Religiooni on võimalik mitmeti lahti mõtestada. Kõige laiemas tähenduses võib see olla usk kõike üleloomulikku, enamasti mõeldakse religiooni all aga kõrgema olevuse ehk jumala tunnistamist ja austamist. Usundeid on palju ning kahtlemata on need avaldanud meie kultuuri arengule tohutut mõju. See mõju on olnud kindlasti kasulik, ent kas on seda üle- või alatähtsustatud? Religioon on inimkonnaga kaasas käinud sõltumata ajast või rahvusest. Usk maagiasse ja rituaalidesse oli juurdunud juba varajastes kultuurides. Arheoloogiliste leidude, koopamaalingute ja tänapäeva viimaste algeliste hõimude põhjal saame kindlalt väita, et usulised toimingud olid vajalikud saagiõnne ja ellujäämise tagamiseks. Kõike seletamatut oli lihtne tõlgendada kui üleloomulikke nähtusi. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks religioonid muutusid. Jumaluste auks püstitati võimsaid ehitisi ning ükski eluvaldkond ei jäänud usust puutumata. Arvatavasti oli just usk see, mis ...
Minda tähendab kunst mulle? Sõnal kunstil on mitu tähendust. Laiemas tähenduses mõistetakse kunsti all kõike neid inmimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Kunsti ja mittekunsti vaheline piir on sageli ebamäärane. Erinevatel aegadel on see piir olnud väga erinev. Selle piiri laienenud põhjuseks on vähenenud huvi staatiliste kujundite vastu liikuvate kujundite kasuks, ning teiseks põhjuseks on see, et vältida kunsti muutumist kaubaks. Kitsamas tähenduses käsitleb kunst nõutavate ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist, mis on seotud kultuurilise tähendusega ja omakorda lähtub see ühiskondlikest, filosoofilistest, religioosetest arusaamadest. Kunst tähendab minu jaoks nii kujutavat kunsti kui ilukirjandust, muusikat, nätekunsti, tarbekunsti, tantsukunsti ja arhitektuuri. Hetkel ise huvitun tarbekunstist, nimelt nahakunstierialast. Kunsti kaudu saan tundma õppida elu ja iseennast, väljendada o...
Kuuvarjutus Ajalugu. Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Varjud. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju. Tühjuses seda loomulikult näha pole, aga varju geomeetriat võime kujutada joonlaua abiga. Et Päike on suurem Maast, on selle poolt heidetav
Selles tähenduses ollakse mängijad kõik. Siiski võivad nii sõna, kujutav kunst kui muusika jääda eri rahvaste ja kultuuride juures arusaamatuks, koguni vastuvõtmatuks. Ning üksnes kehakeel on universaalne keel, mõistetav kõigi rahvaste juures. Millest omakorda järeldub, et sport on ainus üleilmne vendluskultuur, kus jagatakse samu arusaamu ning väärtusi. Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale. Kas sport on kultuuri osa? Sellele küsimusele peab otsima vastust. Igaühel võib olla oma arvamus selle kohta. Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Kultuuri seostatakse ka traditsioonidega. Kehakultuur on kehaliste võimete arendamine ja tervise tugevdamine. Kehakultuuri kõrgeim vorm ongi sport. Hulk spordialasid on tekkinud elust enesest
Sport kahtlemata on omaette kultuur ja on olnud seda juba neist aegadest alates, kui vanad kreeklased oma kultuurmaailma laiendades ehitasid esimeste objektidena ikka nii amfiteatri kui staadioni. Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga. Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks kultuurile on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale. Sporlased peavad väga tähtsaks oma riigi tunnustamist võistlustel ja annavad endast parima,et näidata mida ta suudab teha ja mida tema riik tegi selleks,et ta nii hea oleks oma alal.Loomulikult tahavad nad ka anda teada järgmisele põlvkonnale aimu mis on võimalik korda saata.Paljud Eesti sportlased on andud oma medalid ja karikad Tartu spordimuuseumile,kus kõik saavad neid vaatamas käija.Tartu spordimuuseumis
POPLOOR Mauris laane MEEMID Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Meemi on Dawkins oma meemiteoorias piltlikult nimetanud ka mõistuse viiruseks, mis kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist. Üldkasutuses tähistab meem eelkõige internetis jagatavat ja imiteeritavat humoorikat pildimakrot või videot. Tuntumate näidetena võib välja tuua LOLcat- ja Pepper Spray Cop tüüpi
Jesmin Jaagup 10b Keskaja kirjandus ja Piibel Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri väga oluliselt, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese geniaalne mõttevälgatus, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas
· Kultuur tuleb ladinakeelsest sõnast ,,kultura" (käitumine, ausatmine, kasvatama, hooldama). Inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. · Kultuur on inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate aineliste ja vaimsete väärtuste koguhulk, mis iseloomustab ühiskonna arengutaset. · Inimkultuuri tervikuna võib käsitleda kui informatsioonisüsteemi. Mittegeneetiliste vahenditega salvestatakse, säilitatakse, edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale oma kogemust. · Kultuuriline informatsioon antakse inimesele edasi selle ühiskonna kaudu, kus ta kasvab ja areneb. Kogemus: kasvatus, õppimine, harjutamine, jäljendus, kordamine. · Kultuuri seostatakse mõistega tsivilisatsioon kas geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel loodud kultuuripiirkond
on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga. Fossiilsed kütused Helena Deljatintsuk erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1
on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga. Fossiilsed kütused erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1
Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii sai kasutatavaks põhimõte, et "minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil, tuleb pidada trükikunsti. Leiutajaks oli Johann Gutenberg. Kõige esimene trükitud raamat Euroopas oli Piibel. Trükikunsti leiutamine kergendas valitseja teadaannete avaldamist ning trükitud raamatuid lugedes said inimesed targemaks ning loovamateks. Arvatavasti tänu keskajale on inimesteareng nii kaugele jõudnud nagu seda ta on täna, digitaalses ning moodsas maailmas. Kindlasti aitasid just eelpool painitud
Mart Reiniku gümnaasium Johann Gutenberg Referaat Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2006 Trükikunsti ajaloost Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega
Esimeseks ülikooliks peetakse 119.aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Keskajal arenes mingil määral ka kogemustele rajatud teadus, mis oli rajatud matemaatika, füüsika ja astronoomia kohta. Valdav enamik vanemaid ülikoole oli saanud oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Üheks silmapaistvamaks saavutuseks keskajal võib pidada trükikunsti, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil. Trükikunst on olnud pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kaustasid 200.aasta paiku moodust, kus tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning tekst pressiti papüürusele või pärgamendile. Euroopas oli kõige esimeseks trükitud raamatuks Piibel, mis oli trükitud samal moel. Hiljem hakati trükima ka nt paberaha, mängukaarte. Trükikunsti leiutamie hõlbustas valitseja
11 Mis on inimene 3 Sissejuhatus 20. sajandi esimese poole väga mõjukas juudi soost saksa filosoof Ernst Cassirer (1874- 1945) ei ole Eestis just eriti tuntud. Üks tema põhiteostest Uurimus inimesest on kindlasti sobiv sissejuhatus tutvumaks tema loomingu ja vaadetega (eestikeelne tõlge ilmus trükist 1999.a.). Oma elu viimased kümmekond aastat tegeles Cassirer sümboolsete vormide filosoofia rakendamisega inimkultuuri erinevate valdkondade uurimisel. Selle perioodi olulisemaks tulemiks ongi juba eelpool nimetatud teos, mis on ühtlasi minu referaadi allikmaterjaliks. Autor on püüdnud väljendada oma mõtteid lihtsalt ja selgelt, samas huvitavalt ja haaravalt. Ise on ta väitnud, et antud teos ei ole mõeldud ainult teadlastele ja filosoofidele, vaid on mõeldud laiemale lugejaskonnale ning pigem selgitab ja illustreerib tema teooriat kui tõestab. Need, keda huvitab
70ndate hakkasid noortekultuuri helgus ja optismis taanduma, asemele tuli raskemeelsus ja isegi v�givald. seniseid v��rtusi ja t�ekspidamisi oli juba paark�mmend aastat kummutatud, kuid k�simuses, millega neid asendada, �ksmeelt ei tekkinud. ideaalise n�rtsimine kajastus ka absurdihumoori levikus. 13 mida t�hendab postmodernism? keegi ei teagi t�pselt mida �ieti t�hendab. v�imalik et gdgu oli �lima eitusega - kaysega lammutada inimkultuuri ja inimest kui sellist. 14 minu jaoks k�ige meeldej��vam teema?
Kuidas toime tulla olukorras, kus juured on läbi lõigatud ja uute kasvatamiseks ei jätku mahti? Kas tõdeda igasuguste inimpüüdluste käesirutust Tõe suunas asjatuks vaevaks ja keskenduda lohutule eneseteostusele asises maailmas? Võime mõtestada maailma mõistusest lähtuvalt, eritleda seda semiootilise analüüsiga, konstrueerida ja dekonstrueerida tekkivaid ja taas ümberlükatavaid mõistestikke, kuid usun, et selline uurimine kogub vaid metaandmeid erinevate inimkultuuri avalduste kohta, eemaldudes ühtlasi inimeseksolemise imelisest müstikast. Nagu Michel Foucault sõnastas, on nüüdisaegse kultuuri osaks mitte enam avastamine, vaid keeldumine sellest, mis ollakse. Mõistus räägib iseendaga ja vaimustub oma säravast retoorikast, unustades inimvaimu sõnatu kõnetamisvõime. Mõistus vajab tõendamist ja seetõttu ei lepi ta just kergesti sellega, et Jumal võib olemas olla ka mõistuse kinnitava templita.
sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu väljendusvormid, sest mäng on täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18. sajandil paruka kandmise tava. 19. sajandit peab raamatu autor kõige mänguvaesemaks. Loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist. Kõik mängu põhitunnused on loomade mängus olemas ja see on nende jaoks midagi enamat kui pelgalt füsioloogiline või füsioloogiliselt tingitud psüühiline nähtus. Ainult mängu kaudu õpetavad kõrgemalt arenenud loomad oma poegadele käitumismalle, mis sünnipäraselt nende geneetilises programmis puuduvad. Järelikult on mängul tohutu tähtsus ka lapse käitumistüübi arendamisel, sest mäng asendab reaalse olukorra mängulise olukorraga
Rääkides isiksuste erinevuste seisukohalt, ei ole just palju ruumi jäetud ekstravagantsele isikupärale. Igaüks ei saa olla küll iga teise vastand ning isikupärane positiivses mõttes, kuid need positiivsuse-negatiivsuse nn. Normid on juba ette paika ära pandud. Ühiskonna heaolu nimel tuleb kõiki kohelda ühtmoodi võrdselt. Selleks ongi välja töötatud teatud normidega kindlad teadmised, mille igaüks omandama peab, et tõsta üleüldist inimkultuuri kõrgemale tasandile. Seda süsteemi tunneme enamjaolt kasvatuse ning kooli nime all ja see peaks andma võrdse aluspõhja kõigile elluastujatele. Koolide normid, mille järgi kõiki õppureid hinnata tuleb, on ühised ning kuigi see võib piirava ja ahistavana tunduda, muudmoodi vist ei saakski. Minu mälusopist urgitsetud hämarate andmete põhjal pidavat inimene kasutama vaid paari protsenti oma ajumahust ning võrreldes Maa vanust inimkonna eksistentsiga, on ühiskonna
1. Põllumajandusökonoomika aine ja koht teaduste süsteemis 1.1. Teaduse olemus ja ülesanded. Majandusõpetuse olemus Teaduse olemus Teaduse põhiolemuseks on ühiskonna kõigi rikkuste suurendamine maailma täielikuma tunnetamise kaudu. Rikkused esinevad nii materiaalsete kui ka vaimsete hüvedena. Teadus ise on inimkultuuri üks tähtsamaid saavutusi, resp. hüvesid. Teaduse tekke põhjusteks olid: 1) ühiskonna areng (tootlike jõudude areng); 2) ühiskondliku tööjaotuse süvenemine. Teaduse spetsiifika, mille poolest ta erineb teistest inimtegevuse aladest, väljendub uue otsingus. Teaduse põhiülesanded: 1) turunõudlusele vastavate tootmisvõimsuste arendamine ja nende efektiivne kasutamine. Tootmisvõimsusi tuleb korrigeerida turunõudlusele vastavalt.
triloogiale ,,Kasvatus erinevates kultuurides" ja selgitus Lev Võgotski kultuurilis-ajaloolisele teooriale keele ja kultuuri arengu seostest. Kuigi Huizinga ei püüa tõestada mängu arenemist kultuuris, väidab ta, et mäng on vanem kui kultuur, sest kultuur eeldab inimkooslust. Eri kultuuride esindajad mängivad erinevaid kultuurimänge, nende keelekasutus ja mängureeglidki erinevad ning tunduvad teistele kohati mõistetamatud. Loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist. Kõik mängu põhitunnused on loomade mängus olemas ja see on nende jaoks midagi enamat kui pelgalt füsioloogiline või füsioloogiliselt tingitud psüühiline nähtus. Ainult mängu kaudu õpetavad kõrgemalt arenenud loomad oma poegadele käitumismalle, mis sünnipäraselt nende geneetilises programmis puuduvad. Järelikult on mängul tohutu tähtsus ka lapse käitumistüübi arendamisel, sest mäng asendab reaalse olukorra mängulise olukorraga
Vana meedia- eeldab inimloojat, kes koondab teksti-, pildi- ja/või helielemendid käsitsi kindlasse kompositsiooni või järgnevusse Uus meedia- luuakse arvutites, levitatakse arvutite abil, arhiveeritakse arvutis “Kultuurikiht”- kultuuri tekstitüübid, nt žanrid: komöödia, tragöödia, lühijutt “Arvutikiht”- riist- ja tarkvara ja selle võimalused Arvutikultuur- sulam inimeste ja arvutite tähendusest, inimkultuuri traditsioonilistest maailma modelleerimise viisidest ning arvutile omastele viisidest seda esitada Tüüp
üksikule ja vastupidi; saab aru väidete tõestamise vajalikkusest ja oskab lihtsamaid nendest tõestada; Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused oskab esitada matemaatiliste sümbolite keeles väljendatud teksti tavakeeles; oskab matemaatiliselt kirjeldada lihtsamaid probleeme ning neid lahendada; oskab prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi; oskab kasutada matemaatilisi teadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus; mõistab matemaatikat kui inimkultuuri osa ja saab aru matemaatika rollist tsivilisatsiooni arengus. I Reaalarvud ja avaldised Põhioskused Astmeid ja juuri sisaldavate avaldiste lihtsustamine. Protsendi mõiste kasutamine: protsendi leidmine arvust, arvu leidmine protsendi järgi, kahe arvu suhte väljendamine protsentides. Liitprotsendiline kasvamine või kahanemine. Arvu absoluutväärtus. Arvu absoluutväärtus ....a,...kui......a 0 a= - a,...kui.......a < 0
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Kuu- ja Päikesevarjutus Raimond Valler 12b Tallinn 2009 Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud
See on kunsti haru, mis peegeldab tunnetavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemeelega tajutavatepinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. See on ka reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Seda võib nimetada ka figuratiivseks kunstiks. Kujutava kunsti eriomased väljendusvahendid on hele-tume, valgus-vari, joon, värv, plastiline vorm, perspektiiv ja rütm. Kujutava kunsti alamliigid on graafika, maalikunst ja skulptuur. Selle kunstiliigi alged pärinevad inimkultuuri algusest, kiviajast (koopamaal). Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. See on kujutava kunsti üks tähtsaim liik. Selle kujutuspind on kahemõõtmeline. Skulptuuri (ladina keeles sculptura) jaotatakse materjali ja töötlemisviisi alusel raidkunstiks ja plastikaks. Plastika (vanakreeka sõnast plastik) puhul valmistatakse kuju plastilisest materjalist (savi, plastiliin). Ka raidkunst on skulptuuri liik kujude valmistamine kõvast materjalist (nikerdamine või raiumine)
põlevkivil Eestis tugev kultuuriline ja sotsiaalne mõju. Nagu kogu maailmas naftal, mille leiukohad, tootmine ja kasutamine määravad paljusid nüüdisaja poliitilisi jõujooni. Ligi kolmveerand sajandit tagasi võttis Vladimir Vernadski kasutusele mõiste PSÜHHOSOIKUM, millega ta tähistas inimintellektist mõjutatud ja tingitud uut geoloogilist ajastut. Selle ajastu peamise geoloogilise jõuna määratles Vernadski just inimest, kes tavatul moel sekkub tektoonilisse ringkäiku. Inimkultuuri ja geoloogiliste struktuuride koostoimel tekib ka vastupidine suhe: kivimid mõjutavad inimkultuuri, olles nii õnne kui ka sõja allikaiks. Nõnda nagu kunagi kuld ja vääriskivid, mõjutab nüüd nafta inimkonda rohkem, kui ehk tunnistada tahaksime. Ja nafta nooremal vennal - põlevkivil - on oluline mõju Eesti kultuuriruumile. Nõukogudeaegse suurtööstuse nostalgiat kandes koondab põlevkivi enese ümber kogu Kirde-Eesti venekeelse elanikkonna. Justkui
enamikud keskaegsed linnad olid üle rahvastatud ning eraldatust said endale lubada vaid vähesed. Kuna linnades elasid inimesi, kes oskasid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse jne tõi kaasa ülikoolide kiire arengu. Samuti võimaldas linnade tekkimine inimestel ka töökohti leida, ning võimaldada sellega seoses endale paremat elu. Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil, tuleb pidada trükikunsti. Trükikunst on olnud pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajand trükiti sel moel Euroopas ka piibel. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Kõige esimeseks trükitud
Vastu: 1) Reeglina me ei mäleta tavaliselt eelmistest eludest midagi. 2) Kui me ei mäleta oma eelmise elu õppetunde, mis sellest siis meil kasu on? Igas elus tehakse uusi vigu ja kuidas me üldse jõuame kõike kunagi parandada? Selline õpetus võib viia meeleheitele. 3) Kui me peame ikka jälle uuesti kehastuma, miks siis Kristus seda üldse ei maininud? Miks on aegade algusest usutud elu jätkumist pärast surma? Inimkultuuri algusaegadel mõjutasid inimesi unenäod, müstilised kogemused ja hõimu samaanide autoriteet. Elu jätkumisest kujunes hiljem suurte religioonide üks põhiküsimus. Inimeste lootus paremale tulevikule aitas taluda ränka elukoormat. Usk ebaõiglaste karistamisse hoidis kogukonna kõlbelist taset stabiilsena. Ajaloos on toimunud olulisi sündmusi, mis tugevdanud inimeste usku surmjärgse elu suhtes: 1) Kristuse ülestõusmine ligi 2000 a tagasi 2) 19
Energiamajandus energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjatele. Taastuvad energiaallikad - energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Mitmuses kutsutud ka taastumatuteks energiavarudeks ehk mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatute energiaressursside hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud vormi, mis on kütusena kasutatav. Taastumatute
RÕNGU KESKKOOL Kati Kõiv VARJUTUSED Referaat 12.klass Juhendaja: Riina Murulaid Rõngu 2013 Sissejuhatus Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Põhiliseks varjutajaks on Kuu, mille liikumine osutub märksa keerulisemaks, kui esialgu paistab. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju, kuid tühjuses seda loomulikult näha ei ole. Kuna Päike on suurem nii Maast kui ka Kuust, on mõlema poolt
tööd. · Laiemas mõttes on energia kõigi füüsikaliste objektide (osakeste, kehade, väljade) liikumise üldine mõõt. · Energia on kõikide protsesside liikumapanev jõud. Tuletame meeldi, mis on taastuvenergia? · Taastuvenergia on ressurss, mida saab kasutada lakkamatult, või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus ilma, et selle kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. · Taastumine eeldab, et ressursse ei kasutata rohkemal määral kui neid juurde tekib ehk kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, saab see olla sama intensiivsusega püsiv tuhandete aastate jooksul. Kehtiva elektrituruseaduse alusel on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Energiahein
Tegelikult võib kultuuriks lugeda juba seda, kui rahval on neid ühendavad tegevused, näiteks rahvatants ja rahvalaul. Niisiis kultuuri ei peaks omistama ainult eliidile. Kultuur võib olla väga mitmetähenduslik mõiste ja seetõttu ongi vajalikud erinevad lähenemisviisid ja definitsioonid, mis kõik lähtuvad enda vaatenurgast ja aitavad mõistet paremini seletada. Kultuuriantropoloogia ja etnoloogia tegelevad erineva lähenemisnurga alt inimkultuuri ja kultuurilise käitumise uurimisega. Kultuuriantropoloogia huvi keskmes on inimene ja inimkultuur üldiselt, etnoloogia huvitub rahvast ja selle kultuuri ühisjoontest teiste rahvastega võrreldes. Need kaks teadust, mis kujunesid välja 20. sajandi jooksul, sündisid küll ühest juurest ja huvist, ent sisaldavad siiski teoreetilisi ja metoodilisi erinevusi. (Viires 1970: 3) Antropoloogial on kaks tähendust. Laiema tähenduse järgi on antropoloogia omalaadne inimest
OHTLIKUD TEOD Soojasid meresid asustavad koonuskodalased on eriti huvitavad oma hästiarenenud mürginäärme poolest, mis varustab mürgiga omapärast "harpuuni", mida see tigu kasutab toiduks olevate kalade püüdmisel. Koonuskodalase mürk on ohtlik ka inimesele, tekitades kergematel juhtudel ägedat nahapõletikku. Väga tihti võib koonuskodalase mürk kutsuda esile ka halvatuse ning inimese kiire surma. SEEPIA Rannikulähedastes vetes kuni 200m sügavusel elavad seepiad on jätnud inimkultuuri ülisügava jälje. Nimelt valmistatakse selle looma tindivedelikust sügava pruuni tooniga värvi- seepiat. Ka on inimesed sajandite vältel kasutanud seepiatest valmistatud tinti. Loomulikult pole seepiatel inimestest ega nende kultuurist külma ega sooja. Oma "tinti" vajavad nad vaenlaste eest pääsemiseks. Paisates põgenedes välja tindipahvaku, vajub see vees musta pilvena laiali, andes põgenejale võimaluse sellise "suitsukatte" varjus jalga lasta
võimatu teha head ja õiglast tööd, kui ei tunta tööobjekti hingeelu ja käitumisseaduspärasusi. Seadusandlus: käitumise regulatsioon normatiivaktide abil Seaduste järgimise kontroll ja sanktisoonid mitteõiguspärase käitumise eest Jälitus ja uurimistöö inimeste juriidiline kaitse ja nõustamine õigusteadus ja psühholoogia kuuluvad ametlikult sotsiaalteaduste hulka. Reaalteadused- füüsika, keema, geoloogia(objektiivne maailm) humanitaarteadused - inimkultuuri nähtused, ajalugu, filosoofia, keeleteadus, semiootika sotsiaalteadused - psühholoogia ometi on psühholoogia oluliselt interdistsiplinaarsem, asudes loodus-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste piirialadel. inimene nii bioloogiline liik, ühiskonna liige ja ühiskondlik olevus kui ka kultuuri subjekt ja looja. inimpsüühika tugineb nii looduslikele eeldustele ja alustele kui ka ühiskondlikele ja kultuuriprotsessidele. Psühholoogia seotud peaagu kõigi aladega, kuid kõige olulisemad on:
· Targa inimese kolju sarnaneb suuresti tänapäeva inimese koljuga · Kes rändas Euroopasse · Valmistasid kunstipäraseid kivist tööriistu ja tegelesid kujutava kunstiga. Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens · Viimase 30 000 aastat jooksul ei ole inimene oma ehituselt muutunud · Tänapäeva inimest iseloomustab füüsilise ja vaimse töö tegemise võime. · Kõne areng ja sümbolilise keele areng on andnud suure eelise · Samas inimkultuuri areng tekitanud suuri probleeme: · Rahvastiku kasv · Loodusvarade hävitamine · Elukeskkonna saastamine Inimrassid · Kõik inimesed kuuluvad ühte liiki Homo sapiens · Rassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. · Rasse eristatakse mitme tunnuse poolest. · Naha ja karvade värvus · Juuste kuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju · II järgu tunnused.
Johan Huizinga leiab oma teoses ,,Mängiv inimene", et kultuur sünnib ja areneb koos mänguga. Tema arvates on kultuurile omane mängulisus, mida teostatakse mängu vormides ja meeleolus. Samuti arvab Huizinga, et kultuuri ja mängu seost tuleb otsida sotsiaalse mängu kaugemates vormides rühma või siis kollektiivi korrastatud tegevuses. Johan Huizinga teeb üsna loogilise järelduse, et mäng on kultuurist vanem, kuna kultuur eeldab inimkooslust ja loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist. Mängul on tohutu tähtsus käitumistüübi õpetamisel, sest see võimaldab modelleerida olukordi. Vajadus mängu järele tuleneb mängu pakutud lõbust. Mängu võib igal ajal katkestada või üldse ära jätta. Mäng pole ülesanne või kohustus. Mäng pole ka tavaline või tegelik elu. Mäng on tegelikust elust välja astumine ning võib ükskõik mis ajal mängija täiesti enda võimsusesse võtta. Ja sel hetkel muutub mäng tõsiseks ja vastupidi. [1]
kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust (Remmelg, 2011a). Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral kui neid juurde tekib, st kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, siis saab see olla sama intensiivusega püsiv nt tuhandete aastate jooksul (Kivinukk & Staak, 2008; Remmelg, 2011b; Taastuv energiaressurss, s.a.). Taastuvate energiaallikate kasutamisega kaasneb vähene või minimaalne keskkonnamõju
Näiteks pursked aastail 18211823 tapsid veerandi saare elanikest ning enamiku kariloomadest.Kui vulkaanide tegevus nii Islandil kui ka Itaalias (Etna) on viimastel aastakümnetel tekitanud eurooplastes vaid elevust, siis nüüd on tegemist juba looduskatastroofiga. Taolised vägevad pursked mõjutavad tegelikult Euroopast palju suuremat ala, kui mitte kogu maakera elanike eluolu. Seda, mida teeb tuhk või laava, teavad kõik Pompei on tuntuimaks näiteks vulkaanide inimkultuuri "konserveerivast" toimest. Esimene tähelepanek vulkaanide mõjust kliimale pärineb 18. sajandist. Nimelt pani teadlasest diplomaat Benjamin Franklin pärast võimsat Laki vulkaani purset 1783. aastal Islandil tähele, et Prantsusmaal muutus õhk nädalaiks sedavõrd hägusaks, et oli võimatu luubiga paberit süüdata! Kogu Euroopas valitsesid pidevad udused ilmad, pealegi oli järgmine talv väga külm. Mõnede hinnangute järgi langes 1783. aastal põhja-poolkera keskmine temperatuur 1 C
Lahenduseni jõuab ka pentaloogia tegeliku peategelase Indreku lugu: epopöa lõpustseenis läheb Indrek ühes Tiinaga alla samalt Vargamäe väljamäelt, mida mööda kord Andres ja Krõõt Vargamäele tulid. Ring on täis, aeg otsast alata. Romaani viies köide on suuresti nostalgiline: Vargamäe paremad päevad on möödas, sest muutunud on inimesed ja eluviis. Vargamäega toimunud muutus kajastab siiski üldisemat ja väga olulist muutust inimkultuuri ajaloos. Füüsiline jõud ja talupojaelu annab maad vaimseile pingutusile. Nähes muutunud Vargamäed, mõistab Indrek, et miski maailmas ei püsi muutumatuna, tema ettekujutus Vargamäest osutus illusiooniks. Ent hiljem jõuab Indrek tõdemuseni, et mälestustelgi on oma väärtus. Lapsepõlvemaa on eriline just seetõttu, et sisaldab midagi, mida enam pole, sisaldab 7 inimese kujutlust ajast, mil ta oli teistsugune. „Kogu elu polegi muud kui mälestus või mälestuste mälestus.“
Ökosemiootika lähtub seisukohast, et organismi ja keskkonna suhted on märkide poolt vahendatud. Ökosemiootika mõiste: Winfried Nöth (1996) kirjeldab ajakirjas Zeitschrift für Semiotik ilmunud artiklis Ökosemiotik ökosemiootikat kui kõigi organismi ja keskkonna vaheliste suhete semiootilisi aspekte uurivat semiootika haru. 1998. a Kalevi Kulli artikkel Semiotic ecology: diferent natuures in the Semiosphere täpsustab ökosemiootikat kui inimkultuuri ja keskkonna semiootiliste suhete uurimisega tegelevat paradigma ning pakub välja täpsema loodustüüpida jaotuse. 23.09.15 Semiootilist lähenemist võiks huvitada kõik kvalitatiivsed andmed, nt signaalid, mida organismid üksteisele saadavad; organismide agentsus keskkonnas jne Ökoloogilised tegurid Populatsiooni mõjutavad tegurid jaotatakse sisemisteks ja välimisteks. Sisemised tegurid nt organismide sigivus, kasvukiirus, eluiga, suremus,
Suured ideed teadmises 16 s peale Laplace, Lyell, Lamarck, Baer, Darwin, Comte, Hegel, Marx, Lingvistika, mütoloogia, religiooniteadus jne. Adolf Bastian (1826-1905) saksa päritoluga arst ja etnograafilise materjali koguja. Tegi ajaloo psühholoogilise seletamise katse. Tõi sisse idee - "stiihiline elementaarmõtlemine" see on omane kõikidele inimrühmadele, rahvastele läbi terve ajaloo. See on see, mis tingib kogu inimkultuuri ühtsuse. Samal ajal iga ühiskond areneb omaenda spetsiifiliste seaduste järgi. See aga on ajaloolise sidususe allikas. Theodor Waitz (1821-1886) väitis et rassid on vaimselt ebavõrdsed
Di-vesinikodsiid Loengumaterjal Sügis 2015 K. Port Di-vesinikoksiid ja elu · Müstiline aine (peaks ehituse põhjal keema -93°C juures ja toatemperatuuril olema gaasiline; pealegi külmudes ei kahane vaid paisub) · Lõhnata, värvita, kujuta ja väga salakaval · Põletab või tekitab külmakahjustusi · Aktiveerunult purustab ja tapab · Liitudes mõne molekuliga hävitab inimkultuuri (ehitisi, skulptuure) ja loodust · Tapab igal aastal kümneid tuhandeid inimesi · 97% on inimesele mürgine · Ometi läbivad inimesed tuhandeid kilomeetreid ja maksavad väikese varanduse, et ennast sellesse heita · Pelk nägemine tõstab kinnisvara hinda · Võtame sisse iga päev Mpemba Effect · 1960 märkas Tanzaania õpilane kokandustunnis, et kuum jäätisesegu külmub kiiremini kui külm S.t. kuum vesi jäätub kiiremini kui külm
julgenud ette võtta sellise raske ja mahuka käsitluse inimesest. Midagi pole ette heita ka raamatu tõlkijale Toivo Pillile, kes on saanud tõlkimisega suurepäraselt hakkama, sest raamat on hästi loetav, selges keeles ja kindlalt vormis. Aga Inimese kui sellise võiks ju ka vabalt määratlemata jätta. Kas ei piisa teadmisest, et Inimene on loodud Jumalanäoliseks? Kogu eespool toodud problemaatika leevenduseks on raamatul juba kaanel ära toodud ka alternatiivpealkiri ,,Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse", mis paistab sobivat hästi, kuigi inimestel on sageli ka kultuurist üsnagi erisugune arusaam. Ernst Cassirer'i (1874-1945) kohta võiks lühidalt öelda, et Teda loetakse Saksa uus- kantiaaniks, kes astus tagasi Hamburgi ülikooli rektori kohalt ja seejärel õpetas mitmetes Inglise ja Ühendriikide ülikoolides. Ta on tegelenud ja püüdnud arendada Kanti tööde põhjal üldist kultuuriteooriat, mis hõlmaks omakorda sümboliseerimisteooriat. Tema
mida põhjustab üksteise ümber tiirlemine või üksteisest möödumine. Varjutus võib olla kas täielik või osaline. Taevakeha valgustatus väheneb, kui üks taevakeha satub teise taevakeha varju koonusesse, mille tekitab kolmas taevakeha (nt. kuuvarjutus, Jupiteri kaaslaste ja Saturni rõnga varjutus). Taevakeha nähtavus muutub, kui kolmandalt taevakehalt vaadatuna satub üks taevakeha teise taha ehk kattub temaga. Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Põhiliseks varjutajaks (või varju minejaks) on Kuu, mille liikumine osutub märksa keerulisemaks, kui esialgu paistab. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju. Tühjuses
Tegelikult me ei tunneta ju massimeedia kaudu sündmust ennast, kuuleme vaid jutustust selle kohta, seega müüti. Kuid tänapäeval ei omanda müüt iialgi niisugust jõudu kui loodusrahvastel, sest see pole ainus meie maailma kohta käiva teabe vorm. Me püüame niisugust müüti kõrvalt vaadelda ning tema mõju alt vabaneda (mis sünnib siiski harvemini, kui me seda tahaksime). Kuid müüdi abil saab tänapäevalgi arvamust kujundada ja seega inimest kasvatada. Inimkultuuri alguses oli aga olemas ainult müüt, mis oli sündinud koos esimese mõttega ja kinnistunud sõnas. Müüt käis religiooni eel, õigemini sisaldas endas kõiki hiljem eraldunud vaimse tegevuse vorme: religiooni, filosoofiat, teadust, luulet, kunsti, eetikat, haridust. Kultuur oli veel mütoloogilise olemise täiuses, spetsialiseerumata. Sajandite jooksul kujunenud ja väga aeglaselt muutuvad sugukonnasisese käitumise reeglid argumenteeriti
Iga muna kaitseb musta värvi vedeliku kiht. Munadel on ka eriline jalake ehk vars, millega veealuste esemete, näiteks vetikate varte külge kinnituda. Et seepia söögitoru läbib miskipärast ta aju, ei suuda ta neelata kuigi suuri toidupalasid. Sama viga on ka kuni paarikümne meetri pikkustel hiidkaheksajalgadel. Sipelgast suuremad palad hakkavad eluohtlikult kallihinnalist aju pitsitama. Rannikulähedastes vetes kuni 200m sügavusel elavad seepiad on jätnud inimkultuuri ülisügava jälje. Nimelt valmistatakse selle looma tindivedelikust sügava pruuni tooniga värvi - seepiat. Ka on inimesed sajandite vältel kasutanud seepiatest valmistatud tinti. Loomulikult pole seepiatel inimestest ega nende kultuurist külma ega sooja. Oma "tinti" vajavad nad vaenlaste eest pääsemiseks. Paisates põgenedes välja tindipahvaku, vajub see vees musta pilvena laiali, andes põgenejale võimaluse sellise "suitsukatte" varjus jalga lasta. Tindivedeliku värvimisvõime on
Mäng Johan Huizinga leiab oma teoses ,,Mängiv inimene", et kultuur sünnib ja areneb koos mänguga. Tema arvates on kultuurile omane mängulisus, mida teostatakse mängu vormides ja meeleolus. Samuti arvab Huizinga, et kultuuri ja mängu seost tuleb otsida sotsiaalse mängu kaugemates vormides rühma või siis kollektiivi korrastatud tegevuses. Johan Huizinga teeb üsna loogilise järelduse, et mäng on kultuurist vanem, kuna kultuur eeldab inimkooslust ja loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist. [2] Mängul on tohutu tähtsus käitumistüübi õpetamisel, sest see võimaldab modelleerida olukordi.[2] Vajadus mängu järele tuleneb mängu pakutud lõbust. Mängu võib igal ajal katkestada või üldse ära jätta. Mäng pole ülesanne või kohustus. Mäng pole ka tavaline või tegelik elu. Mäng on tegelikust elust välja astumine ning võib ükskõik mis ajal mängija täiesti enda võimsusesse võtta. Ja sel hetkel muutub mäng tõsiseks ja vastupidi.[2] Laps ja mäng
käitumist. Institutsioon- tegutsemisviis, mis on korrastatud teatud normide ja väärtuste alusel ja vastab ühiskonna peamistele vajadustele. Sotsiaalsete suhete organiseeritud süsteem, mis hõlmab üldisi väärtusi ja protseduure. VÄÄRTUSED Laiemas mõttes reaalse tegelikkuse nähtuste ja objektide tähenduslikkus sõltuvalt nende vastavusest ühiskonna sotsiaalsete rühmade ja isiksuse vajadustele. Kitsamas mõttes kõlbelised imperatiivid, mis on inimkultuuri poolt välja töötatud ja ühiskondliku teadvuse produkt(arusaamad heast ja halvast). Terminaalsed väärtused- iseenesest väärtused Instrumentaalsed väärtused- visioonid soovitava lõppseisundi saavutamiseks Deviantsus- käitumine, mis on vastuolus rühma või ühiskonna normidega SOTSIALISEERUMINE Sotsialiseerumine on isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi ja norme, hoiakuid
Kronesteesia Juri Lotman määratles kultuuri kõige sellena, mida kantakse ühest põlvkonnast teise edasi mittepärilikul viisil. Sellises määratluses ei ole aga kultuur inimesele ainuomane. Näiteks vabas looduses elavatel simpansidel on selles tähenduses olemas kultuur, kuna on olemas sadakond erinevat oskust, harjumust ja zesti, mis on erinevates simpanside ühiskondades erinevad ja mida ahvilapsed õpivad jälgides oma vanemaid ja kaaslasi. Mis aga teeb inimkultuuri teistest loomakultuuridest erinevaks? Endel Tulving pakkus hiljuti välja mõtte, et selleks eristavaks jooneks on meie autobiograafiline mälu, mis eeldab võimet tajuda ja teadvustada aega (vt artikkel "Kronesteesia: subjektiivsest ajast teadlik olemine" selles kogumikus). Kui me tahame, siis sulgeme silmad ja mõtleme sellele, mida me tegime kümme minutit tagasi või kuidas me tähistasime oma viimast sünnipäeva. Samuti võime me mõelda sellele, mida hakkame tegema
ettemaksud jne. b) Omakapital: aktsi/osa-kapital, reserv kapital (osaühingul/aktsiaseltsil peab see olema minimaalselt 10% osa/aktsiakapitalist), kasum. Kasumi aruanne koostatkse: äritulud - ärikulud = maksustatav tulu - maksud = puhaskasum. Haridus Hariduse ja kultuuri seostest. Kultuuri (lad.k. cultura - viljelus, harimine) all mõistame kõigi põlvkondade loodud vaimset ja ainelist väärtuste kogumit, kogu senist saavutuste, teadmiste ja oskuste taset. Inimkultuuri saab ühelt põlvkonnalt teisele edasi anda üksnes hariduse ja kasvatuse abil. Haridus teeb võimalikuks inimkultuuri kasutamise ja edasiarendamises. Haridus ja selle tase on tänapäeval üheks olulisemaks riikliku ja rahvaliku kultuuri arengu teguriks. Loodusrahvaile on omane nn rahvapedagoogika ehk rahvalik kasvatus. Muistendid, legemdid, rahvalikud mõistatused. Täiskassvanuks pühitsemine. Koolid tekkisid preestrite juurde, kes kasvatasid omale järglasi. See oli
eralduv gaas, biogaas ja biomass. (Energiaturuseadus § 57) Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult, näiteks loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, nagu biomassienergia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog, ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral, kui neid juurde tekib, see tähendab, kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, siis saab see olla sama intensiivusega püsiv, näiteks tuhandete aastate jooksul. (Vikipeedia B 22.03.2013) 1.1. Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse
annaabi.ee 
