Cosi fan tutte (0)

Così fan tutte , ossia La Scuola degli amanti
Nii teevad kõik ehk Armastajate kool
W. A. Mozart
Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja . Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem.
Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos „ Reekviem “ jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal . Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid ning tema tegelased olid hoopis elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikas; muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti ooper „Haaremirööv“ oli esimene Saksa Singspiel ’i suurteos. Tähtsaimaks opera buffa sarjas sai „ Figaro pulm“. Üks kuulsamaid oopereid on „Don Giovanni “. Mozarti viimane ooper Singspiel „Võluflööt“ esietendus natuke ennem surma Viinis . Ta kirjutas u. 50 sümfooniat. 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ehk „ Jupiter “ on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammermuuskat.
Mozarti ja da Ponte koostöös on valminud kolm tuntud ooperit: „Così fan tutte“, „Figaro pulm“ ja „Don Giovanni“. Opera buffa „Così fan tutte“ („Nii teevad kõik naised“) valmis Saksa- Rooma keiser Joseph II tellimusel. Ooperit peeti tema julge teemakäsitluse tõttu ennekuulmatuks, sest kolm meest panevad kaks tütarlast proovile eesmärgiga tõestada, et kõik naised on truudusetud.
Noored ohvitserid Ferrando ja Guglielmo kiitlevad, et nende kihlatud Dorabella ja Fiordiligi on igavesti truud. Don Alfonso pakub noormeestele kihlvedu, et suudab ühe päevaga tõestada nende pruutide ja seega kõigi naiste truudusetust. Noormehed võtavad kihlveo vastu: nad luiskavad, et neid on sõtta kutsutud, kuid pöörduvad maskeeritutena tagasi, et püüda teineteise kihlatut ära võrgutada.
Nad kaotavad kihlveo ja loo mooraliks lõpus saab see, et naised on sellised nagu nad on ja rumalad on mehed, kes oootavad neilt midagi muud.
Osades olid Heli Veskus(Fiordiligi), Helen Lokuta (Dorabella), René Soom(Gulielmo, Fiordiligi armastatu ), Urmas Põldma(Ferrando, Borabella armastatu), Priit Volmer (Don Alfonso, vana filisoof) ja Kristina Vähi(Despina, teenijanna). Lavastaja on Walter Sutcliffe ja dirigeeris Jüri Alperten .
Lavastus oli põnev, kõik oli edasi antud piltidena , mis oli idee saanud William Hohgarti pilt-jutustusest. Kogu tegevus toimus pildi raamis ja tegelased olid justki liikuvad inimesed maalis. Kostüümid olid head, aga ei midagi rabavat või meeldejäävat. Valgus see-eest mängis hästi ja lõi ilusa maigu etendusele. Üllatas, et ooper oli nii vaadatav ja arusaadav, et see rääkis mingit reaalset jälgitavat lugu, mitte ei olnud üks lõputu sisutu häältega eputamine laval. Kuigi mõned kordused oleks võinud rahulikult ära jätta ,oli kokkuvõttes huvitav ja naljakas vaadata, millega inimesed 18. sajandil aega sisustasid ja, millest mõtlesid. Kohati haaras tegevus ja muusika täiesti kaasa, ning oli toredaid ära tundmise kohti seoses koolis õpituga. Kuigi see kestis 3, 5 h, ei olnud üldse mingit tunnet , et aeg veniks.
Naljakas oli see, et keegi lavataga keset etendust müdinal komistas ja tõlkes oli kummalisi väljendeid nagu “...kui armuvalus liblikas” ja sõna “ iidol ” kasutamine armastatu kohta.
Üldiselt tore elamus ja ka teised pereliikmed said pikemaks ajaks kultuuri normi täidetud.