Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Essee sünnitusest (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Essee
Iga sünnitus on kordumatu , imeline ja indivuaalne elukogemus naise elus. Naiste loomuses , mis on geneetiliselt salvestunud ürgse instinktina, on tuua ilmale järglasi, ning seda parimates võimalikes tingimustes.
Naise keha ning peagi sündiv laps teavad, mismoodi nad peavad tegema koostööd, et sünnitus saaks toimida. Nad täiendavad teineteist ning nendevahelisel koostoimimisel saab sünnitus toimuda naturaalsel moel. Selleks tasub vältida liigset sekkumist sünnitusprotsessi.
Iga naine tunneb ise, mis on tema jaoks see kõige mugavam ning meeldivam keskkond, kus ta soovib sünnitada. See võib olla kodu, haigla , terass , või muu koht. Lisaks keskkonnale tunneb naine mis viisil ja missuguses asendis tal on kõige mugavam sünnitada. See kõik on kodeeritud geenidesse ning keha ise tunnetab ning tajub , mis on talle kõige parem. Kuid selle kõige juures on oluline, et naisel oleks oskus kuuletuda oma keha soovidele ning sisetundele ja käituda vastavalt, ning samuti on oluline, et naine tunnetaks endas ürgset väge ja usuks endasse, et saab sünnitusega suurepäraselt hakkama ka iseseisvalt.
Enda sisetundele toetudes, tuleb naisel valida see kõige mugavam keskkond, kus ta sooviks sünnitada. Kõige hubasemalt tuntakse ennast tuttavas kohas või teatud keskkonnatingimustes. Näiteks on naistel mugavam sünnitada pigem hämaras ruumis, kus õhutemperatuur on piisavalt niiske ja soe. Ka lapse jaoks on kergem sündida ja kohaneda keskkonnas, kus on hämar, soe ja vaikne, sest just taolisest miljööst ta ilmale tulebki. Mõni naine tunneb end hästi vees ning soovibki vesisünnitust. Sobiva keskkonna valikul tuleb arvestada ka sünnitusasendetega. Peab olema piisavalt ruumi, et naine saaks liikuda vabalt ning proovida erinevaid sünnitusasendeid, mis on tema jaoks kõige mugavamad. Sundasendid võivad tekitada ebamugavust või muuta valu veel hullemaks.
Isiklikult mina ise sooviksin sünnitada pigem haiglas kui kodus. Loomu poolest olen pabistaja ning soovin, et mu sünnitus kulgeks võimalikult ohutult. Haiglas saaksin tunda end vabalt, sest tean, et kui tekib vajadus meditsiinilise sekkumise järele, on kogu personal ning tarvikud olemas sealsamas , ning ma ei pea kuskile täiendavalt sõitma. Tänapäeval saab haiglas sünnitustuba kohendada enda nägemise järgi, lisaks võib kasutada erinevaid tarvikuid ning sünnitusasendeid lastakse võtta naisel enda soovi järgi. Võimalik, et oleksin huvitatud ka vesisünnitusest, sest see tundub palju puhtam ja meeldivam kui tavaline sünnitus ning lapsest lähtuvalt on see loomulikum. See tähendab, laps tuleb vesikeskkonnast ning järsk üleminek jahedasse, avarasse ning heledasse ruumi tekitab ülemäärast stressi, kuid sünnitus vette on justkui pehmem üleminek, sest muutub vaid valgustus ning tekib juurde ruumi.
Lisaks keskkonnale ning sünnitusasenditele, on oluline tugiisik , kes saaks toetada naist kogu raseduse vältel ning tuleks sünnitusele kaasa. Sellise inimesega oleks naisel julgem ning kindlam tulla sünnitama haiglasse, sest see looks turvalisema ning meeldivama keskkonna. Naine tunneb end kaitstuna, kui tema kõrval on keegi, kes teda tunneb, ning see inimene oskab tema eest seista. Niisamuti võib mõnel naisel olla ka hirm sünnituse või valude ees, mida on lihtsam peletada lähedase inimesega.
Tugiisik, kes võetakse sünnitusele kaasa, kannab endal suurt vastutust. Ta ei tohi mingil juhul kogu tähelepanu endale haarata, vaid peab mõistma, et ta on kaasas selleks, et abistada sünnitajat. Olgu see massaaž , kerge silitamine või mõni lohutavam sõna, on naisel tugiisikust palju kasu. Lisaks saab ta abiks olla ka ämmaemandale hetkel, kui sünnitusel kipub kiire olema, näiteks vannist väljumisel ja kuivatamisel.
See, mis sobib ühele naisele, ei pruugi sobida teisele. Mõni naine võtab endale tasulise ämmaemanda või profesionaalse tugiisiku , teisel jällegi piisab oma abikaasa lähedusest. Kuid on ka kultuure, kus sünnitus on tähtis sündmus kogu perekonna jaoks, ning sellest võtavad osa kõik pereliikmed. Sellisel juhul on oluline, et ämmaemand mõistaks naise kultuuri ning oskaks sellega toime tulla ja toimida vastavalt olukorrale. Sünnitus on pereks kasvamise protsess ning alles siis, kui miski hakkab häirima sünnitusprotsessi, tuleb ämmaemandal sekkuda.
On kultuure, kus mehe osalus sünnitusel on taunitud, sest sünnitust peetakse räpaseks tegevuseks, mida tuleb häbeneda. Mõned naised kardavad koguni, et mehe armastus võib kaduda, kui ta neid sellises seisundis näeb. Leian, et selline mõtlemine on vale, ning mehe kaasamine sünnitusel on väga oluline tegu, sest sünnitus on üks osa pereks saamisest. Lapse ilmaletulekut näinud mees tunneb, et ta on saanud osa millestki vägevast, andnud panuse oma lapse sündi ning tunneb ka suuremat sidet vastsündinuga.
Ka mina sooviksin minna sünnitama koos abikaasaga, sest leian, et lähedasemat inimest kui tema ei saa mul olema, ning sooviksin, et ka mees saaks osa sellest sündmusest algusest lõpuni ning ei tunneks end kõrvalejäetuna. Kui mees ei saa mingitel põhjustel viibida sünnitusel, siis võtaksin kaasa ema, mõne lähedasema sõbranna või muu tugiisiku. Samuti, kui selleks ajaks oleks mul teismeealine tütar, võtaksin ta sünnitusele kaasa. See annaks talle hea ülevaate sünnitusest ning ta tunneks ennast kaasatuna. Kuid üle kahe inimese ma kaasa võtta ei sooviks. Vaid kõige lähedasemad, kes saaksid mind vajaduse korral aidata ning kes looksid minu jaoks sünnituskeskkonna meeldivaks, oleksid kutsutud minu lapse sünni päevale.
Lisaks (tulevasele) emale, lapsele ning tugiisikule, on sünnitusse kaasatud ka tervishoiupersonal. Kui sünnitus toimub kodus, siis on kaasatud ämmaemand, haiglas võivad lisaks olla kaasatud neonataloog, naistearst, anestesioloog, hooldajad, õed, kirurgid , ja muud töötajad vastavalt vajadusele. Nemad mängivad sünnitusel väga olulist osa lähtuvalt meditsiiniliselt poolelt, kuid sünnituse peategelasteks jäävad ikkagi ema ja laps.
Ämmaemandus on nii teadus kui ka kunst . Kunst peitub ämmaemanda töös, mis on loov. Oma loovusega peab ämmaemand tagama sünnitamiseks sobiva keskkonna. Saab sünnitada erinevates asendites, erinevatel viisidel , erinevate inimestega, kuid lisaks peab arvestama teadusega, mis seisneb selles, et ämmaemand peab tunnetama piire , millal tal tasub sekkuda protsessi, nt abi osutamiseks. Ämmaemand ei saa domineerida sünnitusel, ta peab kuulama naist ning lähtuma tema vajadustest . Oma tegevusega ei tohiks ämmaemand häirida sünnituse loomulikke protsesse, vaid võib sekkuda äärmistel juhtudel.
Tänapäeva ühiskond on harjunud saama kõik ja kohe ilma pingutamata, mis loob soodsa keskkonna sellele, et tänapäeva meditsiinis on liialt palju põhjendamatut sekkumist elu loomulikku kulgu , millest üks osa on sünnitamine. Aina harvemini võib näha loomulikke ning meditsiinilise valutamiseta sünnitusi, sest naised kardavad valu ja ei julge ise sünnitada. Aina enam ollakse kinni faktides, meditsiinis, teaduses ja numbrites. Kaasaegsed naised aga ei oska ennast tõlgendada, kuuletuda instinktidele ning tulla toime emotsioonide ja valuga.
Naised mõtlevad välja hirme selleks, et saada tõend , millega minna rõõmsalt keisrilõikele. Paljud aga ei mõista, et operatsiooniga kaasneb suur haav mitte ainult kõhukatetel, vaid ka siseorganitel, mis võib mõjutada järgnevaid rasedusi. Järgmise rasedusega võivad kaasneda komplekatsioonid, ohud, et rasedus ei kanta välja või enam ise ei saagi iseseisvalt sünnitada. Paradoks seisnebki selles, et üldjuhul tekivad tüsistused peale meditsiinilist sekkumist, mitte aga naturaalsest sünnitusest. Kaasaegne sünnituskogemus seisneb selles, kuidas toimub operatsioon ja kuidas sellest paranetakse, mitte aga imelisest iseseisvast jõupingutusest, millega naine saaks tuua ilmale lapse iseseisvalt. See on nõiaring, mille naised ning tervishoiupersonal on ise loonud ülemäärasest kartusest ning naturaalsuse eiramisest.
Sünnitus on imeline osa perekonnaks kasvamisest. Olenevalt kultuurist, naise tahtest ning võimalustest, on iga sünnitus omanäoline. Tänapäevane sõnavabadus ning naiste õigus otsustada iseendi eest, võimaldavad reguleerida lapse ilmaletoomist vastavalt naise soovidele. Naisterahvas saab ise otsutada kus, kellega ning mismoodi ta soovib oma last ilmale tuua, ning see on väga oluline selleks, et sünnituskogemus oleks võimalikult soovidele vastav, meeldiv ning kerge.
Õige keskkonna, sünnitusviisi ja tugiisiku valik muudab sünnituse naise jaoks meeldivaks ning annab naisele usku endasse. Ämmaemandana ei ole mul õigust mõista hukka naisi, kellel on tõeline kartus sünnituse ees või kelle sooviks on sünnitada koduterassil nii, et terve suguvõsa siblib ümberringi. See on naise soov, ta kuuletub enda sisemistele instinktidele ning lähtub enda kultuuritavadest. Mina saan vaid aktsepteerida ning mängida kaasa nii, et see sünnitus toimuks võimalikult ideaalselt ning naisele soovipäraselt. Selles seisnebki ämmaemanda elukutse kunst. Iga sünnitus on eriline, oma värvi ja mõtet omav täpike maalil, millest kujuneb pikamööda kunstiteos .
Vasakule Paremale
Essee sünnitusest #1 Essee sünnitusest #2 Essee sünnitusest #3 Essee sünnitusest #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Normy Õppematerjali autor
Iga sünnitus on kordumatu, imeline ja indivuaalne elukogemus naise elus. Naiste loomuses, mis on geneetiliselt salvestunud ürgse instinktina, on tuua ilmale järglasi, ning seda parimates võimalikes tingimustes.
Naise keha ning peagi sündiv laps teavad, mismoodi nad peavad tegema koostööd, et sünnitus saaks toimida. Nad täiendavad teineteist ning nendevahelisel koostoimimisel saab sünnitus toimuda naturaalsel moel. Selleks tasub vältida liigset sekkumist sünnitusprotsessi.
Iga naine tunneb ise, mis on tema jaoks see kõige mugavam ning meeldivam keskkond, kus ta soovib sünnitada. See võib olla kodu, haigla, terass, või muu koht. Lisaks keskkonnale tunneb naine mis viisil ja missuguses asendis tal on kõige mugavam sünnitada. See kõik on

Sarnased õppematerjalid

Sünnitus
18
doc

Sünnitus

Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Sisu: · Sünnituse lähenemine Limakorgi eemaldumine Regulaarsed emaka kokkutõmbed Mida sünnitusmajja kaasa võtta · Sünnitus algab Lootevee puhkemine Sünnitusperioodid Avanemisperioodid Väljutusperioodid Päramiste ehk platsentaarperiood Tugiisik sünnitusel · Sünnitusevalu ja selle leevendamine Valuvaigistid Petidiin Seljatuimestus ehk epiduraalanalgeesia Naerugaas koos hapnikuga Üldnarkoos

Perekonna õpetus
Aktiivsünnitus-Mis see on
5
odt

Aktiivsünnitus, Mis see on?

sünnituseks olulisi lihaseid , eesmärgiga kontrollida nende lõõgastumist. Oluline on õige, kontrollitud hingamine. Ka seda saab õppida eelnevalt, nii et see sünnitusel toimiks automaatselt. Tähtsaimad eeldused aktiivsünnituse võimalikuks saamisel on naise tugev tahe, lõõgastunud keha ning avatud meel. Selleks omakorda on vajalik põhjalik ettevalmistus ja hea informeeritus oma raseduse ning sünnitusel toimuva kohta. On kuulda olnud ka mõtteavaldusi, et "Aga mulle aktiiv = loomulik sünnitus ei sobi!" Vaevalt on kedagi, kellele sobiks ebaloomulik! Läbi aastatuhandete on lapsed alati teadnud, kuidas sündida. Vaid nende emad kipuvad unustama, kuidas ise sünnitada! Mõistes, kuidas sünnitusmehhanism töötab, saab naine teha enda jaoks parimaid otsuseid. Sinna hulka kuulub ka äratundmine, kui vajalikuks osutub kõrvaline ehk meditsiiniline sünnitusabi. Nii võib ka epiduraaliga sünnitus või keisrilõige olla aktiivne, kui see on naisele mõistetavate protsesside tulem.

Inimeseõpetus
Sünnitus
10
odt

Sünnitus

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Liina Joonsaar K-10A Sünnitus Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu PÄRNU 2010 SÜNNITUS Sünnitus öeldakse olevat üks jõulisemaid ja emotsionaalsemaid kogemusi naise elus. Sünnituselamust on kirjeldatud kui suurt ühtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu tugevaimat seksuaalset elamust. Naine võib sünnituse käigus tunda saada oma ürgset vaistu, mille olemasolust enda sees tal varem aimugi polnud

Inimeseõpetus
Rasedus ja sünnitus
13
doc

Rasedus ja sünnitus

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe

Suhtlemisõpetus
Perekonnaõpetuse konspekt
40
docx

Perekonnaõpetuse konspekt

partnerile ja professionaalsetele abilistele. Kui Sa tead täpselt, mida tahad, saad ise asjade käiku mõjutada endale soodsas suunas. Sünnitus öeldakse olevat üks jõulisemaid ja emotsionaalsemaid kogemusi naise elus. Sünnituselamust on kirjeldatud kui suurt ühtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu tugevaimat seksuaalset elamust. Naine võib sünnituse käigus tunda saada oma ürgset vaistu, mille olemasolust enda sees tal varem aimugi polnud. Kahjuks võib sünnitus tähendada ka ebameeldivaid mälestusi, suurt üksindust ja valu. Kuigi traditsiooniliselt räägitakse sünnitusest koos tugeva valuelamusega, on sünnitusvalul oma mõte, mida ei saa võrrelda haigusest või õnnetusest tingitud valudega. Valu võib tunda positiivselt, see on hea valu, kõrvalnähtus sünnimüsteeriumile, kus keha loomulikud jõud töötavad väga tugevalt selleks, et ennast avada ja anda elu.

Inimeseõpetus
Terve naine
67
doc

Terve naine

KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5

Inimese õpetus
Rasedus-Raseduse kulg-loote areng-sünnitus
14
docx

Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus.

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Inimeseõpetuse referaat Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?.................

Seksuaalsus ja pereplaneerimine
Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine
60
docx

Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine

................................................. 8 3. LASTE SÜNNIEELNE ARENG JA SÜND..................................................................9 3.1. Viljastumine ja sünnieelne areng..................................................................9 3.2.Sünnieelsed riskid....................................................................................... 10 3.2.1 Downi sündroom................................................................................... 10 3.2. Sünnitus..................................................................................................... 11 3.2.1. Avanemisperiood.................................................................................. 11 3.2.2. Väljutusperiood.................................................................................... 11 3.2.3. Platsenta väljutamine...........................................................................12 3.3. Enneaegus......................................

Alternatiivpedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun