Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "inimõigused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inimõigused, emotsioonid, tunneme, vanemaks, saades, erksad, austust, kohustavad, rikutakse, sisimas, niiöelda, rassist, ostnud, lapsevanemaks, hoolitseda, meetodeid, kasvatamisel, olukordades, inimõigustest, möödudes, uutele, lgbt, suhtleme, kaitsevad, kohtunikudINIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on
järgima kokkulepitud printsiipe. 04.11.1950 kirjutati alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise korral sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Inimõiguste eesmärk on vältida diskrimineerimist, st inimeste vahel mingil põhjusel vahe tegemist näites selle järgi, et nad kuuluvad teatud rahvusesse või rassi, tunnustavad teatud usku või pooldavad teatud ideid. Inimõigused kehtivad nii üksikisikute kui ka inimrühmade kohta. Inimrühmad on näiteks perekond, välismaalased, vähemused, valitsusvälised organisatsioonid ehk vabaühendused jt. Inimõiguste subjekt võib olla ka rahvas või kogu inimkond. Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt: 1) põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused; 2) poliitilised õigused; 3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; 4) kultuurilised õigused.
Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõtte ja mõttetuse kohta. Kas maksude kogumine riigi poolt on midagi, millega iga inimene ühiskonnas on nõustunud? Või on see vägivald inimese suhtes? Kui riik peab maksudeks kogutud raha eest ebaõiglast sõda, siis kas olen vastutav sõjas sooritatud kuritegude eest või mitte? Indiviidi poliitilised õigused. Milles nad seisnevad (inimõigused). Millest tulenevad inimõigused? Kes on nad kehtestanud? Kas kultuurilised või jumalikud, looduslikud inimese juurde kuuluvad või midagi veel. Vabadus ja piirid. Mida vabadus poliitilises kontekstis tähendab. Kas riigi tingimustes on võimalik vaba olla või kas ainult riigi tingimustes on võimalik vaba olla? Keelefilosoofia- mis on keel? Milline on inimese keele vahekord, mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses..............................................................14 3.1
Kuulub inimeseks olemise juurde. Nt. antiikajal olid sellised mõtted nagu stoikud kogu loodust tuleb valitseda ratsionaalsete, mõistusepäraste seadustega, sest siis saab seda hoida tasakaalus ja igal ühendil, olendil on oma funktsioon. Inimmõistus saab ainult määrata, mis on ühiskonna kindel ja parim korraldus. Hiljem arendasid seda edasi ka Lääne mõtlejad John Locke ja ......... jumalikult kinnitatud v loomulikult antud inimõigused. Inimesed on jumalikus allolemises võrdsed. Kõik ühesugused. Kui inimene sünnib, siis sünnihetkest saadik on tal olemas kindlad tagatised. Sellest töötatakse välja inimõigused. Nt õigus elule, vabadusele jne. Aristoteles ütleb: ,,Iga asi, mis eksisteerib on lahutamatult oma loomu poolest seotud selle sihiga, mille poole ta püüdleb." Iga asi saab olla täiuslik siis, kui ta liigub selle sihi poole, teeb seda, milleks on ta loodud
Rahvus on territooriumpõhine. –Loojad – poliitikud ja juristid Venemaa-põhiline rahvas asub lääne pool uuraleid ehk jääb euroopa osasse. usulist-piiranguid vähem Idarahvuslus •Etniline ehk ida rahvuslus– rahvus on välja kujunenud ühtedest eellastest ning omavad seetõttu geneetilist sidet. Ühine kultuur, sünnimaa, traditsioonid. Rahvus tuleb “emapiimaga” jne. vanem kultuuur usuline piirang o Mis on rahvusriik? Mis on multikultuurne riik? · Inimareng ja inimõigused (Slaidid „Inimareng“ ja „Inimõigused“) •Rahvusriik –nägemus, et igale rahvusele vastab kindel riik –Riik, mille elanikkonna valdava enamuse moodustavad ühe rahvuse esindajad •2000-3000 vs u 200 Rahvusriik •Homogeensus –Kultuuriline ühtsus –Rassiline ühtsus –Kultuurilisel tasandil konflikte vähe –Religioosne ühtsus •Sisemajandusele keskendatus –“Eelista kodumaist” •Välismaailmale suletud
Kas minna oma senise eluga edasi ja lõpetada enesetapuga või muuta ennast ja alustada uut elu. Kõik meie valikud on absurdsed. Et absurdi mõista, peame õppima esialgu ennast tundma, siis maailma ja siis me oleme võimelised kaugemale nägema. Et jõuda mõistmiseni ja teadmiseni, peame tegema valikuid. Valikuid aga ümbritsevad erinevad müürid, mis peidavad meie eest jõuda arusaamani. Enne, kui neid müüre lõhkuda, peame õppima tundma iseennast. Suund, kuhu me vaatame, lõhn, mida me tunneme, asi, mida me puutume kõike seda me saame lugeda absurdiks. Kuid seda mõista ja sellest aru saada, on vaja suuremaid teadmisi, kui meile antud on. Friedrich Nietzsche " Ecce Homo " Miks ma saatus olen? Raamatu kirjutaja laidab väga maha usklikke ja üldse usku. Ta ei taha, et inimesed teda pühakuks peaksid. Pärast, kui ta on kokku puutunud usklike inimestega, tahab ta pühakud ja kõik, mis on religiooniga seotud, ära unustada
INIMÕIGUSED Jaak Roosaare 29.jaanuar.2013 Kuidas on inimõigused täiesti erinevad teistest rahvusvahelise õiguse aladest? Inimesi kaitstakse ka nende enda elukoha eest. Riigid võisid oma kodanikega teha ükskõik mida nad tahavad oma territooriumil ja teistel riikidel polnud asja sinna sekkuda, see oli kuni ÜRO loomiseni põhimõtteliselt. See on arenenud aeglaselt ja problemaatiliselt viimastel aastatel rohkem. Nr Süürias, vahelesekkumised on seletatud ja põhjendatud, kui enesekaitset. Kahtlemata on riikidel õigus
Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak. India õpetlane SANTIDEVA- jalgade kaitsmiseks okaste eest pole vaja niipalju nahka, mis kogu maa kataks. Piisab nahatükist, millega jalatallad katta. Me ei saa alati muuta välist olukorda endale sobivaks, küll aga saame muuta oma hoiakut. Kui õnnelik olla on nii lihtne, miks on siis meile nii raske? Me ei ohjelda oma negatiivseid emotsioone ja mõtteid. Raiskam vägapaju aega mõttetuks tegevuseks. Tunneme sügavat kahetsust pisiasjade üle- nagu näiteks raha kaotamine ja jätam vähima süümepiinata tegemata selle, mis on tõeliselt oluline. Hoidume teistele mõtlemast, põhjendades seda oma liigse hõivatusega. Kohelge kõiki, nagu oleksid nad teie sõbrd. Kui te mingil põhjusel ei saa teisi aidata siis ärge neile vähemasti halba tehke. Meie igal sõnal, teol, mõttel, kui tahes tühine või tähtsusetu see ka ei paista, on tagajärjed nii meie endi kui ka kõigi teiste jaoks
paljud neist surevad. Samuti kasutatakse riiki sisenemiseks kuritegelike rühmituste abi, kes teenivad inimeste üle piiri toimetamise eest suuri summasid. Alkohol, tubakatooted ja kütused on samuti ühed sagedasemad illegaalse sisseveo artiklid. Need on kaubad, millele on tavaliselt kehtestatud aktsiisimaks, et muuta nad kallimaks ja seeläbi vähendada nende tarbimist. Ebaseadusliku sisseveoga aga välditakse maksude maksmist. 4.13 Inimõigused ja rahvusvaheline poliitika Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides. Enamik inimõiguseid on individuaalsed õigused ja puudutavad indiviidi õigusi tema suhetes ülejäänud ühiskonnaga. Nagu õigus elule, sõnavabadus jne. Kollektiivsed õigused on sotsiaalse grupi õigused ning neid ei saa üle kanda indiviidile. Need õigused garanteerivad mõnele ohustatud sotsiaalsele grupile eristaatuse-põliselanikele
tähendab, et ta ei tunneta õiget ja valet. Südametunnistuse järgi võime jaotada asju paremuse järjekorda ning nende põhjal otsusi langetada. · Intuitsioon Intuitsioon lähtub üldisest heaolust. Sellest tulenevalt me langetame intuitiivselt moraalseid ehk tunnetuslikke otsuseid. Intuitsioon ja emotsioon puutuvad kokku ja nende vahel on ebamäärasus. Intuitsioon ei aita selgitada, miks on miski õige või vale. Me küll tunneme kas asi on hea või halb, kuid mitte seda, miks. Vajadus moraalselt käituda on osa universumi korrast ja struktuurist. Mõnede arvates on intuitsioon vajadus või kohustus moraalselt käituda või teha head, et luua universumis korda. Kohuste-eetika Kohuste-eetika loojaks on Immanuel Kant. Tema sõnul piisas maailma tundmiseks teiste rändajate teoseid lugeda. Tema filosoofia on läänemõtlemist mõjutanud. Ta arvas, et inimese moraalne
Keha on võimeline tundma iha, on naudingu objekt. Platoni arvates on inimese hing surematu, intellekt on igavene. Kristlik antropoloogia- inimene on jumala palge järgi loodud olend, looduse kroon, on loodud kõrgeimaks, loodust valitsevaks, jumala palge järgi loodud. Ainus eetiline olend, kes on võimeline eristama head ja halba, seab elu eetiliste printsiipide järgi. On jumala armu ja karistuse objekt. Jumal ootab inimese poolt vastuarmastust ning ka tõestust sellele, austust ning meelespidamist. Inimene igatseb midagi, millest juba enne sündi ilma jäi, mis viitab, inimese elule teispoolsuses. Romantismile omane antropoloogia- inimese ,,mina", tema saladus peitub ennekõike isiksuses, mida saab tajuda vaadates selle inimese loomingut. Isiksuse saladus väljendub loomingus. Inimese looming on seotud tema isiksuse sügavate kihtidega, kuid looming ei suuda väljendada kõike isiksusest, selle sügavik jääbki saladuseks
Kantuna Stoa ajastu loomuõiguslikest ideedest, on meie õiguskorda retseptsioon käigus tulnud paljud põhiprintsiibid, mis on alusnormiks paljudele teistele normidele. Nii on loomuõiguse ideest tulnud näiteks hea usu põhimõte (bona fide), mida tunnustatakse enamiku maailma suurte õigussüsteemide poolt ja mis oli oluline tehingute tegemisel juba Vana-Roomas. Inimõigused Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega. Nii hõlmavad need ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi, mida kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil. Eesti Vabariigi Põhiseaduses on ka olemas peatükk nr II ,,Põhiõigused, vabadused ja kohustused"
Tõde on konstrueeritud sotsiaalse tegelikkuse kaudu. Ntks Metoo muutumine, kui sotsiaalne tegelikkus muutub siis muutub ka narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein keelemängu teooria Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis
Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu. Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud. Info rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli). Riikidevahelised suhted on eelkõige võimusuhted. Õigus ja moraal on teisejärgulised nähtused rahvusvahelistes suhetes
Enamik meist aga suudab meenutada vaid paari unenäokatket ja näeb harva niisuguseid unenägusid, mitte kõik üksikasjad jäävad meelde ja mis teatud põhjustel avaldavad erilist mõju ning tunduvad harukordselt tähtsad. Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud. Olgugi ebaselged, tunneme siiski kõik, et unenäod peavad midagi tähendama. Need ajad, mil unenägusid peeti nõnda tähtsaks, et neis nähti sõnumeid jumalatelt, on ammu möödas. Freund, Jung jt psühholoogid on oma kirjatöödes ülendanud unenägude seletamise psühhoteraapia tähtsaks koostisosaks ja avardanud meie teadmisi alateadvusest. Kahtlemata rikastaksime oma elu, tuletades meelde unenägusid, uurides neid ja õppides mõistma seda, mida need meile isiklikult tahavad öelda.
See on homne, mida sooviti, oleks pidanud kogu oma olemusega vastu võitlema. o Maailma tihkus ja võõrus on absurd. On päevi kui me tuttava naise näo tagant leiame otsekui taas võõra, keda kuude või aastate eest armastasime, ja võime isegi seda taas ihaldama hakata. o Absurdi tunne avaldub, kui me aegajalt näeme peeglist võõrast, kelle nägu tundub tuttav, aga rahutukstegev, kelle me oma fotode järgi ära tunneme. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? o Maailm kui niisugune ei ole mõistuspärane, see on kõik, mida võib tema kohta öelda. Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd sõltub samavõrd inimesest kui maailmast. o Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandamisest.
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik
.... 26 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 28 2 Tänapäeva maailm Sissejuhatus Käesolevas referaadis tutvume lähemalt teemadega: Maailma ühtsus ja mitmekesisus Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid Peamised julgeolekuorganisatsioonid Inimõigused mitmepalgelises maailmas Postmodernne ühiskond 3 Tänapäeva maailm 1. Maailma ühtsus ja mitmekesisus 1.1 Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine,
Need tähistavad omakorda verifitseeritud ja kehtivaks kuulutatud idee teatud praktilisi tagajärgi. On raske leida üht fraasi, mis iseloomustaks neid tagajärgi paremini kui tavaline sobivusvalem just sellised tagajärjed on need, mida me silmas peame, kui ütleme, et meie sõnad "sobivad" tegelikkusega. Nimelt juhivad need meid tegude ja teiste ideede kaudu, mida nad ajendavad, teiste kogemusvaldade poole, nende suunas või juurde, mille suhtes me kogu aeg tunneme sellised tunded kuuluvad meie potentsiaali hulka et algideed on nendega sobivuses. Need seosed ja üleminekud jõuavad meieni argumendilt argumendile progressiivsete, harmooniliste, rahuldust pakkuvatena. Meeldiva juhtimise funktsioon ongi see, mida me peame silmas idee verifitseerimise all. See selgitus on ebamäärane ja kõlab esialgu üsna triviaalsena, kuld sel on tagajärgi, mille seletamiseks kulub ülejäänud osa mulle antud tunnist. 7
Suurendamaks kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele on osutatud täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist. Samuti saab volikogu olulistes küsimustes korraldada rahvaküsitlusi. Inimõigused. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma. Inimõigusste all mõeldakse igale inimühiskonna liikmele kuuluvaid õigusi. Inimõiguste eesmärk on tagada kõigile inimväärne elu. 1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu Inimõiguste ülddeklaratsiooni. Selle i põhimõtete järgi on inimesel teatud õigused lihtsalt seetõttu, et ta on inimene
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse k
Teine viis pole nii ilmne, kuid on siisksi määrava tähtsusega. Kuna vastuvõtja on kohustatud samaga tasuma, on inimestel vabadus teha esimene järeleandmine, ja seega alustada kasulikku vahetusprotsessi. Lõppude lõpuks, kes tahaks esimesena oma huve ohvriks tuua, kui teisel poleks sotsiaalset kohustustnjäreleandmisele samaga vastata? Nii riskiks ta sellega, et loobub millesti ega saaks midagi vastu. Aga kui kehtib vastastikune reegel, siis tunneme enda julgelt, tuues esimesena ohvri partnerile, kes on kohustatud meile ohvri tooma. (Cialdini 2005:44). Küsija teenest või esimest pakkumisest on teoorias alati lihtsam loobuda kui praktikas. Kõigepealt peaks aru saama kas küsija pakkumine on mõeldud ausana või ärakasutamis eesmärgil. Kui me oleme selle enda jaoks kindlaks teinud, siis saame öelda, et teenele tasutakse teenega, aga mitte trikkidele.
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
need rahulikud kogud meie vaenlasteks; teine käsk võiks nad meie sõpradeks muuta. Paar inimest, keda keegi meist ei tunne, istusid laua taha ja kirjutasid ühele dokumendile alla, ning juba aastaid on meie ülim siht see, mida muidu kogu maailma põlgab ja mille eest ta kõrgeima karistusmäära langetab." Mina arvan, et sõdurid ei mõistnud õieti isegi, mille eest nad võitlevad. Neile öeldi, et võitlevad isamaa eest, kuid mina arvan, et sisimas võitlesid nad üksteise eest. Nad võitlesid mitte selleks, et ise ellu jääda, vaid selleks, et oma sõpru päästa. Nad võitlesid, et päästa sõprade elu, sest teadsid, et sõpradeta nad rindel hakkama ei saa. Paul Bäumer ning tema klassikaaslased on kahekümneaastased ning kui tavalises elus oleks nad huvitatud raamatutest, muusikast, naistest ning kõrtsis käimisest, siis nüüd on kogu nende meeled, kogu tahe suunatud ellujäämisele. ,,Sõda on meid kõige jaoks rikkunud
rakendamise põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse ja eetika tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide kõrval olemas ka kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid põhimõtteid. Need põhimõtted kaitsevad teatud universaalseid väärtusi, nagu isikuvabadus, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms. Siit tulenevalt käsitletakse loomuõigust mõistliku, eetilise ja õiglase õigusena ja sellise mudelina on ta sageli kehtiva õiguse kriitilise hindamise etaloniks. Termini “õigus” kasutamisel tuleb eksimuste vältimiseks silmas pidada, et tal on mitu erinevat tähendust. Igapäevases keelepruugis kasutatakse sageli väidet “mul on õigus” millega kinnitatakse oma seisukoha õigsust. Sealjuures “õiglusel” selles tähenduses ei ole vähimatki
ivv.ee Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn Tel: (+372) 64 64 270 Faks: (+372) 64 64 272 Epost: [email protected] http://www.lichr.ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Tel: (+372) 628 2728 Faks: (+372) 6 282 737 Epost: [email protected] http://www.kohus.ee/3479 Riiklik Õigusabi http://www.just.ee/106 Inimõigused 1 AP arvestustöö Inimõiguste kaitsemehhanismid ( organisatsioonid jms, ära unusta ka pagulasi!)? Loetle varjupaigataotleja õigusi. Loetle varjupaigataotleja kohustusi. Millised õigusaktid kaitsevad Eestis inimõiguseid? Loetlege kehtivaid inimõiguseid kaitsvaid dokumente (rahvusvahelised kui ka siseriiklikud)? Kes on pagulane, varjupaigataotleja ja ajutist kaitset vajav isik? Piirivalveametniku kohustused varjupaigataotluse vastuvõtmisel?
heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse vastu ning meie ühise kasu nimel püüdlema igaühe täieliku eneseteostuse poole. Autonoomia (kr k 'seadus iseendale') Sõna-sõnalt olema iseenesele seaduseks [vrd: kreeka keeles Autos = ise, nomos = seadus], kuid kuigi "iseenesele seaduseks olemisel" on tavaliselt negatiivne seadusetusele viitav varjund, võttis Kant selle kasutusele rõhutamaks, et vastutustundlik moraalne tegutseja peab moraaliseadused omaks võtma nagu enda omad, ja mitte
EMOTSIOONID Emotsioonid ehk tundeelamused on inimese ja looma subjektiivne reageering sise- ja välisärritajatele. Emotsioonide tugevuse ja kestuse järgi eristatakse emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekti, kirge, ärevust, frustratsiooni ja stressi. [EE 2. kd., lk. 560] Lk. 439422 Emotsioonid: inimese tajub iseenda sisemist seisundit. Mõned psühholoogid on oletanud, et ühesugused sündmused kutsuvad esile ühsuguse subjektiivse emotsiooni. Me väidame, et me tunneme armastust, rõõmu, kurbust või viha. Aga kas me võime alati olla kindlad, et me tõesti neid emotsioone ka tegelikult kogeme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis märgib üks tegelane, et kogenematu inimene võib ekslikult pidada armastust seedehäireks. See on ilmselt liialdus, kuid siiski osaliselt ka õige. Sageli on meil vaja tõlgendada oma sisemist olekut, analüüsida kas "imelik kõhutunne" tähendab kartust (läheneva eksami ees) või ootusärevust (armastatu saabumise eel)
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimese
annaabi.ee 
