Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria..................................................... 6 3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE..........................................................................7 3.1 Testide usaldusväärsus...................................................................................
Sissejuhatus..........................................................................................................3 1 Intelligentsuse definitsioonid..............................................................................4 2 Intelligentsuse teooriad.......................................................................................5 2.1 Mitmese intelligentsuse teooria...........................................................5 2.2 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus..........................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6 3 Intelligentsuse mõõtmine...................................................................................7 3.1 Binet'-Simoni test................................................................................7 3.2 RPM....................................................................................................7 3
See on selline lahenduse leidmine, millega kaasneb ahaaelamus, ja seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. Viimasel etapil toimub lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon. Hästidefineeritud probleemi lahenduse õigsust on lihtne kontrollida. Loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st. Võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Loovuseks on tarvis teatud tingimused: · Selline atmosfäär, milles inimene tajub teatud pinget, tunneb, et vanaviisi enam edasi ei saa. · Loovisik peab tundma antud valdkonda, kuid ei tohi harjuda selle vanade lahendustega. · Kriitikat ja nõuandeid, need aitavad ideid enne avalikkuse ette jõudmist vajalikul määral põhjendada. · Loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle. Osasid loovisikuid on hakatud nende tohutule ja tulemusrikkale tööle nimetama geeniusteks.
............................................................. 2 Intelligentsuse mõiste. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Wechler (1944: 3) definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu. Ühe järgi kujutab intelligentsus endast kohanemisvõimet .Intelligentsust mõjutab pärilikkus , varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord. C.G.Morris (1993: 309-311) defineerib intelligentsust kui õppimis- ja kohanemisvõimet. Intelligentsuse teooriad.
Inkubatsiooni etapp e. haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine.Teine etapp on illuminatsiooni etapp, inimestel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige vastus käes. Viimasel etapil toimub lahenduse kontrollimine ehk vertifikatsioon. Loovus väljendab eelkõige loova mõtlemise võimet luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Loovuse jaoks vajalikud tingimused. *Loovust soodustab selline atmosfäär, mills inimene tajub teatud pinget. *Loovisik peab antud valdkonda hästi teadma. *Loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle. Geenius loovisik kes on teinud väga palju tulemusrikast tööd ja on saavutanud edu. Pärilikkus on geeniuseks kujunemisel väga oluline. Samuti ka ümbritsev keskkond. Et tuleks loovlaps peavad vanemad: uskuma lapsesse, võtma teda võrdsena, mõtlema lapsega kaasa ja arendama tema ideid edasi hoidma alal optimismi
.......................................................... 14 5 KOKKUVõTTE................................................................................................................ 15 6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Mind on pikka aega köitnud teema- intelligentsus. Mis asi on intelligentsus? Sellele küsimusele vist ei olegi nii-öelda seda päris õiget vastust. Intelligentsus lihtsalt eksisteerib, kuid keegi ei tea selle olemust, samuti ei saa ükski inimene intelligentsust endale näiteks juurde osta. See lihtsalt on sünnipäraselt olemas. Intelligentsed inimesed on olnud aastasadu inimkonna seas austatud ja väärikad inimesed. Võib-olla just nende kohanemisvõime, suhtlusoskuse ja targa mõistuse pärast. Kuid kõik
Isiksuse vaimsed võimed 12.kl 1.IQ mõiste, olemus IQ ehk Ratsionaalne intelligentsus - inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited) Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest
12.Reproduktiivne mõtlemine ehk taastav( kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi) 13.Produktiivne mõtlemine ehk loov(üritatakse leida uusi teid) 14.Inteligentsus See on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman,Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C.Raven 16.Multiinteligentsus 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus 2. Loogilis.matemaatiline intelligentsus 3. Ruumialane intelligentsus 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 5. Muusikaline intelligentsus 6. Personaalne intelligenstsus 17.Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Seesmine komponent Kogemuslik komponent Seotus väliskeskkonnaga 18.Juhan Tork
psühholoogia. · A. Volkman- nägemisfüsioloogia uuringud, eksperimentaalpsühholoogia arendamine. · L. Strümpel- unenägude teooria · E. Kraepelin- kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja, · K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a. 12. psühholoogia esimene laboratoorium 1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt ) 13. Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria. 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1.keelealane e. lingvistiline intelligentsus. Keelekasutus. 2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 3. ruumialane intelligentsus( orienteerumine) 4. kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. * interpersonaalne(isikute vaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda.
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad
kvaliteete, nt. kollane vs sinine värv; c) Aeg – aistingu kujunemise kiirus; d) Ruum – aistingute abil saab leida ärritaja asukohta; e) Adaptatsioon –ärritajaga kohanemine; f) Kompensatsioon – ühe aistinguliigi korvamine teisega; g) Sünesteesia – teisese aistingu teke. Taju: peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Loob aistingutest saadud informatsioonist tervikstruktuuri. Taju omadused. a) püsivus – inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud; b) valivus – objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev; tähtsus; mõni omadus on olulisem ja sellele pöörame ka rohkem tähelepanu; c) Mõtestatus: inimene tajub selgemini objekte, millel on tema silmis tähendus või mõte; d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju; Taju liigid. a) isikutaju ehk sotsiaalne taju: teise inimese tajumine, mõistmine ja hindamine; pisut erandlik,
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus:
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik
Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast. Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi. Selye teooria kirjeldab stressiga seoses ka kaht liiki pinget
mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne. I Psüühiline energia – libido. Printsiibid: - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused. - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast laieneb kogu elule. Inimene püüdleb tasakaalu ja tasanduste peale. vastandite printsiip – II Isiksus – isiksus ehk psyche. - Teadvus: ego & persona. - personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima, animus (projektsioonid). 1) Ego teadvustatud psyche osa, mõtlemine, tunded, mälu. 2) Personaalne alateadvus (personal unconscious). Kompleks – emotsionaalselt küllastatud ideed. Libido investeerimine kompleksisse. 3) Kollektiivne alateadvus. Liigiline mälu, teeb inimesed sarnaseks. Seal eksisteerivad arhetüübilised reaktsioonid (teatud emotsionaalsed reaktsioonid sarnastele objektidele, stiimulitele)
Objekti kuulumine mõiste alla on kindel ja selge. Mõisted asetsevad hierahiliselt. Probleemid: mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooriad, mis pole piisavalt selged. Prototüübiteooria: kategooriaid esitatakse prototüüpidena, millel on loomulikud tunnused. Liikmete tüüpilisus. Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüüpe, liigselt suur rõhk tajul, tähtsad ka mõitetevahelised soesed. Lapse kõne areng: Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja keskkonnas edukalt toime tulla (Wechsler) + Olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, võime mõista ümbritsevat maailma. Suhteliselt püsiv omadus, mis vanusega ei muutu. Galton oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ja intelligentsuse pärilikkust.
2. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? Esimesed katsed õpilaste vaimse arengu taseme mõõtmiseks tegid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Theodor Simon 1905. aastal. Binet’-Simoni skaala – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise tulemuste põhjal sai otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilasele. 3. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel? Üldfaktori ehk g-faktori ja erifaktorite ehk s-faktorite teooria. Üldfaktori all pidas Spearman silmas inimeste võimet arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktoriteks on spetsiifilised vaimsed võimed, nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus. Kõik erifaktorid on vähemal või suuremal määral seotud üldfaktoriga, s.t. erivõimed korreleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega. 4
omadustele · Liigitamine modaalsute järgi (nägemis-,kuulmis-,jne) · Liigitamine keskuste jöärgi (senroone,lühiajaline,püsi-) · Liigitamine säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi · Liigitamine sõltuvalt seotusest teadvusega Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus(1850-1909) näitas,et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida Sveitsi psühholoog Claparede (1873-1940) näitas,et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel,nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teaduvstamisel.Nt 1911.a. töös avaldatud kuulsas ,, nõelatorke katses".Warrington ja Wiskrantz said ka Korsakovi sündroomi patientidega korduspraimingu Pavlov ja biheivioristid selgitasid tingitud seoste kujunemise ning operantse õppimise seaduspärasusi-Karl Lashley näitas ajukudede ekvipotensiaalsust õppimises.Donald O. Hebb
Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast. Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi. Selye teooria kirjeldab stressiga seoses ka kaht liiki pinget
b) subjektiivsus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki; d) transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. · Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu? Eneseteadvus on teadvuse üks vorm iseendast teadlik olemine ja enesest aru saamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkuse enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatlustes ja analüüsis, -kujutlustes, -hinnangutes, enesele omistatud püüdlustes minapildis. Enesetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks.
Stanford-Binet - eelmise edasiarendus. Küsimused on jaotatud rühmadesse raskusastme kasvamise järjekorras. On individuaalne intelligentsustest, kus testimine toimub testija ja testitava osalusel. Testimine nõuab palju aega ja on kulukas. Raveni progresseeruvate maatriksite test – sellega saab mõõta ruumilist kujutlusvõimet. Testitaval lastakse kahes näidiskujundite reas esinevast seaduspärasusest lähtudes identifitseerida kolmanda rea viimane komponent nii, et ka selles ilmneks vastav seaduspärasus. 3) Vaimsete võimete mõõtmine ja mõõtmistulemuste interpreteerimine. Enamik teste koosneb erinevat liiki alatestidest. Üksikküsimustele antud vastused loetakse kas õigeks või vääraks ning omistatud punktid summeeritakse kas alatestide või terve testi ulatuses. Nii saadakse testi toortulemused. Edasi konverteeritakse toortulemus standardtulemuseks, kus vasvatava
Descartes'i meelest on hing on teadvus, mille põhiülesandeks on mõtlemine. Descartes andis psühholoogiale mitmeks sajandiks kõige kasutatava uurimistmeetodi sisevaatluse ehk introspektsiooni. Samal ajal tekkis Inglise assotsionalistide koolkond. John Locke oli Aristotelese põhimõtete järgija. Ta väidab esimesena, et inimese psüühika on arenev ja sõltub omandatud kogemuste hulgast. Mõtete järjekorrad tekivad juhuslikest seostest (assotsiatsioonidest), mida inimene tajub. See läks aga vastuollu tahtliku mõtete suunamisega. Seletamiseks võttis kasutusele mõiste reflektsioon: inimene saab oma mõtteid jälgida ja suunata, aga ei oska seda endale seletada. George Berkley oli kõrge Inglise vaimulik, kes samuti tegeles psühholoogiaga ning oli assotsiatiivsete mõtete pooldaja. Uuris põhiliselt nägemistaju. Avastas, et inimese silmas pööratakse tekkinud kujutis ümber. Selles ei ole probleemi
seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20.sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidenavälismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor. • Sisend Must kast Väljund • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga • B. F. Skinner (1904-1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast)
2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4
Puuteaistingutele lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. 64. Mis on taju? Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine tesdvuses tervikliku meelelise , mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.Filosoofias mõeldakse taju ehk meeltetaju all ümbritseva maailma teadvustamist meelte abil. 65. Mis on taju omadused? * Püsivus e. konstantsus inimene tajub objekti (voi selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte * Valivus e. selektiivsus seda mojutab elukutse, tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Naiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele opetaja märkab oigekirjavigasid, kunsti opetaja kujundust. * Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju tajumise puhul on tahtsad ka varasemad kogemused
o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus Pere Joonis 1. Andekuse nn Renzulli-Mönksi mudel. Tavaliselt kasutatakse mõisteid “andekus” ja “talent” sünonüümidena, kuid näiteks Kanada psühholoog Françoys Gagné (2004) on oma mudelis eristanud andeid ehk eeldusi silmapaistvate sünnipäraste võimete kujul, mis oskuste süstemaatilise arengu protsessi tulemusena väljenduvad talen- dis ehk vilumuses mingis valdkonnas. Andekus tähendab tema tõlgendu- ses inimese kõrgel tasemel loomupäraseid võimeid vähemasti ühes – kas intellektuaalses, loomingulises, sotsiaalses või sensomotoorses – valdkon- nas, mis asetavad ta oma eakaaslaste hulgas tipmise kümne protsendi hulka.
füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Pavlovi tingitud reflekside katse (koera peal). Esindajad Ivan Pavlov, Watson, Thorndike ja Skinner. Humanism- Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene
?) Kirikuõpetaja nõustab samuti nagu psühholoogki. 2 Psühholoogial on keskne koht teaduste seas nii bioloogiline kui ühiskondlik olend on inimene. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Eesti psühholoogid on: E. Tulving, J. Allik, P. Tulviste, T. Bachmann, J. Tork. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Rektorid psühholoogid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Wilhelm Wundt (?????) või hoopis William James????
„tunnet“; b) Subjektiivsus – seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki; d) Transparentsus – me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. Eneseteadvus: Eneseteadvus on teaduse üks vorm – iseendast teadlik olemine ja enesest arusaamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teste isikute, saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatluses ja analüüsis, kujutluses, hinnangutes, enesele omistatud püüdlustes ehk minapildis. Ensetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks. Inimesel ei ole eneseteadvust kohe sündides olemas vaid see
Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Konstantin Ramul , Juhan Tork, Peeter Tulviste, Jüri Allik Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
