käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja.
Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea
,,Faust" Johann Wolfgang von Goethe 1.1 Teose algul vaevavad Fausti mitmed probleemid. Elu jooksul oli ta omandanud filosoofia-, arsti- ja õigusteaduse, kuid olenemata sellest, ei suutnud ta leida hingerahu. Faustile tundus, et kuigi ta on nii palju omandanud, poleks ta justkui üldse targemaks saanud. Teoses avaldub see nii: ,,Magistriks sain, doktoriks isegi ja aastat kümme järjesti ma siia-sinna, ratastringi vean ninapidi vaeseid hingi ja näen, et midagi ei tea."
b) ta ei suutnud ka kedagi teist tappa selleks, et saada oma tahtmist c) Nõrkus, sest ta oleks võinud edasi elada ja otsida uut armastust, mitte vanast kinni hoida nii meeleheitlikult. 7. Milline roll on teoses armastusel. Selgita armastust Wertheri seisukohalt. Ta oli sügavalt armunud ja armastas ainult ühte naist. Talle tegi haiget, et saanud Charlottet omale, kuid ta jätkas naise külastamist endiselt. 8. Millise kirjandusvoolu tunnustele vastab see Goethe teos? Nimeta tunnused ja kommenteeri neid teose põhjal, lisa igale tunnusele ka sobivad näited. See teos vastab varaseromantismile. Rüütliromaanile omased jooned- Werther ei tahtnud kellelegi haiget teha ja ei tükkind Alberti ja Charlotte abielu vahele vaid kannatas eemalseistes. Kunstiline väljendus tundelisus- seda jätkus teoses ohtralt, nagu näiteks kui Werther jutustab Charlotte ilust ja tema kehast, tekitab see tunde justkui oleks ise seal teose sees
Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult temakadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes olid just tulnud Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi kohe paar sõdalast ära ja läks magama
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult
saj), rajati Prantsuse Teaduste Akadeemia, Venemaa vôttis kasutusele prantsuse keele esindajad maade järgi prantsuse Rousseau (filosoof, kirjanik, helilooja, pedagoog), Diderot(filosoof, kirjanik, materialist, muusika- ja kunstiteadlane, ensüklopeedia peatoimetaja) Voltaire (filosoof, kirjanik, matemaatik, jurist, ajaloolane) inglise Defoe "Robinson Crusoe" real. romaani algus, robinsonaadide levik Swift "Gulliveri reisid" poliitiline satiir Saksa Herder, Goethe, Shiller valgustusklassitsismi tunnusjooned 1.kirjanduse kaudu tähtsustati teadmisi, tarkust, môtlemist 2. kujutati loomulikku inimest, seost loodusega 3. teosed olid filosoofilised môtisklused, esseeromaanid 4.tähtsaim vorm oli romaan, luule taandus 5.ülistati môistust, tunded jäeti tagaplaanile 6. teosed mitmetasandilised, allegoorilised 7.autorid mitmekülgsed laia silmaringiga, targad Rousseau' artikkel MKL-ist Iiri-inglise Jonathan Swift 1667-1745 LISA UUEST ÔPIKUST lk.208
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
aluseks abielule; viimane torvald hea elu, korralik abikaasa sel ajal, hea töö, selle edenedes tuleb välja, et tegelt tema on lapsik. (vallandab krokstadi, sest talle ei meeldi) kõige suurem muutus, kus ta tahab öelda lahti norast, sest too pm päästis ta elu. Uus aasta- 12. Klass Faust 1. Millisena näis Maa ingleile ning mida teadis maapealsest elust Mefistofeles: a. Mefistofeles arvas, et inimsed on äraostetavad ning reetlikud. See on nende loomuses. b. Inglite silmis oli maapealne elu nagu lill. 2. Millise lubaduse andis Issand Mefistofelesele seoses kihlveoga Fausti üle ning mida ta selle õigustuseks lausus? a. Issand ei sekku Mefistofelese tegemistesse, kuid lubas, et ühel päeval juhib ta Fausti taevasesse paika. 3
Kokku hoides oleks olnud võimalik kaugenemise vastu võidelda. Nimelt see “miks-mina-miks-mitte-tema- mäng" saigi neile saatuslikuks. J.W.Goethe „Faus Faust on teadlane, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud „Faust“ on lugu taltsutamatust uudishimust ja Värssnäiden t“ doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi. Ta on teadmistejanust, millest ei tulene mitte ühtegi d. masendunud. Taevas sõlmivad Jumal ja Mefistofeles(Kurat) ideaalselt perspektiivi – tekib rahuldamatus, kihlveo, et kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada
keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole
heldimusega. Samas oli ta üksik ning kohati kibestunud, kui meenutas maailmasõjaaegseid ülekuulamisi ja piinamisi. Kaastunnet jätkus tal siiski Ingli lapselapse Zara jaoks, kelle ta enda katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ta oli samuti noor ja hakkaja tütarlaps, kuniks tema unistused purunesid sellega, et ta läks Lääne-Euroopasse tööle. Prostituudina töötades pidi neiu läbi elama mitmeid õõvastavaid juhtumisi, mistõttu oli ka tema kohati endassetõmbunud ning kaitsliku olemisega. Sisukokkuvõte: Teise maailmasõja järgne aeg: 1936-1960ndad Aliide ja Ingel läksid kirikusse. Aliidele jäi silma üks mees, kelle tähelepanu aga Ingel endale tõmbas. Ingli ja Hansu tunded süvenesid ning peatselt noored abiellusid. Aliide proovis erinevate loitsude abil Hansu endasse armuma panna, aga se ei õnnestunud. Üsna varsti sündis noorpaarile
Valdavalt anti kirjandust välja rahvuskeeltes. Edenes ajakirjandus. ¤ Esmalt hakkasid romaane kirjutama inglise kirjanikud. Enne seda loeti massiliselt reisikirju, sest reisimine ei olnud tol ajal nii lihtne. ''Robinson Crusoe'' eeskuju on samuti reisikiri, kuid sinna on lisatud fantaasiat. Tekkis kunstloome. Reisikirjades hakati valetama, neid põnevamaks kirjutama. Sellest saigi alguse ilukirjandus ja romaan. - tekkis kiriromaan, selle loojaks Samuel Richardson - tuntud kiriromaan nt Goethe ''Noore Wertheri kannatused'' - reisikirjad - autobiograafiad - tekkis päevikuvorm. Nt Jonathan Swift'i päevikud on pühendatud tema kallimale Stellale. Inimesed kirjutasid oma elusündmusi üles. Üks oluline ja kuulus nt Samuel Pepys'i päevik, milles ta kirjutab Londoni katkust ja üldiselt koledatest sündmustest Inglise ajaloos - logiraamatud ehk nö must kast. Logiraamatusse kirjutab nt laevakapten, kus ta mis päeval on ja mis juhtus. Üsna kattuv reisikirjaga,
Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal
Selle tulemusena teevad vähesed reaalainete eksameid ning ei lähe õppima reaalteaduste erialadele. Eesti majandus on nõrk seetõttu, et siin on vähe tootmist ning riigil pole, mida välja müüa. Lisaks pole inimestel julgust ega teadmisi rajada oma ettevõtteid. Teid edukusele on mitmeid, kuid inimesed ei realiseeri neid. Kui on tahet panna oma oskused proovile, siis avaldub selles ka anne. Suure tahtejõuga tegelase näite võib tuua Goethe teosest "Faust." Peategelane Faust oli professor mitmel erialal, ta oli edukas, austatud ja tuntud. Sellele vaatamata kahjuks ei tundnud Faust oma andest mingisugust naudingut, tema elu oli olnud liialt üksluine. Fausti loole tuginedes võib väita, et tahtejõust ei piisa täielikult. Ande õigeks realiseerimiseks on tarvis selle meeldivust ja kasutamisoskust. Kuulsad kunstnikud ja heliloojad valgustusajastust 17. ja 18. sajandil ning 20. sajandil
Teoses esinevad muusikalised teemad on täiesti olemasolevad ning selgelt eristatavad. Bulgakovi jaoks oli muusika oluline. Antud romaanis on mitmeid tegelasi, kelle nimi sarnaneb tuntud heliloojate omaga: Mihhail Berlioz ja Hector Berlioz, doktor Stravinski ja Igor Stravinski, Grigori Rimski ja Nikolai Rimski-Korsakov. Tegelased tihti kuulevad või mainivad mitmeid tuntud heliteoseid. "Siin ma siis olengi", ütleb Woland Lihhodejevile (tsitaat ooperist "Faust" - Faust: "Saatan, tule minu juurde!" ning Mefistofeles ilmub ja vastab: "Siin ma olen!"). "Oh suured jumalad...", "Oh jumalad!", "Oo suured jumalad!" Kogu romaani jooksul korduv fraas on tõenäoliselt võetud Verdi "Aidast", mida Bulgakov teadis ja tundis hästi ja mida tsiteeris teisteski oma töödes. Ning on ju Saatana balli dirigendiks Johann Strauss ise.
tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel
ja Igor Stravinski, Grigori Rimski ja Nikolai Rimski-Korsakov. Tegelased tihti kuulevad või mainivad mitmeid tuntud heliteoseid: "Jevgeni Onegin" kõlab, kui Ivan Moskva tänavatel Wolandit ja tema kaaslasi taga ajab, Meister mainib ooperit "Faust", kui kohtub esmakordselt Ivaniga. Ooperiga "Faust" on veel teisigi ühiseid jooni: "Siin ma siis olengi" (M&M lk 75) ütleb Woland seitsmendas peatükis Lihhodejevile, tegu on tsitaadiga eelnimetatud heliteosest. Esimeses vaatuses hüüab Faust:"Saatan, tule minu juurde!" ning Mefistofeles ilmub ja vastab:"Siin ma olen!". "Oh suured jumalad..." (M&M lk 17), "Oh jumalad!" (M&M lk 22), "Oo suured jumalad!" (M&M lk 214) jne. kogu romaani jooksul korduv fraas on tõenäoliselt võetud Verdi "Aidast", mida Bulgakov teadis ja tundis hästi ja mida tsiteeris teisteski oma töödes. Ning on ju Saatana balli dirigendiks Johann Strauss ise. Kuid mitte ainult nõukogulik riigisüsteem ei saanud Bulgakovi pahameele osaliseks. Viiendas
tunded...?. Siin on olulised autorid Samuel Richardson, kes loob terve koolkonna, mille nimi on kiriromaan ("Pamela", "Clarissa" - lõi arheotüübi, "Clarissa" sugulusteoseid on leida mitmeid). Tundekultus on 18. sajandi II poolel leviv, tähtis on nende kirjeldamine ja tunnete mehhanismide uurimine. Veel üks väga kuulus kiriromaan, mis on "Clarissa" kuulsuse ületanud - "Noore Wertheri kannatused" 1874. aastal kirjutatud romaan, mille kohta Goethe on öelnud, et kui Werther oleks tema vend, siis ta lööks ta tema maha. Tunnetekultuse varjus tekib inglise kirjanduses veel üks suund - kalmistuluule, alatoonilt eriti kurb, kuivõrd romantismis on väga tähtsaks elemendiks kaduvus ja surm, nt Thomas Gray (seda nime võiks olla kuulnud iga haritud kirjandusteadlane, mänginud 18. saj inglise kultuuris olulist rolli, ta luuletaja ja ajalooline).
vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna saame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks ärakaranud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
Tüviteksti tsiteeritakse, sellest mõeldakse, sellest räägitakse. Nagu nt seda on Eestis ,,Kevade". Selle kursuse nimetamiseks võiks kasutada pigem mõistet Läänekirjandus, mis on samamoodi lai mõiste. Vene kirjandus kirjutatakse ka lääne kirjanduse reeglite järgi, kuigi seal on ka alati see õigeusklik moment. Lääne kirjanduse alla kuulub ka Ameerika kirjandus. Väga paljud asjad mida me uueks peame, on ikkagi mingil moel vanad. Johann wolfgang Goethe maailmakirjandus: inglismaa, prantsusmaa, saksamaa. Keskendume kirjanduse põhitüübistikule. Ameerika Euroopa kultuuriline käepikendus. Juri Lotman oli väga pädev kirjandusloolane kes kõiki perioode hästi tundis. Ei olnud perioodi mida ta ei oleks tundnud. Tema semiootikateooriat oli ta võimeline looma tänu oma laiadele teadmistele. 19.sajandil oli neli kirjandusvoolu: romantism, realism, naturalism ja sümbolism.
neokonfutsianism: kooslus konfutsianismist, budismist ja taoismist. Ka Hiinas valitses neokonfutsianism, mis püüdis muistsetele õpetustele tuginedes haarata ühtsesse sotsiokosmilisse tervikusse inimese, ühiskonna- riigi ja universumi, mis õpetas kuulekust valitsevale korrale ja moraalinormidele. Väga oluliseks peeti sel perioodil ka 5-7-5 silbiskeemi järgi loodud tekste, mis pidid tabama ümbritseva iseloomulikke jooni ja olid tihti koomilise iseloomuga. Väga tähtis oli ka intertekstuaalsus ja varasema pärandi põhjalik tundmine. Columbia Ülikooli professor Haruo Shirane on öelnud, et haikai-luulet iseloomustab teatav kõõrdpilk: ühe silmaga jälgitakse seda, mis toimus minevikus, teisega aga uuritakse käesolevat hetke. Nii lõikuvad luuletuses diakrooniline ja sünkrooniline mõõde. Luuletus sünnib dialoogis minevikus kirjutatu ja olevikus kogetu vahel. Dialoog minevikuga on omane tervele Akinari loomingule. Tema tekstid tõukuvad
Ta oli oma käitumise poolest isasse, kelle jaoks oli tähtis majanduslik heaolu ja kuulsus. Iseloomu poolest oli ta ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist. Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu. Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida
kasulik, tõstab rahvuslikku vaimu. Pidi ennast kaistma sellega, mis parasjagu kätte sattus. 1643- 45 on ta Toledos, 1645. aastal Soria kloostri abtiks nimetatakse ta. Suri 1648. aastal. Ligi 400 näidendit kirjutas, umbes 80 säilinud. Üks tema populaarsemaid näidendeid on ,,Roheliste pükstega don Gil", kasutab travestiavõtet selles, tema lemmikvõte see. St näidend ümberriietumisega. Traditsiooniline travesti süzee lihtsakoeline, noormees leiab uue armastuse ja jätab eelmise neiu maha, neiu otsustab armastuse eest võidelada paneb selga meesterahva riided selga ja lööb uue pruudi oma noormehelt üle, et noormehele tema väljavalitu ebakindlust näidata. Saab oma noormehe nii tagasi. Tirso näidend algab traditsiooniliselt: on armastaja paar aadli preili ja tema peigmees don Martin. On teineteisele lubatud, armastavad teineteist. Probleem selles, et donna Guana on vaene, don Martini isa on välja mõelnud kavala plaani, et poeg ei abielluks vaese tüdrkuga. Isal
Üheks mõjuriks Euroopa kangelaslauludele oli Araabia kultuur, mis "tungis" Euroopasse mauride riikidest Hispaanias (8.-15. sajand). Eepikas kujuneb välja uut mood kangelaslaul. Rahvuskeelne kirjandus tekkid koos ristiusu levikuga, sest luuakse oma tähestik ladina keele eeskujul. Prantsusmaal mitu eepost, seal enim laule Karl Suurest, kel oli 12 vaprat rüütlit elik paladini. Kuulsaim neist on "Rolandi laul". · Goethe elu ja looming. Ülevaade ,,Faustist" (I ja II osa) 1749-1832. Pärit väärt perekonnast (isa jurist). Kaks last, kumbki ei käinud koolis (algul õpetas neid isa, hiljem guvernant). 16-aastaselt astus Leipzigi ülikooli õigusteadust õppima, õppejõudude tase aga ei rahuldanud noormeest. Kogu aeg armunud :). Teostes õpetab elumehelikkust (16-aastasena: kuidas naistega käituda!). 1769- sõber annab välja tema "Uued laulud" (anonüümselt). Alustab näidenditega. 1770
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja teeb seepärast kurja. Aga ka see lõputu kurjusekülvamine on teda ära tüüdanud. Ta armub Tamarasse, kes oli erakordselt ilus neiu (kontrast kaunitar ja koletis). Deemon tapab ta. Tamara kaudu pääseb Deemon Jumala juurde. Hiljem viib aga ingel Tamara ikkagi Jumala juurde. Romantism väärtustab isiksust, indiviidi, hingeelu. Romantism tekib vastasena valgustusele. Valgustsuses väärtustati intellekti. Siin väärtustatakse tundeid, hingeelu. Romantikud ei väärtusta ühiskonda ja ühiskonnaelu; mõningate kirjanike puhul ka materiaalset maailma tervikuna. Nad väärtustavad ka jumalikku maailma
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Seitse vaba kunsti -Grammatik
Looduse ja inimese kallal ei tohi tarvitada vägivalda. Kasvataja peab sisendama kaastunnet, leebust, inimlikkust. Tuleb tõrjuda türannia kalduvused. Loomulikku usku ei tohi rikkuda kiriku dogmad ja ettekirjutised. Mitte usk ei ole halb, vaid kirik on halb, oli kiriku kui institutsiooni vastu. Kunstiline looming. ,,Heloise"(1761) romaantraktaat ja kiriromaan, keskendus inimpsüühikale, keskkond on antud läbi subjektiivse pilgu. Pealkiri laialt tuntud legendi järgi, munk Abelairi ja neiu Eloisi traagiline armastus. Dialoogivorm annab võimaluse hästi diskuteerida. See vorm on sellele ajastule üpris iseloomulik. Räägib erinevatest temperamentidest, räägib külmadest ja tundlikest inimestest. Iga isik on eriomaduste kandja, autor on püüdnud arvestada nende iseloomu. Kogu teose loob tervikuks armulugu, jaotatud kahte ossa. 1-2.osa räägitakse meespeategelasest kui armunust. 3.osa on üleminek. 4-6.osa on peategelane oma kirest kõrgemale tõusnud
lepitada, pidi Agamemnon ohverdama oma tütre Iphigeneia. Siis jõudsid kreeklased Trooja alla. Algas sõda, mis kestis 9 aastat. Kreeklased olid saanud sõjavange. Üheks neist oli preestri tütar. Preester tuli tütart tagasi lunastama, aga Agamemnon keeldus tema tütart tagasi andma. Sellepeale palus preester Apollonilt karistust kreeklastele. Apollon saatis neile katku. Achilleus hakkas uurima, et mille eest neile haigus saadeti. Selgus, et Apollon oli pahane ja nõuab lepitust – neiu tuleb vabastada. Agamemnon nõustus tütarlapsest loobuma, kui ta saab Achilleuselt vastu ühe ilusa orja. Aga Achilleus solvus seepeale ja ütles, et tema enam kreeklaste poolt ei võitle, ja lahkus oma rahvaga. Troojalastel läheb üha paremini. Lõpuks olid kreeklased vastu merd surutud. Siiski toimus kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel. Võitjaks osutus Menelaos (Helena seaduslik abikaasa). Paris oleks hukkunud, kui Aphrodite poleks teda päästnud. Helena oleks
sinna maamõisa. Aprilli lõpp, mai algus. Kõik on just kui juba lehte ja õide puhkemas, ainult üks vana tamm, millest Bolkonski sõidab mööda, on üleni raagus. Sõidab raagus puus kõige muu rohelise ja kevadise keskel mööda, ja mõlteb, et ta on ise ka selline raagus puu, et tema hinges ja elus pole midagi, mis ülteks talle, et elada on tegelikult väga hea ja väga mõnus. Kui õhtul teeb akna juures suitsu, kuuleb, kuidas üks neiu hääl kuuleb oma mõtteid. Kevadõhtud on kaua valged, muutub sinakaks hämaruseks. Tüdruk räägib niimodi, kui õnnelik ta on, kui hea on tal vaadata seda avarat lagendikku enda ees, ja mõlteb ja räägib niimodi, et kui oleks võimalik, siis võtaks kätega põlvede ümbert kinni ja lendaks üle Venemaa avaruste. Korraks mõlteb, ja natukene muigab, sest tema hing ei tunne enma mingit tahtmist kuhugile lennata. Öösel on
1960ndate lühiromaanides uurib Vetemaa muutuvalt distantsilt tegude ja nende tõukejõudude komplitseeritud seoseid. Pahatihti teevad tema tegelased kurja otsekui tahtmatult, tööle 3 hakkavad instinktid, sekkub juhus. Teost saab neutraalne akt, otsekui oleks selle sooritanud marionett. Tahtevabadus osutub nõnda üpris küsitavaks ning saab selgeks, et inimloomus on ettearvamatu. Väikese pausi järel 1970. aastate algul, mil Vetemaa kirjutab rea näidendeid, võtab tema proosa objektiveerituma ilme. Vaatepunkt nihkub tegelastest välja, mistõttu nood kalduvad muutuma reljeefsete piirjoontega psühholoogilisteks tüüpideks. Hilisemas proosas varieerib ja arendab Vetemaa mitmeid varasemast tuttavaid teemasid, mille sisepingeid aga ikka enam looritab paradokse nautlev ja vastuolusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
