ebavõrdsus · Armastuse kunst distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus, ratsionaalne usk, tegutsemine Psühhodünaamiline paradigma Harry Stack Sullivan (1892-1949) Interpersonaalne psühhoanalüüs Conceptions of modern psychiatry (1947) The interpersonal theory of psychiatry (1953) The psychiatric interview (1954) I. Interpersonaalne kontekst a. intrapersonaalsed seisundid pole jälgitavad b. interpersonaalsed protsessid on psühhiaatrilise analüüsi aluseks. c. isiksus Personality is the relatively enduring pattern of recurrent interpersonal situations which characterize a human life. d. arengu interpersonaalne kontekst e. energia II. Interpersonaalsed vajadused. bioloogilised (satisfaction needs) turvalisuse (security needs) III. Isiksuse dünaamika. a. dünamismid (dynamisms) · väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv
ebavõrdsus · Armastuse kunst distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus, ratsionaalne usk, tegutsemine Psühhodünaamiline paradigma Harry Stack Sullivan (1892-1949) Interpersonaalne psühhoanalüüs Conceptions of modern psychiatry (1947) The interpersonal theory of psychiatry (1953) The psychiatric interview (1954) I. Interpersonaalne kontekst a. intrapersonaalsed seisundid pole jälgitavad b. interpersonaalsed protsessid on psühhiaatrilise analüüsi aluseks. c. isiksus Personality is the relatively enduring pattern of recurrent interpersonal situations which characterize a human life. d. arengu interpersonaalne kontekst e. energia II. Interpersonaalsed vajadused. bioloogilised (satisfaction needs) turvalisuse (security needs) III. Isiksuse dünaamika. a. dünamismid (dynamisms) · väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv
Hakkab sümbolitega manipuleerima. Talle meeldib matkida. - Sümbolmängud - > keele ja mõtlemise areng / 2ea. Kujutlev reaalsus. Uus teave kombineeritakse. Laps hakkab rohkem teisi jälgima. - Surmamäng laps lahendab oma tundeid läbi selle. - Viide lapse probleemidele laps ei suuda mängida, mänge välja mõelda jne. - Egotsentrismi ületamine. Liikumismängude osakaalu suurenemine. Loovmängud 4-5 a sisuga , tegevuste jadad. Interpersonaalsed ja intrapersonaalsed mängud. Kokkulepped. Mina arendamine. - Mäng arendab sõnavara, süsteemsest mõtlemist, peenmotoorikat, võõrkeeli , mõtlemist. - Regressioon -minek madalamatele arenguastmetele. Käitumuslikud esitused, mis ei ole eakohased. - Üldjuhul mängitakse sootraditsioonilisi mänge - Rollimängud- kujutletavate tegelikkuste loomine. Matkimine ja fantaasia. (Ettekujutus mereröövlist).
täheduslikud sümptomid ja kasvab interpersonaalsusele lähenemaks inimestele, ja loomingulise kui inimeste ja nen INTERPERSONA interpesonaalne positiivne 2. aja limiidiga 12-20 korda kommunikatsiooni analüüs ja kekskonna. vaheliste suhete rägastik ALNE funktsioon. Tereaapias tegeletakse või 6-10 nädalat interpersonaalsed insidendid, Võimaldab Välistatakse teist tü PSÜHHOTERAA kaotuse ja kurbusega, inimeste 3. ei viita suhete mõjutamise tsooni ärakasutamine ja analüüsida inimeste psühhilised protsessid, vaheliste vaidlustega, rolli transformeerumisele mõjutamine, ,,parataxic distortion" ehk vahelisi suhteid ja patsiendid, kes
sõltuvuse tekkeks. Eelkõige tavalisest teravam vajadus hea meeleolu järele koos tühjuse- ja masendustunde ning närvilisuse vähese talumise või talumatusega. Riskifaktorid võivad olla samuti väga erinevad: · Kultuurilised ja sotsiaalsed (seadused, mis lubavad alkoholi; sotsiaalsed normid ja tavad, mis soodustavad alkoholi kasutamist, alkoholi kättesaadavus, suured majanduslikud kaotused, vaesus) · Interpersonaalsed (halvad peresuhted, pere ja sõprade soosiv suhtumine alkoholi) · Psühhosotsiaalsed (käitumisprobleemid, halvad suhted tööjuures, enese vastandamine normidele) · Biogeneetilised (haavatavust määravad geneetilised faktorid, psühhofüsioloogiline haavatavus alkoholi mõju suhtes) Alkoholi mõju Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob
Seos isiksuse ja tervise vahel väljendab kolme erinevat protsessi: Isiksuse seadumused on seotud teguritega, mis põhjustavad haigusi Isiksus võib viia käitumisteni, mis kas kaitsevad või kahjustavad inimeste tervist; Isiksuse seadumused on seotud tervisega seotud toimetulekustratreegiate eduka rakendamisega või parema kuuletumisega raviprogrammile. http://eestiarst.ee/static/files/005/ea0903lk156163.pdf Isiksuse mõju Interpersonaalsed tagajärjed Suhted sõprade ja perekonnaliikmetega Madal sotsiaalsus ja ekstravertsus on sageli seotud sotsiaalse tõrjutusega kaaslaste seas. Põlvkondade vahelisi suhteid mõjutavad negatiivselt kõrge neurootilisus, madal ekstravertsus ja madal meelekindlus. Romantilised suhted Kõrge neurootilisus ja madal sotsiaalsus ennustavad suhtega vähest rahulolu, konfliktsust ja kuritarvitust Isiksuse mõju Sotsiaalsed/institutsionaalsed tulemid
Isiksus on indiviidi ainulaadne ja suhteliselt stabiilne käitumise, mõtlemise ja tundmise viis, mis iseloomustab kohanemist ümbritsevate oludega. See on psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest. Isiksus on süsteem, mis koosneb iseloomujoontest ja dünaamilistest protsessidest (nt. infotöötlus, toimetuleku tahe, emotsioonide reguleerimine, interpersonaalsed protsessid, identiteedi kujunemine. Iseloomujooned kirjeldavad inimese baaskalduvusi (füüsilised ja isiksuseomadused, vaimsed võimed), mis on kindlate mõtlemis-, tundmis-ja käitumismustrite aluseks ning mõjutavad mõningaid dünaamilisi protsesse. Olulisemad isiksuse omadused on: • Temperamendiomadused • Vaimsed võimed • Iseloom • Väärtused 16. Stressi mõiste ja liigid. Stressreaktsioon organismis - füsioloogilised ja
sõltuvuse tekkeks. Eelkõige tavalisest teravam vajadus hea meeleolu järele koos tühjuse- ja masendustunde ning närvilisuse vähese talumise või talumatusega. Riskifaktorid võivad samuti olla väga erinevad: · Kultuurilised ja sotsiaalsed (seadused, mis lubavad alkoholi; sotsiaalsed normid ja tavad, mis soodustavad alkoholi kasutamist, alkoholi kättesaadavus, suured majanduslikud kaotused, vaesus) · Interpersonaalsed (halvad peresuhted, vanemate lahutus; eemaletõukamine sõprade poolt, pere ja sõprade soosiv suhtumine alkoholi) · Psühhosotsiaalsed (käitumis- ja õppimisprobleemid, halvad suhted kooliga, enese vastandamine normidele) · Biogeneetilised (haavatavust määravad geneetilised faktorid, psühhofüsioloogiline haavatavus alkoholi mõju suhtes) Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi
esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse 31. Stressi peamised allikad. Tööga seotud peamised stressiallikad: töö iseloomust tulenevad: tänamatuse tunne, positiivse tagasiside puudumine, ideaalide purunemine, liiga suur vastutus; organisatsioonilised põhjused: ülesandest ja rollist tulenevad, interpersonaalsed nõudmised, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni juhtimine, organisatsiooni arengufaas 32. Stressi vältimise printsiibid. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Tuleb võtta aega. Tuleks üle vaadata oma väärtussüsteem ja prioriteedid. 33. Mis on mikrokliima. Mikrokliima on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses
2) normatiivne norm lähtepunkt ideaal Rieff 1986, iga kultuur postuleerib ideaalse isisksusetüübi ja ideaalse elukaare 3) kultuuriline norm normaalne on see, mida enamus inimesi teeb Dunn, Plomin iga kultuur vastandab erinevusi, kõik kalduvad veidi keskmisest, igas kultuuris psühhoteraapiasse kalduvaid maagilisi nähtusi 4) statistiline norm stat. Keskmisele lähedal 5) kliiniline norm normaalne kui täitdad sotsiaalset rolli Goffmann, 1967 toimetuleuoskused ja interpersonaalsed oskused Parsons, 1964 inimene ei saa end lihtsalt kokku võtta Kliiniline psühholoogia teemad psühhopatoloogiate süstemaatika psühhopatoloogiate teooriad kuidas neid ravida Psüühikahäirete seletuste ajalugu 1) Demonoloogiline 2) Somatogeenne Hippokrates (ebanormaalne aju patoloogia) 3) 13-16. sajand Pime Aeg demonoloogia, haigete isoleerimine 4) 15.-17.sajand spetsiaalsed varjupaigad 5) Humanistlik paradigma (18
(degradation) või kui ei näidata üles austust Jumala või Jumala poolt loodu üle. S O P H . 0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 13 Need kolm eetilist koodi on moraalsed koodid sel määral, et (1) peegeldavad arusaama õigest ja valest, mis ei tugine individuaalsetele eelistustele (ie ei ole isiklik valik) ja (2) ei ole ka kogukonna valik (ie ei ole tava). Kogukonnaeetika (ethic of community) Interpersonaalsed kohustused esindavad teatud laadi moraali, mis erineb inidividuaalsete õiguste rõhutamisest, ning naised omavad valdavalt seda mõttelaadi (Carol Gilligan). Gemeinschaft ja gesellschaft suhted 1. Gemeinschaft = community, väiksemad rahvaorganisatsioonid, kus interpersonaalsed suhted mängivad eriti suurt rolli. Suhted on indiviidi identiteedi jaoks kesksed ning peegeldavad arusaamist iseenesest, mis on kooskõlas teistest sõltuva (interdependent) minaga
INTELLIGENTSUSE MÕISTE Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus Intelligentsuse paljususe suund: Võimed jagunevad (Sternbergi ja Gardneri järgi): · lingvistilised · loogilis-matemaatilised · ruumilised · kehalised · muusikalised · interpersonaalsed (teiste mõistmine) · intrapersonaalsed (iseenese mõistmine) [Mis on intelligentsus? Intelligentsus on vaimne võime lahendada uusi või keerulisi olukordi; võime õppida oma kogemustest; võime kohaneda; võime õigesti tajuda iseloomulikke seoseid ja suhteid, mis aitab meil lahendada uusi probleeme ja orienteeruda tekkinud olukordades. See on ilmselt kõige olulisem ja kindlasti kõige enam uuritud võime, millega kaasaegne psühholoogia tegeleb
Infovahetuse komponendid: 1) Kommunikatsiooni saatja ja vastuvõtja. 2) Teade - tähendust omav märk või märgisüsteem. 3) Kanal - vahendid mida mööda teade jõuab saatjast vastuvõtjani. 4) Tagasiside – protsessi integraarne osa, mis võimaldab suhtlejal vaadelda protsessi käiku ning hinnata selle edukust. Infovahetuse suhtlemise üks külg. 5) Müra (kõik, mis segab kuulamist; saab olla füsioloogiline). Mõiste „interaktsioon“ – inimestevahelised ehk interpersonaalsed toimingud, milles osaleb vähemalt kaks teineteist mingil viisil mõjutavat inimest. Sotsiaalne kontekst: 1. Sotsiaalne stsenaarium – sotsiaalse tegevuse ja koostoime hästi tuntud muster, mis on ühiskonna poolt kehtestatud ja omaks võetud ning mida inimesed asjakohases olukorras vaikimisi ja automaatselt järgivad. 2. Sotsiaalne roll – kaks erinevat definitsiooni. a) inimese asendile vastavate sobivate
keskkondades adekvaatselt reageerida. Toimetulekuoskused: Kontseptuaalsed oskused o Kõne mõistmine ja produtseerimine o Lugemine ja kirjutamine o Arusaam raha tähendusest o Enesejuhtimine - Initsiatiiv - Eesmärgikindlus või püsivus - Vaba aja sisustamine Sotsiaalsed oskused o Interpersonaalsed oskused o Vastutusvõime o Enesehinnang arusaam iseendast o Manipuleeritavus teiste poolt o Reeglite järgimine o Seadustele allumine Praktilised oskused o Söömine ja riietumine o Toidu valmistamine o Tualeti kasutamine o Ravimite võtmine o Telefoni kasutamine o Rahatähtedega opereerimine
psühhodünaamiliselt orienteeritud teraapiates). Sõltuvalt kliendi vajadusest saab teraupet kasutada nõustamissuhet mitmel eesmärgil (Mallinckdort): a) õpetada kliendile baasilise sotsiaalseid oskusi ühe üksiku nõustamise seansi vältel b) aidata tal arendada keerulisemaid oskusi nõustamise käigus, nt konfliktidega toimetulekut v emotsionaalset lähedust c) võtta ette kliendi isiksuse baasiliste aspektide modifitseerimine, nt nagu kiindumisstiil v interpersonaalsed skeemid. Nõustamissuhte komponendid : · koostöötav alliants nõustaja ja kliendi vaheline kokkulepe eesmärkide ning tegevusplaanide osas · ülekanne nõustamisel üles kerkivad tunded ja mõtted, mis on seotud inimese jaoks olulise konfliktiga minevikust · tõeline suhe : paigas on suhte struktuur, mõlemad osalejad on loomulikud ja tajuvad teineteist moonutamata Nõustamissuhet soodustavad tingimused : · empaatiline mõistmine
Sõltuvalt kliendi vajadustest saab terapeut kasutada nõustamissuhet mitmel eesmärgil (Mallinckrodt, 1997): õpetada kliendile baasilisi sotsiaalseid oskusi ühe üksiku psühhoteraapia seansi vältel; aidata tal arendada keerulisemaid oskusi teraapia käigus, näiteks konfliktidega toimetulekut või emotsionaalset lähedust; võtta ette kliendi isiksuse baasiliste aspektide modifitseerimine, näiteks nagu kiindumusstiil või interpersonaalsed skeemid. 16. Nõustamissuhte komponendid. koostöötav alliants - nõustaja ja kliendi vaheline kokkulepe eesmärkide ning tegevusplaanide osas. ülekanne - nõustamisel üles kerkivad tunded ja mõtted, mis on seotud inimese jaoks olulise konfliktiga minevikust. gtõeline" suhe - paigas on suhte struktuur, mõlemad osalejad on loomulikud ja tajuvad teineteist moonutamata. 17. Nõustamissuhet soodustavad tingimused. empaatiline mõistmine
Õppematerjalidele sisu tuleb vahetada. Väljapanekud klassiruumis Teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea) Esitamine ja edendamine (lisamaterjal) Arutelu (probleem, sündmus) Võistlemine ja käästöö (rühmatööd) Tähistamine Õpilastööde avalamine See, mis me õpimine, on ees, mida kordame, on külje peal, mis ei ole aktuaalne, on taga Emotsionaalne keskkond Vajalikud oskused: Interpersonaalsed oskused – suhtlemisoskus; tehnilised oskused – vahendite kasutamine; kontseptuaalne oskus – klassist lähtumine, õppeainest lähtumine Roll – planeerimine; motiveerimine; organiseerimine; kvaliteedi kindlustamine Maslow püramiid: Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad. Liberaalne, mittesekkuv – vaenulikkus ja iseseisvus Demokraatlik, partnerlus – iseseisvus ja armastus Autoritaarne, sekkuv – armastus ja kontroll
o Düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste ja psühhobioloogilise haavatavuse koostoimes. o Teraapia eesmärgiks on muuta käitumist. o Ravi eesmärgid. Käitumisteraapia peamised lähtekohad 1. Mittesoovitud käitumine. 2. Sarnased õppimisprintsiibid. 3. Käitumuslik hindamine. 4. Käitumise kirjeldatavus. 5. Sekkumisstrateegiad. 6. Instrumentaalsed ja interpersonaalsed käitumised on kergemini muudetavad kui kognitsioonid ja afektiivsed kogemused. 7. Kõrvalmõjud. 8. Käitumisteraapia esindab kliiniliste probleemide rakendusteadlikku vaadet. 9. Sekkumine. 10. Käitumuslikud sekkumised ei ole mõeldud insighti loomiseks, vaid käitumise muutmiseks, et tagada kohastumuslik funktsioneerimine. Kasutusvõimalused o Ärevushäired o Depressioon o Seksuaalelu häired
4 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 Võistlus vs koostöö Grupid kalduvad üldjuhul kahte äärmusse: nad on kas koostöö või võistleva iseloomuga. Koostöögruppi saab iseloomustada järgmiste sõnadega: avatud ja aus suhtlemine, usaldus, ressursside ühendamine ja sidusus. Koostöö käigus tõuseb loovuse tase, toetamine ja jagamine, interpersonaalsed oskused, koostööalased oskused ja väärtused, positiivne enesekriitika, positiivne suhtumine gruppi ja ülesannetesse, eristuv mõtlemine, individuaalsete ja kultuuriliste erinevuste aktsepteerimine. Koostöögrupi peamiseks eesmärgiks on grupieesmärk (näiteks jalgpallimeeskonna eesmärgiks värava löömise kaudu võita vastast). Võistleva grupi atmosfäär on tavaliselt hävitava iseloomuga. Võistlus tekib, kui
- Probleem on harv, ma ie tunne ühtegi sellist inimest, kellel oleks. Weinstein- isikliku riski ttajumine ei ole ratsionaalne. Joon palju alkoholi, aga ei suitseta. Inimene ei hinda riski adekvaatselt ja seeläbi on risk haigestuda palju rohkem. Erinevad terviseharjumused on mõjutatud erinevate faktorite poolt. Käitumist säilitavad faktorid võivad muutuda. Tervisekäitumist mõjutavad tegurid- Intrapersonaalsed tegurid- teadmised, uskumused Interpersonaalsed tegurid- isiksuste vahel. Sotsiaalne toetus, pere sõbrad, eakaaslased, Institutsionaalsed tegurid- regulatsioonid, mis soodustavad tervisekäitumist. N: m:28 aastane, ei saa minna kohustuslikku kontrolli. Kõik peavad minema. Ei ole aega. Kogukonnategurid- sotsiaalsed normid. Rahvastikutegurid- valitsuste, poliitikate ja seadustega, mis reguleerivad tervisearengut. N: kõik mehed peavad minema uuringutele, et minna ajateenistusse. Tervisekasvatus-
- Kõrge neurootilisusega on rohkem negatiivseid emotsioon, ekstravertsetel rohkem positiiveid emotsioone - Pos/neg emotsioonide tasakaal seotud eluga rahuloluga - Individuaalsed väljundid: tervis - Positiivne emotsionaalsus ja meelekindlus ennustavad pikemat eluiga - Vaenulikkus ennustab viletsamat füüsilist tervist - Isiksuse seadumused seotud teguritega mis seotud haiguste pühjustega nt madal sotsiaalsus ja südame-veresoonkonna haigused - Isiksuse väljundid: interpersonaalsed - Suhted sõprade ja perega – madal sotsiaalsus seotud sotsiaalse tõrjutusega - Põlvkondade vahelised suhted – halvasti mõjutab neurootilisus - Romantilised suhte – kõrge neurootilisus ja madal sotsiaalsus ennustavad suhtega vähest rahulolu, konfliktsust ja kuritarvitus - Suhte kestvus ja kvaliteet on seotus sotsioemotsionaalsete kompetentsidega - Kõige enam seotud empaatia (ekstravertsus+sotsiaalsus) ja emotsioonide regulatsioon (madal neurootilisus
1. mittesoovitud käitumine seda on võimalik terapeutilises suunas mõjutada, arvesse tuleb võtta inimese ja keskkonna interaktsiooni. 2. nii normaalse kui ebanormaalse käitumise taga on sarnased õppimisprintsiibid 3. 4. käitumise kirjeldatavus hindamise ja ravi tunnuseks 5. sekkumisstrateegiad tuleb kavandada individuaalselt iga kliendi vajadustest lähtuvalt. Vajadustest, ressurssidest ja omadustest. 6. instrumentaalsed ja interpersonaalsed käitumised. 7. kõrvalmõjud ei pruugi olla ebasoodsad 8. rakendusteaduslik vaade luuakse mõõdetavaid ja korratavaid meetodeid ning tulemusi 9. sekkumine võib olla seotud tunnetega, suunatud kognitsioonidele, kujutlustele või bioloogilistele protsessidele 10. käitumuslikud sekkumised insight pigem järgneb teraapiale kui eelneb sellele Nõustamispsühholoogia 29.03 Ellis: Irratsionaalne olemine on bioloogiline omadus
o Raha vahendab sõltumatust, turvalisust ja baasvajaduste rahuldamist jne. o Igasuguste tasude määramisel tuleb arvestada sellega, et see peaks olema piisavalt suur, et rahuldada baasvajadusi, selle määramisel lähtutakse õigluse ja võrdsuse põhimõtetest tasu liiki arvestaks individuaalseid vajadusi ja väärtusi. · VII loeng Konfliktid · Isiksusesisesed- intrapersonaalsed konfliktid · Isikutevahelised konfliktid interpersonaalsed konfliktid · Gruppidevahelised konfliktid · Töökonfliktide tunnused: o Koostöö ei laabu o Ei jõuta ka lihtsates asjades kokkuleppele o Öeldakse teravusi o Kontrollimatu (emotsionaalne) käitumine o Probleemi arutlus kasvab üle vastastikuseks süüdistamiseks o Püütakse leida liitlasti o Kaebamine, ässitamine, laimamine o Vastase kohalolek mõjub ärritavalt o Boikott, ignoreerimine
Meenutamine ja arutlemine 14 Vaimse tegevuse organiseerimine Taust ei pruugi olla meditsiiniline, võib olla seotud ka koduga. Sotsiaalse ja akadeemilise kompetentsuse vaheline seos? Kaks käsitlust: 1. Sotsiaalsete oskuste puudujääk puuduvadki oskused otsida sõpru, suhelda teistega jne. Sellega kaasneb negatiivne suhtumine õppimisse (seotud ka koolimajaga). Toob kaasa veel probleeme suhetesse interpersonaalsed probleemid trots, vastikus, käitungi teiega halvasti. Omakorda kõik avaldab mõju õppimisele. Algab allakäik just sotsiaalsete oskuste puudujäämisest. 2. Puudujäägid akadeemilistes oskustes. Kohe alguses kooli tulles, aga võib avalduda ka nt 7 klassis, avalduvad raskused. See omakorda tekitab pettumust plärtsutakse õpetajaga, sest ma nigunii ei oska. Antisotsiaalne käitumine. Kaasneb akadeemiline ebaedu.
toored, kohtlevad õpilasi kui ,,objekte", kes on ,,pehmed" ja järjekindlusetud, petavad ja esitavad õpilasteke põhjendamatuid pretensioone, ei kuula. (BLANDFORD) Õpetaja KOMMUNIKATIIVSED OSKUSED: oskus suuliselt selgesti ja arusaadavalt ning loogiliselt esitada ainet, oskus mõista ja analüüsida teadet pärast selle saamist, oskus lugeda, mõista ja analüüsida erialast materjali. Õpetaja INTERPERSONAALSED OSKUSED: oskus nõustada õpilasi nii individuaalselt kui ka grupis nende akadeemiliste vajaduste asjus, võime mõista ja käituda adekvaatselt õpilasega mingist teisest entilisest, lingvistilisest jne grupist, oskus suhelda õpilastega viisil, mis aitab õpilastel luua positiivset enesekäsitust, mis suunab neid käituma konstuktiivselt, arendada sobivaid väärtusi, hoiakuid ja uskumusi. Kehtestamist õpetajale olulise suhtlemisoskusena on postuleerinud mitu uurijat. Olulised ka tundlikkus
Kõrgem sotsiaalne aktiivsus väljaspool kooli Suhtlemine noorukitega, kes on koolist välja langenud Prosotsiaalselt käituvate eakaaslaste poolne tõrjumine Seotus antisotsiaalselt käituvate eakaaslastega Varajane seksuaalne aktiivsus varajane rasedus; kooli ei jõua, sest elu armastus võtab kõik aja endale 2) Kiusamise riskifaktorid Sõprussuhted on kaistefaktor ohvrikäitumise suhtes. Ohvrite ja kiusajate interpersonaalsed oskused suhetes eakaaslastega ons eotud oskamatusega luua vastastikuseid ja grupisuhteid. Nii kiusajatel kui ohvritel esineb puudujääke prosotsiaalses käitumises (sotsiaalsetes oskustes) Sõbrad mitte ei ajenda nii käituma, aga annavad toetuse, julgustuse. IV ÕPILASE ENDAGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID (seminari alguses jätkub 07.05.14) 1) koolist eemalejäämine/väljalangemine
I INTERPERSONAALNE KONTEKST: Intrapersonaalsed seisundid pole jälgitavad. Interpesonaalsed protsessid on psühhiaatrilise analüüsi aluseks. Isiksus. Tuleb üles ehitada suhteaspektidele? Personality is the relatively enduring pattern of recurrent interpersonal situations which characterize a human life. Arengu interpersonaalne kontekst. Energia. II INTERPERSONAALSED VAJADUSED: Bioloogilised (satisfaction needs) Turvalisuse (security needs) III ISIKSUSE DÜNAAMIKA: Dünamismid – erinevad inimesed käituvad suhteaktides erineval moel. väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv energia transformatsiooni muster (habits) mehhanism vajaduste rahuldamiseks hirmu dünamism, seltsivuse dünamism isiksust eristavad interpersonaalsed, dünamismid
orientatsiooni valik on omavahel dünaamilises tasakaalus, sõltumata intiimsuse tasakaalust või määrast Kasutatud on ka Leibmani a`70, tema kujutus isikuruumist on teise inimese tajumine ruumis ja tema ootused ruumi suhtes. I.Altman on jaganud tegurid kolmeks 1. individuaalsed demograafilised näitajad( sugu, vanus), etniline kuuluvus, isiksuse omadused, seda uuritud kõige rohkem, neid on kerge ja hõlbus mõõta. 2. isikutevahelised e interpersonaalsed omadsed seal uuritakse meeldivuse staatuse grupistruktuuri asjade seoseid isikuruumiga 3. situatiivsed füüsilise raamistu ja situatsioonilise raamistu mõju Sellistel uurimustel puuduvasd tõsised teoreetilised lähtekohad, uurime ja vaatame, mis saab Stabiilne isikuruum areneb välja 10-12 a vanuses paralleelselt üldiste sotsialiseerumisprotesessidega Teine osa võrdleb ebastabiilsete inimeste isikuruumi suhteid normaalsete inimeste omaga.
! § 27 lg 5 tuleneb 1938. aasta põhiseadusest erilised sotsiaalsed põhiõigused – §28 lg 1, § 29 lg 3, § 37 lg 1 ja 2 III RIIGIKORRALDUS ÕIGUS ÜLDOSA § 24 SISSEJUHATUS PÕHIMÕISTETESSE I teema: välis- ja siseõigus väliõigus – riigi ja teiste isikute vahelised õigused ehk interpersonaalsed isikute vahelised õigused siseõigus – isiku sisesed suhted ehk intrapersonaalsed õigused: 1) intrapersonaalne interorgaaniline õigus (jur isikute organite vaheline) 2) intraorgaaniline õigus (organi sisesed õigus suhted; mida suurem organ, seda rohkem) Riigi sees õigussuhted ei ole ! (käsk) impermeabiliteooria ehk läbipaistmatuse teooria – riik on õigusele läbipaistmatu II teema: juriidiline isik
voolavas jões) Tegevus(t)e korraldmaine: - Monokroonne kultuur jäiga ajakava abil; kohtumisajad on täpselt määratud; punktuaalsus hinnatud: tegevus kompartmentaliseeritud (iseseisvateks üksusteks jagatud, iga üksuse pikkus täpselt määratud) - Polükroonne kultuur isikutevaheliste (interpersonaalsete) suhete abil: tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast Interpersonaalsed suhted ja ajakava (schedule): - Monokroonses kultuuris suhted allutatud ajakavale, tähtajad on äärmiselt olulised (vrdl deadline!) - Polükroonses kultuuris ajakava allutatud suhetele Ülesannete täitmine: - Monokroonne kultuur üks ülesanne korraga - Polükroonne kultuur mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist jne) Töö- ja isikliku aja eristus:
- staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon - Lähisuhted – diaadilised suhted - Väikese grupi suhted - Kogukond, ühiskond – avalikud suhted II Suhtlemispsühholoogia: teooriad Teooriad ja mudelid •Sotsiaalse vahetuse teooria
Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed
Tavamõistetes pole suhe üheselt mõistetav. Nt: uurimused- peale suhte lõppemist on öeldud, et see polnudki suhe. Peamõiste ,,suhte" defineerimiseks on interaktsioon (ehk ka) vastastikune sõltuvus. Suhted puudutavad indiviide, kes vastastikku mitu korda üksteist mõjutavad nii, et iga käesolevat interaktsiooni mõjutab interaktsioon minevikust ja/või ootused interaktsioonile tulevikus. Suhted toimuvad aja jooksul ja puudutavad indiviide, kes üksteist ei tunne. Interaktsioon- interpersonaalsed toimingud............. Suhe on nagu pallimäng, kus kaks inimest omavahel üksteist mõjutavad nii, et omavahel palli loobivad- sellest, kuidas üks üks viskab palli teisele, sõltub, kuidas teine talle palli tagasi viskab. Interaktsioon Kaks lisatingimust Rollidele mittetoetuv Vaimne kujutlus suhetest (tulevikus) (Interaktsioon pole sõltuv rollist, (Nimetatakse ka suhete skeemiks) peab olema rollivaba)
. Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 15 1. Kontseptuaalsed oskused (conceptual skills) o Kõne mõistmine ja produtseerimine o Lugemine ja kirjutamine o Arusaam raha tähendusest kust tuleb, millest sõltub hulk o Enesejuhtimine : initsiatiiv, eesmärgikindlus või püsivus oma tegevustes, vaba aja sisustamine 2. Sotsiaalsed oskused (social skills) o Interpersonaalsed oskused teiste inimestega suhtlemine o Vastutusvõime oma tegude eest vastutamine ühiskonnas o Enesehinnang millega saan hakkama, millega mitte, oskus hinnata, kuidas näen end võrreldes teistega, peaks olema adekvaatne. o Manipuleeritavus teiste poolt intellektipuudega inimesed ei oma mõtlemisvõimet ja kriitilisust et tulla toime ilma ära kasutamata, ei oska hinnata tegude tagajärgi.
hinnatakse neid teadaolevaid faktoreid, mis seostuvad positiivselt tulevase kriminaalse aktiivsusega. Kuna juba 1980. aastatel näidati uuringutes, et kliinilise hinnanguga ei ole retsidivismi võimalik korrektselt ennustada*20 , eelistatakse praegusel ajal just statistilist riski hindamist. Statistiliste riskifaktorite hulka kuuluvad muuhulgas varasem vägivald, isiku haavatavus (nt on ta lapsepõlves olnud kuritarvitamise ohver), sotsiaalsed ja interpersonaalsed faktorid (nt vähene sotsiaalne seotus), vaimutegevuse häire sümptomid, sõltuvused (eriti koos vaimsete häiretega), domineeriv meeleolu (nt viha- ja hirmuseisund), isiksuslik eripära (nt psühhopaatilised isiksusejooned).*21 Niisuguse hindamise puhul ei võeta aga üldse arvesse kaitsvaid faktoreid (protective factors, nt stabiilne töökoht), mis on võimelised riskifaktoreid olulisel määral neutraliseerima
teiste inimeste õiguste suhtes".Samuti märgitakse niisuguste isikute agressiivsust ja käitumise ennustamatust.Teisiti öelduna seostub antisotsiaalne isiksusehäire otseselt regulaarse,pideva,jätkuva kriminaalse käitumisega. Antisotsiaalset isiksusehäiret ja psühhopaatiat ei saa pidada sünonüümideks,sest klassikalises mõttes psühhopaate iseloomustavad alati lisaks käitumuslikele eripäradaele ka kindlad afektiivsed ja interpersonaalsed tunnused.Antisotsiaalse isiksusehäire kriteeriumid on aga käitumuslikud,kuid nendele lisanduvad ka kognitiivsed eripärad.Laialt tuntud hüpotees psühhopaatia olemuse kohta on nn "hilisema küpsemise hüpotees",mille pakkus välja Robert Hare,mille järgi on psühhopaatide tüüpilised omadused iseloomulikud vähesotsialiseeritud lastele. Psühhopaatide iseloomulik joon on vajadus teravate elamuste järele.Nad ei allu polügraafi testile.Psühhopaatiat seostatakse
annaabi.ee 
