Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimeste juhtimine organisatsioonis Edgar Schein". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sioon, orga, organisatsioon, tuuri, schein, kond, stan, arva, artefaktid, saavu, milli, organisatsioonid, ankur, väljakutse, lest, university, konsultant, mesi, seid, tehiskeskkond, insenerid, ankrud, konkreetsel, valdkond, eksperdid, ettevõtetes, loovus, tegevusala, metafoorid, seletused, muudatuste, kõigepealt, kabinet, traditsioon, tasemed, rootsSamuti ei pruugi selgelt teadvustatud olla ka väärtused. Kõige nähtavam ja seega ka kõige lihtsamini analüüsitav on neist kolmest viimane tehiskeskkond, see on inimese poolt loodud kultuuri avaldumise vorm. Näiteks töötajate riietumisstiil, tööruumide paiknemine, uste avatud või suletud olek jne. Kuid ka tehiskeskkonda analüüsides ei saa teha kiireid järeldusi. Selleks on vaja kõigepealt mõista mõttemalle. Tehiskeskkonna elemendid ei teki juhuslikult. Schein peab organisatsioonikultuuri edu produktiks seda, et tulevikus püütakse korrata seda, mis ükskord on firmale edu toonud. Ta toob selgituseks näite: üks ettevõte saavutas algusaastatel edu selle läbi, et insenerid töötasid välja väiksemaid tooteid, mille loomiseks piisas ühe inimese oskustest ja võimetest. Et need inimesed saaksid segamatult töötada, oli igaühel eraldi kabinet, mille ukse kohal põlev lamp näitas, kas tülitamine on lubatud või mitte. Ka aastakümneid hiljem
- valikut kuidas? ehk signaalile tähenduse andmist 3. Elluviimine 1) Hankida teadmised muudatuse läbiviimiseks: teadustöö, turu-uuring, tehnoloogiasiire, strateegilised liidud jms 2) Teostada projekt ebakindlates oludes, lahendada probleeme, ületada vastuseisu 3) Käivitada/ juurutada muudatus ja läbi viia esmane kohandamine 4) Säilitada kohandamine ja harjuda seda kasutama vrs muuta algset ideed, re-innoveerida 4. Õppimine läbitud protsessi läbitöötamine 4. E. Schein Edgar Schein jõudis organisatsioonikultuuri käsitluse loomiseni töötajate karjääriuuringuid läbi viies. Uurides uute töötajate kohanemist organisatsioonides, esitas ta endale küsimuse: mis see on, mille uustulnukad peavad ära õppima. Õpetades ja konsulteerides maailma eri paikades Austraaliast ja Singapurist Hawaini, oli tal võimalik jälgida, kuidas rahvuskultuur mõjutab juhtimist ja on seega juhi jaoks oluline näitaja. Sealt saigi alguse
o nende teadmised ja oskused; o nende tegelikkuse tajumine ja väärtused. · Tehnoloogia: o masinad; o info töötlemine. · Struktuur: o ülesanded; o rollid. · Kultuur: o organisatsiooni väärtused; o juhtimisstiil. Väliskeskkond: · Majanduskeskkond majanduslikud tingimused, mille raames organisatsioon tegutseb: o Majanduskasv o Majanduse stabiilsus o Majanduskasv globaalsel turul (IKT areng, globaliseerumine, o Elatustase o Elustandard o Inflatsioon o SKP 2. Organisatsioonikarakteristikud Organisatsiooni 5 põhikarakteristikut: 1. ülesehitus ehk struktuur kas meekonnad saavad tekkida, et töötada ühise
Sh sisekujundus, mööbel, toodang, tehnoloogia, lood, müüdid, rituaalid jms. Need peegeldavad organisatsioonis toimuvate protsesside rutiini. Tehiselemente on raske klassifitseerida ja neist arusaamiseks peab vaatleja viibima pikemat aega organisatsioonis ja grupis. 2. Väärtushinnangud.Jagatud väärtused ehk väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse. Need väärtused on kognitiivse transformatsiooni osa, mida Schein selgitab kui heade ja halbade nähtuste mõistmist. 3. Baasarusaamad.Kajastavad suhteid keskkonnaga, reaalsusega, inimloomuse olemuse käsitlust, suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse. Käibtõed, mida harva vaidlustatakse ja seetõttu on neid väga raske muuta. Schein rõhutab, et organisatsiooni baasarusaamu tuleb käsitleda koostoimes ja vastastikuses suhtes, sest ühe elemendi kõrvalejätmine muudaks kogumi tähendust
* inimesed; * tegevused; * siseehitus; * ainelised ja rahalised varad. Igal organisatsioonil on oma iseloom ! See on suhtumiste ja väärtuste kogum, mida võib nimetada veel organisatsiooni ideoloogiaks : · Organisatsiooni kombed; · Traditsioonid; · Tõekspidamised; - s.o. ORGANISATSIOONIKULTUUR Annab organisatsioonile nn. oma näo. Iseloom paneb paika mida võib ja mida mitte. Selleks, et edasi minna, muutuda, kõike paremini teha, vajab organisatsioon inimeste abi. Organisatsioonikultuuri kolm peamist allkikat: · asutajad · väline keskkond · töötajad Kiired muutused organisatsiooni ümbritsevas keskkonnas toovad kaasa vajaduse läbi viia muudatusi ka organisatsiooni sees. Organisatsioonilisi muudatusi saab edukalt ellu viia ainult juhul, kui kõik organisatsioonis töötavad inimesed neid aktiivselt toetavad. Muudatuste edukus sõltub: · töötajate hoiakutest; · eestvedamisest; · organisatsioonikultuuri omadustest.
väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum. Organisatsioonikultuur tõstab antud organisatsiooni esile teiste hulgast. See kultuur on töökeskkonna võtmeelement, mis on omane kogu organisatsioonile või selle üksikule osale: tootmisüksusele, osakonnale, filiaalile. Organisatsioonikultuur pole kombatav ega nähtav, kuid see on olemas ja täidab kõike nagu õhk ruumis. See mõjutab iga sündmust, mis leiab organisatsioonis aset. Kuna organisatsioon on pidevalt dünaamiline, siis mõjutab igasugune organisatsioonisisene muutus ka selle kultuuri. Igaüks, kes on viibinud või töötanud kahes, kolmes või enamas organisatsioonis, on tunnetanud erinevaid atmosfääre, mõtlemise ja tegutsemise viise, energiatasemeid, isiksusi ja erinevat individuaalse vabaduse määra. Kõige selle põhjal liigitas Handy organisatsioonikultuuri järgmiselt:
Konkreetse ettevõtte üheks esimeseks väärtuseks on kindlasti koostöö. Ilma selleta organisatsioon garanteeritult ei toimiks. Tegemist on hooaja kaupu müüva ettevõttega ning müük toimub aastas vaid viiel kuul. See tähendab, et need viis kuud on väga kiired ja pingelised ajad ettevõttes, mis elatakse üle vaid koostööd tehes ja kui kõik annavad hooaja õnnestumiseks oma panuse. Siinkohal on tähtis roll ka juhil, kes peab planeerima tööde järjekorra ja täitmise korra. Organisatsioon hoolitseb selle eest, et kõik liikmed saaksid üheselt aru mis on eesmärgiks ning kuidas selleni jõuda. Teiseks tähtsaks väärtuseks pean ka organisatsiooni usaldusväärsust. Nii ettevõtte töötajad kui ka kliendid saavad usaldada organisatsiooni. Töötajate puhul on usaldusväärsus muidugi vastastikune. Ettevõtte juhtkond peab saama usaldada töötajaid ja vastupidi. Eelnevalt on mainitud, et ettevõtte tegutseb hooajaliselt ning aastast vähemalt 2 kuud pole tööd pakkuda.
............................................7 1.4 ORGANISATSIOONIKULTUURI TÜÜBID................................................8 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................13 2 SISSEJUHATUS 3 Iga organisatsioon kujutab iseäralikku kultuuritüüpide kombinatsiooni. Tüübist sõltub: otsuste tegemise viis, töötajate motiveerimine, kohase juhtimisstiili valik, väärtuste ja uskumuste valik ja arusaamad töö olemuse ning inimloomuse kohta. Organisatsiooni kultuur määrab: Kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis ei ole ning milline on õige, milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab
•Situatsiooniline perspektiiv: seosed kahe muutuja vahel on situatiivsed. Üks tegur sõltub teisest. •Inimkäitumisekomplekssus, organisatsioonide keerukus –universaalseid lahendusi pole. •1950/60ndad –suund universaalselt lähenemiselt situatsioonilisele. Interaktsioonilinevaatenurk •Inimkäitumineon pideva mitmesuunaliseinteraktsiooni tulemus’ •Inimese isiksus -situatsioonilised asjaolud •Inimesed liituvad organisatsiooniga > nende käitumine kujundab organisatsiooni > organisatsioon kujundab sinna kuuluvate inimeste käitumist ja tegevusi •Interaktsioonilinevaatenurk: põhjus-tagajärg seosed ei kirjelda organisatsiooni piisavalt•Interaktsioonilinevaatenurk üritab selgitada, kuidas inimesed valivad, interpreteerivad ja muudavad erinevaid situatsioone. Organisatsiooni mõiste •Organisatsioononeesmärgipäraseltloodudasutusvõiüksus(Pettinger2010)
Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid 1. Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid
Majutusteenuste korraldus MTK12 __________________________________________________________________________________________ o Kultuur on avalikult ja kollektiivselt tunnustatud tähenduste süsteem, mida antud grupp antud ajal kasutab. See mõistete, vormide, kategooriate ja kujundite süsteem annab inimeste jaoks tõlgenduse nende endi olukorrale (Roots 2001:21; Andrew Pettigrew) o Organisatsioon on kultuuri kandev keskkond, see on kindlapiiriline sotsiaalne üksus, millel on oma tegevuse korraldamisest ühised arusaamad, samuti keelelised ja muud sümbolid nende ühiste arusaamade väljendamiseks (Roots 2001:21; Meryl Reis Louis) o Kultuur viitab teadmistele, mida antud grupi liikmeid arvatakse kõiki rohkem või vähem omavat; see on sedasorti teadmine, mille kohta öeldakse, et see on sellesse
Organisatsiooniõpetuse konspekt Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused Eesmärgid Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus Koosneb vähemalt kahest inimesest Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 1. Millised on organisatsioonikäitumises kolm uuritavat tasandit? 1. Indiviid: Kuidas leida töö, mis sobib ja meeldib (kutsumus) ja kuidas saavutada häid tulemusi? Kuidas mõista kaastöötajaid/kliente? Kuidas leida ja hoida motivatsiooni? 2. Grupp: Kuidas töötada meeskonnana efektiivselt? Kuidas lahendada konflikte meeskonnas? 3. Organisatsioon: Kuidas organisatsioon kui tervik on tulemuslikum? Kuidas viia läbi muudatusi? Mis kasu on organisatsioonikultuurist? 2. Milliste sotsiaalteadustega on organisatsioonikäitumine tihedalt seotud? 3. Mis moodustab organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna? Sisekeskkond: Struktuur - struktuur ehk koostisosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
(partnerid), konkurendid, ametkonnad) ning ettevõtte sisekeskond (org kultuur (sh org süsteemid) töötajad, omanikud-juhid). Wilsoni poolt on väljatoodud 3 põhilist viisi ärikeskkonna vaatlemiseks: objektiivne fakt selge, mõõdetav ja defineeritav tegelikkus subjektiivne fakt, mille iseloomulikud tunnused sõltuvad üksikisiku või rühma tõlgendusest ja ettekujutusest, keskkonnda kujundamine, kus organisatsioon ise loob ja defineerib keskkonda (organisatsiooni subjektiivse info põhjal tehtud otsused mõjutavad keskkonda). 8. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? · Vaatlus - Süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine · Juhtumite analüüsid- Põhjalik indiviidi, grupi või organisatsiooni analüüs · Küsitlused - Üldiste seoste ja parameetrite leidmiseks · Eriuurimused - Teatud kindla muutuja ja väljundi või tulemuse vaheline seos
Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
3. Organisatsiooni struktuuri tüübid 4. Rollid meeskonnas 5. Eestvedamine ja juhtimise eripärad 6. Organisatsiooni kultuur, avaldamisvormid, kultuuritasandid 7. Väärtused ja eetiline juhtimine organisatsioonis. 8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Kõige laiemalt käsitledes alustatakse organisatsioonikäitumise ajalugu Kreeka filosoofide Platoni ja Aristotelesega, kes arutlesid suhtlemise olulisuse üle.
piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes tegevusvaldkondades org jätkab oma põhitegevust. Vahepealse kestusega e taktikalised plaanid (1-2 aastat) lühiajalised e operatiivplaanid suunatud konkreetsele tegevusperioodile
1. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. · Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti.
1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod & Cropley, 1989). Loovus on alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu , T.Rickards, 2007). – Idee on uus – ja kasulik Loovus – on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. Loovus on suunatud uudse kujutluse rakendatavusele - probleemide lahendamine uuel viisil. Loovus on kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed tegevusviisid ei võimalda tekkinud probleeme lahendada. 2. Mida nime
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust.
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust.
1. Nimetage organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid Organisatsioonikäitumise eesmärgid: Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes Aru saada, miks käituvad inimesed just nii, nagu nad seda teevad Ette näha alluvate ja juhi soovitavat või ebasoovitavat käitumist Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust 2. Millised ajaloolised allikad olid organisatsioonikäitumise kui õpetuse kujunemise aluseks? ·Ajaloolised allikad: Teaduslik juhtimine (F. W. Taylor 1911) Hawthorne´i uurimused (1924 -1933) Juhtimise funktsioonid (H. Fayol, 1916) Organisatsioonikäitumise kujunemist on mõjutanud veel: ·Käitumisteadused: Antropoloogia (inimeseteadus, mis käsitleb inimest bioloogiliselt) Psühholoogia (õpetus inimkäitumisest) Sotsioloogia (õpetus ühiskonnast, uurib inimest ühiskonna erinevates gruppides) 3. Kirjeldage organisatsiooni ülesande keskkonda Tööjõud, tarbijad, pakkujad, konk
(Relevant) ja tähtajalised (Timely). 50. Mida nimetatakse strateegiaks? Pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. 51. Mida nimetatakse missiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Kirjeldab organisatsiooni olemasolu, põhjuseid ja suunda. Büroomaailm: SÄÄSTA KLIENDI AEGA, VAEVA JA RAHA 52. Mida nimetatakse visiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Kuidas organisatsioon soovib välja nähe tulevikus. Büroomaailm: Olla Baltikumi suurim bürootarvetega varustaja.
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. · Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused,
KORDAMISKÜSIMUSED I 18. aprill 2010. a. 21:23 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8
konkurendid kliendid tarnijad regulaatorid strateegilised liitlased 3) Sisekeskkonna moodustavad: 6 töötajad juhtimine kultuur strateegia struktuur oskustest ja teadmistest süsteemidest ühistest väärtustest 7. Kirjeldage formaalset ja informaalset organisatsiooni formaalne organisatsioon kindel struktuur ja eesmärgid o Ametlikult kinnitatud juhid o Struktuursed suhted o Visuaalselt väljajoonistunud organisatsiooni struktuur informaalne organisatsioon struktuur puudub o Mitteametlikud suhted ja interaktsioon. Reeglid ise loodud o Sotsialiseerumine inimesed, kes meeldivad ja kes ei meeldi. o Juhid võivad olla mitteametlikud 8. Nimetage vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki Gerndorfi jaotuse
tulemuse ja panuse suhtega. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna. 14. Miks on vaja teada organisatsioonilise pühendumuse olemust? Kaasaegse organisatsiooni edukus ei sõltu üksnes töötajate kompetentsusest, oluline on see, kuivõrd organisatsioon suudab kaasa aidata töötajate pühendumuse tekkele. Tugeva pühendumusega töötaja tunneb suuremat seotust organisatsiooniga, seega peaks ta omama ka kõrgemat motivatsiooni või tahet panustada rohkem organisatsiooni kui töötaja, kellel on madal pühendumus samale organisatsioonile. 15. Selgitage emotsionaalse pühendumuse põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide. Emotsionaalne pühendumus on seotud emotsionaalse sidemega, mis tekib läbi positiivse töökogemuse
veendumused, mis kajastuvad iga kliendi jaoks isemoodi. 7 2. ANALÜÜS: TEENINDAMINE PORT ARTUR I DENIM DREAM OUTLETIS 2.1. Kolme külastuspäeva kogemus Käesolevas uurimistöös kasutatakse analüüsi läbiviimisel rahulolu-uuringut, kus tuuakse välja konkreetse organisatsiooni teenindamise erinevad aspektid ja vajadusel tehakse autoripoolsed ettepanekud ettevõtte teeninduskultuuri parendamiseks. Külastuse kuupäev Organisatsioon Kellaaeg 16. oktoober Denim Dream I Outlet 12.00-12.30 Külastuse eesmärk oli välja selgitada sealse teenindamise positiivsed ja negatiivsed küljed. Poodi sisenedes hindas autor esmalt teeninduskoha välimust – pood oli korras, maas ei vedelenud hinnasilte ega muud prahti, tooted olid korrektselt asetatud, puudusid suured tühimikud, kuid miskipärast oli tooted üle kuhjatud, mis jättis nn kaltsupoe mulje
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine;
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu).
JUHTIMINE KONTROLLTÖÖ NR 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Org on sotsiaalset identiteeti omav grupp, ehk org-l on psühholoogiline tähendus igale liikmele. Inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-I tegevus on suunatud teatud tulemuste saavutamiseks eesmärgid. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsioonil on 4 osa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad
annaabi.ee 
