Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

inimõigused (0)

1 Hindamata
Punktid




Inimõigused kellele ja milleks Inimõigused on igal inimesel sünnist saati ning need ei sõltu tema rassist, soost ega usust, sest üldiset oleme me kõik võrdsed. Need õigused on aluseks ka põhiseadusele, millega mõni  kodanik üsna sageli võtab suureks vaevaks lehitseda läbi. Need on iga inimese heaolu saavutamiseks loodud ning neid ei saa ära võtta mitte kuidagi. Need õigused kehtivad mitte selle pärast, et keegi on neid võitnud või ostnud aga vaid ainult sellepärast, et me oleme inimesed,. Inimõigused näitavad inimese ja     võimu   vahelisi   suhteid.   Vanemaks   saades   tuleb   neid   juurde   aga   ka   kohustused   samuti. Lapsevanemaks saades aga, võtab inimene endale hiiglasliku kohustuse vastutada ning hoolitseda veel ühe väikese kodaniku eest. Häid  meetodeid laste kasvatamisel on mitmeid, mõned vanemad teevad kõik, et laps saaks elus iseseisvalt hakkama. Inimõigused on ühiskonna põhjal välja töötatud kokkulepped,   mis   teevad   kindlaks,   kuidas   inimesed   ja   valitsused   peaksid   sellistes   olukordades käituma.   Inimõigused   kehtivad   nii   üksikute   inimeste   kui   ka   gruppide   kohta.   Inimõigustest kinnipidamiseks tingimused peaksid looma valitsus ning riik. Õigused mis kõigil inimesetel on, on ilma   igasuguste   lisatingimusteta.     õigused   on  aja   möödudes   arenenud   ning   täienenud   vastavalt uutele olukordadele  nagu näiteks LGBT ja  teised.  Need  õigused on aluseks meie ühiskonnale, sellele, kuidas me suhtleme. Inimõigused on nagu raudrüü nad kaitsevad sind ning   nad ütlevad sulle, kuidas käituda, ning nad on kui kohtunikud, sest võid neile toetuda. Nad on erksad ja värvikad nagu emotsioonid ning nagu emotsioonidki, kuuluvad nad absoluutselt kõigile, mis ka ei juhtuks on nad   olemas.   Nad   võivad   meenutada   elu,   sest   neid   saab   rikkuda,   ja   hingesid,   sest   neid   ei   saa hävitada. Nagu aeg kohtleb ta   kõiki samamoodi ning nad pakuvad meile austust ja kohustavad meid ka teisi austusega kohtlema teisi   Nagu tavaliselt ei nõustu me alati nende piiridega, kuid tunneme nad ära, kui näeme, et neid rikutakse, sest sisimas tunneme me kõik kui meid vaimselt vägistatakse ning niiöelda hävitatakse. Inimõigused on meile tähtsad, sest nagu ma juba ütlesin, nad on nagu meie mõõk või isegi kilp sest see kaitseb meid ja ründab vastu. Pealegi võib öelda, et kui poleks meil neid õigusi siis poleks meil ka mitte mingit kaitset riigi ees, teiste ees ning ka   riigi vastu sjsogjpsjfsdjfsiosoffffffffffsd, sest võid neile toetuda. Nad on erksad ja värvikad nagu emotsioonid ning nagu emotsioonidki, kuuluvad nad absoluutselt kõigile, mis ka ei juhtuks on nad olemas. Nad võivad meenutada loodust ja elu, sest neid saab rikkuda, ja hinge, sest neid ei saa hävitada. Nagu aeg kohtleb ta   kõiki samamoodi ning nad pakuvad meile austust ja kohustavad meid ka teisi austusega kohtlema teisi  Nagu tavaliselt ei nõustu me alati nende piiridega, kuid tunneme nad ära, kui näeme, et neid rikutakse, sest sisimas tunneme me kõik kui meid vaimselt vägistatakse ning


niiöelda hävitatakse. Inimõigused on meile tähtsad, sest nagu ma juba ütlesin, nad on nagu raudrüü 
inimõigused #1 inimõigused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gkes Õppematerjali autor
Inimõigused Kellele ja Milleks?

Sarnased õppematerjalid

Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt
21
doc

Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt

INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam ­ kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on

Õiguse entsüklopeedia
Indiviidid ühiskonnas
11
doc

Indiviidid ühiskonnas

järgima kokkulepitud printsiipe. 04.11.1950 kirjutati alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise korral sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Inimõiguste eesmärk on vältida diskrimineerimist, st inimeste vahel mingil põhjusel vahe tegemist näites selle järgi, et nad kuuluvad teatud rahvusesse või rassi, tunnustavad teatud usku või pooldavad teatud ideid. Inimõigused kehtivad nii üksikisikute kui ka inimrühmade kohta. Inimrühmad on näiteks perekond, välismaalased, vähemused, valitsusvälised organisatsioonid ehk vabaühendused jt. Inimõiguste subjekt võib olla ka rahvas või kogu inimkond. Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt: 1) põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused; 2) poliitilised õigused; 3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; 4) kultuurilised õigused.

Ühiskond
Sissejuhatus filosoofiasse
5
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõtte ja mõttetuse kohta. Kas maksude kogumine riigi poolt on midagi, millega iga inimene ühiskonnas on nõustunud? Või on see vägivald inimese suhtes? Kui riik peab maksudeks kogutud raha eest ebaõiglast sõda, siis kas olen vastutav sõjas sooritatud kuritegude eest või mitte? Indiviidi poliitilised õigused. Milles nad seisnevad (inimõigused). Millest tulenevad inimõigused? Kes on nad kehtestanud? Kas kultuurilised või jumalikud, looduslikud inimese juurde kuuluvad või midagi veel. Vabadus ja piirid. Mida vabadus poliitilises kontekstis tähendab. Kas riigi tingimustes on võimalik vaba olla või kas ainult riigi tingimustes on võimalik vaba olla? Keelefilosoofia- mis on keel? Milline on inimese keele vahekord, mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab?

Sissejuhatus filosoofiasse
Inimõigused ja nende piiramine õigusega
21
pdf

Inimõigused ja nende piiramine õigusega

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses..............................................................14 3.1

Õigusõpetus
Eetika
12
doc

Eetika

Kuulub inimeseks olemise juurde. Nt. antiikajal olid sellised mõtted nagu stoikud ­ kogu loodust tuleb valitseda ratsionaalsete, mõistusepäraste seadustega, sest siis saab seda hoida tasakaalus ja igal ühendil, olendil on oma funktsioon. Inimmõistus saab ainult määrata, mis on ühiskonna kindel ja parim korraldus. Hiljem arendasid seda edasi ka Lääne mõtlejad John Locke ja ......... jumalikult kinnitatud v loomulikult antud inimõigused. Inimesed on jumalikus allolemises võrdsed. Kõik ühesugused. Kui inimene sünnib, siis sünnihetkest saadik on tal olemas kindlad tagatised. Sellest töötatakse välja inimõigused. Nt õigus elule, vabadusele jne. Aristoteles ütleb: ,,Iga asi, mis eksisteerib on lahutamatult oma loomu poolest seotud selle sihiga, mille poole ta püüdleb." Iga asi saab olla täiuslik siis, kui ta liigub selle sihi poole, teeb seda, milleks on ta loodud

Eetika
Ühiskonna majandamine
34
docx

Ühiskonna majandamine

 Rahvus on territooriumpõhine. –Loojad – poliitikud ja juristid Venemaa-põhiline rahvas asub lääne pool uuraleid ehk jääb euroopa osasse. usulist-piiranguid vähem Idarahvuslus •Etniline ehk ida rahvuslus– rahvus on välja kujunenud ühtedest eellastest ning omavad seetõttu geneetilist sidet. Ühine kultuur, sünnimaa, traditsioonid. Rahvus tuleb “emapiimaga” jne. vanem kultuuur usuline piirang o Mis on rahvusriik? Mis on multikultuurne riik? · Inimareng ja inimõigused (Slaidid „Inimareng“ ja „Inimõigused“) •Rahvusriik –nägemus, et igale rahvusele vastab kindel riik –Riik, mille elanikkonna valdava enamuse moodustavad ühe rahvuse esindajad •2000-3000 vs u 200 Rahvusriik •Homogeensus –Kultuuriline ühtsus –Rassiline ühtsus –Kultuurilisel tasandil konflikte vähe –Religioosne ühtsus •Sisemajandusele keskendatus –“Eelista kodumaist” •Välismaailmale suletud

Ühiskond
Filosoofia kokkuvõtted
8
doc

Filosoofia kokkuvõtted

Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era ­ või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis e

Filosoofia
Inimõigused üldosa
20
pdf

Inimõigused üldosa

INIMÕIGUSED Jaak Roosaare 29.jaanuar.2013 Kuidas on inimõigused täiesti erinevad teistest rahvusvahelise õiguse aladest? Inimesi kaitstakse ka nende enda elukoha eest. Riigid võisid oma kodanikega teha ükskõik mida nad tahavad oma territooriumil ja teistel riikidel polnud asja sinna sekkuda, see oli kuni ÜRO loomiseni põhimõtteliselt. See on arenenud aeglaselt ja problemaatiliselt ­ viimastel aastatel rohkem. Nr Süürias, vahelesekkumised on seletatud ja põhjendatud, kui enesekaitset. Kahtlemata on riikidel õigus

Asjaõigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun