rock-muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. · Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte. · Kammermuusika: keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, ,,Lamentatioga" saksofonikvartetile · Vokaalsümfooniline looming: oratoorium ,,Ante finem saeculi" · Reekiviem Peeter Lilje mälestuseks (1994) · Ooper ,,Wallenberg" (2001) esietendus väljaspool Eestit
kõrgem. Pikoloflööt kõlab oktaav kõrgemalt kui noodis kirjas. Pikoloflöödi kõlavärv on särav, terav ja kõrges registris kiledavõitu. Algselt oli pikoloflööt valmistatud puust, tänapäeval valmistatakse neid lisaks veel näiteks hõbedast või plastikust. Üks varasemaid teoseid, kus kasutati pikoloflööti, oli Ludwig van Beethoveni 5. sümfoonia, kus pikoloflööt mängib viimases, neljandas osas. Pikoloflöödile on kirjutanud instrumentaalkontserte Lowell Liebermann, Sir Peter Maxwell Davies, Bruce Broughton, Valentino Bucchi, Egil Hovland, Guus Janssen, Daniel Pinkham. Graham Waterhouse on kirjutanud kvinteti pikoloflöödile ja keelpillikvartetile. Pikoloflööti õpetatakse Paide muusikakoolis. http://paidemuusikakool.ee/wp-content/uploads/2011/01/pikolo.jpg Video: http://www.youtube.com/watch?v=RzKKg9zv9k4 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Pikolofl%C3%B6%C3%B6t
parukaid ja naistel olid juuksed seatud kaunistatud. Mehed kandsid veel parukaid uhketesse soengutesse. Riided olid kuid mitte enam nii uhkeid. Kõik oli väga kaunistatud peenete mustritega ja lihtne. valmistatud uhketest kangastest. Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, heliloojad kirjutasid rohkem Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. instrumentaalkontserte. Arenes välja ka Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. viooladest. Tänapäevast klaverit asendas Pillid täiustusid ja said tänapäevase klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. välimuse. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid zanreid. Tähtsaimaks neist oli sümfoonia. concerto grosso ja soolokontsert
jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: · "Liblikad" · "Karneval" · "Kreisleriana" · "Lastestseenid" · "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: · "Naise elu ja armastus" · "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" · "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks"
Erkki-Sven Tüür Erki-Sven Tüür sündis 16.10.1959 Kärdlas. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud viis sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (19761980) ning kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis (19801984). Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progressiivrocki ansambli "In spe", mille koosseisus oli helilooja, flötisti, klahvpillimängija ja lauljana tegev aastani 1983.
Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. · Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. · http://www.youtube.com/watch?v=DDWac3VlENY · http://www.youtube.com/watch?v=NoYrqgDGghI · Symphony No.1 http://www.youtube.com/watch?v=VFvNriIDLrs · Traumerei http://www.youtube.com/watch?v=qq7ncjhSqtk
4. Tegelaskujudeks rikkama klassi meloodia esindajad või antiiksete müütide 4. Ooper peab olema vaimuliselt ja tegelased moraalselt ühendav. 1637. aastal avati veneetsias esimene ooperiteater. INSTRUMENDID: Olulisimaks pilliks INSTRUMENDID: Klassitsismi ajastul muutus viiul. Kõige kuulsamad pillid täienesid ja heliloojad kirjutasid viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja rohkem instrumentaalkontserte. Arenes Stradivari, kes elasid Itaalias. välja ka klassikalise sümfooniaorkestri Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja koosseis. Pillid täiustusid ja said viooladest. Tänapäevast klaverit tänapäevase välimuse. asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. HELILOOJAD: A. Vivaldi, J.S. Bach, HELILOOJAD: Viini klassikud: J. Haydn, A.Corelli, G.F Händel, C. Monteverdi W.A. Mozart, L.van Beethoven
"kuurorkestrina" kuurkontsertidel kuursaalides. Orkestri 17.saj., baroki ajastul, ei olnud orkestril kindlat Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja koosseis koosseisu, sinna kuulusid keelpillide eelkäijad, heliloojad kirjutasid rohkem mitmesugused puhkpillid ning basso continue instrumentaalkontserte. Arenes välja rühm, kuhu kuulusid lisaks tsembalole või orelile ka klassikalise sümfooniaorkestri ka mõni bassipill, esmajoones tsello või fagott. koosseis. Pillid täiustusid ja said Noodistati ainult meloodia või bassipartii, teiste tänapäevase välimuse. häälte pillimehed pidid sobivad hääled ise välja mõtlema. Klavessiinimängija täitis tavaliselt
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja (imelaps). Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa (mänedzer) korraldas esinemisi Euroopa täht. keskustes ning toimetas trükki esimesed teosed. 4-aastaselt hakkas klaverit mängima, 5 eluaastast andis ta 1. kontserti. Lapsepõlv möödus reisides. Mozart oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Isa nõusid lastelt rohket töötamist, reisidel põdesid tihti ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ja ei lubanud tegutseda mujal. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta konserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning...
Kuigi kalurid ta päästsid veetis ta viimased aastad oma elust vaimuhaiglas (pärilik vaimuhaigus), kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: "Kevadsümfoonia" "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: "Liblikad" "Karneval" "Kreisleriana" "Lastestseenid" "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: "Naise elu ja armastus" "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks" SOOLOLAULUDE TSÜKLID: ,,Naise elu ja armastus,, ,,Poeedi armastus,, ,,Mirdid,,
Jaan Rääts 1932 Õppinud Tallinna Konservatooriumis, õpetajaks Mart Saar ja Heino Eller, töötanud eesti raadios ja televisioonis, juhtis heliloojate liitu. Õpilased: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Timo Steiner. On koguaeg olnud suhteliselt sarnase käekirjaga. Elurõõmus helilooja, liikuv, rütmikas, positiivne muusika. On kirjutanud 8 sümfooniat, peamiselt instrumentaalkontserte erinevatele pillidele, 2 kontserti kammerorkestrile, eriti nr1, ,,Intrata" kammerorkestrile. Kirjutas teoseid konkreetsele esitajale, arvestades tema võimalusi. Klaveriteostest tähtsaimad: 10 klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi Eesti rahva viisidele, 24 marginaali, vokaalsümfoonilised suurvormid( nt koostöös Karl Marxiga on valminud deklamatoorium ), koolikantaat, väike oratoorium, maagiline ruut. Filmimuusika: supernova, tütarlaps mustas, Viini postmark, gladiaator.
3. J. S. Bachi elukäik jaguneb neljaks etapiks. Kirjelda neid etappe! I. Arnstadt ja Mühlhausen(1703-08) Linnaorganist, esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. II. Weimar(1708-1717) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, peamine ülesanne mängida Weimari lossikiriku orelil. Enamik suuri oreliteoseid sündis sel perioodil. 1714.a ülendati õukonnakapelli kontsertmeistriks. III. Köthen(1717-1723) Vürst Leopoldi õukonna kapellmeister, kohustuseks oli kirjutada kammermuusikat ja instrumentaalkontserte. Sellesse aega jääb suurem osa tema klavessiinimuusikast ning teostest soolopillidele ja kammeransamblitele, samuti palju ilmalikke kantaate. Töötingimuste poolest peetakse Kötheni aega Bachi jaoks üheks õnnelikumaks. Kuid sel perioodil suri tema abikaasa. 1720 hakkas otsima uut töökohta. 1721 saatis ta Brandenburgi markkrahvile piduliku pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli, selle perioodi kõige
" Alates 1803.aastast ei kirjutanud enam midagi, siiski elas avalikkuse suure tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydnit respekteerisid ka Austria vaenlased -- kui Napoleon 1809.a Viini tungis, käskis ta helilooja maja juurde välja panna relvastatud auvalve. Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Oma loomiguga mõjutas ta eelkõige Beethovenit, kellest sai tema ideede edasiarendaja sümfooniates, kvartettides ja vokaalsümfoonilistes teostes.
jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Muusikalis-dramaatilised teosed: Ooper "Genoveva" (1848) Muusika Byroni "Manfredile" (1849) Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt. Franz Schubert (1797-1828) Ta oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid
Samuti innustas Schumanni klaveriõpinguid kuulus viiulimängja Nicolo Paganini. Ta tahtis mängida klaverit sama hästi kui Paganini mängis viiulit. 3. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Ta on kirjutanud palju klaverimuusikat, mis oli talle väga tähtis. Laule on ta kirjutanud umbes 250 . Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Schumanni instrumentaalmuusika omapära on suurelt tingitud sellest, et muusikalise talendi kõrval oli tal ka tugev kirjanduslik anne. Tema muusika on enamasti inspireeritud mõnest kirjandusteosest või varustatud omapoolse kirjandusliku programmiga. Schumanni muusikas esinevad sageli puhanguliste ja unistavate, kirglike ja mõtlike meeleolude kontrastid. Sageli viib Schumann kangelase loodusesse. 4. Suure osa tema loomingust moodustavad klaveriteosed ja vokaalmuusika
5 aastaselt komponeeris esimesed palad, kirja pani tema isa. Esimesed kontsertid 6 aastaselt Looming Tema looming hõlmamab kõiki olulisemaid muusikazanre. Haydn kõrval oli teine suur nn. orkestrimuusikalooja, kokku kirjutanud 50 sümfooniat. K. Wolfgang Amadeus Mozart. Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa Oli Nokia telfonides mingisugune helin Alguses rahulik, lõpus läheb elavamaks Lisaks sümfooniatele kirjutas instrumentaalkontserte. Kirjutand kammermuusikat, tuntuim ,,Väike öömuusika" K.(I osa) Balletti tantsitakse selle muusika järgi Rahulik, ilus, lihtne KODUNE ÜLESANNE. ,,Võluflööt" ooper . võtad A4 lehe ja uurid ooperitest 1. Ruudustik, kes on tegelased? 2. Kus? Tegevuskoht 3. Mis uhtub? Sündmustiku pidepunktid, lühidalt 4. Millal? Tegevusaeg ja kestvus(nt. 18. Sajand, Itaalia väikelinn, poole aasta sündmused) 5. Miks? Autori eesmärk, mida autor üritab edasi öelda 6. Kuidas lõppeb
ühishauda. LOOMING : Vaimulikku muusikat on Mozarti loomingus üsna väike. Mozarti tähtsaim vaimulik teos on ,,Reekviem". Mozart kirjutas 19 ooperit ja tema kuulsamad ooperid olid ,,Figaro pulm" ; ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt". Mozart kirjutas umbes 50 sümfooniat. Mozarti hilisema perioodi sümfooniaid iseloomustavad jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. Lisaks sellele on Mozart kirjutanud instrumentaalkontserte ja hulk kammermuusikat. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära. Beethovenist sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi.
1900. aastal asus Läte Tartusse elama. Talle tehti ettepanek asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhataks. Orkester kutsuti kokku Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde. Kontsert tõi suure menu ja ,orkestrisse uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus").
jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: · "Liblikad" · "Karneval" · "Kreisleriana" · "Lastestseenid" · "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: · "Naise elu ja armastus" · "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" · "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks"
tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti ooper ,,Haaremirööv" oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Tähtsaimaks opera buffa sarjas sai ,,Figaro pulm". Üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. Ta kirjutas u. 50 sümfooniat. 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ehk ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammermuuskat. Mozarti ja da Ponte koostöös on valminud kolm tuntud ooperit: ,,Così fan tutte", ,,Figaro pulm" ja ,,Don Giovanni". Opera buffa ,,Così fan tutte" (,,Nii teevad kõik naised") valmis Saksa-Rooma keiser Joseph II tellimusel. Ooperit peeti tema julge teemakäsitluse tõttu ennekuulmatuks, sest kolm meest panevad kaks tütarlast proovile eesmärgiga tõestada, et kõik naised on truudusetud.
Mozart, Ludwig van Beethoven. Pillid Suurimaks muutuseks viiuli Klassitsismi ajastul pillid esilekerkimine ansambli- ja täienesid ja heliloojad kirjutasid soolopill. Tegutsesid kuulsad rohkem instrumentaalkontserte. Cremona Arenes välja ka klassikalise koolkonnaviiulimeistrid (Amati sümfooniaorkestri koosseis. d, Guarnierid, Antonio Pillid täiustusid ja said Stradivari). Konstrueeris uusi tänapäevase välimuse. puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver.
poeeme(,,Koit"); kammermuusikat; palju klaveripalasid; vokaalmuusika puudub. Ta on kirjutanud ka kolm sümfooniat. Artur Kapi looming haarab enamalt-jaolt suurvorme: sümfooniaid (5, nt ,,Don Carlos"), oratooriume (,,Hiiob") jne; kuid seal leidub ka hulganisti kammermuusikat ja koori- ning soololaule kantaate, instrumentaalkontserte jne. Elutee käis neil mõlemal läbi Eesti muusikaõppeasutustest, kus nad õpetasid 1920.-1940.aastatel. Artur Kapist sai Tallinna Konservatrooiumi komposisatiooniõppejõud, hiljem professor. Õpetanud Eugen Kappi, Evald Aava, Riho Päts, Edgar Arrot, Johannes Hiobit, Johannes Bleivet, Gustav Ernesaksa, Villem Kappi jpt, omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase tiitel. Artur Kapp pälvis Nõukogude
esietendus natuke ennem surma Viinis. Oma elu jooksul ta kirjutas 41 sümfooniat. 1778. sai esimese sümfoonia suurtellimuse , peale mida ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Hilisemal perioodil oli jõuline väljendus, teravad ja dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammer muusikat. Kuidas mõjutas lapsepõlv Mozartit? Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas heliloojast isa ta kasvõi keskööl üles ning nõudis, et poeg vähemalt 4 tundi harjutaks. Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena, kes ta oli laps. Üks psühholoog on öelnud, et lastel on andekusele vaatamata õigus jääda lasteks. Tõsi, Mozart sai suure au ja kuulsuse osaliseks
Järgnesid vabakutselise helilooja aastad Viinis (1781 – 1791), mil ta kirjutas oma looming paremiku. Majanduslikult üsna ebastabiilne (ei leidnud püsivat töökohta). Suri 1791. Aastal haigusesse ja maeti vaeste ühishauda Viini kalmistule. Looming 41 sümfooniat – elurõõmsad ja säravad, kuid esineb ka dramaatilisi jooni ja jõulisi karaktereid 27 klaverikontserti, lisaks veel teisi instrumentaalkontserte Umbes 20 ooperit, kuulsaimad neist “Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Võluflööt” Ooperiloomingus on Mozart geniaalne karakterite looja. Tema ooperitegelased on elutruud, mitmetahulised, sageli vastuoluliste iseloomujoontega. Tegelaste iseloom väljendub ka muusikaliselt. Mozarti viimaseks teoseks jäi vaimulik teos “Reekviem” (surnute mälestuseks), mis jäigi lõpetamata ja selle lõpetas tema õpilane. Ludwig van Beethoven (1770 – 1827) Sündis 1770.a
Neid iseloomustavad julge ja novaatorlik kompositsioon ning tihedad klassikalistest zanripiiridest väljaastumised. Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, neid on tal kokku üheksa. Sarnaselt Haydniga hakkas ta neid kirjutama hilja, esimene sümfoonia valmis aastal 1800, mil Beethoveni teoste hulk oli juba suur ja tema nimi tuntud. Beethoveni sümfooniates on ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus. Instrumentaalkontserte on Beethovenil seitse: lisaks viiele klaverikontserdile veel viiulikontsert ja kontsert viiulile, tsellole, klaverile ja orkestrile. Kolm esimest klaverikontserti, mis on kirjutatud varem kui viiulikontsert ja kolmikkontsert, on lähedased Mozarti selle zanri teostele. Eriliseks teevad need teosed aga julge tonaalne plaan ja tarmukus, mis muudavad need teosed lähedaseks Beethoveni sümfonismile Beethoveni kammermuusika tähtsaima osa moodustavad tema 16 keelpillikvartetti
Sinihabeme loss", impressionistliku koloriidiga ballett ,,Puust prints" ja pantomiimballett ,,Võlumandariin". Muusika hoogsa energia ja eredate rütmikujundite poolest on viimast võrreldud Stravinski ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsusega". Bartóki instrumentaalmuusika filosoofilisem ja enimesitatud osa on kirjutatud hilisel loomeperioodil, mis hõlmab helilooja 10 viimast eluaastat. Ta on loonud nii kammermuusikat kui ka instrumentaalkontserte, ent populaarseim tema instrumentaalteostest on 1943. aastal loodud Orkestrikontsert. Teos on kirjutatud suurele orkestrikoosseisule ning orkestripartiide keerukus seab mängijatele suuri nõudmisi. Bartók on paljude folkloorialaste uusimuste autor ning osa neist on valminud koostöös teise väljapaistva Ungari helilooja Zoltán Kodáliga. Dmitri Sostakovits (1906-1975) Sostakovits õppis klaverit ja kompositsiooni Peterburi konservatooriumis. Juba oma lõputöö, 1
Giacomo Puccini – ooperid 'Boheem', 'Madame Butterfly' Giacomo Meyerbeer (prantsusmaa) – ühendas saksa orkestri itaalia vokaalžanriga. Ooperid 'Robert-saatan', 'Hugenotid' Georges Bizet – Orkestriteosed, klaverimuusika, laulud. Pärusmaaks siiski ooper. Jõuline, realistlik, eripärane. 'Carmen' Ooper 19. sajandil (Saksa ja vene) Carl Maria von Weber – ooperid 'Nõidkütt', 'Oberon'. Esimene natsionalistlik helilooja. Kirjutas veel 2 missat. 2 sümfooniat, instrumentaalkontserte. Richard Wagner - 19. saj suurim ooperireformaator (veristlik ooper oli numbriooper e kõik numbrid olid lõpetatud kujul, aga alates Wagnerist hakati looma läbi komponeeritud teoseid), ooperid olid pideva arenduse ja katkematu tegevusega, mis põhinesid müütidel. 'Nibelungi sõrmus', Ĺohengrin' Mihhail Glinka – Looming avaldas mõju kõigile 19. saj vene heliloojatele. Lõi oopereid. 'Ruslan ja Ludmilla', 'Aragonia Jota'. Lõi ka kammermuusikat, koorilaule, romansse.
(aegruum), ,,Exodus" (lad k rännak), Lepo Sumera mälestuseks loodud ,,Aditus" (lad k lähenemine). Teostest keelpilliorkestrile tõusevad esile omamoodi läbimurdeteoseks osutunud ,,Insula deserta" (lad k tühi saar), mida on korduvalt plaadistatud ja esitatud nüüdseks juba sadu kordi üle maailma, ,,Aktsioon- Passioon- Illusioon" ning ,,Lighthouse" (ingl k tuletorn). Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kuus sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum", "Arhitektoonika VI" , "Crystallisatio" ja Kolmandas sümfoonias.
progressiivset tonaalsust-teos algas ühes ja lõppes teises helistikus.Nielseni esimene sümfoonia valmis 1892 ja viimane 1925.Esimesed 3 sümfooniat olid klassikalised ja romantlised, 4-6 aga viitavad juba uuele ajastule.Alates 4 sümfooniast , mille loomisaeg langeb kokku I maailmasõjaga, muutub helilooja väljenduslaad intensiivsemaks ning muutub negatiivsemaks.Kirjutas ka 2 ooperit ,,Saul ja Taavet" ja ,,Maskeraad".Samuti kirjutas ka imekauni kandaadi ,,Kevad Fynis".Kirjutas ka instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Jean Sibelius · 10 aastaselt mängis juba klaverit, 15-selt hakkas võtma viiulitunde · 1885.aastal astus ta Helsingi muusikainstituuti · 1889-91 õppis Berliinis ja Viinis · 1898 hakkas tema teoseid kirjastama Breitkopf & Härtel, millega saavutas rahvusvahelise tuntuse. · 1904. aastal kolis taoma perega Ainolasse · 1908 opereeriti tal kõrikasvaja, millega muutus looming endassesüvenumaks · 1915
Kirjutas oma koorile ka ise laule, kuid tundis, et tahab ennast täiendada ning siis võttis Tartus eratunde. Õppis ka Dresdeni konservatooriumis koorokompositsiooni erialal. Peagi asus ta Tartusse elama ning talle tehti ettepaned asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ise ka juhataks. Orkestri juurde asutas ta ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, kuid ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi ta Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana. Läte loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, kammermuusikat ja mõned soololaulud.
toimus 19. novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis, kavas olid Schuberti ja Haydni sümfooniad, kaks ooperiavamängu ning Beethoveni Klaverikvartett. Saal oli välja müüdud, publikuks peamiselt eestlased, menu suur. Kontsert tõi orkestrisse ka uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele
Eszterhazy õukonnas oli troonile oli järgmine vürst, kes kutsus Haydni õukonna muusikaelu taastama. 1795 pöördus Haydn lõplikult Viini tagasi, oodati eelkõige kirikumuusikat, lõi 6 suurt missat ning kaks oratooriumit: "Loomine" ja "Aastaajad. 1797 kirjutas ta oma "Keisrilaulu", mis on praegu Saksamaa hümn. Haydn suri sõjasegadikus 31.mail 1809. Looming: 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti (Sümfooniate "loomelaboratoorium"), 24 ooperit, instrumentaalkontserte klaverile, viiulile, tsellole ja trompetile, kammer-muusikat jpt. Mõjutas oma loominguga eelkõige Beethovenit, kellest sai Haydni ideede edasiarendaja sümfoonias, keelpillikvartetis ja vokaalsümfoonilistes teostes. WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Mozart oli imelaps-haruldase muusikalise kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu ja loomingulise väljendustungiga. Tabades poja geniaalsust, õpetas isa talle varakult heliloomingu aluseid ja pani kirja
koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Võrdlus barokkajastuga: ROMANTISM KLASSITSISM______ INSTRUMENDID Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, heliloojad kirjutasid rohkem Guarneri ja Stradivari, kes elasid instrumentaalkontserte. Arenes välja ka Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. viiulitest ja viooladest. Tänapäevast Pillid täiustusid ja said tänapäevase klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli välimuse. võidukäik. MUUSIKAZANRID Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi kantaat
Peale muusika tegelas ta ka veel luuletamise ja maalimisega.1916 sõitis Brasiiliasse, kus luuletaja oli Prantsuse suursaadiku kohal ametikohal. Seal tutvus kaugete kultuuride, ladina ja afroameerika muusikaga-> ballet ,,Maailma loomine"->kasutas mustanahaliste muusikat. Looming. Peeti kuuiku kõige radikaalsemaks ja uuenduslikumaks heliloojaks. 12sümfooniat, 6 kammersümfooniat, 18 keelpillikvartetti, 14kogumikku-u 450 teost, südid, soololaulud, kümneid instrumentaalkontserte. Ballettid: Härg katusel, Les Mariés de la Tour Eiffel, Sinine ekspress, La Création du Monde, Salat, Moise ; 1928 ooper "Christoph Kolumbus", 1936 "Suite provençale", süidid: Brasiilia suveniirid orkestrile "Scaramouche" kahele klaverile,1944 "Sümfoonia nr 2"2, 1945 "Suite française, 1947 Kontsert marimbafonile ja vibrafonile, 1961 "Sümfoonia nr 12" Francis Poulenc (1899- 1963)
romantik ja 19.sajandi kuulsamaid pianiste. 20 aastaselt painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigese põletiku. Temast ei saanudki maailmakuulsat pianisti, vaid hakkas tegelema heliloominguga; loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika; laule on kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele.Schumanni loomingus on 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat , instrumentaalkontserte ja ooper. Sümfooniad: ,,Kevad sümfoonia'' , ,,Reini sümfoonia'' Klaveritsüklid: ,,Liblikad'' , ,,Karneval'' , ,,Kreisleriana'' , ,,Lastestseenid'', ,,Novelletid'', ,,6 fuugat teemale BACH orelile op.60'' Vokaaltsüklid: ,, Naise elu ja armastus'' , ,,Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem'' , ,,Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks''. 2. Helilooja ja pala nr.1 J.Brahms Symphony No.4 E minor- J.Allegro non troppo Helilooja ja pala nr.2
oktoobril 1959 Kärdlas. Ta on eesti helilooja ning Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes
(lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Kokkuvõte Mozart oli väga kuulus helilooja, keda nimetatakse imelapseks. Mozart sündis muusiku perre ning tema geniaalne muusikaline anne avastati üsna varakult. Juba lapseeas reisis ta mööda maailma ja andis tasuta kontserte. Ta pälvis oma erilise muusikalise andega Rooma Paavsti ordeni, mida on saanud väga vähesed. Mozart on loonud teoseid seinast seina. Ta kirjutas sümfooniaid, oopereid, instrumentaalkontserte, missasid ja palju muud. Kusjuures just Mozartit peetakse nüüdisaja instrumentaalkontsertide loojaks. Kuna Mozart'i eluiga oli vaid 35 aastat, siis võib pidada teda üliedukaks muusikuks kogu ajaloos. Mozart suri 1791. aastal Viinis. Tööd oli väga huvitav koostada. Kõige enam meeldis lugeda Mozarti lapsepõlvest. Mind üllatas väga, et nii noorelt on võimalik nii suuri ja häid asju koostada. Sain vastuse kõigile oma küsimustele ja palju enamat. Kasutatud kirjandus http://et
Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856 Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Sümfooniad · "Kevadsümfoonia" (1841) · "Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid" · Liblikad" (1832) · "Karneval" (1835) · "Kreisleriana" (1838) " · Lastestseenid" (1838) · "Novelletid" (1838) Vokaaltsüklid · "Naise elu ja armastus" (1830) · "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" (1850) · "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks" (1851)
Ta oli põdenud rõugeid ning tema nägu katsid selle tõttu armid. Tema nina oli suur ja konksus. Paljud ei mõistnud, kuidas oli see võimalik, et teda armastasid paljud ilusad naised. On kirjutatud, et vaatamata suurele töökoormale, leidis ta aega ka iseendale käies kalapüüdmas ja püssilaskmas. Tema teoste loetelu on meeletult pikk. Kokku kirjutas ta 106 sümfooniat, 78 keelpillikvartetti, 52 klaverisonaati, 3 oratooriumi, 14 missat, 16 ooperit, 12 kellpillitriot, rohkelt instrumentaalkontserte, millest on säilinud 26 ja väga palju muudki. Haydni "Keisrilaulust" sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn. J. Haydn Wolfgang Amadeus Mozart (27.01.1756- 5.12.1791) oli austria helilooja ja Viini klassikalise koolkonna esindaja. Teda peetakse lääne muusikaloo üheks säravamaks andeks. Mozart sündis Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perekonda noorima pojana
või tämbrite elektroonilist töötlemist. Kokkuvõte Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kuus sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum" (1992), "Arhitektoonika VI" (1992), "Crystallisatio"
juunil toimunud ärasaatmistseremoonial kanti ette Mozarti Reekviem. Haydn oli eestkätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfoonižanri rajajaks. Ta on kirjutanud 106 sümfooniat, neist 104 on nummerdatud. Tuntuimad on „Lahkumissümfoonia“, „Üllatussümfoonia“ ja „Kell“. Samuti on ta kirjutanud umbes 80 keelpillikvartetti, 45 klaveritriot, 21 keelpillitriot, 52 klaverisonaati, 12 klaveripala, 3 oratooriumi, 14 missat, arvukalt instrumentaalkontserte, 16 ooperit ja veel arvukalt mitmeid erinevaid liiki teoseid. Tema kaks tuntuimat oratooriumi on „Loomine“ ja „Aastaajad“. Ta looming oli väga mahukas, seda läbis huumor ja humanism. Haydni teostes oli tasakaalus harmoonia, meloodia ja rütm ning ta oli tuntud ka sümfoonia isana. Wolfgang Amadeus Mozart Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) oli Austria helilooja ja Viini klassik. Ta sündis Salzburgis. Mozarti isa oli Sallzburgi õukonna kapellmeister
nüüdseks juba sadu kordi üle maailma, ,,Aktsioon- Passioon- Illusioon" (1993) ning ,,Lighthouse" (ingl k tuletorn, 1997). ,,Lighthouse,, on kirjutatud Ansbachis toimunud Bachi-festivaliks. Pealkiri on inspireeritud Igor Stravinski ütlusest, et ,,mõned heliloojad on nagu majakad, mille võimsat mõju võib näha läbi sajandite". Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kuus sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum" (1992), "Arhitektoonika VI" (1992), "Crystallisatio" (1995) ja
16. Eesti muusika eksiilis. Eduard Tubin-11 sümfooniat 1934-1982 Olav Roots-Sümfoonia (1967) Udo Kasemets- õppis Tallinna Konservatooriumus Heino Elleri juures kompositsiooni ja Olav Rootsi juures dirigeerimist. Seejärel suundus õppima Saksamaale, täiendas Darmstadtis, 1951 siirdus Kanadasse Kaljo Raid- Lõpetas Neeme Järvi palvel Eduart Tublin XI sümfoonia orkestratsiooni. Ooper „Tulised vankrid“, 3 sümfooniat Taavo Virkhaus- 6 sümfooniat, 2 viiulikontserti. 17. Tähtsamaid instrumentaalkontserte ja nende loojaid eesti muusikas. Esimeseks eesti instrumentaalkontserdiks on Rudolf Tobiase „Klavierkontsert d-moll“ (1897). Kestuseks 20 minutit, esiettekanne oli 1907 aastal Vanemuise kontserdimajas (ainult II ja III osa esitati), klaveril Rudolf Tobias ja dirigent Juhan Simm. Artur Lemba klaverikontserdid 1-3 Heino Elleri viiulikontsert Artur Kapi 1.orelikontsert Eduard Tubina kaks viiulkontserti ja üks kontrabassikontsert 18. Vokaal-instrumentaalsuurvormide ettekandmisest 19
Seal tutvus kaugete kultuuride, ladina ja afroameerika muusikaga-> ballet ,,Maailma loomine"- >kasutas mustanahaliste muusikat. Looming. Peeti kuuiku kõige radikaalsemaks ja uuenduslikumaks heliloojaks. 12sümfooniat, 6 kammersümfooniat, 18 keelpillikvartetti, 14kogumikku-u 450 teost, südid, soololaulud, kümneid instrumentaalkontserte. Ballettid: Härg katusel, Les Mariés de la Tour Eiffel, Sinine ekspress, La Création du Monde, Salat, Moise ; 1928 ooper "Christoph Kolumbus", 1936 "Suite provençale", süidid: Brasiilia suveniirid orkestrile "Scaramouche" kahele klaverile,1944 "Sümfoonia nr 2"2, 1945 "Suite française, 1947 Kontsert marimbafonile ja vibrafonile, 1961 "Sümfoonia nr 12" Ballett "Härg katusel" (1919), mille pealkiri on laenatud ühelt karnevalilaulukeselt.
ta on eelkõige lüürilisem. 1844. esines kontsert reisi raames Robert koos Claraga. tema looming jaguneb kaheks. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Laulutsükkel on tal "Poeedi armastus" ja klaveritsükkel "Lastetseenid". viimasest on pärit pala "Unelm" - seda tuntakse ka lauluna. ta läks oma elu lõpupoole õppejõuks Leipzigi konservatooriumisse ja õigepea ta sellest tööst loobus. lõpetas töö ka ajakirjanikuna. viimastel eluaastatel oli tal teoste õitseng, aga siiski ei pidanud ta enam vastu. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke
laulev meloodia. Kõige hingelähedasem oli sümfooniline muusika, see suudab väljendada kõike, milleks puuduvad sõnad. Tsaikovski on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Kuulsamad sümfooniad on 4.5 ja 6 sümfoonia. Ta oli ka kuulus ooperikomponist. Nt: "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand", Balletid: "Pähklipureja", "Luikede järv" ja "Uinuv kaunitar".- Tsaikovski on tegelikult viljelnud paljusid zanreid: oopereid, ballette, sümfooniaid, instrumentaalkontserte, keelpilli kvartetti. Kasutatud materjalid · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tshaikovski_merlereinojaan.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovski · http://et.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verdi · Muusikaajaloo õpik keskkoolile
Kuues sümfoonia on hoopis viieosaline ning üheksandas osas on aeglane osa kolmas, mitte teine, nagu tavaliselt.[87] Beethoven pikendab sümfooniate kestusi. Kui Mozarti sümfooniatest vältasid vaid vähesed üle kolmekümne minuti ning tihtipeale oli nende pikkused lausa alla kümne minuti, siis Beethoveni kuuenda ja seitsmenda sümfoonia esitused kestavad umbes 40, kolmanda sümfoonia omad 50 ja üheksanda sümfoonia esitused umbes 70 minutit.[88][89] INSTRUMENTAALKONTSERDID: Instrumentaalkontserte on Beethovenil seitse: lisaks viiele klaverikontserdile veel viiulikontsert ja kontsert viiulile, tsellole, klaverile ja orkestrile. Kolm esimest klaverikontserti, mis on kirjutatud varem kui viiulikontsert ja kolmikkontsert, on lähedased Mozarti selle zanri teostele. Eriliseks teevad need teosed aga julge tonaalne plaan ja tarmukus, mis muudavad need teosed lähedaseks Beethoveni sümfonismile.[90] Neljanda osa peamine
Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) linnaorganist, kirjutas ka oma esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. Weimar ( 1708 -1717) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, peamine ülessane oli mängida lossikiriku orelil ja sel ajl sündis ka enamik tema oreliteostest. 1714 sai temast õukonnakapelli kontsertmeister. Köthen (1717-1723)- vürst Leopoldi õukonna kapellmeister, kohustusteks oli kirjutadakammaermuusikat ja instrumentaalkontserte, sellesse aega jääb suurem osa klavessiinimuusikast ja teosed soolopillidele ja kammeransamblitele. Kuid samal perioodil suri ka tema naine ja see sundis Bachi otsima uut töökohta. 1721 aastal valmis kuuest orkestrikontserdist koosnev tsükke l"Brandenburgi kontsertite" nime all. Leipzig (1723 -1750) Leipzigi Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor Aastatel 1723- 1725 valmistas ta peaegu iga nädal ühe kantaadi. Samal ajal valmis kaüks
novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis, kavas olid Schuberti ja Haydni sümfooniad, kaks ooperiavamängu ning Beethooveni Klaverikvartett. Saal oli välja müüdud, publikuks peamiselt eestlased, menu suur. Kontsert tõi orkestrisse ka uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid niisümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat"Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium"Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele
Uus vürst ootas Haydnilt eelkõige toretsevat kirikumuusikat. Sellel perioodil kirjutaski 6 missat ning oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad." Alates 1803.aastast ei kirjutanud ta enam midagi, siiski elas avalikkuse suure tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydn Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Oma loomiguga mõjutas ta eelkõige Beethovenit, kellest sai tema ideede edasiarendaja sümfooniates, kvartettides ja vokaalsümfoonilistes teostes. 19)WOLFGANG AMADEUS MOZART(1756 - 1791) Mozart sündis 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt
annaabi.ee 
