Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimeseõpetus (Grupid ja rollid)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uimasti, legaalsed, uimastid, mikrogrupp, grupiskrogrupp, grupiks, suhtlemine, lähedus, käitumisreegel, sobivat, hooldust, aitama, koolikohustus, seismine, enesekindlus, ütlemine, mitteametlik, mõjuvõim, sõltumatus, energiajook, alkohol, tubakatooted, kanep, amfetamiin, heroiin, tänan, kiusamine, kahjustav, kordub, kadedus, empaatia, kiusatavavastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline - teoreetiline Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud jooned (Hardiman, 2000): - Iha - Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus · Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik. Mis on uimasti? Uimasti - psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. kasutusel ka nauteaine, mõnuaine -mis ei ole teaduslikud terminid Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist. Narkootikum- osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Miks uimasteid (kuri)tarvitatakse? 1
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
ja gruppidest. - Sotsioloogia - inimühiskonna funktsioneerimise, organisatsiooni, arengu ja eri ühiskonnatüüpide süstemaatiline uurimine. - Antropoloogia - teadus, mis käsitleb inimest ja tema olemust (bioloogiline ja sotsiaalne uurimissuund). Juhtimise funktsioonid: - Planeerimine - otsustamine individi ja grupi tasandil. - Organiseerimine - individuaalsus. - Mõjutamine - eestvedamine, motiveerimine, grupiomadused, suhtlemine. - Kontrollimine - suhtlemine, info. - Organiseerimine - protsess, mille käigul luuakse kõigi organisatsiooni ressursside kasutamise kord. - Organisatsiooniteooria - organisatsiooni struktuuri, selle dünaamika ja sotsiaalsete suhete igakülgne analüüs. - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldanud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevust kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. 3 Suhtlemisega seotud rollid:
· Erialateadmised Puudused: · Iseseisvus ja vastutus on allasurutud · Tööst võõrandumine · Innovatsioon pidurdub Henry Fayol Sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: Planeerimine Organiseerimine Valitsemine Koordineerimine Kontrollimine Fayoli sild ametliku struktuuri piiride ületamine, et saada tööks vajalikku infot. Töötajate omavaheline suhtlemine, vajalik meeskonnatööks. II Inimsuhete koolkond · Keskmes on inimene ja tema erinevad vajadused · Lisaks juhi vaatenurgale arvestati sotsiaalset aspekti kui olulist tootlikkuse suurendamise tegurit · Organisatsiooni efektiivse toimimise seisukohalt olulised töötajate motiveeritus, usaldamine, iseseisvus, avatus III Organisatsioonikultuuri koolkond 3
1. Millised on organisatsioonikäitumise kolm uuritavat tasandit? 10p Indiviid baasteaduseks on psühholoogia, mis uurib isiksust, motivatsiooni, emotsioone, stressi, taju, hoiakuid, väärtuse töörahulolu jne. Juhtimisteadusteks, mis selle uurimisobjektiga tegelevad on organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Grupp baasteadusteks sel tasandil on sotsioloogia ja sotsiaalpsüholoogia. Sotsioloogia uurib grupikäitumist tööjaotust, konflikte ja organisatsioonikultuuri. Sotsiaalpsüholoogiaga uuritakse näiteks kommunikatsiooni, grupiprotsesse ja otsustamist. Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on o
Kultuuri eri aspekte tuleb mõista väljaspool omaenda kultuuri konteksti. 9. Sotsiaalsed normid. Kuidas kehtestatakse normid? Normide seos vSSrtustega. Normid ja väärtused Normid ja väärtused on iga kultuuri, iga grupi lahutamatu osa. Inimestel on kujunenud teatavad ühised arusaamad maailmast, ühine tõlgendus tegelikkusele. Nendest väärtustest tulenevaid käitumisreegleid nimeatatakse sotsiaalseteks normideks. Need on ettekirjutused, mis kirjeldavad ühsikonnas sobivat käitumist, aga ka seda, mis ei ole lubatud, on taunitav. Kõik sotsiaalsed normid ei ole samaväärsed ning osa norme on tähtsamad kui teised. Kõiki norme aitavad ühiskonnas kehtestada sanktsioonid. Sanktsioonid võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Mida tähtsam on norm ühiskonna jaoks, seda rangemaid sanktsioone kasutatakse sellest üleastujate puhul. 10. Normide klassifitseerimine W.G. Sumneri jSrgi. William Graham Sumner (1906) määratles ära erineva kaaluga normid:
Suhtlemisoskusi saab jagada osaoskusteks( emotsionaalne kompetentsus: tunnete äratundmine, väljandamine, ,,tagasipeegeldamine", tunnete juhtimine, vahetegemine tunnete ja käitumiste vahel). Osaoskused võivad koosneda suhtlemistehnikatest. Suhtlemisoskused: verbaalsed ja mitteverbaalsed + tõlgendamisoskused(Mõista teiste kehakeelt ja silmsidet. Tunda ära "näha" teise emotsioone) ja sooritamisoskused(kasutada sobivat kehakeelt, silmsidet ja emotsionaalset reaktsiooni. Kuulata teisi, vestelda, olla teadlik nende seisukohast, mitte domineerida). NB! Suhtlemist õpetab lapsele rohkem tema vanemate käitumine kui vanemate rääkimine käitumisest. Martti Paloheimo (2002) väidab, et laps õpib ja areneb just selle kaudu, mida ta emotsionaalselt tajub ja kogeb. Miks mõned ei taha suhtlemist õppida? Isiksuse iseärasuste tõttu + Arvatakse ekslikult, et mingis ametis
.........................................................................................................22 Eksamiülesanne 8 ..................................................................................................27 2.6. Mina-pilt ja emotsioonid.................................................................................. 27 Eksamiülesanne 9 ..................................................................................................33 III. GRUPID, MEESKONNATÖÖ JA SUHTLEMINE................34 3.1. Gupp ja selle käsitlemise alused...................................................................... 34 Eksamiülesanne 10.................................................................................................39 3.2. Meeskonnatöö organisatsioonis.......................................................................42 Eksamiülesanne 11.................................................................................................47 3.3
oluliseks kuuluvust. Mõned uurijad on täheldanud, et mõned kultuuris kultiveeritakse rohkem nint'I ja mõnes rohkem naff'I (nt kirjanduse ja traditsioonide kaudu). · Sotisaalne ebakindlus/ärevus(social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. Inimese omadus, kus inimene tunneb ennast ebamugavalt end teistele inimestele esitledes. Lähedussuhetes avaldub see mitteavamises, kinnisuses. Takistab inimesi püsisuhteid loomast, hoidmast. · Füüsiline lähedus. Suhetesse astumise ja suhete püsimise põhiline alus on füüsiline lähedus. (nt naabrus) · Iluideaalid. Toodetud atraktiivsus. Teatud inimtüüpe toodetakse kui etalone ja selle järgi otsivad inimesed omale suhteid. Erich Fromm Armastuse käsitlused Populaarne käsitlus 70ndatel. · Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamine kaudu.
Storge ja Pragma tähistavad seda, kuidas inimesed ühendavad sõpruse ja armastuse teise inimese valimisel. Storgiline armastaja eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab arendada pikaajalist suhet. Kõrvaltvaatajaile meenutab storge enam sõprussuhteid. Pragmaatiline armastaja eelistab kiindumust sellistesse inimestesse, kellel on just õige religioon, töö ja sissetulek. Pragma on kombinatsioon ludusest ja storgest. Otsitakse endale sobivat partnerit, kusjuures on olemas justkui "nimekiri" omadustest, millele oletatav partner peaks kindlasti vastama. Olemuslikuks on siin ratsionaalne kaalutlemine, kas suhted on kasulikud või mitte. Uurimistulemuste alusel võib väita, et siin eksisteerivad teatavad soolised erinevused. Nii märgivad mehed enam Luduse stiili esinemist, mõningase üllatusena esineb aga neil ka enam Agape stiili. J.A. Lee klassifikatsioon võimaldab ka vastata küsimusele, millised suhted on kõige püsivamad.
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher) Sotsiaalpsühholoogia 1. Mõiste ja asend psühholoogiateaduses; sotsiaalpsühholoogia struktuur 2. Sotsialiseerimine ja sotsiaalne kasvatus 3. Isiksusesisesed protsessid (hoiakud, kognitiivne dissonants, sotsiaalne taju, rollid) 4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted) 5. Grupisisesed protsessid 5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid. Kalle Küttis 2011 2 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7
sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Suur tõenäosus ,et igas klassis 1-2 probleemset. 2. kulg vähemtõsised antisotsiaalse käitumise liigid. 4-5 last sinu klassis vähemalt. saab alguse noorukieas. Perega seonduvaid ja isiksuse ning akadeemilisi probleeme pole. Nende noorukite hulk, kelle probleemid noorukieas, 25% kangete alkohoolsete jookide proovimine, 80% suitsetamine, vastuhakkamine, lahjad alkohoolsed joogid, poistel kampadevaheline kaklemine, autojuhtimine hulljulgelt, ilma lubadeta. Alla poole jäävad uimastid jms. Põhikooli ülemastmes Peab aitama, muidu süvenevad. KÄITUMISPROBLEEMIDE LIIGITUS. Käitumisprobleemide kolm külge: I. sotsiaalpsühholoogiline (millest ka mõistete all räägiti.) teo sotsiaalne raskus tagajärjega seotult 1. antidistsiplinaarne käitumine 2. antisotsiaalne käitumine 3. delinkventne käitumine 4. autoagrssiivne käitumine II. kliiniline isiksuse psüühiline seisund 1
. 48 Ülesanne grupitööks: hea grupi omadused........................................ 49 Nüüdisaegsed õpetamismeetodid ...................................................... 50 Oskused vanasti ja praegu.............................................................. 50 Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused.................................................. 51 Õpetamismeetodid........................................................................ 51 III OSA Suhtlemine – teooria ja harjutused............................................ 53 Kommunikatsioon............................................................................ 53 Maailmapilt ja filtrid...................................................................... 53 Ellusuhtumise viisid...................................................................... 55 Transaktsionaalne analüüs ............................................................. 56
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
......................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1. Sotsaalpsühholoogia • SP – osa psühholoogiateadusest
Väärtuste ja töötajate suunamisel. Kontrollil põhinev käitumise muutmine ja ümberkujundamine. töösoorituse parandamine Järgijate võimustamine Isiksuseomadused Emotsionaalne distants, eksperdiks olemine. Emotsionaalsed suhted, avatud meel ja hoolikus. ja oskused Rääkimine ja kuulekus. Organisatsiooni Kuulamine ja suhtlemine. Terviklikkus, mõistmine teisitimõtlemine ja eneseteadlikkus Väljundid Hetkeolukorra toetamine ja stabiliseerimine. Väljakutsete esitamine ja ebastabiilsuse Organisatsiooni stabiilsuse tagamine tekitamine Paradigma Ühetaolisus Mitmekesisus Stabiilsus Muutatused
keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). ..................................................................................................................................60 ................................................................................................................................................................60 2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ..................................................................................................................................67 KUIDAS KORRALDADA SUHTEKORRALDUST ORGANISATSIOONIS? See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest. Agentuur: ......
Eksisteerib vaid üks hind, mille puhul nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Sellist hinda nimetatakse tasakaaluhinnaks. 5. Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus Nõudmise hinnaelastsus mõõdab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad erinevates suundades, siis on nõudmise hinnaelastsuse väärtus negatiivne. Nõudmise hinnaelastsus mõjutavad mitmed tegurid. Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. 6. Kahaneva piirkasulikkuse seadus Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra
töötlemise tulemusena. On tenäoline, et tsentraalsetest phjustest tulenev hoiakute muutmine on kestvam kui perifeersetest phjustest tulenev. Kuid need mlemad liigid toimivad ja on ekslik koondada tähelepanu vaid ühele. 25. SÕLTUVUSSÜSTEEMID Kolme erinevat tüüpi sõltuvussüsteeme on välja toonud majandusteadlane Kenneth Boulding. Neid määratlevad ära esiteks indiviidide poolsed orientatsioonid ja iseloomulikud sotsiaalsed väärtused. Edasi mängib rolli ka suhtlemine, mis selliste ressursside jagamisel toimub ja usalduse aste. Vahetussüsteemid: selline, kus domineerivaks väärtuseks sõltuvussuhtes on egoistlikud soovid või individualism. Sellisel puhul tahab iga osapool maksimiseerida oma kasumit. Need süsteemid ei pruugi olla ilmtingimata negatiivsed. Nad vahetavad neid ressursse, mis neil endil on, nendega, mis on teistel ja mida nad kõrgelt hindavad. Selline sotsiaalne vahetus toimub väga paljudes situatsioonides ja siin
5) arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine 6) otsuste tegemine 7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine 8) alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine 9) alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne Juhtimisfunktsioonid: 1. Planeerimine 2. Korraldamine (organiseerimine, mehitamine, siirmine, kooskõlastamine, suhtlemine, otsustamine) 3. Juhendamine 4. Hindamine ja kontrollimine Juhtimistasandidvertikaalselt Juhtimisfunktsioonide sisu järgi saab eristada kolme tasandit: · Operatiivne · Taktikaline · Strateegiline Sügavuti kolm juhtimistaset · Esmane tase · Kesktase · Tipptase Juhtimistasandid horisontaalselt Tegevuse ulatuse järgi mille eest juhid vastutavad · Erialajuhtimine funktsionaalsed juhid, vastutavad teatud funktsionaalse tegevusala eest
tegevus kindlates piirides Motiveerimine Ametlik võim, sanktsioonid ja hüvitised Isiklik eeskuju ja asjatundlikkus. Väärtuste ja käitumise muutmine ja töötajate suunamisel. Kontrollil põhinev ümberkujundamine. Järgijate võimustamine töösoorituse parandamine Isiksuseomadused Emotsionaalne distants, eksperdiks olemine. Emotsionaalsed suhted, avatud meel ja hoolikus. Kuulamine ja suhtlemine. ja oskused Rääkimine ja kuulekus. Organisatsiooni Terviklikkus, teisitimõtlemine ja eneseteadlikkus mõistmine Väljundid Hetkeolukorra toetamine ja stabiliseerimine. Väljakutsete esitamine ja ebastabiilsuse tekitamine Organisatsiooni stabiilsuse tagamine Paradigma Ühetaolisus Mitmekesisus Stabiilsus Muutatused
tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhtimine kui töö hõlmab kolme omavahel seotud ülesannet: kooskõlastada tegevusi; korraldada inimeste tööd; juhtida organisatsiooni talitlemist. Et selle ülesande täitmisega edukalt hakkama saada, on ühest küljest vaja omada teadmisi eri lähenemisviisidest juhtimisele (klassikalised, käitumuslikud, tehnoloogilised jt), teisest küljest aga vallata juhi töös vajalikke oskusi (kavandamine, suhtlemine, otsustamine jt). Juhi huvide ja toimingute raskuspunkt sõltub tema asukohast organisatsioonis. Organisatsiooni juhtimine, samuti juhtimine organisatsioonis lähtub inimesest ja on suunatud inimesele, st juhtimise subjekt on inimene ning objekt on tegevus (protsess). Juhtimine tekib seal, kus inimeste vahel esineb tööjaotus ning sellest tulenevad võimu- ja alluvussuhted. Keskne on asjaolude ettenägemine, sündmustesse sekkumine, nende sobiv
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
elukoha jne järgi jaotatud) erinevad 11st mingis osas (nt AIDSi levik) ja siis ka veel mingis teises osas (nt tööhõive tase) ja siis saab oletada, et mingi seos (näiteks põhjuseline) nende nähtuste vahel on. # püüe seletada, ennustada protsesse - näide edasi: aga miks peaks tööpuudus jne panema inimest musta nõelaga heroiini/muud möga endasse süstima? Igal pool ju teavitatakse ohtudest * pilk pöördub olukorrale, kus inimene teeb oma valikuid ja kus siis uimasti tarvitamine aset leiab: miks ametlik uimastialane teave ei ole kõigi jaoks usutav? Mis aine on kättesaadav mis hinnaga? kas allkultuur sisaldab süstimisevastast tabu või mitte? kas keedetakse moonivedelikku ühises potis? kas nõela jagamine sõprade vahel võib olla solidaarsust väljendav zest? (sellised teemad on A-A Allaste ja M Lagerspetzi uurimuses 2006) = indiviidi ja väikegrupi, .mikrotasandi. seletused. Meile võõras on neile enesestmõsitetav.
või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus sexual education on inimese seksuaaltedvuse ja käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab imikueas, vanemate, eriti ema ja lapse emotisonaalne ja füüsiline lähedus tagavad lapsele turvatunde. Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu
probleemidest ning võimalikest abistamismeetoditest. Tugikeskuste töö kogemustele tuginedes võib öelda, et suureneb just selliste seksuaalse väärkohtlemise juhtude arv, kus seksuaalne väärkohtleja ise on vanuses 10 12 eluaastat ning talle ei saa kohaldada kriminaalkaristust. Seoses Interneti kasutamisega on hakanud levima alaealiste seksuaalne väärkohtlemine läbi Interneti, kus levitatakse lastest pornograafilisi kollektsioone, toimub pedofiilide suhtlemine jms ning tihtipeale on tegemist rahvusvahelise hästi organiseeritud kuritegevusega, mille piiramine ja tõkestamine on Eesti võimudele tõsiseks väljakutseks. Samuti on teada ka Eesti jaoks haruldase kuriteo -- inimkaubitsemise juhtumite tõus meie naaberriikides ning mõningaid rahvusvahelisi alaealiste kupeldamise juhtumeid on seostatud ka Eestiga. See omakorda nõuab täiesti uusi meetodeid võitlemaks alaealiste kupeldamise vastu välismaal, seksuaalse väärkohtlemise eesmärkidel
annaabi.ee 
