Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks
5. tootmisprotsesside täiustamine 6. toormaterjalidehulga vähendamine 7. keskkonnakahjude vähendamine 8. toodete või teenuste asendamine 9. energiatarbimise vähendamine 10. regulatsioonidele vastavuse tagamine 6. Kuidas innovaatilised lahendid levivad? Levitamine on protsess, mille abil aja jooksul innovatsiooni sotsiaalse süsteemi liikmete seas teatud kanaleid pidi teadvustatakse. Innovatsioon levib niiöelda doominoefektina, kus innovaatorid tekitavad huvi varastes kasutajates - need varases enamuses ja nii edasi. Varane kasutaja ehk juhttarbija on enamasti kogenud ja detailidesse süüviv, pakkudes innovaatoritele olulist tagasisidet uue lahendi või selle jaotuse ja klienditoe jätkuvaks täiustamiseks. 7. Miks innovatsioonid vahel ebaõnnestuvad? Väärarusaamad innovatsioonist (Tidd eestikeelne õpik 2.3) Erinevad tõendid selle kohta, et innovatsioon pole automaatselt edukas
o tootmisprotsesside täiustamine o toormaterjalidehulga vähendamine o keskkonnakahjude vähendamine o toodete või teenuste asendamine o energiatarbimise vähendamine o regulatsioonidele vastavuse tagamine 5. Kuidas innovaatilised lahendid levivad? Levik on protsess, mille abil aja jooksul innovatsiooni sotsiaalse süsteemi liikmete seas teatud kanaleid pidi teadvustatakse. Innovatsioon levib niiöelda doominoefektina, kus innovaatorid tekitavad huvi varastes kasutajates need varases enamuses ja nii edasi. Varane kasutaja ehk juhttarbija on tüüpjuhul kogenud ja detailidesse süüviv, pakkudes innovaatoritele olulist tagasisidet uue lahendi või selle jaotuse ja klienditoe jätkuvaks täiustamiseks. 6. Miks innovatsioonid vahel ebaõnnestuvad? Väärarusaamad innovatsioonist (Tidd õpik 2.3) Enamik innovatsioone paraku ebaõnnestub
asumi tüüp, maja tüüp, kliimaolud, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, demograafilised tegurid: vanus, sugu, keel, rass, pere suurus ja elutsükkel, religioon; sotsiaalmajanduslikud tegurid: tulu, haridus, elukutse, sotsiaalne klass; psühholoogilised tegurid: isiksuse tüüp (seltsivus, agressiivsus, ambitsioonikus, ekstravertsus, introvertsus), elustiil (vaba aja veetmine jne); tarbimismotiivid (ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%, varased kohanejad 13,5%, varased enamustarbijad 34%, hilised enamustarbijad 34%, mahajääjad 16%; muud tegurid (puuetega inimesed, loomapidajad, autoomanikud, erinevad ametid, hobid, professionaalid, amatöörid) Tootega seotud käitumine: ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele üleminek); ostuasjaolud (uudsus, juhuslikkus, regulaarsus, sagedus, diileri asukoht);
Loovus sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks on leiutis uue toote IDEE loomine. Ideede loomise kulg. Innovatsioon ideede sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Leiutise ära kasutamine ärilisel otstarbel. Uue toote loomine. Innovatsiooni all mõeldakse loova tegevuse käigus tulnud ideede täiustamise ja praktilist rakendamist. Innovatsioon on raske töö. Uuenduslikkus. Loovaid inimesi motiveerib idee, innovaatorid on huvitatud tulemusest ning ideede edukast kasutamisest. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Organisatsioonikliima "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda. Demokraatlik eestvedamisviis juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud.
soovidega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad. · Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik- ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp. · Psühhograafilised näitajad: isiksuse omadused (ekstravertsus /intravertsus, ambitsioonikus, agressiivsus), elustiil (vabaaja kasutus, ellu suhtumine jne.), sotsiaalne klass, tarbimisstiil (innovaatorid, varajased kohandujad). 3.3 Positsioneerimise olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide) Inimeste psüühika on justkui suur hoiupank või raamatukogu, kus teave on salvestatud süsteemikindlalt ning erinevad tunnetusühikud on järjestatud lähtuvalt tunnetatavatest suurusest, olulisusest, kvaliteedist jne, millest kujuneb pingeridade süsteem. Kui küsida spordihuvilistel korvapallurite nimesid, siis järgneb kohe loetelu
aastal. See saatis tervitussõnumeid USA presidendi James Buchanani ja Suurbritannia kuninganna Victoria vahel. 1876. aasta märtsis patenteeris Alexander Graham Bell esmakordselt tavalise telefoni, mis on nüüdseks kasutusel üle kogu maailma. Oli ka teisi suuri leiutisi, nagu raadio, televisioon, elektripirn ja digitaalne arvuti. Rühm leiutajaid tegid eksperimentaalset tööd "kasutades hääle edastamiseks traati". Nii said nad kommenteerida ja täiustada üksteise ideesid. Peamised innovaatorid olid siiski Alexander Graham Bell ja Gardiner Greene Hubbard. Nad lõid esimese telefonifirma Ameerika Ühendriikides – Bell Telephone Company. See arenes hiljem välja firmaks nimega American Telephone & Telegraph Esimene kaubanduslik telefoniteenus loodi aastatel 1878 ja 1879 New Havenis ja Londonis. Raadio Raadio tegi võimalikuks tehnouuendus. 1888. aastal avastas saksa füüsik Heinrich Hertz elektromagnetilised lained. 1895. aastal õnnestus itaallasel Guglielmo
elektroonilise vaatluse teel. psühholoogilised tegurid: isiksuse tüüp (seltsivus, agressiivsus, Välivaatlus toimub tegelikes turutingimustes (käitumine ambitsioonikus, ekstravertsus, introvertsus), elustiil (vaba aja kaupluses, reklaami vaatamine jms.) veetmine jne); Laborivaatlus toimub spetsiaalses ruumis, kus testitavad tarbimismotiivid (ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%, väljendavad oma reaktsiooniga suhtumist mingi sündmuse, varased kohanejad 13,5%, varased enamustarbijad 34%, hilised toote, tooteomaduse või reklaami kohta. enamustarbijad 34%, mahajääjad 16%; Eksprimendi puhul uuritakse põhjuslikke seoseid turndusalaste muud tegurid (puuetega inimesed, loomapidajad,
[7] Sageli on kõige uue vastuvõtmiseks psühholoogiline aspekt ehk kui kiiresti inimesed võtavad uue omaks. Joonisel 3 on kujutatud innovatsiooni omaksvõtu kõverat, mille on loonud E.M. Rogers (Rogersi teooria). Joonis 3. Innovatsiooni omaksvõtu kõver [8 lk 7] Rogersi teooria kõige tuntumaks ja empiirilistes uuringutes enim rakendamist leidnud aspektiks on innovatsiooni omaksvõtjate klassifitseerimine 5 kategooriasse: innovaatorid, varajased omaksvõtjad, varajane enamus, hiline enamus ning viivitajad [11]. Omaksvõtjate kategoriseerimise kriteeriumiks on innovatiivsuse tase s.t. kui kiiresti indiviid võtab võrreldes teiste sotsiaalse süsteemi liikmetega omaks uued 14 ideed. Erinevad omaksvõtjate kategooriad jagunevad tavaliselt normaaljaotuskõvera järgi (vt joonis 2).
Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, struktuur ja kasvutempo. Sotsiaal-psühholoogilised näitajad: - inimese omadused (seltsivus, ekstravertsus, ambitsioonikus,agressiivsus), - elustiil (ellusuhtumine, vaba aja kasutus jne), - sotsiaalne klass (kiht), - tarbimisstiil. Indiviididest ostjad jagunevad: * innovaatorid 2,5% * varased kohandujad 13,5% * varased enamustarbijad 34,0% * hiline enamustarbija 34,0% * mahajääjad 16,0% Tootega seotud käitumuslikud näitajad: - toote endised, praegused ja tulevased tarbijad, - toote pidevad, mõõdukad ja juhuslikud tarbijad (oluline on nn margitruudus ja püsiklientide stimuleerimine,
koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner. „Loova hävitamise protsess” (innovatsiooni ja imitatsiooni faas). Heuss’i neljafaasiline turu arengumudel (innovaatorid e pioneerid, spontaalselt reageerivad, konservatiivsed ettevõtjad). Konkurentsipoliitika põhipbjektisks konkurentsivabadus. 16. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid ja põhivaldkonnad Keelustatakse kahe või enama ettevõtte vahelised kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust ja piiravad konkurentsi ühisturul. Keelustatud on ka turu jaotamine, hindade fikseerimine, kogustealased kokkulepped, pakkumise piiramine ning
või · sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises. Innovatsioonide vajadus: · Konkurentsijõud suruvad peale. · Innovatsioonideta jääb ettevõtte eluiga lühikeseks. · Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. · Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. · Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. 22. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. · Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1. Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2
tuntud, hiljem oli telefon üksikutel inimestel, nüüd on peaaegu igal inmesel telefon ja see ei võimalda ainult rääkimist vaid kirjutamist sõnumite näol, pildistamist, filmimist, parkimist, poes kauba eest tasumist jne). Tehnoloogilis-majanduslik paradigma – hõlmab kogu majandussektorit k.a organisatsioonilist ning finantsstruktuuri. "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad ... kogu antud paradigma kestuse vältel" (Perez 2002).2 Riigi roll majandusarengus. Innovatsioonipoliitika Mis on peamised lähenemised riigi rollile majandus- ja innovatsioonipoliitikas, kirjelda nende lähenemiste põhisisu ja peamiseid erinevusi? 1)Rahva juhtimine "õige äri juurde", s.t majanduskasvu tegevusspetsiifilise olemuse tunnustamine ajaloolise alguspunktina. 2)Suhtelise eelise loomine "õiges äris"
asekantsler). 2 Euroopa kulutab igal aastal teadus- ja arendustegevusele oma SKPst 0,8% vähem kui Ameerika Ühendriigid ja 1,5% vähem kui Jaapan. Lisaks toimub nn ajude äravool, sest meie parimad teadustöötajad ja innovaatorid kolivad riikidesse, kus tingimused on soodsamad. Kuigi ELi turg on maailma suurim, on see siiski killustatud ega ole piisavalt innovatsioonisõbralik. Nimetatud suundumuste muutmiseks on EL töötanud välja innovatsiooniliidu idee, mille eesmärgid on järgmised:
tuntud, hiljem oli telefon üksikutel inimestel, nüüd on peaaegu igal inmesel telefon ja see ei võimalda ainult rääkimist vaid kirjutamist sõnumite näol, pildistamist, filmimist, parkimist, poes kauba eest tasumist jne). Tehnoloogilis-majanduslik paradigma hõlmab kogu majandussektorit k.a organisatsioonilist ning finantsstruktuuri. "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad ... kogu antud paradigma kestuse vältel" (Perez 2002).2 Paradigma muutus, nagu seda väljendab ka Schumpeteri mõiste "loominguline hävitusprotsess", on nii loov kui ka hävitav nähtus - kaovad vanad tööstusharud ja nendega seonduvad sotsiaalsed struktuurid, nende asemele tekivad uued (19. sajandist on siin heaks näiteks urbaniseerumine, möödunud sajandist aga nt masstootmine ja -tarbimine). Iga
olukorda enda organisatsioonis. Nii koole, kui ettevõtteid mille põhiline eesmärk on teenida kasumit saab lahterdada ühte kategooriasse, mõlemad peavad olema õppimisvõimelised, vastasel juhul ei jää nad raskes võitluses püsima ning surevad välja. Siiski nagu juba eelpool mainitud, siis ükskõik mis organisatsiooniga meil tegemist ka ei oleks, siis saab kõik alguse organisatsiooni juhtide planeerimisest, olgu siis selleks tegevjuht või suvalise kooli direktor. Nemad on innovaatorid, kes kujundavad ja muudavad organisatsiooni järgides viite põhilist printsiipi. Nendeks on organisatsiooni moraali edendamine, sisene ja väline arusaam muutusest, suhete loomine, teadmiste kogumine ning jagamine, sidususe loomine. Lisa1 annab illustratiivse arusaama juhtidele mõeldud printsipiaalsest lähenemisest, mille aluseks on siis eelpool mainitud 5 põhiprintsiipi, milledega kaasnevad tunded, osapooled (sisesed ja
leiutis(invention) – uue toote/tootmisprotsessi idee loomine Innovatsioon – ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt. uue toote loomine) Erinevused Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsiooni on raske üksinda saavutada, kuid üksi võib olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovaatorid on huvitatud tulemmusest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on:
tootega, millele puuduvad otsesed konkureerivad tooted. Samuti on tegu väga kvaliteetse tootega, mis on Austrias toodetetud ning leiutatud. Toode on väga innovatiivne ning võitnud mitmeid üle maailmalisi auhindu nagu red dot design award, volvo award. Tulevikus plaanime suurendada tootevalikut. 6 Turu segmenteerimine Turu osakaal Sihtgrupp Juhukliendid Innovaatorid Äriettevõtted Kokku müüdud toodetest Toode 60 % 13 % 20 % 7% 100% AXBO äratuskell 98 toodet 21 toodet 33 toodet 12 toodet 164 toodet Antud tabeli põhjal on suurimaks toote tarbijaks sihtgrupp, kes 1 aasta jooksul ostab 98 toodet. Sihtgrupiks on põhiliselt keskmisest kõrgema sissetulekuga kliendid vanuses 20-45 eluaastat
uue toote loomine). Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele VÕI selle väärtuse loomise/ tagamise kulude olulises vähendamises. Erinevused Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. 22) Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt.
uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Innovatsioon- ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine) Erinevused · Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. · Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. · Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. 29. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: · Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida.
on kõige tihedamalt seotud inimeste vajaduste ja soovidega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad. Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik- ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp. Psühhograafilised näitajad: isiksuse omadused (ekstravertsus /intravertsus, ambitsioonikus, agressiivsus), elustiil (vabaaja kasutus, ellu suhtumine jne.), sotsiaalne klass, tarbimisstiil (innovaatorid, varajased kohandujad). 3.3 Positsioneerimise olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide) Inimeste psüühika on justkui suur hoiupank või raamatukogu, kus teave on salvestatud süsteemikindlalt ning erinevad tunnetusühikud on järjestatud lähtuvalt tunnetatavatest suurusest, olulisusest, kvaliteedist jne, millest kujuneb pingeridade süsteem. Kui küsida spordihuvilistel korvapallurite nimesid, siis järgneb kohe loetelu.
või tootmisprotsessi idee loomine. Innovatsioon- ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine) Erinevused · Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. · Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. · Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. · Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. 28. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on:
– uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Innovatsioon- ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine) Erinevused Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. 28.Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on:
kättesaadavad. Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, struktuur ja kasvutempo. Sotsiaal-psühholoogilised näitajad: - inimese omadused (seltsivus, ekstravertsus, ambitsioonikus, jne), - elustiil (ellusuhtumine, vaba aja kasutus jne), - sotsiaalne klass (kiht), - tarbimisstiil (indiviididest ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%; varased kohandujad 13,5%; varased enamustarbijad 34,0%; hiline enamustarbijad 34,0%; mahajääjad 16,0%), 196. Tootega seotud käitumuslikud näitajad: - toote endised, praegused ja tulevased tarbijad, - toote pidevad, mõõdukad ja juhuslikud tarbijad (oluline on nn margitruudus ja püsiklientide stimuleerimine), - erinevate ostupõhjuste ja -motiividega tarbijad,
Ta hindas kõrgelt nende loomingulist andekust, peent maitset, värvide harmooniat ning armastusega tehtud tööd. Ta eesmärk ei olnud professionaalse kunstiloomingu kaudu vana aja moodi tagasi tuua, vaid luua kõrgetasemelist ja huvitavat uut kunsti vana aja vaimu eeskujuks võttes. Ta rõhutas, et moderni ei saa ehitada tühjale tuulele,sest tugev tulevik toetub mineviku paremiku vundamendile. Nii Raud kui ka tema sõber ning mõttekaaslane Ants Laikmaa olid teerajajad ja innovaatorid, kelle sõnavõtud ja kirjutised tekitasid Eesti kultuuriruumis suurt huvi. 17 Kasutatud kirjandus http://www.puhkaeestis.ee/et/ants-laikmaa-majamuuseum http://www.laikmaa.eu/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ants_laikmaa.htm http://web.zone.ee/ekunst/laikmaa.php http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Laikmaa http://www.delfi.ee/teemalehed/ants-laikmaa http://www.tartmus.ee/et/naitused/antslaikmaa.html http://www.miksike
– uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Innovatsioon- ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine) Erinevused Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. 28.Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on:
loomine). Innovatsiooni all mõistetakse ideede täiustumist ja praktilist rakendamist. Innovatsioon on uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse/leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. Innovatsioon on vajalik , sest konkurentsijõud suruvad peale, ilma selleta jääb ettevõtte eluiga üldjuhul lühikeseks. Erinevus: - Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon on nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg - Innovaatorid on huvitatud tulemusest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad nimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. - Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võmalik edu turul. 21.Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus – protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressurside transformeeruvad innovatsioonid. Olulised on: autonoomia, teisitimõtlemini, väljakujunematus. Soodustavad tegurid:
kasutamine (nt uue toote loomine) Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. 29. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1. Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2
nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamist ja praktilist rakendamist. Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele või väärtuse loomise kulude olulises vähendamises. Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. 22. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. + lisaks siintoodule veel üks slaid loeng3 Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: *Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida.
ärilisel otstarbel ära kasutamine. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamis ja praktilist rakendamist. Innovatsioon – uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. ERINEVUS: Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja, neid motiveerib idee. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: - Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida - Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub
potentsiaalsele tarbijaskonnale. Vähese tuntuse tõttu on müügitempo väike, suured kulud tingivad kõrge hinna ja madala rentaabluse ning kasum on sageli negatiivne. Juurutusfaasis (introduction) tuuakse toode turule. Läbikukkumiste hulk sellele etapil on suur. Edu korral kasvab läbimüük etapi jooksul pidevalt, kuigi kasumid jäävad negatiivseks. Toodet veel ei tunta, vajalikud on suured turundus- ja eriti reklaamikulud. Otsest konkurentsi on sel ajal vähe. Esimesteks ostjateks on innovaatorid. Toote juurutus- ja kasvufaas on lühem, kui: toode ei nõua uut infrastruktuuri, turustuskanaleid, veovõrku, teenuste loomist ja infosüsteemide rajamist; vahendajad aktsepteerivad toodet ja on nõus seda toetama; tarbijatel on toote vastu huvi, kohanevad sellega kiiresti ja levitavad positiivset infot. Üldiselt on juurutus- ja kasvufaas lühem esmatarbe- ja pikem kõrgtehnoloogilistel toodetel.
hoiaku või käitumise suunas.. Innovatsiooniteooria/Diffusion of innovations theory formuleeris 1962. aastal Everett Rogers (Ameerika kommunikatsiooniuurija ja sotsioloog) oma raamatus „Diffusion of Innovations“. Innovatsiooni levib sotsiaalses süsteemis, mille esindajad suhtuvad innovatsiooni erinevalt. Sotsiaalse süsteemi liikmete poolt innovatsiooni omaksvõtmise järgi jagatakse sinna kuuluvad isikud viide kategooriasse: innovaatorid (innovators), varajased omaksvõtjad (early adopters), varajane enamus (early majority), hiline enamus (late majority) ja mahajääjad (laggards) (Rogers, 1962). Rogersi järgi saab iga uuenduse omaksvõtjaid liigitada eelpool oleva jaotuse järgi vastavalt normaaljaotuskõverale. Iga sotsiaalse süsteemi liikme valmisolek ja suutlikkus innovatsiooni omaksvõtuks sõltub suurel määral tema teadlikkusest, huvidest hinnangust, kogemusest ja omaksvõtmises.
leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. Innovatsioonide vajadus: konkuretsijõud suruvad peale ja innovatsioonideta jääb ettevõtte eluiga lühikeseks. Erinevus: Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamist ja praktilist rakendamist. Innovaatorid on huvitatud tulemusest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. 22. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1) Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida.
inimeste vajaduste ja soovidega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad. · Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik- ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp. · Psühhograafilised näitajad: isiksuse omadused (ekstravertsus /intravertsus, ambitsioonikus, agressiivsus), elustiil (vabaaja kasutus, ellu suhtumine jne.), sotsiaalne klass, tarbimisstiil (innovaatorid, varajased kohandujad). 3.3. Sihtturgude valimine Mitte iga segment ei suuda rahuldada ettevõtte huve. Seepärast on vaja kõikidest variantidest teha õige valik. Selleks tuleb ühelt poolt hinnata segmendi atraktiivsust, teiselt poolt aga ettevõtte äritugevust antud segmendis. Siht- ehk eesmärgiturg on segment või segmendid, kellele tootja oma tooteid välja töötab. Sihtturu valimine võimaldab: · täpselt määratleda "oma" turgu;
Innovatsioon nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine) Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1. Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2
otsingut, hindamist, edasiarendamist. · Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski 2. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. probleemi ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. · Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. 12. Äriidee põhikomponendid (3). Kes? Mida? Kuidas? 17. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid.
Vahepealses positsioonis olevad keelejuhid näivad olevat uuenduste leviku taga. Linnastumine nõrgestab esialgu tugevaid maapiirkondade võrgustikke. Nõrgalt seotud võrgustikke on raske uurida, kuna nõrgad sidemed on iseloomulikud eelkõige kogukondadele, mis on sotsiaalselt ja/või geograafiliselt mobiilsed ning mille liikmeil on palju kontakte eri võrgustikes – iseloomulik linnadele. Keelemuutuste algatajad on innovaatorid ja varajased adopteerijad. Innovaatoreid seostatakse võrgustiku nõrkade lülide ehk sildadega eri võrgustiku vahel. Varased adopteerijad on aga võrgustikuga tugevalt seotud liikmed, kes võtavad uuendusi kergelt vastu. Nende kaudu levivad uuendused võrgustiku tuumikuni. Nõrk seotud võrgustikuga põhjustab seda, et nõrkadele lülidele ei rakendu surve järgida võrgustikus kehtivaid norme nii palju kui võrgustiku tuumikule.
Erasektoris on oluline, et teadmus jääks firma sisse. Palju on firma saladusi. Teenib firma huve. Konkreetsed valdkonnad. Avalikus sektoris on oluline, et info oleks avalik. Läbipaistvus, ühine kasum Teema 7: Innovatsioon avalikus sektoris 1.Millised on innovatsiooni leviku etapid? Tooge näide ühe avaliku sektori innovatsiooni põhjal Innovatsioonilevik inimeste gruppides o Innovaatorid(innovators)- idee autorid Nt. Savisaar lõi Tallinna munitsipaalpoe o Varased vastuvõtjad (early adopters)- esimesed, kes tahavad kaasa minna Nt. Esimesed, kes seisavad munitsipaalpoe järjekorras ja tahavad sealt midagi osta o Varajane enamus (early majority)- vaikselt tulevad järgi neile, kes on juba poes käinud ja teenust proovinud 22
on nõus teenuse või toote tarbimiseks läbima. Seda maa-ala nimetatakse keskuskoha tagamaaks. Uuenduste ja nende leviku teooriad Kaose teooria- seisneb selles, et raske on ette ennustada tulevikku kõige väiksemgi mõjutus muudab radikaalselt asjade käiku. Innovatsioon ehk majandusuuendus on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise või ka kontakti uudne kasutamine või „teistmoodi rakendamine“ majanduses.Innovaatorid on ettevõtjad, kes nii saavutad konkurentsieelise ja tekitavad majanduses arengu. Võimalused uuenduste omandamiseks: Levinumad uuenduslevingu mudelid,ruumilise difusiooni tüübid ja etapid. Adaptsiooniprotsess: innovaatorid, mahajääjad ja barjäärid. Riskivalmidus. Struktuuriline, protsessiline ja kultuuriline komponent uuenduste levingus. Tehnoinnovatsiooni leving. Innovaatilisuse normaaljaotus: 1. innovatsioon 2. varajased kohanejad 3. varajane enamik 4. Hiline enamik 5.uimerdajad
soovitud hoiaku või käitumise suunas.. Innovatsiooniteooria/Diffusion of innovations theory formuleeris 1962. aastal Everett Rogers (Ameerika kommunikatsiooniuurija ja sotsioloog) oma raamatus ,,Diffusion of Innovations". Innovatsiooni levib sotsiaalses süsteemis, mille esindajad suhtuvad innovatsiooni erinevalt. Sotsiaalse süsteemi liikmete poolt innovatsiooni omaksvõtmise järgi jagatakse sinna kuuluvad isikud viide kategooriasse: innovaatorid (innovators), varajased omaksvõtjad (early adopters), varajane enamus (early majority), hiline enamus (late majority) ja mahajääjad (laggards) (Rogers, 1962). Rogersi järgi saab iga uuenduse omaksvõtjaid liigitada eelpool oleva jaotuse järgi vastavalt normaaljaotuskõverale. Iga sotsiaalse süsteemi liikme valmisolek ja suutlikkus innovatsiooni omaksvõtuks sõltub suurel määral tema teadlikkusest, huvidest hinnangust, kogemusest ja omaksvõtmises.
keskkonda. Seepärast peavad organisatsioonid otsima uusi, erinevaid ja ebatavalisi tegutsemisviise. Kaasaegsed organisatsioonid loovad innovatiivseid protsesse ja keskkondi, kus julgustatakse ja tasustatakse loomingulist käitumist, mitte ei piirata loominguvabadust jäikade süsteemide ja pideva kontrolli ning iga otsuse kooskõlastamise kohustusega. Virtuaaltöö kasutuselevõtt omab sarnasusi innovatsioonide juurutamisega (Hoefling 2003): innovaatorid ja virtuaaltöö varajased kasutajad on virtuaaltöö elemente kasutanud juba aastaid, kuid pragmaatikutest firmajuhid, keda on valdav enamus, on oodanud ja jälginud uute töövormide kasutamist skeptiliselt oodates esmalt kinnitust nende edukuse kohta. Varajased virtuaaltöö kasutajad pole olnud tehnoloogiliselt kõige paremate võimalustega, kuid nägid selles uuenduses potentsiaali ja lähtusid oma visioonist ja intuitsioonist.
annaabi.ee 
