Kadunud Tsivilisatsioonid Silver Sepp 7a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Maajade kadunud tsivilisatsioon Maajade eelkäijad rändasid Siberi piirkonnast üle Beringi väina praegustele Mehhiko aladele viimase jääaja käigus aastatel 11000-6000 eKr. Nad olid algselt kütid ja korilased. Aastaks 2000 eKr õppisid nad vilja kasvatama. Nad kasvatasid põhiliselt maisi ja ube. Nad elasid koobastes ja avatud laagriplatsidel. Hiljem hakkasid nad koonduma väikestesse küladesse, mis asusid rannikualadel Olmeci tsivilisatsiooni algul, hiljem said küladest suuremad linnad. Igas linnas olid templid. Maajade keel arenes ja aastaks 700 eKr arenes Maajadel välja kiri. Aastaks 400 eKr hakkasid Maajad tegema kalendrit, mis oli kivist. Aastaks 300 eKr kujunes Maajadel välja klassi süsteem kuhu kuulusid kuningad, aadlikud jne. Aastaks 100 eKr kujunesid Maajadel välja suured linnad. Asustati Teotihuacáni nim...
Vana-Ameerika kunst Vana-Ameerika kunst Olmeekide kultuur ca 1000 e.Kr. Vana-Ameerika kunst Sapoteegid ja misteegid ca 500-1000 Teotihuacan Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuu...
Sissejuhatus Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades, preeriates ja poolkõrbetes,...
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4..Teitihuacani kultuur 11 3.5.Tolteekide kultuur 12 3.6.Asteekide kultuur 12 3.ANDIDE KÕRGKULTUURID 13 4.1. Motsiika kultuur ...
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Helis Aasa 10.klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat 2010. aasta Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 Ameerika põliskultuuride kronoloogiline ülevaade .........................................................................4 Mesoameerika:..............................................................................................................................4 Lõuna-Ameerika:..........................................................................................................................4 OLMEEGI KULTUUR.................................................................................................................... 5 Sapoteegi kultuur..................................
INKAD. Sissejuhatus. Inkad, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelenud indiaani hõim. Inkade impeerium asus Andides praeguse Peruu, Ecuadori ja Tsiili aladel. Inkariik tekkis umbes 1200. aastal.Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac.Valitseja tiitli järgi sa rahvas nimeks inkad. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. KULTUUR. Inkade kõrgkultuur. Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Käsitöö. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vor...
VANA AMEERIKA KUNST VanaAmeerika Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Suured kunstisaavutused kunstivallas jäävad 16. sajandi algusesse, enne hispaanlaste vallutusi. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ning mitmekesine. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Sõltuvalt elatusaladest , ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda , nagu näiteks PõhjaAmeerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase baddeini troopikametsad jne. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saab...
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuu...
INDIA KUNST India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi - küll vanast Mesopotaamiast, küll Vana-Kreekast. Induse kultuur. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas III aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Kunst religiooni teenistuses. Võrreldes Euroopaga esinevad India looduses palju suuremad kontrastid: kõledad ktltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. Indias valitsevad usundid - hinduism, budism, dzainism. Kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Templid ise - peamised vana kunsti mälestusmärgid - meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India skulptuur. Erinevalt egiptuse skultuurist ei ole see staatiline, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zest...
1Mis on stuupa? Mis kultuuri kuulub? Olmeegid India kultuur. Budistlik kautseehitis. Seda ümbritseb kiistara, 25Kelle dünastia ajal oli india kujutava kunsti klassikaline milles on neli portaali. periood 4-7 sajandil? 2Nimeta India tähtsamad usundid ja jumalad. Nimeta india Guptade dünastia ajal vanim usund. 26Mis on Hiina tähtsaim kiviehitis? Iseloomusta seda. Vanim on hinduism, usundid: budism, hinduism, dzainism. Hiinamüür, 9m kõrgune, 5,5 laiune ja pikkus on 8851.8 m 3Miks tekkis Hiins juba varakult graafika? 27Kuidas nimetati Hiina esimest keisrit, hiina riigi ühendajat? Kuna seal leiutati paber shi huangti 4Kes oli amenhotep iv? 28Milline on valitsemis vorm india skulptuuris. Iseloomu...
INKAD *Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil. *U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt *Pealinn Cuzco *Kogenud põlluharijad, harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad *Peamised kodustatud loomad – alpakad, laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi *Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee *Söök: kinoa, kartul, pichuberry, sacha inchi, mais. *Maaomand: oli jagatud kolmeks: inka (valitsejad), päikese (preestrid, vaimulikud) ja kogukonna (lihtrahvas) osa. Oluline ühiskonnagrupp oli ayllu – kogukond või suguvõsa. Mita – talupoegade ühiskondliku töö kohustus. *Inkade ehituskunst: Sachsayhuaman, inkade esiisa Manco Capac alustas linna rajamist ja püst...
Vladislav Tsõpov 10A 09.05.2010 Tallinna Humanitaargümnaasium Maajad Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine; nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on h...
INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustu...
Inkad Inkad olid vana Ameerika põlisrahvas, kes elasid LõunaAmeerikas Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco. Nende riigikeeleks oli ketsua keel, mille nad tõid endaga kaasa vallutatud aladelt. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni 15. sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järkjärgult oma kindla sotsiaalse struktuuri, poliitilise ja ...
Inkad Kes nad olid? Andides, Peruu kiltmaal elav, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelev, indiaani hõim. Valitseja tiitli järgi sai rahvas nimeks inkad. Inkariik tekkis ~ 1200. aastal. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Kõiki Ketsua linnriike ja ümberkaudseid hõime alistades lõid nad 15. sajandi esimesel poolel tsentraliseeritud ja väga tugeva riigi. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sissetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud: Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk (tolle aja kohta väga hea saavutus). Neil olid uhked linnad (arhidektid suutsid ehitada tahutud kividest, sideaineta hiiglasuuri templeid ja kindlusi). Käsitöö oli heal tasemel (valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värv...
Gustav Adolfi Gümnaasium Ameerika põliskultuurid Referaat Koostaja: Eva-Maria Piir Juh. Õp: Sirje Promet Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasi...
Tõlge Peruust nr 8 ning lisamaterjal Inkade monarhid Inkade ajalugu, või pigem traditsioon, nagu me seda dokumentaalse tõendusmaterjali enneolematu puuduse pärast kutsuma peame, räägib üheteistkümnest monarhist Manco Ccapac'ist Huaina Ccapaci'ni, kes surid natuke enne Hispaania vallutust. Need monarhid valitsesid kokku umbes 350 aastat. Nende pealikute valitsemise kohta olid olemas parimad tõendid, sest nende mumifitseeritud kehad säilitati suures Päikesetemplis Cuzcos, mida on eelnevalt juba kirjeldatud. Seal said nad sama igapäevast hoolitsust kui siis, kui nad veel elasid. Nende laamade ja orjade karjad usuti veel neile monarhidele kuuluvat ning toit ja jook asetati nende ette kindlaksmääratud perioodidel. Nende jaoks tehti riideid, mida kanti ringi palankiinides, nagu need oleksid päevased harjutused. Iga monarhi järglased maiustasid kindlaksmääratud perioodidel oma esivanema eramaaomandi toodanguga ning selle...
Peruu Vabariik miniuurimustöö TDL Autor: Säde Lee Remmel Õpetaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Tiitelleht............................................................................................................... ...............1 Sissejuhatus......................................................................................................... ...............2 Ülevaade............................................................................................................... ...............3 Ajalugu............................................................................................................... ..................3 Kliima ......................................................
VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu ...
OLMEEGID: o 1250-400 a eKr o Ameerikas vanim o Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule o linnad olid väikesed o linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. o suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. o olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. o tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed. Päritolu: teadmata Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad) Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuu...
Üldine taust Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. Kultuuril tihe s...
1. INDIA KUNST 1. Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikuns...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika ku...
Uue aja seitse maailmaimet. 7 juuli 2007 õhtul avalikustati Portugalis seitsme uue maailmaime ülemaailmse hääletuse tulemused. Seitsme uue maailmaime valimise kampaania organisaatoriks oli sveitlasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Pichu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. Maailmaime tiitlist jäid ilma Suurbritannias asuv Stonehenge ning Eiffeli torn Pariisis. Hiina müür. Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse aj...
Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask riigi ja ehitasid esimesed linnad · Olid nagu sumerid kuid ei leiutanud ratast · Kultuurist on vähe teada · Väikestes külades valmistati keraamikat ja riiet · Rajasid suuri mullast...
Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur · Riik tekkis 14.saj, pealinn Tenochtitlan(Mexico koha peal)[u. 200 eKr kujuneb Kesk-Ameerika tähtsaimaks linnaks) · Meenutas Veneetsiat sillad, kanalid paiknes saarel · Üle 600 000 kiviehitise, ~300 000 elanikku · Linna keskel võimas tempel ja valitseja palee · arhitektuurist väga vähe järel hispaanlased purustasid kõik(kanalid ajasid ka kinni) · pildid: asteegi madu, vb see linnaplaan ka Olmeekide kultuur · Kesk-Ameerika vanim kõrgkultuur · Mehhiko lahe lõunakaldal kasvatasid maisi · Ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiidid, tipus tempel, paleed, väljakud(I at-st eKr) said hiljem eeskujuks teistele Vana-mehhiko kultuuridele · Kuni 3meetrised basaldist inimpead (meisterlikult raiutud lopsakate vormidega) Sapoteegid ja misteegid · U 500-1000 levis sapoteekide kultuur (olmeekide asualal) arvukalt keraamilisi skulptuure(ilmekalt kujuta...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond REFERAAT IDAMAADE KÕRGKULTUURID Koostaja:Kersti Sepp Rühm: EKL-5kõ Õppejõud:Amino Põldaru Tallinn 2010 SISUKORD 1. Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades lk.3 2. Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused lk.4 3. Kreeta lk.7 4. Mükeene Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele lk.10 5. Egiptuse kultuur lk.11 6. Mesopotaamia kultuur lk.14 7. Kasutatud kirjandus lk.16 2 Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades Põlluharimine sai alguse VIII-VII aastatuhandel e.Kr. Alul oli põllutöö raske ja vaevarikas. Kivist või luust kõplaga sai harida ainult väikesi põllulappe. Alles siis kui õpiti...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Ameerika Põliskultuurid Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport Sõj...
E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Jaan Parker 10. klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport Sõjad ja rahu ...
Rocca al Mare kool Kesk ja Lõuna Ameerika mütoloogia Referaat Koostaja: Triin Tammer 10.klass Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………3 Inkad ja nende mütoloogia…………………………………………….5 Maiad ja nende mütoloogia……………………………………………6 Asteegid ja nende mütoloogia…………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………..8 Kasutatud kirjandus……………………………………………………9 2 Sissejuhatus Maa, kust on pärit Lõuna-ja Kesk-Ameerika mütoloogia, on ekstreemne maa. Vulkaanid purskavad ja maavärinad raputavad mõnikord nii vägivaldselt, et linnad varisevad kokku. Lõuna-ja Kesk- Ameerika alal tekkisid mitmed suured tsivilisatsioonid. Täna hõlmab maaala 21. riiki. Selle maa mütoloogias on juttu üleujutuste...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015 Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus...................................................................................................................5 2.2 Looduskaitse................................................................................................................5 3. KULTUUR JA INIMASUSTUS...................................................................................6 4. Asukoht ja kliima.......................................................
A rge n t i i n a Sisukord Sissejuhatus Eelkoloniaalperiood Hispaania vallutus Vabadusvõitlus ja iseseisvumine Iseseisev riik ja tänapäev Ühiskond Kultuur Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pealinn Buenos Aires Pindala 2 766 890 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 40 117 100 (2010) Rahvastiku tihedus 14,5 in/km² President Cristina Fernández de Kirchner Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso Ajavööndmaailmaaeg -3 Eelkoloniaalper iood Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. LoodeArgentinas elanud Diaguitáindiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid ...
Ajalugu 1 Suurte maadeavastuste põhjused Suurte maadeavastuste suurimaks põhjuseks oli leida kaubatee Euroopa ja India vahel. Kuna araablased võtsid idamaiste kaupade hindadelt mitmekordselt vaheltkasu, hakati otsima laevateed. Eelkõige olid maadeavastuste eesotsas kas Hispaania või Portugali meresõitjad, kuna neil oli juba kogemusi ja riik panustas ka omalt poolt. Kuna polnud teada täpset maakera suurust arvati, et tee Indiasse võib kulgeda nii ida kui ka lääne poolt. Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid. E Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee leidmisest võime me rääkida 1487-1488 aastatel, kui Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõuna...
Kontrolltöö 1 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja III saj I poolel eKr (250 ekr-50 pKr). India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4. Skulptuur Indias- India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad ...
Kordamisküsimused ajaloos. Keskaeg 1. Seleta mõisted: Manufaktuur- käsitöö ettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid Euroopas alates hiliskeskajast Monarhia- valitsusvorm, kus riigi eesotsas on eluaegse võimuga ainuvalitseja Pank- asutus, mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri rahasummasid Intress- rahasumma, mida tuleb võlgnikul võlausaldajale laenamise eest tasuda Renesanss- hiliskeskajal Itaaliast alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris Humanism- ellusuhtumine, milles väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. Sultanaat- sultaniriik Karavell- hiliskeskajal levinud enamasti kolme mastiga purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks Konkistadoor- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel Koloonia- väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asutatud piirkond Uus Maailm- Ameerika Maiad- kõige tuntum kõrge kultuuriga rahvas Yucatani poolsaa...
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Ürgaja kunst 30 000-2000 a. eKr Willendorfi Veenus u. 30 000-25 000 a. eKr (kõrgus 11,9 cm) Inimesi kujutati abstraktsete jumalatena. Materjalideks luu, savi, kivi. Lascaux' koobas u. 16 000-14 000 a. eKr (nim. eelajalooliseks Sixtuse kabeliks) Loomi kujutati väga tõepäraselt ja looduslähedaselt. Tehnikateks süsi, värvimullad ( segatud veega, loomarasvaga, taimemahlaga ), veri. Monistat arvatavasti jumalate ja vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujul...
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja ...
Kultuurisemiootika - konspekt (õppejõud: Mihhail Lotman) Kohustuslik kirjandus: - Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" - Claude Lévi-Strauss "Structural Anthropology" - Umberto Eco "Roosi nimi" - Juri Lotman "Semiosfäärist" Sõna kultuur pärineb ladina keelest (cultura - haritud ala). Esialgu tähendaski kultuur põllumajandust. Kultuur on piiritletud ala, mille sees asub kultuur ja väljaspool mittekultuur. Mittekultuursus defineeritakse kultuuri kaudu, aga kumbki neist mõistetest ei ole absoluutne. Kultuur on primaarne (avastas mittekultuuri (looduse/metsa) 18. sajandil. :) Kultuur on inimese poolt struktureeritud maailm. Väljaspoole jääv on jumalate ja vaimude ala, inimese jaoks ebasõbralik, ebaturvaline, struktureerimata, ebakindel. (Muide - sõna jumal pärineb samast tüvest (div-, dev-, dik-) kui saatan: Jumal on kultuuri produkt ja sellisena turvaline.) Kultuuri piirid on küll stabiilsed, aga neil on kalduvus laieneda, haarata en...
VARAUUSAEG Suured maadeavastused Eeldused: laevanduse areng (karavell), kompassi leiutamine hiinlaste poolt, suur hulk inimesi, kes otsisid tegevust, valitsuste toetus. Põhjused: suur vajadus väärismetallide järgi (kulutati tohutuid summasid sõjapidamistele, ülikkond tarbis idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, lõhnaaineid), hakati otsima turvaliseid mereteid, Hispaaniat ja Portugali ajendas sisepoliitiline põhjus rekonkista lõppemine, oli tekkinud seiklus-ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine esimesena purj...
Vanalinna Hariduskolleegium Vanaaja Usundid Referaat Kaisa Koppel X e klass Ilvar Saar Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Esiajaloo religioon...................................................................................................................... 4 Asteekide ja inkademaa...............................................................................................................5 Muistne Lähis Ida.....................................................................................................................7 Vana- E...
LõunaAmeerika Liisi Marks Anabell Kinkar Marian Kübar Merlin Miido RK3 Üldine info: Maailma suuruselt neljas manner LõunaAmeerikas asub 13 riiki, millest suurim on Brasiilia (8 456 510km2) ja väikseim riik on Suriname (161 470km2) Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseis...
IDAMAADE KUNST JA KESK- AMEERIKA Koostaja:Lanne Varjula 11B Keila Kool 2012 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma akendeta,kuid välj...
Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15...
KUNSTIAJALUGU 1. India skulptuur Keda kujutati: inimesest ja loomast kokku kombineeritud olendid, veetlevad naised, kes kehastavad jumalaid, deemoneid ja haldjaid (reljeefid), hinduistlikud jumalad (vabaskulptuurid) Mismoodi kujutati: keha on mitme pea ja paljude jäsemetega, skulptuuri valmistamiseks kasutati kivi, vahest ka pronksi ja vaske, reljeefid kujutavad tegelasrohkeid stseene, inimene, loom ja jumal on üks, need on lahutamata tervik. Skulptuurid katsid templeid. Näide: Prints Siddharta, Gandhara, Süva kuju. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha). India kujutava kunsti kõrgaeg oli (klassikaline periood) Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand p.Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka budistlikus piirkonnas esimesed Buddha kujutavad vabaskulptuurid;Vana-Kreeka mõjudega; sisu India sissepoole vaatav. Ee...
Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriiki...
Kontrolltöö Idamaade ja Vana-Ameerika kunstist 11.klassile 1. India kultuur kujunes välja III at. eKr ja levis sealt edasi naaberriikidesse (Hiina, Tai, Indoneesia, Malaisia, Nepaal). 2. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse neljailmakaarde. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Arvatakse, et vanim stuupa on Bharhutis. 3. India templite saalide uksed olid ühel joonel ja laed olid kiviplaatidest. Templid ehitati kvist ja ilma mördita, harva kasutati metallklambreid. Templite välisseinad koosnevad skulptuuride massist, vaba seina pinda on väga vähe. Tornid koosnevad kiht-kihilt arhitektuurilistest elementidest ning kõige peal on suur padjakujuline ümar element-amalaka. Khajura...
FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist...
8 loeng: Impeerium Eksam koosneb kahest blokist. Kohustuslikku kirjandust lugeda. 3 detsember viimane loeng, järgmine nädal loengut ei toimu. Viimane loeng oluline. Impeerium ehk maailma riigi idee Euroopa ajaloos. Nimetatud Makedooniat, Roomat, Bütsantsi.. NL jaoks halvustav mõiste, ka El kohta, pärineb rohkem kriitikutelt ja vaenlastelt. Seostub kellegi domineerimisega. Kunstlikult loodud poliitilised moodused, jõud+ ideoloogia (islam, tsivilisatsioon, marksism- kogu maailma pööramine kui eesmärk) Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus. Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud. Prantsuse keisririik, Napoleon: 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 d...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
