübistik ning tema karjääri- valikuteooria ning testid. Kui viia inimene kokku talle sobiva tööga, muudaks see ühiskonna 8 Karjäärinõustamine konfliktivabamaks. Samas jääb inimesele siiski valikuvabadus. Töötatakse palju testidega.
Ei tohi sundida kirjutama midagi, mis on vastuolus tema tõekspidamistega. 3 Infoallikas Peab teavitama, et ta on ajakirjanik, kust asutusest ja mille jaoks infot kasutatakse Ei tohi kuritarvitada kogenematuid inimesi (teavita tagajärgedest) Moraalne kohustus kaitsta konfidentsiaalsei infoallikaid Toimetus kontrollib info tõesust Lapse intervjueerides küsi vanematelt luba. Võib teha erandi, kui intervjuu kaitseb lapse huve. Hangib heli- ja pildisalvestused avalikult (v.a ülekaaluka avaliku huvi olemasolul, kui materjali teistmoodi ei saa) 4 Avaldamisreeglid Uudised, arvamused ja oletused olgu eristatavad. Artikkel põhinegu tõendatav materjalil Kõik osapooled kuula ära Ei sobi rõhutada rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust vms, kui sellel pole uudisväärtust
kriitiliselt analüüsides pandi kokku loogiline tervik. Peatüki esimeses pooles antav ülevaade on loogiliseks eelduseks peatüki teises pooles toodud empiirilises osas kasutatud metoodika tutvustusele ning empiirilise uuringu läbiviimisele. Bakalaureusetöö kolmandas osas tutvustatakse ja analüüsitakse poolstruktureeritud ekspertintervjuude käigus saadud tulemusi ning esitatakse olulisemad järeldused ning ettepanekud. Tänu erinevate osapoolete seisukohtade pidevale võrdlusele ning käsitletud teema kaasaegsusele pakub bakalaureusetöö selle koostanud autori hinnangul põnevat lugemist kõigile büroohoonete turust huvitatutele. Autor avaldab siirast tänu kõikidele töö valmimisele kaasa aidanud inimestele. 1. TEOREETILISED ALUSED 1.1. Kinnisvaraga seotud oluliseimad mõisted Kinnisvara liigitus ja kasutatavad mõisted erinevad küll riigiti, kuid Brueggemani ja
programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental
c) usaldussuhte loomine ehk lepingu sõlmimine; d) probleemide intensiivne selgitamine; e) võimalikud eesmärgid; II strateegiad (töötamine) a) eesmärkide vastastikune aktsepteerimine; b) strateegiate planeerimine; c)strateegiate kasutamine; d) strateegiate hindamine; e)lõpetamine ja tagasiside Nõustamisseansid 7 Sissejuhatav (in-take) intervjuu: vajalike andmete kogumine, Kokkulepped kliendi ja nõustaja vahel, Probleemide(esialgne)nimestik. Päevaplaan Korrastatus toetab nõustaja tööd: Oluline püsib meeles; Tegevus on sihipärane Struktuur "ravib": Klient kontrollib samuti olukorda; Võimaldab keskenduda vormi asemel sisule NB! struktuurist ei tohiks siiski saada eesmärk omaette! Esimene seanss päevaplaan; meeleolu kontroll; Tagasivaade; eesmärgid, probleemid; (vajadusel nn teooriaõpetamine);
Ei tee vahet, mis soost, vanusest, rassist, milline religioosne taust, sotsiaalne staatus, päritolu jne. · Olla usaldusväärne nõustaja peab andma kattega lubadusi, peab täitma professionaalseid kohustusi, ei tohi tahtlikult kliendile tekitada mitte usaldusväärset tunnet. Informeeritud nõusolek · Nõustamisprotsessi olemuse kohta info. Mõtlemiseks · Kliendi sõltuvuse tekitamine soovitatakse küsida küsimusi: Kas mul on raske juhtumit lõpetada? Kas mul on probleeme kui juhtum lõpeb? Kas mul mõnda klienti rohkem vaja , kui neil mind? Kas innustan kliente tegema seda, mida ise suudavad teha? Kas hoian nõustamis protsessi müstilisena, et hoida võimu enda käes? · Teadmatus vastuülekande mõjust · Väärtuste, eesmärkide ja strateegiate pealesurumine · Tehnikate kasutamise valik kas tehnikad lihtsustavad nõustaja tööd või valid need,
annab lihtne lahendus tulemusi, kuid kui hindamise tulemuseks on kahtlus, et kiirlahendus mõjutab projekti üldtulemust negatiivselt, siis peab projektijuht leidma võimaluse mõjutada tippjuhtkonda andma projekti teostamiseks lisaaega. Mõned projektid põhjustavad tugevat vastuseisu töötajate seas. Näiteks tootmise täielik ümberkorraldamine või pakutavate teenuste muutmine ei ole väikesed muutused ning mõjutavad kõiki töötajaid. Projektijuhi roll on leida osapoolte seisukohtade ühisosa, mis on tihti keeruline ning vastuoluliste projektide edukas läbi viimine on raske töö. Kuigi 8 projektijuhi töö on keeruline (eelkõige vastuoluliste projektide puhul), siis pakuvad väljakutsed võimalust rasketes situatsioonides silma paista ja saada edutatud. Järgmised neli väljakutset seoses projektidega võivad vahel töötada projektijuhi kasuks.
üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus. - Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas. - Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima.
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste vastu; 4 Tuginedes uuringu tulemustele teha ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks; Selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne arvamusuuring. Uuringu instrumentideks on poolstruktureeritud intervjuu sihtgrupi esindajatega ja lapsevanematele suunatud ankeetküsitlus. Enne uuringu läbiviimist tutvub autor erinevate teoreetiliste käsitluste ja uuringutega. Teoreetilise tagapõhja loomiseks tutvutakse teemakohaste raamatute, teadusartiklite ja internetiallikatega. Elamusmajanduse kontseptsiooni esmasteks tutvustajateks võib pidada Pine`i ja Gilmore`i. Nende 1998. ja 1999. aasta teosed on küll üle kümne aasta vanad allikad, kuid siiski olulised elamuse kontseptsiooni mõistmiseks
mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Suhtluspädevus. Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust, suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Teabetekstide abil arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja mõista tabelite, skeemide, graafikute ning diagrammidena esitatud infot ning seda analüüsida, sõnalise
Kuulaja mõistab kõne struktuuri. * Tihedus näitab seda, kas kõne pikkus ja sisu on vastavuses. Kui kõneleja esitab lühikese ajaga liiga palju keerulist materjali või pika kõne jooksul liiga vähe informatsiooni, segab see kõne jälgimist. Kõneleja peab arvestama sellega, et kuulaja suudab keskmiselt jälgida üht põhi- ja kolme kõrvalteemat. Lühike, ühele peateemale keskenduv kõne on edukam kui pikk ja laialivalguv. Teemaarenduse eesmark on teabe või seisukohtade esitamine. Kui kõneleja tahab vältida demagoogiat, peab ta oma väiteid ka põhjendada oskama. Argumente võib esitada nil ühe- kui ka kahepoolselt. * Esimese võimaluse puhul esitatakse argumendid kas millegi poolt või millegi vastu. Ühepoolseid argumente eelistatakse, kui tahetakse esitada üleskutset 7 konkreetseks tegevuseks. Valimis- ja reklaamikampaaniate puhul kasutatakse just seda taktikat
6) Iseloomulik teaduslikele tekstidele, õpikutele, artiklitele ja enamasti esineb põimununa. - Narratiivse teksti keelelised tunnused: 1) Jutustamise järjestus sageli kronoloogiline. 2) Aktiivsed tegevusverbid 3) Elus tegijad 4) Ajavorm tüüpiliselt lihtminevik. Sündmuse aeg ja koht täpselt fikseeritud. - Argumenteeriva teksti keelelised tunnused: 1) Esitatakse autori hinnang ja selle põhjendus. 2) Põhjus-tagajärje suhe 3) Lähtepunkt dialoogiline ehk kahepoolne, väljendatakse hoiakut mingi asja suhtes 4) Eitavad laused 5) Iseloomulik arvamuskirjutustele: essee, diskussioon, teaduslikud seisukohti põhjendavad tööd 6) Retoorilise väärtusega keelekasutusvõtted 7) Kontrastiivsust ja võrdlust sisaldavad väljendid (enne vs nüüd, siin vs seal) 8) Tingiv kõneviis 9) Modaalverbid jm modaalsõnad 10) Omadussõnad ja nende võrdlusastmed
Näiteks võib audit olla representatiivse (esindusliku) valimiga kvantitatiivuuring organisatsiooni ima- goga seotud küsimustes. Samuti võidakse tähelepanu alla võtta ettevõtte mainet või suhtlust puudutavad eriomasemad küsimused ning sel puhul koostatakse auditi valim konkreetsete isikute positsioonist lähtuvalt. Ehkki selline valim ei ole sotsioloogilises mõttes esinduslik, tagab see kommu- nikatsioonis osalevate võtmeisikute ja -gruppide seisukohtade täpse ning põhjaliku hindamise. Uurin- gumetoodikaid võib sihtrühmadest lähtuvalt ka kombineerida, kasutades näiteks töötajate informeeri- tuse taseme ja organisatsiooni kommunikatsiooniga seotud seisukohtade hindamiseks representatiivse valimiga ankeetküsitlust (võimaldab hiljem välja tuua hinnangute ja arvamuste proportsioonid ning protsentuaalse jaotuse töötajaskonnas). Samal ajal võib sihtajakirjanike või klientidega korraldada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
