5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sinihiir
Õppematerjali autor
Aatomid – aine koosneb aatomitest. Aatomid on enamasti ühinenud molekulideks või moodustuvad ioonseid tahkiseid (nt NaCl). (molekulideks ühinemata, ioniseerimata aatomitest koosnevaid ained leidub harva, nt väärisgaasid). Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekulivalem – annab infot, mitu millise elemendi aatomit on molekulis, nt C4H9Cl (klorobutaan). Struktuurivalem – annab lisaks infot ka selle kohta, kuidas on aatomid omavahel seotud NÄIDE Joonstruktuur – lihtsustab kujutust, on ülevaatlikum. NÄIDE Ühend – on elektriliselt neutraalne aine, mis koosneb kahest või enamast elemendist, mille aatomid on üksteisega kindlas vahekorras. Orgaanilised ühendid – sisaldavad süsinikku, enamasti ka vesinikku, hapnikku, lämmastikku. Anorgaanilised ühendid – on kõik ülejäänud ühendid, samuti mõned lihtsamad süsinikuühendid (CO2, karbonaadid, jt)
uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellepärast vaadeldakse sageli vedeliku ja gaasi omadusi koos. Kuid ometi on neil ka erinevused, näiteks: vedelikku me näeme silmaga, aga enamikku gaase me silmaga eristada ei suuda. Samuti on erinevus selles, et gaas täidab kogu anuma kus see gaas asub, aga vedelik ei täida vaid koondub anuma põhja lähedusse (v.a juhul kui vedelikku on niipalju, et see täidab anuma ääreni). Vedelikul on kindel tihedus ja seega ka kindel
...................................................................................5 1.5. Rõhk ja rõhu mõõtmine............................................................................................................7 1.6. Soojuspaisumine. Vee anomaalne käitumine. Soojuspaisumine ja mehaanilised pinged.........7 1.7. Ideaalse gaasi olekuvõrrand......................................................................................................9 II Gaaside kineetiline teooria..............................................................................................................12 2.1. Gaaside kineetilise teooria põhialused....................................................................................12 2.2. Temperatuur ja siseenergia......................................................................................................13 2.3. Siseenergia ja soojusmahtuvus...........................................................................
formuleerimiseks. Tehniline termodünaamika on baasiks mitmetele uute energiate tootmisviiside väljatöötamisel ja täiustamisel Tehniline termodünaamika koos soojusülekandega annab kõigile soojustehnilistele distsipliinidele teoreetilised alused. Õppematerjali I osas antakse algteadmisi tehnilisest termodünaamikast, mis on vajalikud soojuse olemuse ja soojustehnilistes seadmetes toimuvate protsesside mõistmiseks. 1. PÕHIMÕISTED. IDEAALSETE GAASIDE OMADUSED. 1.1. Termodünaamiline süsteem ja väliskeskkond. Termodünaamika mõistete ja seaduste käsitlemisel on oluline tähtsus termo-dünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna mõistetel. V ä l i s k e s k k o n n a all mõistetakse kõigi teatud ruumi osas paiknevate meelevaldsete füüsikalis-keemiliste omadustega kehade kompleksi. T e r m o d ü n a a m i l i s e k s s ü s t e e m i k s aga nimetatakse väliskeskkonnast kindlate geomeetriliste pindadega eraldatud kehade kogu.
) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süsteemi ja ümbruskeskkonna vaheline piir on ballooni sisepind, ümbruskeskkonna moodustab aga balloon ise koos seda ümbritseva õhuga. Termodünaamiline süsteem võib olla homogeenne või heterogeenne. Homogeenses süsteemis on aine füüsikalis-keemilised omadused kõigis punktides ühesugused. Sellise süsteemi näiteid on gaas, vesi ja jää. Heterogeenseks nimetatakse süsteemi, mille üksikosade füüsikalis-keemilised omadused on erisugused. Seejuures on süsteemi osad üksteisest eraldatud lahutuspinnaga. Heterogeenne süsteem on näiteks vesi ja jää, aur ja vesi, aur ja jää. Termodünaamiline süsteem võib olla kas materiaalselt suletud või materiaalselt avatud. Süsteem on materiaalselt suletud, kui puudub aine juurdevool süsteemi või äravool sellest, sest siis ei
sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz(infra-ultra). Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides. Helilainete edasikandumiseks peab olema mingi keskkond, seega vaakumis heli levida ei saa. Helitaset mõõdetakse detsibellides(dB). Laine on võnkumiste ruumis levimine, mida põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 26,* Gaaside kineetilise energia põhivõrrand P=2/3 E*n 27*, Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalne gaas on selline gaas, mille osakesed on punktmassid ning mille vahel vastastikmõju puudub. Ideaalgaasi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid. pV=nRT, kus p-gaasi rõhk(Pa), V-gaasi ruumala (m3), n-gaasi moolide arv (mol), 3 kT
mc 2 E kin m0 c 2 2 v 1 c2 Kineetiline energia , m0c2 on seisuenergia (keha koostisosade vastastikuse seose ja sisemise liikumise energia). 27.Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalne gaas on selline gaas, mille osakesed on punktmassid ning mille vahel vastastikmõju puudu. Ideaalgaasi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid. pV=nRT, kus p-gaasi rõhk(Pa), V-gaasi ruumala (m3), n-gaasi moolide arv (mol), R-universaalne gaasikonstant 8,314 J/K*mol, T-gaasi temperatuur (K) 3 kT 2 kulgliikumise energia 28.Isoprotsessid. Isoprotsessiks nim oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks.
seadusest. See on tingitud kristallvõre defektidest, mille tõttu kovalentne, iooniline, metalliline, koordinatiivne, vesinikside. 4) Aine agregaatolekud. ühendite valemites võib esineda mitte täisarvulisi indekseid. N: Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga Molekulide vahelisi jõudusid nim.van der Waasi jõududeks janad FeO ühe O kohta on 0,9 Fe (Bertalliidid) (ms= -1/2; +1/2), elektroniga. Kui kumbki aatom annab sidemesse on tingitud elektronide ebaühtlasest jaotusest ning elektonide 1. 4 Kordsete suhete seadus kui kaks elementi moodustavad ühe oma paaritumata elektroni, tekib (3.2) Kovalentne side. liikumisest aatomitest. Nad jagatakse: orientatsiooni, induktsiooni
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid