inimene hakkab seda tegema koos oma sõbradega. -On olemas ka minu elu näide. Algkoolis meil oli niisugune isik, keda kogu aeg haavati. Algas see paar inimestest, pärast tuli veel keegi ning juba aasta pärast selle isiku solvati iga päeva ka neid inimesed, kes seda ei tahtnud. Minu meeles see oli just selline keskkonna mõju. · 3.Minu vaadega rohkem sobib humanistlik lähenemine, sest: -Ma püüan pöörata tähelepanu kõigepealt oma instinktidele ning ka kõhutundele. Kogu aeg proovin ise oma probleeme lahendada ning usun, et saan oma otsuseid usaldada. -Armastan riski võtta, sest see annab uut emotsioone. Kahjuks loov mõtlemine mul ei ole nii suur, kui tahaks, vaid aeg aegselt proovin seda arendada. -Mõnikord kõikidel tuleb see hetk, kui elu ei anna rõõmu ja mina ka ei ole erand. Aga tavaliselt ma olen õnnelik isik ja usun, et elu läheb täna või homme parem. Olen oma eluga rahul, sest sain
- 1782-1789 Pihtimused - Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. - Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: - Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus. nähtus. - Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele, mitte mõistusele. mõistusele. Elu juhtigu süda. - Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend. Iga kodanik allugu üldisele tahtele. "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais." "Inimene on loomult hea, ta armastab õiglust ja korda." Mõtlemine toob kaasa sotsiaalsed pahed. "Kõige üle mõtlev inimene on hälbinud loom." Tähtis on enesearmastus (Amour de soi), millest on tuletatavad kõik teised, kaasarvatud
Tänapäeva ühiskond on harjunud saama kõik ja kohe ilma pingutamata, mis loob soodsa keskkonna sellele, et tänapäeva meditsiinis on liialt palju põhjendamatut sekkumist elu loomulikku kulgu, millest üks osa on sünnitamine. Aina harvemini võib näha loomulikke ning meditsiinilise valutamiseta sünnitusi, sest naised kardavad valu ja ei julge ise sünnitada. Aina enam ollakse kinni faktides, meditsiinis, teaduses ja numbrites. Kaasaegsed naised aga ei oska ennast tõlgendada, kuuletuda instinktidele ning tulla toime emotsioonide ja valuga. Naised mõtlevad välja hirme selleks, et saada tõend, millega minna rõõmsalt keisrilõikele. Paljud aga ei mõista, et operatsiooniga kaasneb suur haav mitte ainult kõhukatetel, vaid ka siseorganitel, mis võib mõjutada järgnevaid rasedusi. Järgmise rasedusega võivad kaasneda komplekatsioonid, ohud, et rasedus ei kanta välja või enam ise ei saagi iseseisvalt sünnitada.
saavutanud harmooniat oma sisemise hundi ja inimese vahel, suudab ta põgeneda oma isiksuse vastuoludest ja pühenduda mõnele meelistegevusele, näiteks kuulata kontserdil Bachi sümfooniat. Ta kritiseerib ühiskonda, kuidas samas on ta ka iseenda suurim kriitik. Talle heidetakse ette ka liigset tõsisust, ta ei suuda suhtuda asjadesse huumoriga. Tema elu juhivad kaks vastandlikku tungi, inimlik, mis püüdleb igaviku ja õnduse poole, ning loomalik, mis tugineb instinktidele. Harry oli küll juba peaaegu viiekümne aastane, kuid ta siiski otsis kohta elus ja ka lähedasi hingi. Ta oli arglik, nii uute suhete loomisel kui ka üleüldse kõige uue suhtes, nt moodne tehnika. Olid natuke enesehävituslikud kalduvused, joomine, ebaregulaarne magamisreziim jne ja isegi kui ta otsustas oma elu lõpetada( ja tal hakkas sellest kergem) , vältis ta kojuminekut, et seda siiski mitte teha. Seegi näitab ta kahevahel olekut. Ta arvas ka,
summutatud. Tema vaated olid selged ja sisutihedad. Steve Jobs, rikkus kõiki reegleid juhtimises . Ta oli diktaator, kes kuulas peamiselt ainult enda intuitsiooni. Ta oli hull mikromänedzer (inimene, kes keskendub detailidele). Ta omas uskumatut ilumeelt, mis enamus ärimeestel puudus. Ta võis olla absoluutselt jõhker kohtumistel. Ta ei lasknud kunagi soiku oma töötajaid ning ei lõpetanud tuginemist oma ainuõigetele instinktidele ja teha otsuseid, kuidas Apple'i tooted peaksid välja nägema ja kuidas nad peaksid töötama. Esialgne tunnus Steve Jobs'st kõrvutades teiste CEO's liikmetega, oli see, et ta omas ekstreemset sügavat teadmist oma tootest. Kui enamus modernse CEO'i liikmed ja MBA tüübid fokusseerisid tunnustele, oli Jobs täpselt vastupidine. Steve Jobs innustas inimesi õppima nii palju, kui nad on võimelised, hankida infot nii palju meie tööstuste ja toodete kohta. Võime tuua visioon reaalsusesse
ehk selle hulga arvamust muuta ja nad võtavad omaks selle uue idee ja vahetavad oma rehvid ära siiski õigeks ajaks. Sellest saab järeldada, et inimene, kes liigub vaid eelmainitud veendumustega seltskonnas ja ta ei allu hulga mõjutustele, saab ta ise, kui ta seda tahab, hulka mõnevõrra mõjutada. Hulgas ei saa kuhjuda mõistus vaid ainult keskpärasus. Hulk on anonüümne ning hulgas olevad inimesed anduvad puhtalt instinktidele - puudub vastustus- ja karistamatuse tunne. Rahvahulk tegutseb primitiivsete impulsside ajel, arutult ja ebamõistlikult. Vahel võivad nad olla väga ohtlikud, koguni patoloogilised nähtused.
allakäija loeb kaastunnet vooruseks. Oluline on hoida inimestega distantsi. ,,Kaastunne haiseb pööbli/lihtrahva järele." Kannatamine võib jõua teotundmiseni. N ütleb, et kui keegi suudab kaastundlikkuse üle elada, on ta tugev. Zarathustra prohvet Pärsias. Oli N'i usutegelane. Z jääb iseendaks, ei murdu kaastundmise ees. Kaastundlik moraal on iseloomulik kristlusele. N on kristluse vastu. ,,Kristlus on vaenulik füüsilisele elule, sest kristlus alavääristab ilu ja ütleb ei instinktidele." N suhtus kristlusesse austusega, sest Kristus oli talle piisav vastane. N ei sallinud ideed ,,Kristuse järel käimisest/jälgedes käimisest", siis ei taha inimene olla originaal, vaid imiteerija. N vihkas neid inimesi, kes toetasid kristlikku moraali, aga ei uskunud Jumalasse. N kasutab Kristuse väljendeid. N ütleb, et universaalset moraali pole olemas. ,,Tugev leiab ise enda moraali." N ütleb, et tõeline moraal hakkab enesejaotusest. Moraal ei saa olla universaalne, sest
........................................... SUURUS ja KEHAKAAL:................................................................................ KOKKUVÕTE................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUSED 12 SISSEJUHATUS Siberi husky on algupärast tüüpi koeratõug. Kuna teda on kasvatatud sajandeid väga karmides tingimustes ainult töö tegemise esmärkidel, on ta käitumine juhitud paljudest intinktidest. Tänu neile instinktidele said koerad hakkama ja jäid ellu rasketes oludes. Oma primitiivsete iseloomuomaduste tõttu ei ole siberi husky võib-olla kõige tüüpilisem kodukoera esindaja. Sellest hoolimata ei ole uringutele tuginedes leitud temas ka suuremat sugulusastet hundiga, kui paljudes teistes meile tuntud tõukoerte esindajates. Kuigi tema käitumine oma primitiivsuse poolest meenutab ehk meile hundi käitumist, siis tema soov inimesega suhelda ja talle meeldida on omadus, mis teeb temast vägagi koera
" -> surutakse peale vooruslikkust, toimub ,,tugevamate" inimeste arvel. * Ligimesearmastus on nõrkus. * Darvinism. * Liigne heatahtlikkus on orjameelsus. * Kristlus eitab elutahet, rõhutab esteetilisi väärtusi, alavääristab instinkte, õpetab allumist. * Jälestas inimesi, kes on võtnud omaks kristliku moraali, kuid ei usu jumalasse. * Puudub üldkehtiv moraal, tugev kehtestab ise eetika. * Apolloline ellusuhtumine moraalne, raamidesse surutud. * Dionüüsilie ellusuhtumine instinktidele alluv, vaba. * Nietzsche -> dionüüsiline õigem. * Nietzshe ei võta moraali arvesse, ülteb moraalist lahti. ,,Moraali eesmärk on elule kätte maksta." * ,,Suur keskpäev" -> inimene mõistab, kust tegelikult pärineb moraal ja eetika. * Nietzsche -> inimene tahab öelda, et tema on parim, kui ta kiidab kedagi teist. Inimene näeb teistes iseennast. * Nietzsche peab ennast inimkonnale õnnetoojaks, esimeseks immortalistiks väärtuste ümberväärtustajaks.
impressionismi ja sümbolismi mõju. Erinevused "Noor-Eestist": · ei järgitud sihipäraselt väljatöötatud kultuuripoliitilist tegevusprogrammi; · väljaannetes puudusid esteetilised programmartiklid, tegevuse peamine ajendaja oli inimeses peituv loomingutarve; · nende luule oli tunduvalt meelelisem, esikohale seati indiviidi tundeväljendus; · nõuti suuremaid vabadusi inimese tunnetele ja instinktidele, armastuselamusi kujutati senisest tunduvalt vabamalt Kirjastamine oli "Siurule" esmatähtis ülesanne. Vajati raha, mida endal polnud. Nende leidlik idee oli avalike kirjandusõhtute korraldamine, mis viidi läbi noorusliku julgusega, isegi skandaalselt "Siuru" vallutas raamatuturu lausa mängeldes. Ühisväljaannetena ilmusid ka "Siuru" albumid ja koguteos "Sõna". Ülejäänud olid siurulaste luule- ja novellikogud, esseed,
ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Tema tesoeid: Uus Heloise, Emile ehk kasvatusest, Ühiskondlikust lepingust, Üksildase uitaja mõtisklused, Pihtimused Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1. Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus. 2. Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele, mitte mõistusele. Elu juhtigu süda. 3. Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend. Iga kodanik allugu üldisele tahtele. Mõtlemine toob kaasa sotsiaalsed pahed. Tähtis on enesearmastus (Amour de soi), millest on tuletatavad kõik teised, kaasarvatud kaastunne. Loomulikest ja lihtsatest oludest sünnib "õilis metslane". Koos kultuuri (keel, teadus, kunst) ja ühiskonnavormide arenguga loomulik võrdsus laguneb. Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks (amour propre)
• Dionüüsiline kunst on ürgne ja loomulik seisund, mida pole võimalik kontrollida ja see avaldub elujõus nagu võimutahe isandamoraalis.See esitleb end kui pealetükkivat kunsti, sest ta näib püüdvat kõigest väest, et inimesed seda ning tema loojaid kunstikkena märkaksid. Igaljuhul ei taha see, et temast sõnatult möödutaks. Näiteks: Loomu poolest on see muusika, kuna see mõjutab inimese kehale, instinktidele, eneriale. Dionüüsiline pool on justkui joobes olek ning apolooniline on justkui unenägu.
tulemusena kujunenud tegelikkust, mis võrmid inimeste taju ja käitumist. Aschi eksperiment: eksperimendi käigus, mis kujutas endast joonte pikkuste hindamist, paigutati eksperimendi subjektide hulka eksperimendi läbiviija kaastöötajad, kes andsid teadlikult valesid vastuseid. Eksperimendi subjektidest kolm neljandikku mugandusid ja andsid selle tulemusele vähemalt ühel juhul vale vastuse. Vaid üks neljandik jäi truuks oma instinktidele. Sellest eksperimendist kolm faktorit, mis kujundavad konformsust: 1)inimestel on kombeks vähemuses olles moonutada oma taju nii, et väheneks ebakindlus ja inimene saaks end tunda mugavamalt. 2)grupipoolsel survel on kombeks mõjutada hinnanguid niiviisi, et iga inimene hakkab olukorras, kud grupi seisukohad on erinevad tema omades, kahtlema oma seisukohtades. 3)iga inimene võib otsustada grupi seisukohtade kasuks isegi olukordades, kus ta on kindel oma seisukohtade õigsuses. 12
Reaktiivne - reageerib On absurdne et jõud ei purustaks. Apollo - (valguse, korrastatuse, tasakaalu jumal/vormistatuse sümbol) Apollooniline igsugune analüütilise eristamise alus. Kunstis antakse kindel vorm, eemaldatakse kõik mitte vajaliku. Eeposliku luule pidas apoll. Mõjub in vaimumaailmale. Stabiilsus. Välisenergia. Dionysus (veini, piireületav, ekstaasi, seksi, lõbu sümbol) Dionüüsiline kõige enam muusika, kuna mõjub inimese kehale, instinktidele, energiatele. Nt muinasjutus pillimees mängib rahva surnuks - ,,piperman where green leaves they grow rearly". Muutus, piiriületus. Siseenergia. Üliinimese idee teooria inimesed on jumala tapnud, kes on see, kes ütleb, mis on õige, mis on vale. Vastandus valgustus illusioonile. Valgustuse idee arusaam asjade loomusest ja väärtusest- on peidus asjades eneses teaduse mudel. Kujutlus, et loodust tuleb uurida. Valgustuse loogika inimene ei loo
Teosed toovad üleeuroopalise kuulsuse, prantsusmaal need lõpuks keelustatakse, pagem inglismaale. 1770 saab loa tagasi minna ja lõpetab/avaldab viimase teose ,,Pihtimused". Rosseau rõhutab vabadust. Valmistab ette protesti valgustusele. Ta lisab läänefilosoofiale 3 revolutsioonilist ideed: 1. Tsivilisatsioon ei ole hea või neutraalne, vaid selgelt taunitav nähtus. 2. Elu peab mõistuse asemel juhtima süda. Kõik peaks vastama meie tunnetele ja instinktidele. 3. Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend ja iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. Ta eeldab, et inimesel on olemas mingi vaba ja loomulik olemine. See on selline seisund, kus inimene on tugev, üksik kõndija, iseoleja ja elab vastavalt talle omasele loomulikule korrale. Inimene on sünni poolest hea ja rikkumatu. Selles sünniseisundis võib inimene täielikult usaldada oma tunnet. Inimene on sündinud vaba, aga ometi on ta kõikjal ahelais
Solidaarsuse, sõjapõgenike massiline suurenemine ja liberaalsuse suur kajastamine meedis on kindlasti tähtsad tegurid selle teose puhul. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Martin Justus on selle teose peategelane, talle on omane elupõletaja hedonistlik maailmavaade mida ta hoiab ametikohustuselt vaos ja tsivileeritult. Teose vältel areneb tal vaade Sokratesest kontektis algselt haritult mitte usklikust inimesest kes ei annu alla oma loomalikutele instinktidele , helgeks just loova inimese vaatenurgast ennast väljendava hippini. Ta kusjuures otsutabgi kirjutada Sokratesest hoopis mõistuslikust teooriast vabanedes , noore ergutava dialoogi vormiga. Ta õppib mitte olema nii sünkroonis ühiskonnaga ning saatusega. Ja elama süütunde vabana. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Isebel on teine kõige tähtsam tegelane teoses kes ei suuda miski pärast üle elada seda,
Ta on kirjanduslik filosoof. Ta väidab, et teeb oma filosoofiat vasaraga: “ Tähtsaim tingimus on vasara tugevus, rõõm hävitamisestki. Käsk “saa tugevaks”, sügav veendumus selles, et igaüks, kes loob, on tugev...” Nietzsche tunnetusteooria – selle taustaks on vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde, teatud vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. Ta väidab, et mingit lõplikku tõde ega filosoofiat ei ole olemas. On vaid tõlgendus. Inimeste instinktidele antakse võtmepositsioon, neid ei saa kuidagi vältida. Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud. On vaid tõlgendused, soovidesse mähkunud inimloom, kes pidevalt loob oma reaalsust. Ta näin eeldavat, et mingi tõde ja moraal on olemas, kõigutamatult kõige muu all kusagil sügaval. Tema põhihoiak oli psühholoogiline ja ta on kirjandusliik filosoof. Pragmatism Teadmine koosneb uskumustest, millest on kasu.
Jumal ei saa olla pettur ja inimese loomuses on paratamatult olla vahel vigane ja ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja kooskõlas loodusega. Descartes oli selline mees, kes pani kahtluse alla kõik, milles saaks üldse kahelda ja selle lootusega, et leida algne tõde. Descartes arvas, et inimese olemus koosneb kahest osast – keha ja vaim, mis omavahel ei sobitu aga kuuluvad siiski kokku. Vaim on siis midagi mitte-füüsilist ja mõtlevat ning keha midagi füüsilist ja mitte-mõtlevat. Seega üks saab eksisteerida ilma teiseta. Ta üritab tõestada seda järgnevalt: ma suudan ette kujutada, et
tema vaba valik. Kui ta seda ei tee, kogeb ta süütunnet. • Psühholoogia võimatus eksperimentaalse teadusena – see ei esine füüsiliselt tajutava nähtusena. Tegelik teadvus on puhas mõte ja seetõttu ei saa seda mõista bioloogilise ja mehhaaniliste seaduste terminites. Romantism ja eksistentsialism Romantism • inimloomus kui tõeseim teadmiste allikas • rõhuasetus emotsioonidele ja instinktidele • inimene kui tervik. Indiviidi unikaalsus • hea elu definitsioon: inimene elab kooskõlas oma sisemise loomusega • suurte filosoofiliste süsteemide mõju langus • tähelepanu subjektiivsetele kogemustele Jean-Jacques Rousseau • Põhiteosed: “The Social Contract”, “Emile” (1762) • Tunded vs mõistus – Ei ole vaja tundeid kontrollida. Pärispattu ei ole.
organiseeringut või tava. Üldiselt mõistetakse selle all korrastatud kollektiivset tegevust, ühiskonna reguleerimissüsteemi. Institutsioonid kindlustavad, et inimesed tegutsevad teatavas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid lihtsustavad inimestevahelisi suhteid. Institutsioonid võimaldavad sotsiaalses keskkonnas orienteeruda ja tegutseda ning tegavad korra ja aitavad vältida instinktidele tuginevat tegevust. Ehk siis institutsioonid võimaldavad inimeste kooselu. Institutsioonid on ajalooliselt väljakujunenud sotsiaalsed mehhanismid inimeste tegevuse ja suhete reguleerimiseks olulistes valdkondades. Institutsioonil on 3 taset: 1. rollitase isikute tegevus- või käitumisviisid, mis tulenevad nende asendist ühiskonnas ja organisatsioonis. 2. organisatsiooni tase organisatsiooniline struktuur, mis tagab nimetatud väärtuste, normida ja tavade
teatuid voorusi peale: alandlikkus, vagadus, võrdõiguslikkus (muudab tugevad nõrkadeks). Süüdistas kristlust, kuna räägib ligimesearmastusest, võrdõiguslikkusest. Seal ei ole orja ega vaba meest, naist. Kõik on võrdsed. Peab Kristuse kummardamist dekatentsiks. Kaastunne haiseb, sellega kaasas halvad komber, võib võtta üksikisiku saatuse ja selle ära rikkuda. Kristlus vaenulik füüsilisele elule, alavääristab üldist loomulikku moraali kuna ütleb ei instinktidele. Kristlus kohandab inimesi ümrbitsevate tigimustega. Inimene peaks ise olukordi, keskkonda muutma. Kristlusesse suhtus respketiga, pidas konkurendiks, kuid vihkas kristluse järelkäimise ideed. Tuleb olla originaal, mitte imitaator. Vihkas kristliku kultuuri toetajaid. Ei saanud aru neist, kes ise polnud kristlased, kuid toetasid kristlikku kultuuri. Sai aru, et ei ole olemas universaalset moraali. Tugev loob ise moraalikoodeksi, mille järgi ta elab. Tugev on üle mõistetest ,,hea" ja
impressionismi ja sümbolismi mõju. Erinevused "Noor-Eestist": · ei järgitud sihipäraselt väljatöötatud kultuuripoliitilist tegevusprogrammi; · väljaannetes puudusid esteetilised programmartiklid, tegevuse peamine ajendaja oli inimeses peituv loomingutarve; · nende luule oli tunduvalt meelelisem, esikohale seati indiviidi tundeväljendus; · nõuti suuremaid vabadusi inimese tunnetele ja instinktidele, armastuselamusi kujutati senisest tunduvalt vabamalt Kirjastamine oli "Siurule" esmatähtis ülesanne. Vajati raha, mida endal polnud. Nende leidlik idee oli avalike kirjandusõhtute korraldamine, mis viidi läbi noorusliku julgusega, isegi skandaalselt, arvestades hästi lugejate psühholoogiaga. "Siuru" vallutas raamatuturu lausa mängeldes. Ühisväljaannetena ilmusid ka "Siuru" albumid (I 1917, II 1918, III 1919) ja koguteos "Sõna" (1918)
soodustaks moraali. väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus. · Voltaire · Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et · "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele loodus hüüab meile, et ta eksisteerib." instinktidele, mitte mõistusele. Elu juhtigu süda. · Religiooni ülesandeks on eraomandi ja kehtiva · Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne ühiskonnakorra kaitsmine. olend. Iga kodanik allugu üldisele tahtele. · "Kõik meeste mõtted ei kaalu üles naise · Jean Jacques Rousseau armastust."
Kunsti areng seotud sellega. Apollooniline – analüütilised eristused, vahe tegemine asjade vormi kaudu toetub sellele. Asjade vorm on apollooniline. Nähtusel on vorm, kuju. Kõige apolloonilisemaks kunstiks nim skulptuuri. Loome asjadele vormi kaudu identiteedi. Dionüüsilisus – piiride lõhkumine. Kui inimene on selle mõjuväljas, siis see tähendab tema karakteri lagunemist. Kõige dionüüsilisem kunst Nietsze jaoks on muusika. Muusika mõjub kehale, instinktidele vahetult, ei toimi mõistusele. Inimene allub muusikat kuulates jõule, mis on temast tugevam. Immanuel Kantil fraas, muusikal ei ole head kasvatust. Mõjub otse kehale. Astutakse muusika rütmis, isegi kui ei taha. muusika mõjub kehale. Saab mõistusest mööda minna. Romantismiga koos käis käsitlus geeniusest. Geeniuse kontseptsioon ei ole niisama sõnakõlks. See tähendas konkreetset asja. Euroopas oli geenius byron. Geeniuse loogika
hakkavad arendama oma loovust. KRIITIKA 1. Mõisted sisaldavad ebamääraseid abstraktsioone, mis on raskesti mõõdetavad ja teaduslikult testitavad. 2. S.Freudi uurimused üles ehitatud tema kliinilistel kogemustel väikese arvulise Viini kõrgklassi patsientidega. 3. Psühhoanalüütiline mõtlemine asetab liiga palju rõhuasetusi seksuaalsetele ja agressiivsetele instinktidele ja ei arvesta piisavalt kaasasündinud potentsiaali ning sotsiaalse ja kultuurilise käitumise mõjutegureid. 4. Psühhoanalüütiline vaatenurk esindab suletud süsteemi, mida ei ole kerge mõjutada vastuoluliste andmetega kriitikat keerukas teha. 5. Psühhodünaamiline mudel tõlgendab üle käitumist kui kindlat alateadlikku motivatsiooni ja sellega seotud patoloogiat. Käitumisteraapia aspektid
küünikud, kes pidasid tõelist tunnetust võimatuks, kahtlevad kõiges; epikuurlased, kes soovivad jõuda õnneliku ning häirimatu seisundini, vabastades hinge kannatustest. Uusplatonistliku (nt Plotinos) maailmakäsitlus algab ühest lättest, millest voolavad välja järgmised astmed. Subjekti ning objekti uurimine, kõrvutamine. Nietzsche hakkab vastandama kahte ellusuhtumist: dionüüslik (loomulik, kirgedele ja instinktidele alluv) ja apolliline (õilis, tasakaalukas, harmooniline). Leiab, et Kanti teooriatega on dionüüslik ajastu lõplikult kadunud. Lisaks leiab ta, et kätte on jõudnud ajastu, mille peamine tunnus on see, et Jumal on surnud. Jumal on see, mis inimest piirab ja selle tõttu aheldab inimene end keskpärasuse külge. Nietzsche maailmavaade toetub eksitusele ja ettekujutusele. Ta eitab reaalsust, ta on pigem suunatud tegevusele
romantilist valgustusaja protesti. Erinevalt teistest valgustajatest püüdis ta ka peamiselt inimesi panna tegutsema südame, mitte mõistuse järgi. * Temalt on pärit kolm revolutsioonilist ideed: -) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne, vaid taunitav nähtus tsivilisatsioon tegelikult ahistab inimest ega lase tal vabalt areneda. -) Me peaksime taotlema nii era- kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele uskus, et inimene peaks lähenema kõigele südame, mitte mõistusega. -) Inimühiskond on oma enda tahtega kollektiivne olend ja iga kodanik allugu üldisele tahtele. * Rousseau: ,,Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas" mõistuse ja hariduse ahelad. * Rousseau: ,,Inimene on loomult hea ja ta armastab õiglust ja korda." inimene on hea, kuid ühiskond ja saatus on meid rikkunud.
,,Freudlik" lõhestatud teadvus. Inimeste mentaliteet muutumine: moodne inimene on raskesti mõistetav. Tulemuseks nt kirjanduses 1920'tel: raamatute struktuur ja esitamisviis muutuvad: modernism Suurbritannias: - James Joyce ,,Ulysses" ehk ,,Odüsseia" (1922): teadvusvoolu = sisemonoloogi tehnika. - Virginia Woolfi looming. - D. H. Lawrence ,,Lady Vhatterley Armuke" (1928): uus seksuaalmoraal = tsivilisatsiooni eitus ja instinktidele allumine. Prantsusmaal: - Marcel Proust ,,Kadunud Aega Otsimas" (1913-1927): ajaränne Saksakeelsed kirjanikud: - Thomas Mann ,,Võlumägi" (1924): kaasaja õhtumaise inimese ja tsivilisatsiooni probleemid. - Hermann Hesse ,,Stepihunt" (1927): moodsa lõhestatud isiku dilemma. - Franz Kafka ,,Kafkalik" looming. - E. M. Remarque ,,Läänerindel Muutuseta" (1929): sõja heroiseerimise asemel sünge iroonia
Suhe valgustusse. Kriitik koos Kantiga. Rousseau' teosed on esimene kõrgetasemeline rünnak valgustuse väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. Vaen mõistuspärase tsivilisatsiooni vastu peegeldub hiljem edasi, rajatakse kõik tunnetele (N: Nietsche, Freud). Rousseau annab tõuke romantismile. Romantismi ja rahvusluse tõus. Rousseau paneb Lääne-Euroopas aluse liikumisele, mida iseloomustab soov heita endalt mõistuse ahelad, anda voli tunnetele ja instinktidele. IMMANUEL KANT (1724-1804) Valgustusaja tipp ja lõpp. Harmooniline filosoofia. Sündis Köningsbergis Preisimaal (Kaliningrad) sadulameistri pojana. Üks esiisa oli välja rännanud Sotimaalt. Kokkupuude pietismiga (ema kaudu) - reaktsiooniks reaktsioonile, rõhutati südamevagadust. Pietismi on nimetatud protestantlikuks katoliikluseks. Tähtsad on teod. Vana pietism: suur väljund (eesti keele uurimine, kirjandus), hilisem laine: kirikus vagadusringid
Need pidasid elu vaid ajutiseks ning liha üksnes kestaks; füüsilist naudingut tühiseks ning valu vääriliseks ettevalmistuseks Jumala Riiki suundumisele. Kuidas peaks täielik silmakirjalikkus kaduma, kui ,,õiglased" teevad religioonis muutusi, käimaks sama sammu inimkonna loomulike muutustega. Kristluse ainus võimalus kunagi täielikult teenida inimese vajadusi oleks satanismiks muutumine. Hädasti on vaja inimese loomulikele instinktidele tugineva tugeva religiooni teket. Ja sellele religioonile on juba ka nimi antud. See religioon on satanism. Saatan oli see, kes õpetas naistele, kuidas meeste erutamiseks näidata oma sääri, neidsamu sääri, mille jõllitamine sotsiaalselt nüüd vastuvõetav on ning mida näitavad isegi noored nunnad, kes oma lühikestes rüüdes ringi jalutavad. Milline nauditav samm! Huvitav, kas varsti võime näha ka topless-nunnasid Püha Rock-missa ajal oma kehasid väänamas? Saatan
meetodeid silmas pidades. Tuli säilitada objektiivsus ning täielik kiretus. Uus kirjandus pidi teenima üksnes tõde, mitte ilu. Kirjaniku kohus on kujutada kõike, olgu see oluline või ebaoluline., ilus või inetu, hea või halb. Omapoolset suhtumist ei tohi väljendada, ühiskonna ellu ja poliitikasse ei tohi end segada. Inimest ja ühiskonda vaadeldi seega kui loodusnähtust, pöörates erilist tähelepanu füsioloogilistele protsessidele, pärilikkusele, instinktidele. Naturalismi tekkepõhjusi tuleb otsida loodusteadlaste suurtest edusammudest 19.saj-l. Eeskätt loomulikult Darwini teooria olelusvõistlusest ja liikide tekkimisest. Pärilikkusseaduste avastamine, eksperimentaalse meetodi võidukäik jne. Naturalistide otseseks õpetajaks oli Hippolyte Taine (kunsti- ja kirjandusajaloolane), kes seletas kõiki ühiskondlikke nähtusi 3 põhilise teguri abil: 1) rass pärilikud eeldused, biol. faktorid
abielus sündinuna, siis linnades tõi Frühvateri seisund kaasa gildist väljaheitmise. Ka abiellumislubaduste murdjaid tabas linnas märksa karmim häbistamine, enamasti vallaliste meeste endi poolt, kui seda maaühiskonnas. Võib väita, et just kodanlusest kujunes varauusaja kõige puritaanlikum ühiskonnakiht, kes vastandas end kõrgemate moraalinormide järgimisega aadli ,,kombelõtvusele" ja lihtrahva ,,instinktidele". Ka prostitutsioon omandas alles varauusajal negatiivse värvingu. Kui 16. saj. patriitside päevaraamatuist võib lugeda ülestähendusi bordellide külastamisest, siis 18. saj. püüti seda avalikkuse eest juba varjata. Et 16. saj. hakati bordelle esmajoones protestantlikes maades sulgema, oli selle põhjuseks eelkõige süüfilise levik. 18. sajandi lõpul hakkas kujunema uus kodanlik perekonna mudel. Abiellumise eelduseks hakati üha enam pidama vastastikuseid tundeid ja armastust
osa selles protsessis. Ken Wilberi 2003. aastal eesti keelde tõlgitud "Kõiksuse teooria" esitab nüüdisaegse integreeritud lähenemise inimeseks saamise teel. P r e k o n v e n t s i o n a a l s e s staadiumis on laps egokeskne ja isekas. Ta ei suuda veel teiste rolle võtta ja tõelist kaastunnet ning hoolitsust arendama hakata. Tunded on keskendunud omaenese impulssidele, füsioloogilistele vajadustele ja instinktidele. Laps on sõna otseses mõttes maailma naba ning usub siiralt, et kõik inimesed näevad ja mõistavad ümbritsevat nii, nagu tema seda teeb. Selles staadiumis on lapse loomulik olek isekas ja egokeskne, kusjuures ise ta seda ei tunneta. Umbes kuuenda või seitsmenda eluaasta paiku toimub tema teadvuses järsk murrang - laps hakkab suutma asuda teise inimese rolli. K o n v e n t s i o n a a l n e staadium kestab harilikult seitsmendast eluaastast kuni noorukieani
Tegevuse koht ja aeg Saksamaa, suure inflatsiooni aegu 1920ndatel Peategelaste iseloomustused Harry Haller ehk Stepihunt oli viiekümneaastane maailmas ja endas pettunud üksildane mees. Ta uskus, et temas on kaks poolust Harry ja Stepihunt. Harry oli seotud kodanlasega, pidas lugu heast muusikast, Goethest ja rääkis vaheldusena professoritega Hiinast ja Indiast. Stepihunt oli end inimestest täielikult võõrandanud ning ei sobinud tolle aja normidesse, tahtis pigem stepis ulguda, instinktidele toetuda ja vabadusse söösta. Tervikuna on Stepihunt hallinev vaiksete elukommetega mees, kes end aeg-ajalt purju joob, oma üüritoas Goethet loeb, patsifistlikke arvamusi ja följetone kirjutab ning kord pooles aastas enda 74 armukesega kohtub. Ta longib mööda tänavaid ja kõrtse, otsides meelerahu. Oma kambris vaevab
täidetud lampidega või välja arvestades vaatenurka, mille all portaali vasakul pool istuv voolitud ronk sihtis kuhugi salapärasele täpile kiriku sisemuses, kus kindlasti peidus pidi olema tarkade kivi, kui seda Nicolas Flameli keldris pole. Olgu möödaminnes öeldud, et Jumalaema kirikul oli tol ajal imelik saatus olla kahe nii erineva isiku armastus kui Claude ja Quasimodo, kuigi kummagi andumus oli eri laadi, üks, metsik, instinktidele alluv poolinimene, armastas kirikut ta ilu, kuju ja ta suurepärase terviku harmoonia pärast; teine aga, õpetatud, ja kirglik fantast, armastas teda ta tähenduse, temaga seotud legendi, ta mõtte pärast, fassaadi skulptuurides kätketud sümboolika pärast (nagu vana pärgamendi uue teksti all vana algtekst peitub), ühesõnaga, mõistatuse pärast, mis Jumalaema kirik inimese vaimule igaveseks mõistatada on andnud.
annaabi.ee 
