Ajurünnak grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et kriitika on välistatud, igasugune mõttelend on tervitatav ja tähtis on ideede hulk. Vaba/avatud arutelu kõik grupiliikmed saavad vabalt enda mõtteid avaldada. Peab olema grupiliider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel ja kes teeb arutelust kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnas võetakse eesmärk omaks kõigi liikmete poolt, liidri roll on liikuv, sünergia olemasolu. Grupist eritab meeskonda veel pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesanndele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ja sõltumine teistest, mitte omavaheline võistlemine. Meeskonnas ei vastuta liige ainult oma töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest (orienteeritud
arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. Vaba / avatud arutelu ...kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: Eesmärgi omaksvõtt kõigi meeskonnaliikmete poolt; Liikuv liidri roll; Vastutus otsuste ja tulemuste eest; Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, grupis
Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. Vaba / avatud arutelu Kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: - Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) - Liikuv liidri roll - Vastutus otsuste ja tulemuste eest - Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele.
arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. • Vaba / avatud arutelu - kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: • Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) • Liikuv liidri roll • Vastutus otsuste ja tulemuste eest • Sünergia Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise
kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond; eksperimenteeriv meeskond; ühinev meeskond; koostöötav meeskond. Meeskonna efektiivsuse määramiseks kasutatakse peamiselt kahte järgnevat näitajat: meeskonna poolt antud toodangu või osutatud teenuste hulk ja kvaliteet; meeskonna liikmete isiklik rahulolu. Meeskonnatöö edukaks kulgemiseks on vajalik meeskonnaliikmete vaheline usaldus, seda on aga raske saavutada kui meeskonda kuuluvad erinevat tüüpi inimesed, seetõttu tuleks meeskonnas koheselt määratleda rollid ning nendest ka kinni pidada, et tulemus oleks kõigile
+ paindlik planeerimisviis, kui projektis pole loogilisi sõltuvussuhteid+ sobib lihtsama projekti või projekti osa puhul tegevuste vahelised sõltuvused pole näha 31. Strateegia mõiste Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava 32. Missiooni mõiste Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda. 33. Visiooni mõiste Visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. 34. Põhiväärtuste mõiste Põhiväärtused on iga organisatsiooni olemuslikud ja püsivad veendumused, mille järgi toimitakse ja millele organisatsiooni tegevus toetub 35. Strateegilise juhtimise protsess Koosneb : 1. Org.-ni missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaks määramine. 2. Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada org.-ni. 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 4. Org
meeskonna üksikliikmete osatoime vastastikuse võ imendumise tõ ttu. Sünergia on koostö ös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete ü ksikul toimimisel. 71. Meeskonna loomise põhimõtted Meeskonna loomisel tuleb arvestada sarnaseid vajadusi, huve, eesmärki ning ühtset ruumi ja kultuuri. Tõ elise meeskonna moodustab meeskond siis, kui: • Meeskonnal nagu grupilgi on liider, kuid meeskonnas on liidripositsioon liikuv (see ei tähenda formaalse juhi puudumist); • Rollid on jaotatud võ i need vahetuvad; • Liikmetel on vastastikune ja individuaalne vastutus • Eesmärgid määrab meeskond • Tulemused on ü hised, tagasiside on vastastikune 72. Meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused Iga meeskond on grupp, kuid kõ ik grupid ei ole meeskonnad.
f. Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel 44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? Nominaalse grupi tehnika palju lahendusvariante, nende hindamine avalikult Delfitehnika kasutatakse inimeste arvamust küsimustike abil, kellel puudub otsene kontakt Ajurünnak palju ideid, kriitikat pole Vaba/ avatud arutelu igaühe mõte loeb, grupiliider teeb kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid iga grupp pole meeskond. Meeskond erineb grupist meeskonna eesmärk on liikme eesmärk; liikuv liidri roll; vastutus otsuste ja tulemuste eest; sünergia. 46. Mida nimetatakse sünergiaks? Sõnastage näide. Olukord, kus tervik ületav osade summa. See tähendab, et koostööga saavutatakse rohkem kui indiviidide üksi töötamisega (2+2=5). Nt: meeskonnatöö ja nende head tulemused jalgpall. 47. Milline on dünaamiline meeskond (Changi järgi)?
Meelsuse valvur grupis domineerib sotsiaalne identiteet 6. Mis vahe on EQ ja IQ? - Emotsionaalne intelligentsus (EQ) tähendab võimet mõista iseenda ja teiste tundeid, motiveerida ennast ja teisi ning juhtida emotsioone nii iseendas kui oma suhetes. See kirjeldab võimeid, mis erinevad akadeemilisest intelligentsusest ning täiendavad kognitiivseid võimeid, mida mõõdab IQ. Need kaks intelligentsuse liiki intellektuaalne ja emotsionaalne väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks. - Goleman eristab emotsionaalse intelligentsuse viit peamist dimensiooni: eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, motivatsioon, empaatiavõime ja sotsiaalsed oskused. Need väljenduvad emotsionaalsete kompetentside kaudu. Emotsionaalne kompetents on õpitud oskus, mis
o Meeskonna samasuunaline ja ühise eesmärgi saavutamiseks koostoimimine, kusjuures toime on tugevam ja innovaatilisem meeskonna üksikliikmete osatoime vastastikuse võimendumise tõttu. Koostöös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete üksikul toimimisel. 151. Meeskonna loomise põhimõtted o Meeskonna loomisel tuleb arvestada sarnaseid vajadusi, huve, eesmärki ning ühtset ruumi ja kultuuri. Tõelise meeskonna moodustab meeskond siis, kui: Meeskonnal nagu grupil on liider, kuid liidripositsioon on liikuv (see ei tähenda formaalse juhi puudumist) Rollid on jaotatud või need vahetuvad Liikmetel on vastastikune ja individuaalne vastutus Eesmärgid määrab meeskond Tulemused on ühised, tagasiside on vastastikune 152. Meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused o Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. o Grupist eristumise tunnused:
+ sobib lihtsama projekti või projekti osa puhul – tegevuste vahelised sõltuvused pole näha 31. Strateegia mõiste Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. 32. Missiooni mõiste Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda. (Smarten Logistics missioon on olla parim partner klientidele, tagades nende äri edu läbi efektiivsete logistikalahenduste). 33. Visiooni mõiste Visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. (Smarten Logistics visioon on olla Baltimaade hinnatuim logistikalahenduste pakkuja). 34. Põhiväärtuste mõiste Põhiväärtused: (Smarten Logistics põhiväärtused) Usaldusväärsus; Pühendumus; Initsiatiivikus; Hoolivus 35. Strateegilise juhtimise protsess 1. Org.-ni missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaks määramine. 2. Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada org.-ni. 3
137. 30. Gantti graafiku toimimise põhimõte 138. Võimaldab planeerida aega ja ressursse. Vertikaalteljel on tegevused ja horisontaalteljel aeg. Aitab määrata, millal mingi tegvus algab ja lõppeb ning kuidas nad on seotud. 139. 31. Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. 140. 32. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda. 141. 33. Visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. 142. 34. Põhiväärtused millistest väärtustest organisatsioon lähtub 143. 35. Strateegilise juhtimise protsess 144. 1. Org.-ni missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaks määramine. 145. 2. Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada org.-ni. 146. 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 147. 4. Org.-ni ressursside analüüs. 148. 5
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda jaoks, tehes sellega oma parima investeeringu. Iseenda oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks juhtimiseks ja eestvedamiseks. Pakiline Mittepakiline I tegevused II tegevused Olu Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute line probleemid, tähtajalised võimaluste äratundmine, planeerimine projektid III tegevused IV tegevused
LENNUKITEHAS.................................................................................138 LENNUÕNNETUS...............................................................................150 LIPSUSÕLM...........................................................................................160 LOE JA TEE............................................................................................161 MEHHIKO EKSPEDITSIOON............................................................162 PARIMA LAHENDUSE LEIDMINE..................................................170 PRESENTATSIOON.............................................................................179 RATSU, RISTSÕNA JA SOKOLAAD................................................181 RESTORANI PERSONAL....................................................................185 SEGADUS PAGASIGA........................................................................188 TELEFONIVESTLUS..............................................
S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda jaoks, tehes sellega oma parima investeeringu. Iseenda oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks juhtimiseks ja eestvedamiseks. 3 Pakiline Mittepakiline I tegevused II tegevused Oluline Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute võimaluste äratundmine, planeerimine probleemid, tähtajalised
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4....................................................................
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meele
Juhtimise alused.Eksamimaterjal. 1.organisatsiooni ja juhtimise paradigma muutumine ajas.Olulisemad uued suunad juhtimises.Organisatsiooni missioon, visioon nende vajadus, kuidas sõnastatakse ja läbi räägitakse organisatsioonis?Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetelust.Juhtimise uus ja vana paradigma. Vana paradigma industriaalajast juhtimise uus paradigma infoajastul -ühetaolisus -mitmekesisus -stabiilsus - muudatused
kindlaksmääramisel allpool. Üldine eesmärk võib olla klienditeeninduse ajakohastamine, turuseisundi parandamine, püsikulude kokkuhoid jne. Üldised eesmärgid saavad otsustavaks organisatsiooni siseehituse, töötajaskonna koosseisu ja kulutuste suunitluse kindlaksmääramisel. Üldiste eesmärkide vajalikkuse alahindamine ja silmist laskmine viib igapäevases töös vastukäivate toiminguteni ja segadusteni koos siia-sinna hüplemisega, mis kunagi ei taga parima saavutamist. Eripärane eesmärk on organisatsiooni või tema osa kitsapiiriline ja lühiajaline eesmärk, mis on esitatud rakendamiseks sobivas vormis. Need on kindlakoelised, nad on mõeldud kitsas tegevusvaldkonnas toimuva suunamiseks(ekspordi osa tõstmine aasta lõpuks mingi protsendini). Eripärased eesmärgid moodustavad aluse, millele organisatsioonis toetutakse eri tegevusvaldkondade kooskõlastamisel. Need on omamoodi
teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Võrdsus: Konkreetse inimese tulemuse ja panuse suhe võrdub teise inimese tulemuse ja panuse suhtega. Tulemus – see, mida inimene saab oma töö eest: palk, tunnustus, sotsiaalsed suhted Panus – lojaalsus, kogemused, pingutus, haridus, kohusetunne Ehk palk on toimiv siis kui inimene tunneb et tema tasu ja panus on võrdses suhtes koleegide panustatud töö ja panusega. 28. Selgitage meeskondade ja gruppide sarnasusi ja erinevusi. Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: *Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) *Liikuv liidri roll *Vastutus otsuste ja tulemuste eest *Sünergia *Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. *Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, mitte
Juht isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim. Liider isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda. Juht on inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesmärke ei saavutata üksi, vaid selleks on vaja meeskonda. 19. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Edukal liidril on selge ettekujutus tulevikust ehk oma visioon. Ta peab toetama inimesi kellel on ideid, julgustama töötajaid uuenduste sisseviimisel. Julgustama teisi isikliku eeskujuga ja jagama nendega visiooni isiklikust tulevikust
Eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine, sest kasum on hea tegutsemise tagajärg ja äritegemise eeldus. Sellest lähtutakse äriplaani koostamisel. Ülesanne on luua organisatsioon, mis toimiks ja jääks kestma. Organisatsiooni missioon on õigustus organisatsiooni loomiseks ja on otseselt seotud selle organisatsiooni tuumikkompetentsi ning väärtustega. Missioon peab siduma organisatsiooni liikmed ja andma aluse jõupingutusteks ühise eesmärgi nimel. Organisatsiooni visioon on kaugem tulevikunägemus või lõppeesmärk, milleni tahetakse jõuda. Kõige olulisem garantii ettevõtte edukusele on eesmärgi omaksvõtt ja sütitava visiooni olemasolu. 3. Organisatsioonikäitumise mõtlemissuuna ajalooline kujunemisprotsess: too välja klassikalise teooria, inimsuhete ja organisatsioonikultuuri koolkonna juhtideed ja nende peamine panus. Klassikaline teooria: · Eesmärk: leida moodused, kuidas organisatsiooni panna toimima edukalt ja ilma tõrgeteta.
Riietus, äritavade järgmine. · Tulemuslikkusega seotud normid. Missugust pingutust minult oodatakse? Millised vead on lubatud? · Jaotamise normid. Missugust tasu millegi eest oodata on? 7 17. Selgita grupi ja meeskonna erinevusi. Millised on eduka meeskonna tunnused? Meeskond on inimeste kooslus, mis tegutseb ühise eesmärgi nimel ja vastutab ühiselt tulemuste eest. Iga meeskond on grupp, kuid iga grupp ei ole meeskond. Grupp Meeskond · Üks kindel grupi juht, määratud kõrgemalt · Rollid vahetuvad vastavalt töö iseloomule · Igaüks vastutab oma tulemuste eest · Kõik vastutavad kõigi tulemuste eest · Grupp lähtub organisatsiooni eesmärgist · Meeskonnal on spetsiifiline eesmärk · Individuaalsed tulemused · Kollektiivsed töötulemused
Loe lisaks: · Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2000 ptk.1.6- 1.9, lk.33-59: Juhi töö korraldamine; Sooritus, edu ja ebaedu juhi töös; Juhtimisvead; Eesti juhid juhtimisraksustest ja ebaõnnestumistest. · Türk, K. Eestvedamine. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001 ptk. 1.1-1.5, lk.9-36: Eestvedamise olemus, juhtimise ja eestvedamise paradigmad, eestvedamise ja juhtimise erisused, organisatsiooni ja juhtimise dilemmad, missioon, visioon ja strateegia. · Soovitatav kirjandus: Siimon, A., Türk, K. Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2003, 299 lk. 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tuleb suhelda. Organisatsiooni keskkond jaguneb kaheks sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad: juhid, omanikud ja töötajad
ettekujutluse keskkonnas ja selle nõudmistest. 4. Valima keskkonna hinnangute alusel sobiva juhtimismeetodi. 12. Milline on õppiva organisatsiooni põhieesmärk? Õppiva organisatsiooni põhieesmärgiks on see, kus muudatuste läbiviimine eeldab uute oskuste omandamist 13. Millised on strateegilise juhtimise olulised elemendid? Strateegilise juhtimise olulisteks elementideks on visioon, missioon ja eesmärgid. 14. Millised on strateegilise juhtimise 3 tasandit? 1. Ettevõtja lähenemine (1 jõuline isiksus), keskendub võimalustele (mitte probleemidele), visioon. NT BILL GATES 2. Kohanev lähenemine (juhtkond). Probleemide lahendamine, vaidlemine eesmärkide üle. NT riigiasutused, ülikoolid ja suured haiglad. 3. Planeerimismoodus süsteeme võrdlev analüüs. Uute võimaluste otsimine kui püüe
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
Aga loovus on ka ideede esitamise ja elluviimise võime. See on muutuste, innovatsiooni ja arengu alus. Antud isiksuseomadus on peidus igas inimeses ning tihti tuleb vaid leida õige aeg ja ruum, et loovus inimesest välja tulla saaks ja inimene võiks oma elus tähtsaid asju korda saata. Loovate meetoditega vanade probleemide ja küsimuste lahendamine annab vastuseid, mis võivad üllatada nende lahenduste autorit ennastki. Meeskonnatöö Iga meeskond võib olla efektiivne või ka ebaefektiivne meeskond. Meeskonna kõikidest liikmetest sõltub kogu meeskonna töö tulem. Kuna sekretär on firma meeskonnas üks oluline lüli, siis on selles ametis meeskonnatöö valmidus vajalik oskus, et aidata kaasa firma tegevuse planeerimisele ja elluviimisele ning samas ka teada ja arvestada teiste valmisolekut. Samuti on vaja valmidust meeskonnatööks, kuna see aitab erinevaid tööülesandeid paremini koordineerida.
21.saj algus Personalijuhid olid eriti teadlikud riskidest, mis olid seotud koondamistega. Uus lähenemine Uus inimressurss. Inimesed demonstreerivad oma pühendumist korporatiivsetele väärtustele ja filosoofiale. SUUNATUD KLIENDILE. Enamus töötajaid peavad saama emotsionaalse seotuse tööga, klientidega, kolleegidega ja seega organisatsiooniga. 14. Inimressursi juhtimine tänases Eestis. 4 15. Strateegilise inimressursi juhtimise mudelid: parima haakuvuse mudel, parima praktika mudel, ressursipõhine mudel. 1) Parima haakuvuse mudel- ärikeskne. Saavutatakse äritulemusi, inimesi juhitakse. FOOKUS-tulemused. Vertikaalne e. väline ja horisontaalne e. sisene joondamine. Värbamine ja koolitus seotud. NÕRKUSED: ignoreerib töötajate huvisid ja eesmärke. Inimesed jäetakse tahaplaanile. 2) Parima praktika mudel- inimese keskne mudel. Inimene tuuakse org. keskele. FOOKUS-inimesed. Inimkapitak võib olla konkurentsieelise allikaks
Liider peab toimima kooskõlas grupiliikmete vajaduste, tajude ja ootustega. 6. Eestvedamise olemus ja eestvedamise vormid. Võime panna pingutama ühise eesmärgi nimel. Motiveerida ja innustada inimesi, oskus luua edutunne. Pühenduma organisatsioonile või meeskonnale, ühisele eesmärgile. Ületama näiliselt ületamatuid raskusi, saavutada häid tulemusi. Sisendada inimestesse lootust. Individuaalne lähenemine. Intellektuaalne stimulatsioon- töötajaid mõtlema ja unistama, kasutama oma teadmisi uue loomiseks. Inspireerimine- optimistliku ja realistliku kujutluspilte tulevikust, julgustab püstitama suuri eesmärke. Idealiseeritud mõju- juht on oma töötajatele eeskujuks. Käitub optimistlikult, esekindlalt ja väljendab usku püstitatud eesmärkide saavutamisse. Võtab vastutuse oma otsuste ja tegude eest. Töötajad usaldavad oma liidrit ja loovad temaga emotsionaalseid seoseid.
sotsiaalsed, poliitilised , majanduslikud. Juhtimist on mõjutanud globliseerumine, tehnoloogia areng, demografiline olukord (rahvastiku vananemine, immigrandid/vähemused, Y generatsioon tööturul), poliitiline olukord, majanduslikud tegurid (valituse regulatsioonid) 4) Kirjeldage oma tegevust vahetu juhina ajalises järjestuses, kui juht annab teile ülesande töötada oma meeskonnaga (näiteks 5 liiget) välja suvepäevade kava. Planeerin - meeskond saab teada mis on suvepäevade kava eesmärgid on ja tegevussuunad ning kuidas seda saavutada. Selle tulemusena meeskond teab kuhu suunas liikuda ja kuidas peab kaasa aitama, et eesmärkideni jõuda. Planeerimine vähendab ebaselgust ning väheneb kattuvad ja asjatud tegevused. Organiseerin - ehk jagan ülesanded meeskonna liikmetele laial, määran ära, kes mingi aspekti läbiviimise eest vastutab
muutuks sarnaseks tema emaga. Unenägudes ilmub anima alati mehele tundamatu naisena, kellel on hästi paljusi nägusid, olles korraga nii jumalanna kui ka lõbutüdruku omadustega. Üldiselt kipub see olema nii, et naiselikkuse ideaal liigub ajas vastupidi ehk lapsele projektseerub anima emana ja vanemale mehele nooremas tüdrukus. Mehel, kellel on tugev anima, selle mehe käitumises on tugev annus naiselikku käitumist olles emotsionaalsed, irratsionaalsed jms. Animus: kalduvus projektseeruda igat sorti kangelastele, kes võivad olla nii filminäitlejad, poplauljad ehk kui anima on suhteliselt terviklik, siis naistel animus on tihtipeale üsna fragmentaalne ehk erinevatest tükkidest koosnev, kes pole kindlapiiriline isiksus. Kui naisel on tugev animus, siis naine on jõuline, ratsionaalne, valitsemishimuline, rigiidne. Reaalses elus anima ja animuse kokkupõrge võib viia võitluseni või hoopis suure kiindumiseni. Anima & Animuse mõju egole on väga
9 määral seotud äri, kulude ja juhtimisega. Ärijuhtimise eriala võib pidada konspekti peamiseks sihtgrupiks. Probleeme on olnud gümnaasiumile sobivate peatükkide leidmisega. Senine teemade käsitlus on olnud 10. klassi taseme jaoks liiga raske. Et konspekt sobiks võimalikult hästi ka teiste erialade tudengitele, tuleb materjalides käsitleda juhtimisprojekte, sest need puudutavad igat valdkonda. Mitte keskenduda näiteks tootmisprojektidele. Samal põhjusel ei tohi konspektist välja jätta teemasid, mida õpetatakse mõne eriala teiste õppeainete raames (näiteks eelarve koostamist õpetatakse ärijuhtimise finantsarvestuse aines). Konspekti struktuur peab võimaldama tuttavate teemade vahelejätmist. Seni vaid üksikutel kursusel osalenud tudengitel on olemas projektijuhtimise kogemus. Seetõttu varasemate kogemuste olemasolu konspekti loomisel arvestada ei saa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
