Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuu ja päikesevarjutused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas vaadelda?
RÕNGU KESKKOOL
Kati Kõiv
VARJUTUSED
Referaat
12.klass
Juhendaja: Riina Murulaid
Rõngu 2013


Sissejuhatus


Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole.
Põhiliseks varjutajaks on Kuu, mille liikumine osutub märksa keerulisemaks, kui esialgu paistab. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju, kuid tühjuses seda loomulikult näha ei ole. Kuna Päike on suurem nii Maast kui ka Kuust, on mõlema poolt heidetav vari koonuse kujuline. Et Maa on Kuust suurem, pole Maa täielik kadumine Kuu varju võimalik.

Päikesevarjutus

Päikesevarjutus toimub siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel ning varjates sel viisil päikesevalguse. Maalt vaadatuna on näha,et Kuu on Päikese ees ning varjatud on kogu päikesevalgus või osa sellest. Samas võib juhtuda ka nii,et Maalt vaadates paistab Kuu Päikesest väiksemana ja ei suuda kogu Päikest varjata.
Olemas on kolme sorti päikesevarjutust: täielik, osaline ja rõngakujuline päikesevarjutus.

Täielik päikesevarjutus

Esineb juhul, Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani, tekitades sel viisil täieliku päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav suhteliselt väikesel alal ja ajal, paarisaja km laiusel maaribal mõne minuti vältel. Maalt vaadatuna on näha, kuidas kuuketas on Päikese täielikult ära varjanud. Tavaliselt ei kesta see üle seitsme minuti, kuid seda tüüpi varjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem.

Osaline päikesevarjutus

Sel puhul võib tunduda nagu Päikesest oleks tükk puudu. Selline varjutus annab võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ning kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu edasi liigub.

Rõngakujuline päikesevarjutus

Tekib siis, kui Kuu ei suuda katta tervet päikeseketast. Kuu läheb küll Päikesest „otse üle“ , aga olles Päikesest väiksem ,jätab katmata selle ääreosad. Nii on võimalik näha taevas heledat rõngast, mille keskmes on Kuu.

Kuidas vaadelda?

Kindlast ei tohiks päikesevarjutusi palja silmaga vaadelda, see võib tekitada nägemise kahjustumist ja halvimal juhul ka pimedaks jäämist, kuna Päikseslt tulev valgus on väga ere. Samas ei tohiks ka läbi digipeeglite ja muude kaameratega varjutust jälgida, sest siis võivad tagajärjed veelgi hullemad olla. Juhul, kui digipeegelkaamera on varustatud spetsiaalse filtriga, ei tohiks midagi halba juhtuda.

Kuuvarjutus

Leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu trajektoor ei läbi igal tiirul Maa varju, sellest tingituna ei ole ka kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Samamoodi nagu päikesevarjutusel, on ka kuuvarjutusel oma liigid: täielik ja osaline kuuvarjutus.
Täielik kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu on täielikult Maa varjus . Osaline aga siis, kui Kuu on osaliselt Maa varjuga kaetud.

Kuu- ja päikesevarjutuse tingimused

Varjutuse tingimuseks on kolme taevakeha – Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest.
Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus – noorkuu ja täiskuu ajal. Tegelikult on need tasandid väikese (5° 8') nurga all. Nurk on küll väike, aga kui seda võrrelda näiteks Kuu läbimõõduga (0,5°), näeme, et enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal -- joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas.
Kuu tee taevas kulgeb ekliptika lähedal ja lõikab seda kahes punktis, mida nimetatakse Kuu orbiidi sõlmedeks:
  • tõususõlm - punkt, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes lõunast põhja
  • veerusõlm - punkt, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes põhjast lõunasse.
Sõlmi ühendavat joont (see on ju Maa ja Kuu orbiitide tasandite lõikejoon) nimetatakse sõlmede jooneks.
Varjutuse tingimus - kolme keha sattumine ühele joonele - nõuab, et täiskuu või noorkuu ajal asuks Päike sõlmede joonel või vähemalt selle lähedal.

Varjutuste ennustamine

Sõlmede asukoht taevas on teada, samuti ka Päikese liikumine. Päikese lähenemine sõlmele avab
"perioodi", mille vältel võib varjutus toimuda. Päikesevarjutus on võimalik 33 päeva vältel. Kuuvarjutuse jaoks on tingimus karmim : mitte üle ühe kraadi, mis teeb 23 võimalikku päeva. Teades aega, mil Päike viibib sõlme lähedal, tuleb arvutada, kas selle aja sisse langeb mõni täis- või noorkuu. Kui vastus on jah, siis tekib ka varjutus.
Umbes sel moel ennustasid varjutusi vana-aja astronoomid . Idamaades usuti , et taevas elavad kaks draakonit, kes nende lähedale sattunud Kuu või Päikese alla neelavad . Teati sedagi , et draakonid ei seisa tähtede suhtes paigal, vaid rändavad piki ekliptikat.
Tänapäeval teame, et Kuu orbiidi asend muutub Päikese külgetõmbe mõjul – nihkub nii perigee kui sõlmede joon, tehes täisringi vastavalt 8,85 ja 18,61 aasta jooksul. Kuu tõususõlme kahe järjestikuse läbimise vaheline aeg annab nn. drakoonilise kuu (27,21 päeva, seega lühem, kui Kuu tiirlemis-periood) ja Päikese kaks järjestikust viibimist ühes-samas sõlmes drakoonilise aasta (346,62 päeva).
Varjutusi oleks raske ennustada, kui poleks huvitavat kokkusattumust, nimelt:
242 drakoonilist kuud on 6585,36 päeva (242*27,212220)
19 drakoonilist aastat on 6585,78 päeva (19*346,620031)
223 sünoodilist kuud on 6585,32 päeva (223*29,530588)
See periood avastati Vana-Egiptuses ja kannab saarose nime. Egiptuse keeles tähendab saaros kordumist ja tõepoolest – vähemalt kuuvarjutused korduvad selle 18-aastase (täpsemalt 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi) perioodi järel.
Päikesevarjutustega on lood kehvemad -- ülearune kaheksa tundi nihutab varjutuse teisele poole Maakera. Nii on päikesevarjutuste periood antud piirkonnas kolm saarost ehk 54 aastat ja üks kuu.

Kasutatud kirjandus


http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/astronoomia.ht m
http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/varjutused.html
http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesevarjutus
http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=690
http://www.obs.ee/~helle/varjutus/enne.ht m
http://www.obs.ee/~helle/varjutus/saaros.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/varjutused_evelin.ht m
http://www.astronoomia.ee/vaatleja/3264/osaline-paikesevarjutus-4-jaanuaril-2011/
http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/box01.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuvarjutus
Kuu ja päikesevarjutused #1 Kuu ja päikesevarjutused #2 Kuu ja päikesevarjutused #3 Kuu ja päikesevarjutused #4 Kuu ja päikesevarjutused #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kati Kõiv Õppematerjali autor
ülevaade kuu ja päikesevarjutustest,toimumine, erinevad tüübid, ennustamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kuu- ja päikesevarjutused
9
doc

Kuu- ja päikesevarjutused

Tallinn 2009 Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub. Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku Päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta

Füüsika
Aastaajad-seniit-horisont jne--
4
doc

Aastaajad, seniit, horisont jne ..

Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Päikesevarjutuse teke, olevus? Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku Päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti

Füüsika
Maa liikumine-Varjutused
3
odt

Maa liikumine-Varjutused

tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata

Aineehitus
Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti
7
doc

Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti

Temperatuur Neptuunil on -235 kraadi C. Neptuuni saab vaadata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata) aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta. Neptuunil on ka kaks kaaslast Triton ja Nereis. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi päikesesüsteemis liigub planeedi tiirlemisele ja pöörlemisele vastassuunas. Teise kaaslase, Neireisi orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist on muutuv. Kuu- ja päikesevarjutus Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese, kuuvarjutuse ajal katab aga Maa vari Kuu. Varjutuse tingimuseks on vaja, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kuu ja Maa orbiidid on väikese nurga all. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal ­ joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas

Füüsika
Päikesesüsteem kui osana Galaktikast
5
doc

Päikesesüsteem kui osana Galaktikast

Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Varjutused Kui Kuu on Maa varjus, siis on kuuvarjutus. Kui Kuu katab Päikese ja takistab selle valguse Maale jõudmist, siis on päikesevarjutus. Nagu Maa tiirleb ümber Päikese, nii tiirleb Kuu ümber Maa. Maalt vaadatuna on Kuu mõnikord taevas samal ajal kui Päike. Ehkki Päike on nelisada korda suurem kui Kuu, paistavad nad taevas ligikaudu ühesuurused. Põhjus on see, et Kuu on nelisada korda Maale lähemal kui Päike. Kui Kuu asub otse ühel joonel Päikesega, siis toimub päikesevarjutus. Kui Kuu on Päikese suhtes Maa vastaspoolel, siis võib Kuu läbi minna Maa varjust ja olla ise varjutatud. KUUVARJUTUS

Füüsika
Astronoomia arvestuse kordamisküsimused
29
pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

*Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust. Täheööpäev on Päikese ööpäevast lühem, sest Maa peab pöörlema rohem kui 360*, et Päike vaatleja suhtes jälle kulmineeriks. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, niiet nähtavale tulevad tähed ja horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutuse ajal kaab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks. Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal.

Astronoomia ja astroloogia
Kosmoloogiaga seonduvad küsimused ja vastused
4
doc

Kosmoloogiaga seonduvad küsimused ja vastused.

varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane. Maa, Kuu ja Päike sattuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. 24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. 30. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta ­ siis on võimalik kaugused välja arvutada ­ näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt(mis võimaldab märgata palju nõrgemaid, tuhmimaid tähti) ning täpselt määrata vaatesuunda

Planeetide geoloogia
Kosmoloogia-12-klass
4
doc

Kosmoloogia, 12. klass

varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane. Maa, Kuu ja Päike sattuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. 24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. 30. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta ­ siis on võimalik kaugused välja arvutada ­ näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt(mis võimaldab märgata palju nõrgemaid, tuhmimaid tähti) ning täpselt määrata vaatesuunda

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun