Liivi sõda 1558 1583 Pljussa vaherahu 1583. Rootsi-Venemaa vahel - Jam-Zapolski vaherahu 1582 Poola-Venemaa vahel Altmargi vaherahu- 1629 Poola-Rootsi vahel kogu mandri eesti läks rootsile Brömsebro 1645 Taani-Rootsi vahel 1. Rootsi võimu kehtestamine Eestis Rootsi jaotas Eesti kaheks. Põhja eestist sai Eestimaa kubermang, keskuseks Tallinn. Lõuna eestist Liivimaa kubermang, keskuseks Riia. Rootsi moodustas eestis 3 rüütelkonda Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. 3 aasta tagant käidi Maapäevadel, kus arutati talupoegadega seonduvaid küsimusi. Rootsi rajas Eesti alal oma kohtusüsteemi. Talupoegadega seonduvaid küsimusi arutasid Eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud. Nad tegelesid enamasti ära põgenenud talupoegadega ja nende karistamisega. Eestimaal olid meeskohtud, liivimaal maakohtud. Raskemaid kuritegusi lahendas Liivimaal õuekohus, Eestimaal Ülekohus. Eesti majanduslik olukrod oli raske. Peale sõd...
Intelligentsus Intelligentsust peetakse tänapäevases lääne ühiskonnas üheks inimese olulisimaks omaduseks. Seda on palju uuritud ja testitud ning see on alati inimestele huvi pakkunud. Keegi ei taha olla rumal ehk nagu Rochefoucauld on oma ,,Mõtisklustes" öelnud: ,,Keegi pole rahul oma mäluga, kuid keegi ei kurda oma mõistuse üle." Tänapäeval on kõigil ka võimalus oma intelligentsust internetis IQ-testidega testida. Intelligentsust on üpriski raske kindlalt defineerida, kõige sagedamini kasutatavad mõisted intelligentsuse kohta on: olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, ratsionaalne mõtlemine ning võime mõista ümbritsevat maailma. Samas mõistab iga inimene sõna ,,intelligentsus" siiski veidi erinevalt. Kõige paremini on selle mõiste kokkuvõtnud esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet: ,,Intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus."
Viimaseks rääkis ta aju treenimisest ja selle arendamisest, et seda kõike on võimalik teha ja peabki, sest kui seda ei tee hääbub meie aju ära ja me ei oska enam ise mõelda. Märksõna mille valisin on aju treenimine. Kui lugeda aju treenimise kohta, siis enamus artikleid räägivad sellest, et inimesed ajavad sassi aju treenimise ja intelligentsuse. Näiteks professor Randall Engle ütles, et aju treenimine on väga oluline, kuid see ei tõsta inimese intelligentsust. (Sak, 2013). Järgmiseks Trei ütles, et aju treenimine on vajalik mälu jaoks. Et asju mäletada ja neid hoida. Ütles, et aju treenimine ei ole ainult vajalik vanadele inimestele vaid ka noorematele, sest me kõik tahame vanaduspõlves mäletada. (Kütt, 2018). Veel üks näide sellest, et aju treenimine on hea mälule. Dr. Mari-Liis Laanetu rääkis, et väga palju tuleb vanureid probleemiga, et on ärevus ja stress ja et asjad kipuvad ununema
tunnetesse ja julgus teostada oma ideid. Laps suudab olla ebahinnanguline, tunnustav ja aus iseenda ja teiste suhtes. Laps õpib püstitama oma eesmärke ja neid järgima. Laps tunnetab, et tal on valikuvabadus ja kõigel, mida ta teeb, on tagajärg. Nende arusaamadega kasvanud laps võib saavutada edu, mis tuleneb kõige väärtuslikumatest oskustest: armastada ja kaastundlik olla ning osata rõõmu tunda ja seda teistele jagada. Lapse vaimset intelligentsust toetavad olulisemad tegevused: * Väärtused, mis on kooskõlas loodusseadustega: armastus, ausus, tolerantsus, hoolimine, tänulikkus * Teadmised loodushoiust: mida ma saan loodusest ja mida mina annan tagasi * Iseenda vajadustest, soovidest, unistustest teadlikuks saamine * Iseenda ideede väljendamine ja teostamine * Eesmärkide püstitamine ja nende poole püüdlemine * Oma loovuse vaba väljendamine (http://www.midrimaailm.ee/kasvatusfilosoofia/ ) Mis on vaimne kasvatus
INTELLIGENTSU S MIS ON INTELLIGENTSUS? Intelligentsus on inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uute ülesannete ja tingimustega. Sisaldab see võimet arutleda, planeerida, probleeme lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI:
planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Wechler (1944: 3) definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu. Ühe järgi kujutab intelligentsus endast kohanemisvõimet .Intelligentsust mõjutab pärilikkus , varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord. C.G.Morris (1993: 309-311) defineerib intelligentsust kui õppimis- ja kohanemisvõimet. Intelligentsuse teooriad. Lisaks üsna suurele definitsioonide valikule on ka terve hulk intelligentsuse teooriaid. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell(1905-1998) nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on
Kas intelligentsus on päritav või õpitav? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid. Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid ja lapsendatud lapsi.Ühte perekonda kuuluvate bioloogiliselt võõraste laste intelligentsuses ilmneb teatav sarnasus. N: Johann Sebastian Bachi suguvõsas oli 26 silmapaistvat muusikut. Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu. Ühemunakaksikud sarnanevad oma pärilike võimete poolest tunduvalt rohkem kui erimunakaksikud
võimeks, mida me vajame keskonnaga kohanemisel, selle kujundamisel ja ka valimisel. Lisaks sellele on ta veel öelnud, et tavaviisil defineeritud intelligentsus võib võib argielus kasulik olla, kuid praktilise intelligentsuseta ei saaks me hakkama ei oma kultuurikeskonnas ega ka looduskeskkonnas.(Sternberg 2003: xi) Üleüldse on intelligentsus väga laialt mõistetav väärtus. Sellel on mitmeid erinevaid väärtusi ja tunnuseid. Intelligentsust ei ole võimalik täiesti üheselt mõista, veel vähem on võimalik määrata inimese intelligentsust näiteks ainult ühe ainsa testi abil. H. Gardner tõi esile üheksa erinevat intelligentsuse liiki, tema arvates on nendeks kehalis-kineetiline, muusikaline, lingvistiline, ruumiline, loogilis- matemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. (Krull 2000: 80-82) Lisaks neile väga mitmeks jaotatud intelligentsuse liigile leidis Goleman, et tuleks
Faktoranalüüsi abil otsitakse testide tulemuste ühiseid faktoreid. Teste tehes, on faktoranalüüs kinnitanud, et kõikidel intelligentsustestide komponentidel on olemas ühine tegur (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.3. ÜLDINE INTELLIGENTSUS Üldine intelligentsus on vaimne omadus, mis oletatavalt mõjutab sooritust praktiliselt iga intellektuaalse ülesande puhul. Charles Spearman on üldist intelligentsust tähistanud tähega g. Ta väitis, et g on vaimne omadus, mis kerkib esile praktikaliselt igasuguse intellektuaalse ülesande lahendamisel. Sellest järeldub, et igaühel, kellel on palju g- d, on eeliseid iga intellektuaalsust nõudva tegevuse juures. Kui g- d on vähe, on inimene raskustes igasuguste ülesannetega (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.4. VOOLAV JA KRITSLLISEENUD INTELLIGENTSUS Voolav intelligentsus tähistab võimet hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega
intelligentsuse vaatenurgast. Teine näide erinevusest on vaikus. Mõnedes seltskondades peetakse seda intelligentsuse tunnuseks, kuid see kindlasti ei kehti Lääne- ja individualistlike seltskondade puhul, kus vaikuse taga tihti nähakse intelligentsuse puudust. Sternbergi uuringute järgi praegusel ajal on 3 intelligentsuse tüüpi: probleemide-lahendamisega seotud, verbaalne ja sotsiaalne intelligentsus. Mõõtes intelligentsust peab arvestama isiku vanust usutakse, et lapsed on intelligentsed, kui saavad edukalt hakkama probleemide lahendamisega, vanemaid inimesi aga hinnatakse sotsiaalse adaptatsiooniga seotud oskuste alusel. Ameerika psühholoog Howard Gardner väidab, et on mitut intelligentsust sõltuvalt inimeste tegevusalast ja iga peab olema käsitletud eraldi. Tema hüpoteesile aga seisab vastu asjaolu, et ei
Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille
SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal.......................................................................................................6 3 INTELLIGENTSUSTESTID..............................................................................................7 3.1 Binet-Simoni test..........................
Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.Kuna isiksuse kujunemist mõjutab ka keskond, ei ole ühe inimese käitumine võrreldav teise omaga. Intelligents aga on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võme, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Intelligentsust mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskond ja sünnijärjekord. Intelligentsust mõõdetakse samuti testide abil. Mõõtmine sai alguse aastal 1904 aastal ning 1912.a pakkus W.Stern välja IQ mõiste. Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäävusest, vaimsest alaarengust, dementsusest või käitumishälvetest..Testide õigsust aga mõjutavad väga paljud erinevad faktorid
tajuda oma ja teiste tundeid; neid tundeid eristada ja kasutada seda informatsiooni oma mõtlemise ja käitumise juhtimisel, et saavutada mingeid konkreetseid või üldisi eesmärke. Teisisõnu − emotsionaalne intelligentsus on see, kui inimene juhib mõtlemise abil oma tundeid (ja tunnete abil oma mõtlemist) ning suunab selle järgi oma käitumist. Tulemuseks on parem endaga toimetulek ja paremad suhted teiste inimestega. Intelligentsust on õieti kolm sorti: Esimene - mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja; teine - on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse; kolmas aga on - sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. Jarek Vask 2012
Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine- suhtekorraldus LUGEMIST!! Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus Emotsioon kui haiguse tagajärg Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja Erinevad emotsioonid on seotud erinevate infotöötlusstiilidega: Rõõmus meeleolu - loomingulisus, innovatiivsus Tõsisem meeleolu - detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus
3. Millised oskused on elus tegelikult olulised? Kontroll emotsioonide üle ja läbisaamine teiste inimestega. (Sotsiaalsed oskused) 4. Millised on emotsionaalselt andekad inimesed? Oskavad juhtida oma tundeid ja märgata emotsioone. 5. Millest koosneb Colemani järgi emotsionaalneintelligentsus? 1) Oma emotsioonide teadvustamine. 2) Emotsioonide juhtimine. 3) Enese motivatsioon. 4) Emotsioonide ära tundmine teistes. 5) Suhte korraldus. 6. Kuidas hinnata emotsionaalset intelligentsust? Vaatluse teel. Vaadates inimest ja teda tundma õppides. 7. Visanda puhas kõrge IQ-ga tüüp Puhas kõrge IQ-ga inimene on produktiivne, etteaimatava käitumisega, kriitiline, nõudlik, halva suhtlemis oskusega, ei oska teisi kuulate, kiiresti ärrituvad, tark. 8. Visanda puhas kõrge EQ-ga tüüp Puhas kõrge EQ-ga inimene on seltsiv, avatud, rõõmsameelne, ei kaldu äärmustesse, kaastundlik ja hoolitsev. 9. Mis on empaatia ja millele see tugineb?
respekteerida ja vaikuses imetleda, mitte seda kuidagi omakasupüüdlikult ja rahva püüdmiseks ära kasutada. Kui nüüd asja natuke laiemalt võtta ja mitte nii väga kiruda, siis võib asjal leida ka positiivsemaid külgi. Kuna tänapäeval on noored alati väga hõivatud kübermaailmaga ja kõigega, mis toimub just praeguses hetkes, siis ei teki neil võimalust avastada vanaaegset maailma, aega, mis leidis aset sajandeid tagasi. Kunagi oli noorte elu palju raskem ja ka rohkem täis intelligentsust. Muusika oli üks asi, mis haris ja mille tundmine näitas kõrget haritust. Klassikaline muusika, see, mida tehti iseenda kahe käega, mitte elektrooniliselt, oli üheks väga suureks ja lahutamatuks osaks tolleaegsest kultuurist. Nüüd aga noored saavad sellest osa kuulates reklaame ja muid asju, kus kasutatakse vanaaegseid meistriteoseid, niisiis on nad neid siiski kuulnud, mis sest, et ei pruugita teada, milline ülima üllitisega tegu on.
Essee Milleks eetika? Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes, püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Ta õpetab meid viisakalt käituma, et saaksime jätta endast hea mulje. See loob rahu maailma, kuna hakkame rohkem teineteist austama. Eetika aitab meil olla teistest erinev. Tuues esile oma intelligentsust oleme rohkem tähelepanu keskpunktis. Olen nõus Manley Halli mõtteteraga: ,,Inimene ilma eetikata on maailma lahti lastud koletis." Ebaviisakad jätavad endast labase mulje. Neid pole kasvatatud või nad on laisad ning ei viitsi õppida kombeid. Selline harimatus on tänapäeva maailmas väga suureks probleemiks. Vanematel ei ole piisavalt aega oma lastega tegeleda kuna käiakse tööl. Näen selles suurt probleemi meie kõigi tulevikus
Näiteks “feminism on selle innukaimate viljelejate jaoks jõudnud faasi, kus ükskõik missugune naisterahva halvas valguses näitamine on hoobilt seksism.” ja “osa feministe tegeleb naisi põhjendamatult ülistava ja mehi alandava propagandaga.”. 2. Põhjenda, miks Ameerika matemaatikul Theodore P. Hillil tekkisisd raskused oma teadustöö publitseerimisega. Tal tekkisid raskused kuna arvati, et teadustöö oli tehtud “valel” teemal. Seal tuli välja, et meeste seas on rohkem intelligentsust ja lollust, ning naised on intelligentsuselt enamasti keskmised. Tema tööle etteheiteid ei tehtud kuid siiski paljud väljaanded maailmas keeldusid selle avaldamist. Kõik kardsid artikli avaldades kokku puutuda radikaalfeministide vihalaviiniga. 3. Kuidas mõjutab hormonaaltasakaal meeste ja naiste käitumist? Too selle kohta näiteid. See mõjutab naiste ja meeste käitumist sellega, mis neile meeldib või ei meeldi teha. Naisi
Eestlased on kohati väga napisõnalised ja tagasihoidlikud. Leian, et suhtlemine rikastab maailmapilti ja annab julgust. Gümnaasiumi õpilased, nii nagu minagi, on kindlasti mõelnud: Miks me küll seda kõike jälle ja jälle õpime? Vastus on lihtne. Õigekirja läheb elus vaja kogu aeg ja iga pool. Kuidas sa kirjutad ametliku pöördumise näiteks tööandjale, kui õigesti kirjutada ei oska. Keeleoskus näitab inimese väga olulist külge - intelligentsust. Ja kes siis veel peaks eesti keelt hästi oskama, kui mitte meie eestlased. Nagu igas teises riigis elab ka meil palju võõrkeeli rääkivaid inimesi. Kas mitte ei peaks nemadki oskama eesti keelt? Tegelikult, kui oled tulnud elama võõrale maale, tuleks keel ära õppida, muidu ei mõista sina inimesi ja nemad omakorda sind. Sellest võivad tulla erinevad probleemid, et välismaalased ei oska riigikeelt. Eesti riigis on tehtud näiteks venelastele eraldi koolid ja isegi
ja kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence). Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed. Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust
hüperaktiivsusele viivatest põhjustest on energia ülejääk ja selle suunamisest tunnivälistele asjadele. Samas on need lapsed näidanud algklassides paremaid õpitulemusi, kuid aja möödudes võrreldes neid lapsi eraklikumatega, kujuneb viimastel üldiselt avaram- huvitavamast vaatenurgast vaade elule ja neilt võib tihtipeale oodata palju innovatiivsemaid ja arukamaid ideid. Järelikult leiab ka reaalses elus targemaid inimesi nende hulgast, kes kuulavad ja arendavad emotsionaalset intelligentsust, selle asemel, et kogu aupaiste endale saada. Tark mees mõtleb ja siis tegutseb, rumal mees manipuleerib massidega, on omakasupüüdlik ning liiga võimuihar. Kuigi Hitleri kohta ei saa öelda rumal, tegemist oli siiski haritud ja väga sõnaosava juhiga, kes o skas panna rahva endaga kaasa mõtlema- jagama ühte mõtteviisi. Osaliselt oli Hitleril õigus: Saksamaale mõisteti ülekohut sõjajärgse rahulepinguga, aga holokaust ei ole ega paku probleemile lahendust. Ühe arvamuse
Võimed Mihkel K 11.R Multiintelligentsuse teooria. · Howard Gardneri vaimsete võimete paljususe teooria (1983). · Vaatles intelligentsust võimena. · Gardneri arvates on igal inimesel olemas kõik intelligentsiliigid (ei ole ühte üldvõimekust nagu taiplikkust, võimet arutleda, võimet mõelda abstraktselt), kuid igas inimeses moodustavad nad unikaalse kombinatsiooni. · Gardner eristas vähemalt seitse üksteisest sõltumatut vaimset võimekust, hiljem lisas kaheksanda. 1. Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus · Väljendub võimes kasutada keelt. · Näiteks väljendada selgesti oma mõtteid,
nagu intelligentsus, välja mõtles!? 3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID o Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.[2] o David Wechsler on defineerinud intelligentsust kui indiviidi üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.[1;116] o Intelligentsus kujutab endast kohanemisvõimet.[2] o Edward Thorndike jaoks tähendab intelligentsus vaimset kvaliteeti.[4] o Esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet on kirja pannud: intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.[4] 4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD
Ma usun, et paljudel puudub motivatsioon selle jaoks. Loomulikult mõjutab kaa tehnika tänapäeva noore elu, näiteks arvuti ja kuna see tundub põnevam, siis jäetakse kooliasjad unarusse. Mis siis on tähtsam, kas õppimine või koolis käimine? Mõlemad on tähtsad, kuid kõige tähtsam on see, kui need kaks asja siduda, ehk me käime koolis, et õppida. Ei ole mõtet koolis tuupida, et häid hindeid saada, sest sisseastumiskatsetel on ju vaja loogilist mõtlemist ja iseenda intelligentsust, sest selleks ajaks sa ei mäleta, mis sa tuupinud oled. Ühesõnaga tähtis on need asjad siduda ja saavutada see, mida iga inimene endale ise püstitanud on. Kokkuvõtteks, et õpilane on kohustatud õppima, kuni üheksanda klassini, aga kuidas ta seda teeb, on tema enda asi. Koolis käiakse, et õppida, kahjuks mõned pole samadel eesmärkidel, vaid mõtlevad, kuidas saaks võimalikult kiiresti koolist minema. Teadmisi on vaja, selleks tuleb alustada varakult, omandada korralikult ja
mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamattarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Esimene intelligentsuse test - Alfred Binet - Prantsuse koolides oli vaja kindlaks teha õpilaste sobivus koolihariduseks - Tõõtas välja hulga ülesandeid – lausete lõpetamine, numbrite mäletamine, joonistamine - Kokku näitavad lapse intelligentsust IQ mõiste - William Stern - Intelligence quotient = mentalne vanus/kronoloogiline vanus - Tänapäeval mõeldakse IQ all tulemust testis, millekeskmine ühiskonnas on 100 Intelligentsustestid - Stanford-Binet Intelligence Scales - Wechsler adult intelligence scale WAIS - Raven progressive matrices - General aptitude test battery - Henmon nelson test of mentaal abilty - Lorge-thorndike intelligence test Psühholoogiliste testide 2 tüüpi
.......................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman.............................................................................................................4 Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust?..........................................................6 Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?.................................................6 Vägivallatu suhtlemine.................................................................................................. 7 Tunnete "inventarinimekiri".......................................................................................... 8 Emotsionaalne intelligentsuse skaalad.........................................................................10 Kokkuvõte........................................................................
maatriksid · Mitteverbaalne ehk pildiline test · Mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja analüüsivõimet · Näidiskujundite reas tuleb leida loogiline järgnevus või seaduspärasus Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus · Raymond B. Cattelli (1905-1998) käsitluse kohaselt saab eristada: · Fluiidset ehk liikuvat intelligentsust Üldine vaimne potentsiaal, mõõdetav nt mitteverbaalsete testidega nagu Raveni maatriksid Närvisüsteemi areng, väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid Kultuuri ja kasvatuse mõjust suhteliselt sõltumatu Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus · Kristalliseerunud ehk ladestunud intelligentsust Areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga
ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3) Ruumialane – tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4) Kehalis-kinesteetiline – on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5) Muusikaline – hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus – jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne intelligentsus seondub indiviidi endaga – oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega.
- liigne konservatiivsus, etteaimatavus ja nõrkus; - andestamatus ja külmus; - manipuleerimine, usaldamatus. Sinine Sinine on firmade puhul levinud lemmikvärv ja sellel on oma kindel põhjus. Sinise värviga seostatakse autoriteetsust ja väärikust, turvalisust, truudust, intelligentsust, tasakaalukust ja töökindlust. Seetõttu on sinine populaarne värv. Sinine on taevas ja meri. See tekitab rahu, mõjub rahustavalt, vaigistavalt; sama tunnet saad kogeda mere rannas. Kui valida sügavalt sinine värv (nn ookean värv), siis selle värvi omadused on: tõsine, akadeemiline ja analüütiline. Kui soovite jahedust, siis oleks mõistlik valida helesinine. See annab
Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited) Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed. Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust
Krizia ja Versace'i reklaamides ning on osalenud firma Gap teksade reklaamikampaanias. 2000.aastal valis ajakiri Vogue ta aasta modelliks. Carmen Kass on Sephora, ühe maailma juhtiva kosmeetika hulgifirma ja Christian Diori parfüümi J'adore pressiesindaja. Kassi hüüdnimi modellide seas on The Head (Pea). Ta on end välisajakirjanduses nimetanud Eesti rikkaimaks naiseks. Tema aasta sissetulek küündib eri hinnangute põhjal 70 miljoni kroonini. Oma intelligentsust väljendab Kass armastusega malemängu vastu. Lisaks sellele tegeleb ta ka spordi ja ratsutamisega. Adriana Lima Adriana Lima on sündinud 12.juunil 1981.aastal Brasiilia kirderannikul, Bahia osariigis, Salvadoris. Tema ema Maria de Graca Lima ja isa Nelson Torres on mõlemad sotsiaaltöötajad. Isa lahkus oma pere juurest, kui Adriana oli 6-kuune. Adriana Lima avastati 13-aastaselt oma kodulinna ostukeskusest. Kui Adriana oli 15-aastane, võitis ta Brasiilia Fordi supermodelli konkursi
väiksemateks osadeks ning õpilast tuleb iga osa positiivse õppimise korral tasustada. Lõpuks kujuneb välja kompleksoskus. -Võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele meelde jätta saadud kogemust ja sellest õppida. -Niisuguse õppimise tulemuseks on organismi võime reageerida kindlal viisil märguandele ehk stiimulile -Tasustamist nimetatakse käitumise kinnistamiseks ehk sarrustamiseks Thorndikei uurimused Edward Thorndike uuris eksperimentaalselt loomade intelligentsust. Uurides mõistatuste lahendamist kassidel ja teistel loomadel, tegi ta kindlaks, et mõistatuse lahendamise kiirus on seda suurem, mida kauem mõistatust näidatakse. Sellest sai ta kinnitust hüpoteesile, et õppimine on katse ja eksituse tulemusel kujunenud harjumuste tulemus. Ta sõnastas käitumisseadused harjumuse kujunemise kohta. Neist tähtsaim on tagajärje seadus: "Mitmest reaktsioonist samale olukorrale seostuvad teiste asjade võrdsuse korral
murdis ta kondid või siis murdis ta sarve ära ja tappis Minotauruse sellega ära. Eelnevalt lubas Theseus isale, et kui ta saab Minotaurusest jagu siis heiskab paadil valged purjed, kui aga sureb siis jätab mustad lehvima. Unustades isale antud lubadus täita, märkas Aigeus musti purjed ning hüppas meeleheites Acropolise kaljudelt alla ning suri. Peale isa surma Peale isa surma hakkas Theseus kaotama oma intelligentsust. Osales lahingutel kus ta ei oleks pidanud olema. Otsis liiga meeleheitlikult uut troonipärijat. Röövis enda naiseks Zeusi tütre Helena, mille tagajärjel Zeus lasi Theseuse kinni nabida ning viia Skyrose saarele. Kus, aga Theseus leidis oma lõpu kui Skyrose saare kuningas ta kaljult alla lükkas, kuna ta kartis sellise võimsa mehe kohalolekut. Peale Theseuse surma Räägitakse, et Ateenlased otsisid Theseuse
arenemise vajalikkust. See on inimestel väga erinev, mõni ei tunnistagi endale seda kunagi. Kõigile ju vahest meeldib vestlustel mõne targa lause sekka öelda. Laia silmaringiga inimene tahab meist igaüks olla. Selleks on vaja ennast harida ja väga mitmekülgselt. Tahe õppida peab olemas olema, muidu ei saavuta midagi. Eneseharimise vajadus on esmatähtis. Selleks et tööle minna ja midagi elus saavutada on samuti vaja haridust, vähemalt intelligentsust ja selleks on vaja ennast harida. Kuid kõik meist ei käi ainult kõrg- ja keskkoolides. Kohustuslik on vaid 9 klassi ehk põhiharidus. Peale seda võib astuda ka n-ö elukooli. Kuid see võib valusasti kätte maksta. Ilma hariduse ja teadmisteta on riskantne laia maailma astuda, kunagi ei tea mis ees ootab. Peab olema valmis katsumusteks ja pettumusteks. Selliseid asju juhtub muidugi ka neil kes on mitmeid kõrgkoole lõpetanud, kuid nemad on selleks rohkem ettevalmistatud
sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi. Inimõiguste põhiliikideks on: Isikuõigused, kodanikuõigused (poliitilised õigused) ning sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Veel on ka ära märgitud kollektiivsed õigused ehk siis rahvaste õigused. Inimõigustel on siis kindlasti ka teatud mõju. Inimõigused koos põhivabadustega võimaldavad meil täielikult arendada ja kasutada oma inimlikke võimeid, oma intelligentsust, andeid ja südametunnistust. Veel ka rahuldada oma hingelisi ja muid vajadusi. Inimõigused põhinevad inimkonna kasvaval nõudmisel elu järele, milles iga inimese väärtust ja kaasasündinud väärikust hinnatakse ja kaitstakse. Oma ideelt on inimõigused universaalsed ja üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Kuid vaatamata kõigele on ka seatud teatud piirid:
kuidas püstitada eesmärke? kuidas mõjutada inimesi? kuidas pidada läbirääkimisi? kuidas öelda “ei”?). Meeldiv on siit leida ka intervjuu kui uurimismeetodiga seonduvate probleemide lühiülevaade. Raamatu lugemine nõuab mitmeid eelteadmisi ja seda eriti psühholoogia vallas. Mitmeid teemasid lühidalt käsitledes (nt. isiksuseteooriad lk.42) või neid vaid nimetades (nt. Osgoodi semantiline diferentsiaal lk.85) näib autor vaikimisi eeldavat lugeja intelligentsust ja haritust. Mis seal ikka, ühe hea juhi puhul pole nende omaduste olemasolu ju liig nõuda. Et autor on püüdnud käsitleda väga erinevaid teemasid väga laias valdkonnas, on raamat jäänud üsna (et mitte öelda väga) pealiskaudseks. Tegu on hea ülevaatliku kirjutisega juhtimisküsimustest, samas oleks aga vajalik kõigi nelja esimese peatüki publitseerimine eraldi põhjalikumate raamatutena.
enam inimesi, kes on valmis ennast proovile panema. Tagajärg võib olla põrumine, mis paneb suurema osa oma eesmärkidest loobuma. Proovikive, mida ületada, tekib aina juurde ning näib, et neil ei ole algust ega lõppu. Probleemitulva seljatamine eeldab arukust ja ettenägelikkust rahva valitud esindajatelt ning veelgi enam indiviidilt endilt. Mida on siis ühele edukaks pürgivale isikule õieti vaja? Suurimaks väärtuseks peetakse alatihti sotsiaalset intelligentsust, mida määratletakse kui üldist vaimset võimekust. See paneb inimaju teiste, ümbritsevate ajudega teatavas rütmis koos tegutsema ja keha tootma hormoone, mis vastavalt suhte olemusele võivad toimida kas vitamiini või mürgina. Iseenesest pole sotsiaalse intelligentsuse kontseptis midagi uut selle sõnastas juba möödunud sajandi 20. aastatel Edward Lee Thorndike kui inimese võime mõista teise inimese käitumist, suhelda ning oma tundeid juhtida.
anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes 10-15% juhtudest võib esineda kerget vaimset mahajäämust. Paljudest uurimustest on välja tulnud, et nende intelligentsust kiputakse välimuse tõttu alahindama. Sümptomid • Miimika puudumine, võimetus naeratada • Toitmise, neelamise ja lämbumisprobleemid • Neelamiseks pea taha hoidmine • Silmade tundlikkus pilgutamise puudumise tõttu • Ülakeha nõrkuse tõttu motoorika mahajäämus • Silmade lateraalse (külgedele) liikumise puudumine • Silmapilgutusrefleksi puudumine • Kõõrdsilmsus • Suurenenud süljevool • Kõrge suulagi • Lühike või deformeerunud keel
.9 Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:"Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut, viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll, empaatia ning kuulamise, konfliktide lahendamise ja koostöö kunst, ja see on täiesti tavaline."................................................... 9 Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?.......................................................9 2 Sissejuhatus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: * võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada * empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus)
märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks. o Michelangelo isa läks raevu kui kuulis, et ta tahab saada kunstnikuks. Tema isa arvates ei olnud kunstniku amet parem kingsepast. o Buonarroti ema suri noorena, kui laps oli kõigest 6 aastane. o Michelangelo isa pani ta peagi kooli kuna nägi tema intelligentsust. o Michelangelo tutvus ühe kaasõpilasega, kes oli temast 6 aastat vanem ja õppis maalikunsti. Ta julgustas Michelangelot järgnema oma talenti ja tegema midagi muud. o Michelangelo isa oli tuttav suursuguse Medicite perekonnaga. Kui Michelangelo sai 13 aastaseks sokeeris ta oma isa sellega et oli nõustunud kaasa lööma töökojas, mis kuulus maalijale Domenico Ghrilandaio. Peale ühte aastat õppides freskot läks Michelangelo edasi õppima
Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes 10-15% juhtudest võib esineda kerget vaimset mahajäämust. Paljudest uurimustest on välja tulnud, et nende intelligentsust kiputakse välimuse tõttu alahindama. Möbiuse sündroomi sümptomite hulka võivad kuuluda: · Miimika puudumine, võimetus naeratada · Toitmise, neelamise ja lämbumisprobleemid · Neelamiseks pea taha hoidmine · Silmade tundlikkus pilgutamise puudumise tõttu · Ülakeha nõrkuse tõttu motoorika mahajäämus · Silmade lateraalse liikumise puudumine · Silmapilgutusrefleksi puudumine · Kõõrdsilmsus · Suurenenud süljevool · Kõrge suulagi
annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käsitlemata. 3 Intelligentsus kui vaimsete võimete kvaliteedinäitaja Intelligentsust kui vaimsete võimete kvaliteedinäitajat on defineeritud erinevalt. Mis see intelligentsus siis õigupoolest on? On see võimekus olla koolis edukas? Kas see on võime hästi lugeda ja kirjutada? Või on need alljärgnevad inimesed intelligentsed? · Arst, kes suitsetab kolm pakki sigarette päevas · Nobeli preemia laureaat, kelle abielu ja isiklik elu on varemeis · Firmajuht, kes on teinud rasket tööd, et tippu jõuda ning on ,,ära teeninud"
( K.Kiilu Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad) Tänapäeval on hakatud mõistma, et inimese tegevust ja käitumist ei juhi niivõrd mõistus, kui pigem tunded. Aina rohkem on hakatud tähelepanu pöörama väärtuskasvatusele. Emotsionaalne andekus- teiste ja enda emotsioonide märkamine, tunnete teadvustamine ning nende juhtimine. Lapse emotsionaalses arengus on väga tähtsal kohal eneseteadvus ja enesehinnang. Kindlasti üks viise, kuidas arendada emotsionaalset intelligentsust, on teha seda muusika kaudu – õppida tundma oma emotsioone ning neile keskendumise oskust. (õpetajateleht 2013.dets) Laululine tegevus avaldab soodsat mõju lapse verbalsele arengule, rikastab sõnavara, kujundab elukogemustest lähtuvaid pädevusi ja arendab kõneoskust. Laulude õppimisel eeldatakse, et omandatud repertuaari kasutatakse ka väljaspool lasteaia muusikategevusi (rühmategevustes, sünnipäevadel, koosviibimistel, kodu- ja õuemängudes)
Raamatukogud on juba paar aastat vanu teoseid vabalt kättesaadavaks teinud, ent lugejaskonnale ei läheneta uudselt, mistõttu antud kirjatükkide mõju tundub võrreldes eelnevaga samasse suurusjärku jäävat. Omanäolisus ning lugejaskonna tundmine tagavad edu, seega peaks ühte kasti suruda üritav õpetamismudel muutuma individuaalsemaks. Nii mõnigi õpilane sooviks piirduda üksnes teda huvitava matejali uurimisega, ent see ei tagaks üldist intelligentsust. Samas on õpiku piiratus üheks tema positiivseks küljeks. Mida vähem on informatsiooni tarvis talletada, seda lihtsamalt, aga ka detailsemalt see talletub. Postimehe paberväljaande anekdoodid priirduvad üldjuhul kolmega, kuid internetis leidub piiramatult taolist sisu. Meenutada suudan üknes neid nalju, mida olen lugenud paberilt. Seega võimaldaks ideaalne õppekeskond edasi uurida, ent ei koormaks liigselt neid, kes teemat tüütavaks peavad.
Osasid loovisikuid on hakatud nende tohutule ja tulemusrikkale tööle nimetama geeniusteks. Geeniuse kujunemisel mängib rolli keskkond, loomingulisust soodustavad ühiskonna avatus, sallivus, mõjutuste mitmekesisus, loominguliste inimeste koostöö jne. Loovust saavad arendada vanemad oma lastel, kui nad usuvad lapsesse, ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks. Samuti mõtlevad lapsega kaasa, võtavad teda samaväärsena jms.. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Howard Gardneri teooria · Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keele kasutusega · Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide lahendamisel. · Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet.
Hindamiseks kasutatakse näiteks sõnavara, üldinformeerituse, aritmeetilisi ja erinevaid verbaalseid ülesandeid. Gc = Gf x O x M Intelligentsus kui omandatud teadmised ja haritus sõltub järgnevate tegurite korrutisest: · sünnipärane vaimne võimekus ehk fluiidne intelligentsus, andekus (Gf, Aptitude) · võimalused (Opportunities) ·motivatsioon (Motivation) John Carroll Three Stratum Theory (Carroll, 1993): intelligentsust saab kõige paremini kirjeldada kolmetasandilisena (hierarhiline mudel): # üldine vaimne võimekus # selle 8 kitsamat alatahku (voolav intelligentsus, kristalliseerunud intelligentsus, üldine mälu ja õppimisvõime, üldine visuaalne võimekus, üldine auditiivne võimekus, üldine meenutamisvõime, üldine kognitiivne kiirus ja reaktsioonikiirus) # veelgi spetsiifilisemad võimed Tänapäeva tõde olulised on nii g kui kui s võimed # intelligentsuse struktuur on hierarhiline
järelvalve all ka tööd teha. Raske alaareng (Severe) IQ = 20-25 kuni 35-40 (0.003% üldpopulatsioonist; 4 % arenguhäiretega grupist Võib omandada kõne, kergemad enesehooldamise võtted ( tualett). Sügav alaareng (Profound) IQ <20-25 2 % arenguhäiretega grupist Piiratud motoorsed oskused, kõne peaaegu puudub. Pidev hoolitsus H. Praktiline ja akadeemiline intelligentsus Robert Sternberg a) Akadeemilist intelligentsust nõudvad ülesanded · eksplitsiitsed ülesanded · puudub personaalne huvi · on esitatud kogu vajalik info · erineb tavakogemusest · on selgelt formuleeritud · eksisteerib üks õige vastus · eksisteerib üks õige lahendusviis b) Praktilist intelligentsust nõudvad ülesanded · implitsiitsed ülesanded · seotud personaalse huviga · puudub kogu vajalik info · on seotud tavakogemusega · on halvasti defineeritavad
väljatoomist ta analüüsib ise teadlaste uurimuste andmeid . Võib nimetada teda kui müüdimurdjaks , kes toob välja eelnevate teadlaste testide ja katsete õigsuse. Vääriti mõõdetud inimene ei ole teos ekslike bioloogiliste argumentide üldisest moraalsusest , nurjatusest ja alatusest sotsiaalsete ebatavaliste võimete inimeste käsitlemisest. Vaid see raamat käsitleb hoopis ühte konktreetselt kvantifitseeritud vormis argumenti inimgruppide järjestamisest; väiteid, et intelligentsust võib põhjendamatult mõnda tunnust mõtteliselt eraldada üheks arvuks, mille abil saab kõiki inimesi järjestada lineaarselt, neile olemasliku ja muutumatu vaimse väärtuse skaalal. Raamatu pealkiri teeb maha või pilkab Protagorase mõttetera inimese kohta ja märgib ära meie tõsisest soolisest diskrimineerimisest ajaloos. Raamatus saab välja lugeda kuidas mehed võeti inimese standardiks ja kuidas selle kaudu mõõdeti inimesi valesti . Ära jäetakse tegelikult väga
järelvalve all ka tööd teha. Raske alaareng (Severe) IQ = 20-25 kuni 35-40 (0.003% üldpopulatsioonist; 4 % arenguhäiretega grupist Võib omandada kõne, kergemad enesehooldamise võtted ( tualett). Sügav alaareng (Profound) IQ <20-25 2 % arenguhäiretega grupist Piiratud motoorsed oskused, kõne peaaegu puudub. Pidev hoolitsus H. Praktiline ja akadeemiline intelligentsus Robert Sternberg a) Akadeemilist intelligentsust nõudvad ülesanded · eksplitsiitsed ülesanded · puudub personaalne huvi · on esitatud kogu vajalik info · erineb tavakogemusest · on selgelt formuleeritud · eksisteerib üks õige vastus · eksisteerib üks õige lahendusviis b) Praktilist intelligentsust nõudvad ülesanded · implitsiitsed ülesanded · seotud personaalse huviga · puudub kogu vajalik info · on seotud tavakogemusega · on halvasti defineeritavad
annaabi.ee 
