Klassitsismi muusika - Barokk, Klassitsism (0)

Klassitsism muusikas

BAROKK
KLASSITSISM
Mis oli valitsev: instrumentaalmuusika või vokaalmuusika ?
Instrumentaalmuusika- Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika.
kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikažanrid
Instrumentaalmuusika- Sümfoonia areneb kui instrumentaalmuusika vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti virtuoosne uhkeldamine.
Klassikaline stiil.
Mis oli valitsev: vaimulik või ilmalik muusika ?
Ilmalik muusika - Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt.
Imaliku muusika domineerivus.
Muusika tarbijaskond
Alguses õukonnad, pärast kasutati inimeste lõbustamiseks/ meelelahutuseks , tantsimiseks.
See ajastu oli mõeldud tavainimesele. Kõik oli lihtne ja selgesti mõistetav
Salongimuusika – muusika, mida kasutati lihtrahva lõbustamiseks.
Salongiorkestrit kasutati eelkõige pidude , tantsuteede ja väiksemate muusikateatrietenduste (sealhulgas revüüde) saateansamblina ning n-ö "kuurorkestrina" kuurkontsertidel kuursaalides.
Orkestri koosseis
17.saj., baroki ajastul, ei olnud orkestril kindlat koosseisu, sinna kuulusid keelpillide eelkäijad, mitmesugused puhkpillid ning basso continue rühm, kuhu kuulusid lisaks tšembalole või orelile ka mõni bassipill, esmajoones tšello või fagott . Noodistati ainult meloodia või bassipartii, teiste häälte pillimehed pidid sobivad hääled ise välja mõtlema. Klavessiinimängija täitis tavaliselt orkestrijuhi rolli.
Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja heliloojad kirjutasid rohkem instrumentaalkontserte. Arenes välja ka klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. Pillid täiustusid ja said tänapäevase välimuse.
Vormid ja žanrid
Lemmikžanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit.
da- capo - aaria ,
Vokaalmuusika žanrid - missa , passioon , oratoorium, kantaadid , motetid, lihtsad laulud.
Instrumentaalmuusika žanrid - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad.
Lavateosed - ooper
Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi žanreid. Tähtsaimaks neist oli sümfoonia. Lisaks olid veel klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett , instrumentaalkontsert ja ooper.
Mitmehäälsuse liik
Kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms.
Helikeel muutus lihtsamaks. Harmoonia oli heakõlaline, pingelisimaks akordiks oli septakord , mis nõudis alati lahendust . Meloodia tugines kolmkõladel. Kirikulaadide asemel olid duur ja moll