Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fossiilsed kütused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Fossiilsed kütused.


Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta , mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid.
Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks.
Peamised fossiilsed kütused on nafta , maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas .
Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga . Fossiilsed kütused erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul.
Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad.
1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas
Nafta on üks olulisemaid maavarasid . Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid ( butaan ja propaan), bensiin , diislikütus, kütteõli, masuut . Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel . Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Naftat töödeldakse soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja suurele tarbijaskonnale laiali vedada.
USA'l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine
Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes tehnoloogilisteks vajaduseteks ning koduses majapidamises . Eestisse tarnitakse maagaas läbi torustike Venemaalt. Maagaasi koostises on 98% metaani (CH4), ta on õhust kergem, kõrge kütteväärtusega gaas .
Venemaalt tarnitava maagaasi keskmine kütteväärtus on  33-34 MJ/m3, mis tähendab, et 1 kuupmeetri maagaasi põlemisel tekib keskmiselt 9,3-9,4 kWh soojusenergiat. Maagaas on puhas ja  keskkonnasõbralik energiaallikas. Tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkide, tolmu ja tahmata. Maagaasi torutransport säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning heitgaaside ja müra hulk.
Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisõendana metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Söe põletamine saastab õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtusega kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada.
Suurim söetootja on Hiina. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid ka eksport on kasvanud, eriti Jaapanisse . Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on peamised tootjad Ukraina , Saksamaa ja Poola. Seal on kaevandamise maht suhteliselt väike. Põhja-Ameerika vanas kivisöe kaevandamispiirkonnas Apalatšides on sütt palju, kuid halbade tingimuste tõttu on sealgi kaevandamine oluliselt vähenenud. Kiiresti on kasvanud nii kivi- kui pruunsöe kaevandamine Asutraalias. Arvestatavad on ka India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa.
1.5 Kukruse kaevandus
Kasutatud kirjandus :
Fossiilsed kütused #1 Fossiilsed kütused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnuO Õppematerjali autor
Materjalis on üldine kokkuvõte fossiilsete kütuste kohta ja nende tutvustus.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Taastumatud loodusvarad-fossiilsed kütused
4
docx

Taastumatud loodusvarad-fossiilsed kütused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Helena Deljatintsuk PK12-PE TAASTUMATUD LOODUSVARAD: FOSSIILSED KÜTUSED Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 Fossiilsed kütused Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine

Bioloogia
Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted
2
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

Suurimad maagaasi varud on Venemaal Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamjaolt ainult kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses ja koduses majapidamises. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Arengumaades on suurimad tootjad Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. 3.3 Tahked kütused Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisõendana metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Söe põletamine saastab õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtusega kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid ka eksport on kasvanud, eriti Jaapanisse.

Geograafia
ENERGIAMAJANDUS
5
doc

ENERGIAMAJANDUS

Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodustes majapidamisetes. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Esimese rikkalikest varudest Siberis pumbatakse enamik torujuhtmeid pidi LääneEuroopasse. USA impordib aga suure tarbimise tõttu märkimisväärse koguse Kanadast veel lisaks. Arengumaadest on suurimad tootjad Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. 3.3.TAHKED KÜTUSED Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas,

Geograafia
Energiamajandus
6
doc

Energiamajandus

Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodustes majapidamistes. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Arengumaades on suurimad tootjad Alzeeria, indoneesia ja Iraan. 3.Tahked kütted Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas, põlevkivi

Geograafia
Energiamajandus- Geograafia 10-klass
6
doc

Energiamajandus | Geograafia 10. klass

Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas Suure kütteväärtusega. *taastumatu Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. - põlevkivi Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. - turvas

Geograafia
NAFTA
4
docx

NAFTA

NAFTA Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20 loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20 -

Keemia
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta. Kuigi kehtivad piirangud ja keskkonnakaitselised nõuded karmistuvad pidevalt, suurenevad samaaegselt tehnilised võimalused energiavarude ohutuks kasutuselevõtuks. Seetõttu on maa energiavarude suurus ajas muutuv. Energiavarusid jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastumatute energiavarude hulka kuuluvad aegade jooksul maapõues moodustunud fossiilsed kütused, samuti tuumkütused. Suurem osa inimkonna energiavajadusest kaetakse praegu taastumatute energiaallikatega, mille hulka kuuluvad kivisöed ja pruunsöed, põlevkivi, nafta ja õliliivad ning maagaas. Enamikes riikides loetakse ka turvas taastumatute fossiilsete kütuste hulka, kuigi turba moodustumine on pidev protsess ja kaevandamine toimub juurdekasvu ulatuses. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega (vt Tabel 1 .1, Tabel 1 .2 ja Tabel 1

Energia ja keskkond
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (2)

h3llokitty profiilipilt
h3llokitty: Väga hea materjal, kui tegeleda energia probleemi teemaga.
20:12 20-10-2012
natalyv profiilipilt
natalyv: vägagi usaldusväärne materjal
08:22 12-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun