Anna Petrova 10.S Tallinn 2013 Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis maailma imelisena paista laseb. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel . Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust. Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes
Sain teda, et on olemas päris armastus. Päris armastuses õppime enda partnerit paremini tundma, sellisena nagu ta on. Jälgime, kas meile meeldivad tema juures tema plussid ja miinused. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa- armastus) . Iga inimese jaoks on armastus erinev. Me võime armastada inimesi, loomi, asju, jumalaid jne. Ei ole õiget või valet armastust. On armastus. Lihtsalt armastus. Sõprus on suhe, mis põhineb vastastikusel avatusel, täielikul usaldusel, ühistel huvidel, inimeste pühendumisel üksteisesse, sõprade pideval valmisolekul igal hetkel tulla üksteisele appi. Sõprussidemed on omakasupüüdmatud, ühele isikule
Erinevalt loomadest on inimesel võimalus väljendada oma soove sõnadega, ta ei pea selleks kasutama füüsilist jõudu ja kehakeelt. Nagu kõigil organismidel ja elusolenditel maa peal on kindlad ülesanded ja tavad, mida nad on sunnitud järgima, on need ka inimesel. Näiteks koer, mis on tema koeraks olemise tähendus,kuidas ta käitub,millised on ta vajadused ? Vastuseks oleks: söömine, joomine , magamine ja muidugi eelkõige mängimine-on vajadused.Käitumisel on eriline koht instinktidel. Ja ülesandeks on hoida oma peremeest ja jääda talle truuks. Mille kõrvale toon inimese. Söömine, joomine, magamine on elementaarsed asjad, mida inimene peab tegema, et elus püsida.Käitub inimene aga vastavalt oma arengutasemele ja erinevalt loomadest on ka inimesel instinktid, kuid ta on võimeline neid kontrollima. Ülesandeks on endale ümbritsevatele inimestele ja ühiskonnale kuidagimoodi kasulik olla ja ennast maksma panna
Kahte inimest, kelle vahel on sõprus, nimetatakse sõpradeks. Sõbrad on üksteisega tavaliselt avameelsed ja hoolivad. Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis- romantiline armastus). Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Väärtushinnang on suhteliselt püsiv veendumus sellest, et teatud eesmärgid ja käitumisviisid on inimese jaoks isiklikult soovitatavad või sotsiaalselt eelistatavad (,,head" ja ,,õiged")
Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordselt tunnet, mis maailma imelisena paista laseb. Kuid mis armastus täpselt on, kas see on vabadus või vangistus? Armastus on tundeline ja mõtteline side. Positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Enamasti, kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel. Kuid sõna ,,armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Näiteks ema armastus lapse vastu, armastus kodumaa vastu, armastus raha vastu, armastus usu vastu jne. Mina isiklikult arvan, et armastus on siiski pigem vabadus. Armastus on vabatahteline ja
Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis maailma imelisena paista laseb. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus). Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikus keeltes puuduvad erinevad väljendid, mis eristavad mehe armastust naise vastu, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt
Suhtlemine Õppejõud: Inga Uueküla Üliõpilased:Svetlana Olsh Agressiivne ehk domineeriv käitumine Agressiivsus vaimne füüsiline (kaudne ja otsene) Agressiivsuse teooriad Instinktidel põhinevad agressiivsuse käsitlused Frustratsioon kui agressiivsuse tekitaja Sotsiaalse õppimise käsitlus Näteks: Väike laps on läbi Laps teeb teiste oma kogemuste käitumist jälgides õppinud, et järeldusi selle kohta, agressiivselt kuidas teatud käitudes situatsioonides oleks õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab.
kohta. Võime tuua visioon reaalsusesse. Edukus ei ole mitte ainult inspiratsiooni toode, suured unistused ja karismaatiline isiksus loomulikult ka need mängivad suurt rolli. Parimad liidrid ja kõige edukamad firmad on need, kel on iha ja suur soov avastada midagi enneolematut. Neil on sügav ja jätkuv tunnustus disainis ja võime juhtida loovuse strateegiat ning innovatsiooni. Selle asemel, et ta tugines oma instinktidel ,puhastades olemasolevaid tehnoloogiaid, arendas ta uusi tooteid ja pakkis tooteid nii, et inimesed sooviksid neid kasutada. Steve teadis kuidas töötada suurte massihulkadega. Jobs tõi tagasi Apple'i unustuse äärelt (talveuinakust), kogudes kokku kasumid ja uuendades Apple'i nägemust kui innovatiivsest iMacist või iBookist. Apple'i aktsiad kasvasid rohkem kui kaheksa korda, kui ta naases firmasse.
Võrumaa kutsehariduskeskus Mis on armastus? Armastus on sügav, püsiv ja kõikehaarav positiivne tunne teise inimese, mingi nähtuse, idee või asja vastu Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus) Inimestevaheline armastus Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, abivalmidus ja pühendumus Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata.
Mis on armastus? Armastuse tähendust saab igatepidi võtta, igal inimesel on omad arvamused armastuse tähendusest. Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa- armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus). Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikes keeltes puuduvad spetsiifilised sõnaühendid tähistamaks mehe armastust naise suhtes, ema armastust lapse suhtes, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt
Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See autonoomne vabadus eelneb igasugusele mõistuspärasele kaalutlusele. Inimene elab mõituseelsest ja mõistusülesest vabadusest. Irratsionalismi tõus: 1. Fr.Nietzsche poolt esitatud elufilosoofia, mis ütles, et mõistus on vaid relv olemasolu eest. 2. Freudi teooria, et inimlik mõtlemine hõljub ebateadlikel ja alateadlikel jõududel, ihadel ja instinktidel. 3. Marksim ütles, et inimese eklukäsitlus sõltub tema sotsiaalsest kuuluvusest. Niisiis on inimmõtlemise struktuur sõltuv tema kohast sotsiaalses protsessis. 4. Historism väitis, et inimmõistus on ajalooliselt määratletud ja seetõttu muutlik. Seega viimne, absoluutne tõde on saavutamatu. Kõik need suunad valmistasid ette veendumust, et maailm ei ole ratsionaalne vaid kaootiline ja juhuslik. Niisiis ei sisalda maailm ise mitte mingisugust mõtet. On vaid üksikud situatsioonid,
Armastus päästja või mitte? ,,Armastada see tähendab leida õnn teise inimese õnnest," on öelnud filosoof Leibnitz. Armastus on tunne, mida pole kunagi osatud lõplikult sõnadesse panna. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame. On inimesi, kes kaotavad armudes pea ning näevad armastatud inimeses ainult head. Armastus muudab mõned inimesed pimedaks. Gustave Flaubert'i romaani ,,Madame Bovary"
Selle vältimiseks soovivad naudinguga harjunud inimesed naudingut tekitavaid tingimusi järjest suuremal hulgal. Sama olukord võib olla ebameeldivate stiimulite korduval esitusel, kus lõpuks võib ülekaalu saavutada ebameeldivusest pääsemise meeldiv järelreaktsioon. Eluohtlike ettevõtmistega korduval katsetamisel alaneb ohust tulenev hirm ja ülekaalu saavutab rahulolu või nauding järjekordselt sooritatud eneseületamisest. Teiseks teooriaks on instinktidel ja tungidel põhinevad teooriad. See oli üks esimesi psühholoogilisi motivatsiooniteooriaid 19. sajandil, mille algatasid Sigmund Freud (1856 1939), William McDougall (1871 1938) ja William James (1842 1910). Instinktid kui programmeeritud ehk kaasasündinud käitumisahelad pidid tagama elusolendi ellujäämise organismi sise- ja väliskeskkonna kindlate muutuste puhul. Seejuures on instinktil ajendav, tunnetuslik, emotsionaalne ja liigutuslik aspekt (W. McDougall). W.
9. Defineerige sõnad: armastus, vanaisa, koer. Kas ja milliseid raskusi tekkis? Armastus: on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus). Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikes keeltes puuduvad spetsiifilised sõnaühendid tähistamaks mehe armastust naise suhtes, ema armastust lapse suhtes, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt
· Ülim täpsus pisimategi üksikasjade kirjeldamisel · Pearõhk tegelikkuse tunnetamisel teaduslike meetoditega, ülima objektiivsuse ja täieliku kiretuseta. · Uus kirjandus peab teenima üksnes tõde · Kirjaniku kohustus kujutada kõike ilma omapoolset suhtumist väljendamata, end ühiskonnaellu ja poliitikasse segamata. · Inimene ja ühiskond kui loodusnähtus. Eriline tähelepanu füsioloogilistel protsessidel, pärilikkusel, instinktidel, ebanormaalsetel nähtustel. Taine'i õpetus elu ja saatuse määrab: 1) Rass pärilikud eeldused 2) Keskkond geograafiline asend, kliima, ühiskondlikud suhted 3) Moment periood ühiskonna ajaloos ja inimese elus Emile Zola (1840-1902) · ,,Daamide õnn", ,,Söekaevurid" · ,,Therese Raquin" - hing puudub siin täiesti, sest seda ma olengi taotlenud. Jälgitakse perekonda ema, poeg, Therese (orb). Poeg ja Therese sama vanad. Therese kirglik, kuid
abielluda? Sest on olemas ka vabaabielud, mis nõuavad vähem püsivust ja samas ka raha. Mis on üldse armastus? Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. Armastus on tundeline ja mõtteline side: positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või nähtuse kõrge väärtustamine. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumusel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist armastust. Aga mis on üldse perekond? Perekond ei saa olla üks inimene, kuid öeldakse, et perekond on ühiskonna alus. Perekonda on vaja, kuna inimestel on lähedusvajadus; autonoomsusvajadus; kaitstusvajadus; respektivajadus, mis on pigem meestel – olla hinnatud, oluline ja tähtis;
eelnev ei saa olla mingit moodi objektiivne mõiste "armastus". Mis on üldse armastus? Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. Armastus on tundeline ja mõtteline side: positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või nähtuse kõrge väärtustamine. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumusel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist armastust. „Naudi elu naisega, keda sa armastad, kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud päikese all – kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all!“-Piibel Armastus, kui õnnevalem
Inimestel pole kinnine vereringe 6. Organismi tase · Ainurakne on ka organism. · Organismi tasandit peetakse rakust järgmiseks olulisemkas eluslooduse organiseerituse tasemeks. · HOMÖOSTAAS sisekeskkonna stabiilne seisund · närvid neuraalne regulatsioon · hormoonid humoraalne regulatsioon Teadused: anatoomia (organismide ehitus), füsioloogia (talitlus), etoloogia (loomade käitumist, mis põhineb instinktidel), psühholoogia (käitumine)' jne... · Organism = isend = indiviidid 7. Populatsiooni ja liigi tase · Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane siseja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila, kelle isendid annavad omavahel viljakaid isendeid · Populatsioon ühe liigi isendid teatud territooriumil. Teadused, mis hakkavad uurima kõike alates populatisoonist: populatisooni geneetika, ökoloogia, evolutsioon
4. Sotsiaalpsühholoogia. Näeb armastuses tiheda vastastikkusele kiindumusele rajatud kaksikliidu liiki. Armastuse definitsioon? Kõige lihtsamini def armastust kui tunnet. See on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tundena, mõttena, hoiakuna või käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema last), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või on seksuaalsel ja emotsionaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus). Armastusideaalide psühholoogilised funktsioonid Armastatu ideaalkuju eelneb tegeliku objekti valikule, sunnib inimest tahes-tahtmata otsima kedagi, kes sellele etalonile maksimaalselt vastaks. Romantilised väärtused on objekti alateadliku idealiseerimise tulemus. Mitte ideaalsed väärtused ei määra
samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Hormoonid – humoraalne regulatsioon Teaduslik fakt – teadmine, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat ANATOOMIA – ehitus ; FÜSIOLOOGIA – talitlus ; PSÜHHOLOOGIA – kinnitust käitumine ; ETOLOOGIA – loomade käitumine, mis põhineb instinktidel 1. Probleemi püstitamine 7) Populatsiooni ja liigi tase – POPULATSIOONIGENEETIKA Määratletakse uurimisobjekt ja muutuja, st tegur, mille mõju ZOOLOOGIA – loomariik (ornitoloogia-linnud, ihtüoloogia-kalad, uuritakse algoloogia-vetikad) ; BOTAANIKA – taimed ; MÜKOLOOGIA – seened ; 2
ja head tegemise püüdes. · ARMASTUS - on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel. 5 Moraali teoriad Arusaama, et moraal on suhteline, nimetatakse relativismiks (ld relativus 'suhteline'). Vastupidist seisukohta, et olemas ikkagi n-ö ainuõige moraal, nimetatakse absolutismiks (ld absolutus 'sõltumatu')
Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis maailma imelisena paista laseb. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis- romantiline armastus). Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikus keeltes puuduvad erinevad väljendid, mis eristavad mehe armastust naise vastu, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige
Sõna "armastus" kasutatakse paljudes erinevates seostes ning pole selge, kas tegu on ühe asjaga, mis avaldub erinevalt, või mitme eri asjaga. Seetõttu ei saa armastust üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumusel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus). Sõna armastus võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikus keeltes puuduvad eraldi sõnad, et eristada naise ja mehe vahelist armastust, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa või raha vastu jne. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise
vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos- eluks ettevalmistamise teooria 1. eksperimentaalne funktsioon- motoorsed, meelelised, intellektuaalsed, afektiivsed, tahtejõudunõudvad. 2. spetsiifilised funktsioonid. M. Lazarus- aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega. G. T. W. Patrick- seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instinktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij- mäng on tegevus, protsess, käitumine. 4. Kaasaegsed mänguteooriad. 1. fenomenoloogilised mänguteooriad- Fr. J. Buytendijk- mäng on seotud subjekti ja esemega on sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J. Chateau- laps- pseudomäng. Mäng tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta ( -7a.) ja reeglitega ( 7-14) mänguks. 2. kognitiivsed mänguteooriad- J. Piaget mäng on hädavajalik tingimus
jook, hapnik jne). - Psühholoogilised: psüh heaolu rahuldamine, ei sõltu organismi ellujäämine (tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu jne) - Sotsiaalsed: omandab koos kultuuriga; teostab end antud kultuuris tunnustatud viisil. Bioloogiline motivatsioon: tegutsemise eesmärgiks on kehaliste vajaduste rahuldamine – hirm, uni, nälg, sugutung, uimastisõltuvus, valu vältimine. Tegutsemine põhineb instinktidel (kaasasündinud käitumismustrid) ja tungidel (motivatsiooniline pinge või ärritus, mis varustab käitumist energiaga, selleks et mõnd tarvet rahuldada. Kultuuriline motivastioon: sotsiaalne- ja arenguvajadus. Kognitiivse dissonantsi teooria: (Festinger) kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekiab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste või käitumise muutmisega. Inimesed eelistavad situatsioone, kus nende
7. Kuidas tõlgendab Machiavelli Cicero tuntud kujundeid valitsejast kui "rebasest" ja valitsejast kui "lõvist" ning kuidas see suhestub tema käsitlusega inimloomusest? Valitseja kui ,,rebane" nagu eelmises punktiski mainitud, oskab hoiduda püünistest, kuid mitte hundikarjast, ,,lõvi" aga hundikarjast kuid mitte püünistest. Sama ka inimloomusega, kuid osates mõelda ja analüüsida olukordi saab kasutada mõlemate loomade instinktidel põhinevaid kavalusi ja oskusi, et valitsejaraskustest hõlpsamini välja tulla. Oskus olla kaval, vahel ehk valelik ning laveerida oskuslikult probleemide vahel on siiani üheks elus edukalt toimetulemise võtmeks. Selleks ei pea käima tingimata üle laipade - vaid vähem kavalamatele ning rohkem ahnetele on see möödapääsmatu. Kaval kasutab ehk mitte kõige otsemaid teid oma tahtmise saamiseks, vaid pikemaid, käänulisemaid, tulutoovamaid, vaevarikkamaid, näiliselt
Nobeli preemia laureaat 1974 (iseorganiseerumine) "Hukutav upsakus" -1997 Eestis Ühiskond iseorganiseeruv (kord moodustub spontaanselt). Kuidas ja missuguseid väärtuseid ja norme inimesed on omaks võtnud ning mismoodi mõjutanud tsivilisatsiooni arengut? Eeskätt faktiküsimus. Vastus: Ekslik arvata, et tänapäeva reeglistik (turumajandus) kujunenud loomupäraste instinktide alusel ja teadlikult kavandatuna. (Üksnes ürginimeste karjas rajaneb kord loomulikel instinktidel!). Tänapäeval tsivilistasiooni aluseks spontaanselt (kultuurilise evolutsiooni mehhanismi läbi) tekkinud reeglistik (mis oleks ürginimesele ebaloomulik!). Bioloogiline ja kultuuriline evolutsioon: Need protsessid on juhuslike asjaoludega kohanemise jätkuv protsess. Pole olemas seadusi, mille alusel saaks neid protsesse prognoosida ja kontrollida. Prognoos ja kontroll on võimalik ainult "konstruktivistliku ratsionalismi" raames (tehnikas, füüsikas).
● Represseerimine- allasurutud mõtted, mis varjatud olekus tekitavad ärevust; ● Projektsioon- soovimatute mõtete, tunnete ja motiivide omastamine teise inimese suhtes (agressiivne või seksuaalne fantaasia); ● Nihe- tunde suunamine teisele objektile; ● Taandareng ehk regressioon- taganemine ehk minnakse perioodi, kus tunti end turvalisena. ● Põhinevad varasematel õpitud ja omandatud käitumismustritel; ● Sublimatsioon- instinktidel põhinevad jõud suunatakse tegevustesse; ● Ratsionaliseerimine- ebasobivad põhjused asendatakse sobivaga; ● Reaktsiooni kujunemine- käitumine emotsiooni ajel; ● Samastumine agressiooniga. (Raid, 2021) Kadri puhul on märgata, et ta kasutas mitmeid kaitsemehhanisme. Esimesena toimus eitamine, pikalt ei rääkinud ta kellelegi, et isa teda sellisel viisil kohtleb. Teine kaitsemehhanism, mis Kadris juba lapsena tekkis oli see, et ta tahtis endale haiget teha, ta
Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis maailma imelisena paista laseb. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus). Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikus keeltes puuduvad erinevad väljendid, mis eristavad mehe armastust naise vastu, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe
see ka ei oleks. Traditsiooniliselt on teadmisi liigitanud vastavalt sellele, mis on olnud teadmiste algallikas. Kas kogemus (empiria) või arutlemine (ratsionaalne viis). Niiniluoto esitab (1989) järgmised teadmiste liigid: 1. oskused ja oskamine; 2. oskusi puudutavad teadmised, oskusteave; 3. propositsionaalsed teadmised. Oskused ja oskamine. Esimene punkt puudutab teadmiste eelastet, selle mittekeelset vormi. Need oskused on liigiomased ning põhinevad instinktidel. Oskusteave. Teine teadmiste liik, oskusipuudutavad teadmised, oskusteave (know-how), on keskel kohal kasvatuses ja õpetuses. Oskusteabes on ühendatud teadmine ja oskamine. 25 Varjatud teadmised. Teadmine ei tähenda tingimata oskamist, ja vastupidi, oskamine ei tähenda veel seda, et oldaks võimeline seletama või teataks, kuidas midagi teha. Kolmas liik on propositsionaalsed teadmised
“Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud” (133) “Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes” (116). “Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137) -Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism?
Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Viitab meelelisele tunnetamisele. Teine esindaja oli Sigmund Freud. Tema rajas psühhoanalüüsi, mida algselt käsitleti ravimeetodina, millega raviti kompleksides inimesi ja neurootikuid. Hiljem oli psühhoanalüüs omdanud filosoofilise tähendus inimese hälbelisus tingitud alateadvuse ja tegelikkuse konfliktist. Alateadvus baseerub instinktidel. Sublimatsioon- inimene realiseerib end selles kandis ja selle arvel, mis on talle tuletud (nt võimuinstinkt). 5. religioosne tunnetamine (religio religioon). Autoriks oli rooma riigimees ja oraator M.T. Cicero [kikero]. Tema võttis kasutusele sõna religioon. Religio on tulnud verbist religere- taasühendama. Tunnetamine baseerub ilmutusel (relevatio ld k ilmutus, mis tulnud sõnast revello- katet üles tõstma)
· seks- omab palju ühisjooni bioloogiliste ajejõududega, kuid on neist selgelt eristatav. Seksuaalvajaduse rahuldamine ei ole pelgalt homoöstaatiline ja kuigi seks on eluliselt vajalik liigi säilitamise seisukohalt, pole ta organismi jaoks elu ja surma küsimus 3. Sotsiaalsed ajejõud- Nende ühisjooneks omandatus ja õpitus. Väga paljud inimese enda loodud asjad omandavad inimese jaoks külgetõmbava jõu. MOTIVATSIOONITEOORIAD. 1. Instinktidel põhinev lähenemine. Käitumismallid on organismi "sisseõmmeldud" ja nad vallanduvad spetsiifilise vallandava jõu mõjul. 2. Isiksusest lähtuvad teooriad. 2.1. FREUD-i psühhoanaluutiline motivatsioonimudel lähtub instinktiivsetest tungidest ( seksuaal- voi surmatung), mis otsivad pingelahendust otseses voi kaudses vormis. Motivatsioon on oma olemuseslt konfliktne: alalteadlikud tungid juhinduvad naudinguprintsiibist. Satuvad vastuollu teadvusliku kontrolliga, mis lähtub reaalsuse
A.Maslow · "Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud" (133) · "Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes" (116). · "Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist" (137) Eneseteostus · Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: "Motivatsioon ja isiksus"
Looming: "Vaesed inimesed" (väikeametnike vaene elu). Dost väidab, et rahal on inimeste üle suur jõud ja et headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Raamatu põhitees on see, et ühiskonda tuleb parandada ilma revolutsioonideta (kujuneb ka üheks peateesiks tema elus). Teos äratab suurt tähelepanu. 1860-62 ,,Märkmeid surnud majast" (sunnitööst), 1861 ,,Alandatud ja solvatud"- inim käitub sageli hetkeaje sunnil. Romaanides tähelepanu alateadvusel, instinktidel. 1866 ,,Kuritöö ja karistus", mida plaanis kirj juba enne sunnitööle minekut. See on psühholoogiline romaan, olulised kunstilised võtted nt vastandamine (Nevski prospekt vs Heinaturg). Tegelased pole konkreetsel negatiivsed ega positiivsed. Kompositsioonilt klassikaline kriminull, millele lisatud sotsiaal-filosoofilised alltekstid. Kasutab sellest romaanist alates teisiktegelasi, kes seesmiselt sarnanevad peategelasega. Nad on inetute, moraalitute mõtete kandjad
2. Personali juhtimise kaasaegsed teooriad ja nende rakendamisvõimalused. Eestved.teooriates käsitl. vahetu juhtim. ja juhi mõjuvõimuga seond. küs. Tõhusa juhtim. eeldus: tööt. motiv. Motivats. - tööt. soov rakend. oma võimeid konkr. eesm. saavut. Tuntuimate motivats.teooriatena märgit. töörahulolu ja -protsessi teooriad: 1. Hedonism in. püüdl. rahuldatuse poole ja hoidub ebameeldiv. ning valust. 2. Instinktide ja isiksuse teooriad in. käitum. põhin. instinktidel. 3. Võimendi teooria in. käitum. põhin. varasem. käitumusl. kogem. ja tagasisidel. 4. Kognitiivsed ja ootuste teooriad in. käitum. on ratsion. ja teadlik. 5. Õppimisteooriad in. vaj. ja motiivide omand., mida saab õppim. suunata ja muuta. 6. Võrdsuse (õigluse) teooria in. võrdl. tööd ja saadavat tasu teiste in. anal. tulemustega. 7. Vajad. teooria käsitl. in. põhivajad. ja nende rahuldam. seaduspäras. Pers. juhtim. on muut. indiviidikesksemaks. Tööt
Maslow vajdustest ja ühiskonnast "Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud" (133) "Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes" (116). "Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist" (137) Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism?
• “Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud” (133) • “Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes” (116). • “Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137) • Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs
pojana teiselt poolt, on ilmselt sellise tasakaalu saavutamine raskendatud. Või ehk andis selline kombinatsioon hoopis vahendid püüdmaks seda tasakaalu leida? Ilmselgelt oli 20. sajandi alguse psühholoogia ning vastavalt ka Sigmund Freudi loodud psühhoanalüüs kinni 19. sajandil valitsenud ratsionalismis. Freud, olles algselt neuroloog, püüdis kangekaelselt siduda oma teooriaid reaalteadustega ning leida neile sealt põhjendust. Kogu psüühika on tema järgi põhinev viimselt instinktidel, närviimpulssidel ning kehakeemial. Kõik psüühikas leiduv peab olema sellele taandatav. Kui see päriselt ei õnnestunud, tuli proovida antud diskursusega mittesobiv teisendada evolutsioonilise arengu reliktiks. Seda skeemi kasutab Freud näiteks religiooni suhtes. Teoses ,,Ühe illusiooni tulevik" seletab ta kogu religiooni teket ürginimese sooviga isiksustada vaenulikke ning ähvardavaid loodusjõude ja püüdega otsida nendega lepitust
Saksamaa põhituumik Preisimaa tekkis tänu tema poegade imelisele kangelaslikkusele ja üldsegi mitte tänu finantsoperatsioonidele või kaubanduslikele tehingutele. Saksa impeeriumi tekkimine ise oli imeliseks autasuks sõjalise vapruse ja tugeva poliitilise juhtimise eest. Küsitakse, 78 kuidas võis ometi juhtuda, et nimelt saksa rahvas lubas oma poliitilistel instinktidel haigestuda, sest siin pole asi mitte üksiku-tes lahutatud ilmingutes, vaid just nimelt milleski üldises. Sootulukesed meelitasid kogu rahvast, haigus võttis paha-loomuliste paisete kuju, mis lõid välja kord siin, kord seal ja sõid läbi kogu rahvuse organismi. Oleks võinud mõelda, et mingisugune pidev mürgivool imbub salapärasel teel rahvuse organismi ja hävitab kogu selle süsteemi vereringet. Ainult nii võis
annaabi.ee 
