Kas
ma käin koolis või õpin?
Kas koolis
käimine ja õppimine on üks ja sama? Sellele on paljud mõelnud,
aga mida on järeldatud? Eesti põhiseaduse 37 põhjal on igal Eesti
kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus.
Paljud
ei seosta sõna koolis käimist õppimisega, sest nende jaoks on see
lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Käiakse
koolis, et omandada tarkusi ja ennast arendada, paljud kahjuks ei saa
sellest aru.
Milleks
käiakse koolis? Ma käin koolis sellepärast, et omandada hea haridus ja olla haritud. Käin, et omandada uut ja arendada endas
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mari-Ann Lepp
Õppematerjali autor
Kas ma käin koolis või õpin? Kas koolis käimine ja õppimine on üks ja sama? Eesti põhiseaduse 37 põhjal on igal Eesti kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus. Riigi kohustuseks on õpetada. Riik tagab igale oma elanikule õppimisvõimaluse vähemalt põhihariduse ulatuses. Paljud ei seosta sõna koolis käimine õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Milleks käiakse koolis? Tegelikult käiakse koolis selleks, et ennast arendada. Mina käin koolis sellepärast, et omandada hea haridus. Kool ja haridus mängivad meie eludes suurt rolli, sest mida rohkem õpid ja mida rohkem saavutad, seda rohkem valikuvõimalusi sul on. Mis on siis koolis käimise ja õppimise vahe? Koolis õppimine tähendabki seda, et ma õpin midagi uut, arendan ennast ja omandan hea hariduse. Käimine aga seda, et see ongi lihtsalt üks kohustuslik koht, kuhu parema meelega ei tuleks.
Kadi Esken Mida saan õppida ise ja mida koolis? Iseenesest on mõistetav, et hariduse saame me koolist. Aga haritust ja elutarkusi õpetavad meile vanemad ja neid õpime me enamjaolt ise. Selleks, et koolis haridust omada, tuleb teha siiski suurt tööd ise õppides. Koolis on õpetajad, kes teevad muidugi oma tööd ehk õpetavad, aga siiski suurt rolli mängib enda pühendumus ja tahe õppida. Kui õpilasel endal ei ole tahet õppida, siis seda on näha ka tulemustest. Kooli haridus aitab meid edaspidises elus, annab meile põhja. Neid valikuid on erinevaid, võime saada põhihariduse, keskhariduse või hoopiski kõrghariduse. Paljud ei seosta koolis käimist õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks
Kas ma käin koolis või õpin? Kas koolis käimine ja õppimine on üks ja sama? Sellele on paljud mõelnud, aga kas ka õige järelduseni jõudnud? Eesti põhiseaduse 37 põhjal on igal Eesti kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus. Kohustus on, aga sinupoolne vastutus nii riigi kui ka enese ees. Riigi kohustuseks jääb sind õpetada ja sulle õige õpikeskkond rajada, sinule võimalikult lähedale. Riik tagab igale oma elanikule õppimisvõimaluse vähemalt põhihariduse ulatuses. Ning sellist võimalust tasuks ära kasutada
tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest mulle meeldib teha üht või teist kuigi ei saa ka salata, et tihti mõlgub mõtteis ka loobumine. Tuleb aga tõdeda, et õppimise juures on väga oluline aspekt kindlasti meie õpihoiak. See määrab ära, mil viisil me uusi teadmisi õpime ning kui sügavuti oma tegevuses laskume. Loomulik on see, et kõikidel meil on omad huvid ja kõik alad ja teadused ei saagi ühtemoodi meeldida. Tunnistan, et siiani on mõned õpitavad ained saanud rohkem tähelepanu kui teised
Uue elaniku sünniga algab tema arenemine. Väike laps arendab kogeb maailma erinevate esemete suhu panemisega ehk maitsmisega. Veel õpib kõndima, siis rääkima, edasi läheb lasteaeda, kus arendatakse lapse mõtlemist ja käelisi oskusi. Erinevalt täiskasvanutest, kes vaatlevad esemeid silmadega, tunnetavad lapsed neid kätega, nad katsuvad kõike, mis vähegi ette jääb. Põhikool on juba järgmine tasand, kus laps õpib seda, mida peab teadma tavainimene. Edasi on gümnaasium või kutsekool, ning ülikool. Keskmiselt haritud inimene on lõpetanud gümnaasiumi või kutsekooli. Nemad leiavad endale tööd, kuid mitte nii head, kui ülikooli lõpetanu, sest nad on enim haritud ning aitavad sellega ühiskonna arengule rohkem kaasa. Haridus on tähtis, kuigi vahel tuleb tahtmine sellele käega lüüa. On ju teada, et isegi kõige tuntumad teadlased, nagu Einstein, ei olnud koolis just kõige eeskujulikumad õpilased, kuid siiski
elus. Teises peatükis räägitakse koolistressist, selle põhjustest, avaldumisest ning toimetulekust. Kolmandas peatükis esitatakse uurimistöö metoodika ja valimi kirjeldus. Neljandas peatükis esitatakse küsitulse tulemused ja analüüs. Viiendas peatükis esitatakse uurimistöö järeldused ning kokkuvõte. Autor avaldab tänu juhendaja Heli Rannale ja Kersti Lepikule abivalmi koostöö eest. 3 1. STRESS Stressiseisund on meie elu või tervist ähvardav sündmus nagu näiteks lähedase kaotus, kes on meie jaoks oluline. Stressi võib suurendada kas akuutne oht või millegi pikaajaline kaotus. Samuti võib mõni olukord või sündmus muutuda stressitekitavaks, kui tajutakse ohtu oma eneseväärikusele. Ohust areneb välja stress, mis võib olla lühiajaline, korduv või piisavalt tugev, et säilib kogu eluks.(Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13)
Õppida või mitte õppida selles on küsimus Inimesed on erinevad ning igaüks teeb oma valiku, kas ta tahab teadmisi ja kui palju ta neid vajab. On neid, kes õpivad 25 aastat jutti enne tööle asumist, ja ka neid, kellele piisab 12 aastast. Eesti on määranud selle, et meil on üheksanda klassini kooliskäimine kohustuslik. Sel ajal tuleb kindlasti tegeleda õppimisega. Ei tohi lösutada koolis mitmeid aastaid tühja, sest tarkused, mida õpitakse põhikoolis on eluks vajalikud. Kindlasti kasutame pidevalt arvutusoskust, õigekirja, hindame asju füüsika abil ning püüame aru saada ajaloost. Ehk sellepärast alustasimegi esimesest klassist lihtsamate teadmistega ning seejärel liigume edasi keerulisemate asjade mõistmiseks. Õppimata jätmine võib tihti ette tulla siis, kui võrreldakse kaht või enamat tegevust, millega saaks hetkel tegeleda
Mis on elus tähtis ? Iga inimese elus on midagi olulist. Nad tõstavad seda esile ja pööravad sellele rohkem tähelepanu, kui millegile muule. Inimesed peavad oluliseks erinevaid asju tervist, raha, tundeid, haridust või mistahes eluvaldkonda. Inimese väärtushinnangud võivad olla nii materiaalsed kui ka vaimsed. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Mida mina oma elus tähtsaks pean? Loomulikult ei saa ma minna üle ega ümber materiaalsetest väärtustest. Selleks, et elada, on ju eelkõige vaja sooja kodu, voodit kus magada ja sööki lauale. Kuigi vaadates enda ümber ringi, peame tihti nägema, et paljud inimesed peavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid