Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Intelligentsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intelligents, intelligentsus, intelligentsustest, wechsler, simoni, raven, raveni, kristalliseerunud, usaldusväärsus, skaalade, definitsioonid, psühholoog, muusika, personaalne, maatriksid, stern, intelligentsuskvoot, enamlevinud, albert, einstein, loogika, seondub, tajumise, raymond, cattell, sternberg, komponent, teste, verbaalse, üldinformatsioonSISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria..................................................... 6 3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE..........................................................................7 3.1 Testide usaldusväärsus...................................................................................
......................................................................................................6 3 INTELLIGENTSUSTESTID..............................................................................................7 3.1 Binet-Simoni test..........................................................................................................7 3.2 Wechsleri intelligentsusskaalad................................................................................... 8 3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test...........................................................8 3.4 IQ 8 3.5 Testide tulemused.........................................................................................................9 4 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD..................................................................................12 4.1 Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi...................................................................12 4
Vaimsed võimed Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Vaimsed võimed · Millest tuleb, et inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kohaneda kiirelt keskkonna muutustega, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi
Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus:
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus.
............................................................. 2 Intelligentsuse mõiste. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Wechler (1944: 3) definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu. Ühe järgi kujutab intelligentsus endast kohanemisvõimet .Intelligentsust mõjutab pärilikkus , varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord. C.G.Morris (1993: 309-311) defineerib intelligentsust kui õppimis- ja kohanemisvõimet. Intelligentsuse teooriad.
kujunemisel, seda saab kõige otsesemalt mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligenstuste vahelise korrelatsiooniga (jääb vahemikku 0,68...0,8) (ibid.). 1 Kuna kasutatud on kahte Valgu artiklit, millel pole kahjuks aastaarvu, siis siin ja edasi märgib Valk, s.a.1 kasutatud kirjanduse loetelus esimesena esinevat Valgu artiklit, samas kui viide Valk, s.a.2 märgib teist artiklit. 4 Ehkki üldiselt ollakse arvamusel, et inimese intelligentsus on päritav ning et see elu jooksul oluliselt ei muutu, on siiski võimalik IQ testide sooritusvõimet parandada (Russell & Carter, 2009, lk 8). Vaimsete võimete testid Veidi ajaloost Vaimsete võimete mõõtmine sai alguse Prantsusmaal, kui Prantsuse valitsus palus 1904. aastal psühholoog Alfred Binet´l leida meetod, mis aitaks eristada ,,intellektuaalselt normaalseid" (intellectually normal) ja ,,vähem arenenud" (inferior) lapsi. Selle eesmärgiks oli panna
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid
realiseerimata jäänud võimalusi nende elus. Vastupidi koertele on inimesed võimelised võrdlema seda, mis juhtus ja seda, mis võinuks juhtuda. Selle tulemusel on nad võimelised tundma seda erilist kurbust kahetsust. VAIMNE VÕIMEKUS Lk. 590591 Intelligentsus on üldine vaimse arengu tase. Kõrge intelligentsuse korral on probleemide lahendamine suhteliselt kerge ja tagajärjekas, s.t. viib sihile kiiresti, vigadeta ja tarbetu tööta. Intelligentsus avaldub kõige selgemini uues olukorras, kus ei saa toetuda varasematele teadmistele ja kogemustele, s.o. üldise vaimse kohanemisvõimena uute ülesannete ja elutingimustega. Intelligentsuse faktorid on loogiline järeldamise võime, mälu, taju eristusteravus ning sõnade, arvuliste sümbolite ja ruumiliste kujunditega opereerimise võime, kõigi nende puhul on oluline tegevuse kiirus ja kvaliteet. EE, 3. kd, lk. 619 (1988)
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus
korrelatsiooni) uurimuses. Kui uuritava tunnuse korrelatsioon on seotud võrreldavate paaride sugulusastmega, siis viitab see geneetiliste tegurite osalusele inimeste erinevuses. Adopteeritud lapse/kasulapse disain. Adopteeritud lapse IQ võrreldakse nii bioloogilistevanemate kui kasuvanemate IQ-ga. Sarnasus kasuvanematega näitab keskkonna mõju; sarnasus bioloogiliste vanematega aga näitab pärilikkuse mõju. · Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida, ette näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. · Mida uuris Galton? Millise testi autor on Binet? Sir Francis Galton (18221911) - uuris inimeste vaimseid võimeid
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
inimene, nähes lahendamise keerukust, loobub üldse ülesande lahendamise üritustest (motivatsiooniline ja kognitiivne kriis). VA. 2 Intelligentsus Ja Selle Mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (Wechsler, 1975). Intelligentsust mõjutavad eeldatavasti suhteliselt võrdselt nii pärilikkus (kaasasündinud omadused) kui ka keskkond. Millest koosneb intelligentsus: • Charles Spearman arvas, et intelligentsus sisaldab nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (mida mõjutab üldvõimekus), kuna lapsi testides leidis ta, et erineva sisuga testide skoorid on omavahel positiivses korrelatsioonis, st. lapsed, kes said kõrge skoori nt mälutestides, said kõrge skoori ka nt loogilise põhjendamise ja taibukuse ülesannetes. • Raymond Cattell nägi erisusi üldvõimekuses. On olemas kaks põhimõtteliselt erinevat
2) Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid. Esimesed katsed mõõta 1905.aastal Binet-Simon – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise tulemuste põhjal sai otsustada, kas konkreetne õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilasele. Stanford-Binet - eelmise edasiarendus. Küsimused on jaotatud rühmadesse raskusastme kasvamise järjekorras. On individuaalne intelligentsustest, kus testimine toimub testija ja testitava osalusel. Testimine nõuab palju aega ja on kulukas. Raveni progresseeruvate maatriksite test – sellega saab mõõta ruumilist kujutlusvõimet. Testitaval lastakse kahes näidiskujundite reas esinevast seaduspärasusest lähtudes identifitseerida kolmanda rea viimane komponent nii, et ka selles ilmneks vastav seaduspärasus. 3) Vaimsete võimete mõõtmine ja mõõtmistulemuste interpreteerimine. Enamik teste koosneb erinevat liiki alatestidest
hierarhiatesse. · Peale selle on olemas ka kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kuid mõtlemisülesandeid lahendades võib ka otseselt esemetega manipuleerida. Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ka nt ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike: · Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks (või mõni) lahend nt matemaatika ülesanded, intelligentsus testid jne · Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Inimestel tuleb leida vastus küsimusele, mille olukord tema ette püstitab. Iga ülesande lahendamine annab teatud kogemuse ja selle najal on järgmiste probleemidega juba lihtsam hakkama saada.
uues kontekstis, ka võime lülitada uusi ideid toimivatesse tegevusmallidesse. 1) uudsus (ahhaa), 2) automaatsus. Praktiline tahk. Võime kasutada ideid ja loovust kasulike rakendustena ja veenda teisi nende rakenduste kasulikkuses. Samuti võime muuta reageeringut erinevatele keskkondadele. 11. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsusteooria järgi. 1) Lingvistiline intelligentsus on keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. See intelligentsuse tüüp avaldub kõige ehedamalt kirjanikel, oraatoritel, advokaatidel jt kutsealadel, kus on kõrgete lingvistiliste võimete vajadus. 2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub arusaamises põhjuslikest seostes, nagu on omane teadlastele. Ka väljendub see
2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5
laiemalt. Võib saada viljakaid ideid, kuid need juhtumid võivad jäädagi väga erandlikuks. Vaatluse- jälgiakse uuritavat objekti, eesmärgiga fakte kirjeldada ja üldistada. Keskendutakse välisele, selle käigus jälgitakse, kuidas lapsed klassis endale kohta valivad, kuidas suhtlevad ema ja laps. Vaatlus ei seleta käitumist, vaid piirdub kirjelduse ja üldistamisega. Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. Vastuste usaldusväärsus sõltub suurel määral küsimuse vormist. Seega tuleb alati vaadata sõnastuse võimalikku mõju vastustele. Küsitlustulemuste esinduslikkus, nende vastavus kogu rühma seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja -protseduuride järgimise korral. Valim- grupp keda küsitletakse, välja valitud. Testid võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Nt võrreldakse inimeste intelligentsi või isiksuseomadusi. 2
seaduspärasustega.Tegelikult peab kurjategija käitumine olema seletatav üldiste psühholoogiliste seaduspärasuste kaudu,sest kurjategija on reeglina samasugune vaimselt normaalne inimene kui teisedki inimesed. Psühholoogia muutus teaduseks,kui 1879.aastal rajas Wilhelm Wundt esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tema teeneks loetakse,et kujundas filosoofilise psühholoogia umber teaduseks psühholoogiaks.Iga teaduse eesmärk on luua teaduslikke teadmisi,mille usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega,rangete,objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega(nt eksperiment,testid) ja teadmiste usaldusväärsuse piiride määratlemisega.Wundti idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilisest etapist ja teha sellest "päris" teadus,mis vastaks eelnimetatud kriteeriumitele. 4.küsimus Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris(J.K.Lavater,F.J.Gall)
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
aluseks võttes. Leiab aset mõõtmine vastavalt reeglile.Test mõõdab teatud käitust, 5 näiteks, ekstravertsust või võimeid. See käitumine (ekstravertsus / võimed) on saadud (mõõdetud) standardtingimustes. On olemas skoorimise reeglid. Viis kuidas panna numbreid sellele käitumisele, ekstravertsusele / võimetele. Mensa: intelligentsustest Objektiivsed testid: koostatud sageli küsimustikena, võimaldavad saada vastuiseid isikliku elu seikade ja teda iseloomustacate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmdandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või pidamatust. Nt MMPI test koosneb suurest hulgast küsimustest, millel tuleb vastata õige/vale, ja/ei vormis. Projektiivtestid: testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama
võimekust Erinevaid ülesandeid tehes s faktor keskmistub välja ja välja tuleb üldvõimekus. G katab u 50% variatioonidest Indikaatorite indiferentsuse reegel: iq testi kõik alltestid on seotud Binet vaimsete võimete test planeerimine, kohanemine, õppimine kogemusest, abstraktne mõtlemine, keerukad mõisted Thurstone - 7 intelligentsuse näitajat: verbaalne, sõnaline voolavus, numbriline, tajuline, mõtlemine, mälu, ruumiline Raymond Cattell 20.saj 1) fluiidne e voolav intelligentsus, sünnipärane, seoste mõistmine, hindamiseks ruumiülesanded ja maatriksid 2) kristalliseerunud intelligentsus omandatud faktiteadmised, kultuurispetsiifiline, ennustab õpiedukust. Verbaalsed, numbrilised ja üldinforemeeritavuse ülesanded. Intelligentsus = vaimne võimekus x võimalused x motivatsioon James Cattell 19.saj- sensomotoorne test intelligentsue mõõtmiseks (ei sobi, nt nägemisteravus) Binet 1905
11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus
nähtus on esitatus ka uuemates uuringutes. 1960ndate Cambridge'i longituuduuringus leiti, et korrelatsioon isade ja poegade kriminaalsuse vahel on üsna kõrge (poegade kriminaalsed karjäärid on lühemad ligikaudu 4 a kui isadel). Seaduspärasus, et antisotsiaalsed indiviidid kalduvad leidma endale antisotsiaalseid partnereid, suurendab ilmselt sotsiaalsete mõjude kaudu nende järeltulijatel kriminaalsuse esinemise tõenäosust. 14. Intelligentsus ja kriminaalne käitumine (ajalooline kujunemine, A.Binet intelligentsuse testid) Intelligentsus avaldub produktiivse mõtlemise võimes, oskuses edukalt jõuda ülesannete lahendustele, samuti oskuses rakendada oma teadmisi ja vilumusi ümbrusega edukal kohanemisel. Intelligentsus isiksuse omadusena on lahutamatult seotud kognitiivse arenguga, s.o tähelepanu, mälu, mõtlemise, tegevuse kavandamise ja probleemide lahendamisega.
2. Vaatlus tähendab uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Vaatlus keskendub kõigele väliselt tajutavale, kirjeldusele ja üldistamisele, mitte ei seleta käitumist. 3. Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. Tavaliselt küsitakse igaühe arvamust mingi konkreetse asja kohta ning tulemused üldistatakse. Nende usaldusväärsus sõltub aga olulisel määral küsimuse vormist ja valimist (inimrühm, kellele küsimusi esitatakse). Küsitlustulemuste esinduslikkus ja nende vastavus kogu rühma seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja protseduuride järgimise korral. 4. Testid on psühholoogilises uurimistöös samuti olulisel kohal. Nad võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda inimeste intelligentsi või isiksuseomadusi. 14
· ANDMNETE SALVESTAMINE olenemata uurimismeetodist tuleb andmed alati salvestada. o Koguda käitumise vaatlusandmeid. Uurija jäldib osalejat ja teb süstemaatiliselt märkmeid. o Intervjuud j küsimustikud. Uurija intervijueerib osalejaid ja uurib koos nendega mõtteid ja tundeid. o Testid mingi kindla võime määramiseks. · USALDUVÄÄRSUS JA VALIIDSUS terminit usaldusväärsus aetakse sageli segi valiidsusega. Mõlemad on igas uurimuses väga tähtsad. Usaldusväärsus seostub andmete salvestamisega. · OSALEJATE TUNNUSED üks paikapidavuse aspekt puudutab uuritavate osalejate representatiivsust. Ühelt inimeslt saadud andmete kogum kannab nimetust ,,juhtumianalüüs". See annab vähe infot kogu rahvastiku kohta, ent see meetod võik väga väärtulsik olla, kui inimene on eriti huvitav.
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
Sellist arusaama toetab ka praktikas sageli kasuta- tav andekuse definitsioon: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada Mis on andekus 13 silmapaistvat edu ühel või mitmel alal (Urban & Cropley, 2002). Sellise määratlusega rõhutatakse potentsiaali, igas lapses peituvaid võimalusi, mis panevad meile kohustuse lapse annet märgata ja tema arengut toetada. 14 Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsuse kohta on eesti keeles ilmunud üsna palju kirjutisi, head ülevaadet pakub näiteks Edgar Krulli “Pedagoogilise psühholoogia käsiraa- mat” (2000). Seetõttu ei peatuks siinkohal põhjalikumalt intelligentsuse eri käsitustel, mida üldjoontes võib jaotada struktuurist lähtuvateks (nt
Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui mul on kõik –prohvetianne, kõik teadmine, kõik tunnetamine, kogu usk, aga mul ei oleks armastust, siis olen kui kumisev vask või kõlisev kuljus. SNYDERMANi ja ROTHMANi (1987) uurimuse põhjal kajastub intelligentsus võimetena: 1)võime arutlustes toetuda abstraktsioonidele ( e üldistustele – näit. Intelligentsed kasutavad kõnes üldisemaid mõisteid); 2)võime lahendada probleeme (spetsialist näiteks näeb probleeme omal alal paremini läbi kui teised ja ta ei võta juba näiteks mingit tööd vastugi; 3) võime õppida. Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid.
annaabi.ee 
