Sellepärast jah, maailm on loodud inimeste jaoks, kuid kui sügavalt mõelda, siis ei. Sellepärast, et Jumal lõi inimesi nagu loomi, ainult hiljem inimesed tõstsid ennast kõrgemate isandite klassi. Minu arvates, see maailm on loodud kõikede elusolendite jaoks, olgu see inimene või mingi putukas. Kõikidel elusorganismidel on õigust elada Maal. Kuid, kui mõelda teistmoodi, siis maailm on loodud loomade jaoks, kes toovad sama kahju meie planeedile nagu inimesedki. Paljud teadlased ütlevad, et Maa kulub ajaga ära, seda on isegi näha minevikust "dinosauruste aeg", peale mille oli Jääaeg, Maa nagu uuendas ennast. Kuid inimeste abiga, praegu on see protsess kiirem. Toetudes just nendele faktidele, ma julgen kindlalt öelda, et maailm ei olnud loodud inimeste jaoks, vaid teiste elanike jaoks loomadele. Peace.
Kultuur ja teadus 20.saj algul 11.klass Sissejuhatus ● 19-20 saj. algus oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. Teaduste areng ● Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus. ● Tõestati, et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee. ● Arusaam, et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda. ● Füüsikas avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala. ● Tuumaajastu- tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. ● Albert Einsteini relatiivsusteooria- uus arusaam ajast ja ruumist. ● Arstiteaduses avastati, et haiguste põhjustajateks on bakterid. ● Lähtudes Pasteuri põhimõtetest on välja töötatud mitmeid vaktsiine raskete haiguste vastu. ● 19
Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Ekspressionism (tähendab väljendust). Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsu s, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos – helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi – dodekafoonia
Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Ekspressionism (tähendab väljendust). Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia
inimesi kohtlema. Mõningad filosoofid on aga üritanud ümber lükata väite, et loomadel ei ole õigusi. Arvates et õiguste omamiseks peab olend olema autonoomne või ühiskonna liige, austades teiste õigusi ja peab omama õiglustunnet. Õigluse printsiibi kohaselt peab kõiki olendeid arvesse võtma, kes tunnevad kannatusi on suutelised kogema naudingut ja õnne. Loomad tunnevad samuti valu nagu inimesedki, ka neil on õiglus elule. Ei ole olemas mingisugust moraalset õigustust väitmaks, et loomad tunnevad vähem valu kui meie. Näide: Kui lüüa hobust kepiga, ta ehmub, tõmbub eemale ja teeb häält, järgmisel korral kui nad sama keppi näevad on neile jäänud meelde varasem valuallikas. Samuti ei saa ka öelda, et loomadel ei ole vaja õigusi, sest nad on rumalamad kui inimesed. Loomad on võimelised tundma tundeid, näiteks: Armastust peremehe vastu
Elu pole alati õiglane tuntud ütlemine, mida kuuleb suhteliselt tihti, kui kellelgi läheb halvasti, või teda tabab ebaõnn. Kui elu ise juba on ebaõiglane, siis mida veel riigist tahta. Kuid loota ju võib, ning arvestades seda, et Platoni riiki pole reaalselt olemas võib arvata, et äkki Platoni välja mõeldud ühiskonnas valitseb õiglus ja õnn. Vähemalt sellisena on tema teooria meieni jõudnud. Tegelikult on Platoni riik väga lihtne ja inimesedki selles riigis väga lihtsad, tsiteerides Platonit ennast: "Õiglus oleks lihtne, kui inimesed oleksid lihtsad". Seega ei ole ka suuri vaidlusi ja konflikte ning inimesed elavad oma lihtsat elu. Kes meist ei ole kunagi soovinud, et asjad oleksid vähem keerulised, nii mõnigi probleem jääks seetõttu olemata. Kõik teevad seda, mis on looduse poolt neile ette määratud. Seal riigis ei saa olla kedagi, kes ei saa oma tööga hakkama või kellel ei ole haridust, et midagi peale hakata
olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. · Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga kõiksusega · Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest · Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid · Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised "Pesu" "Kalevipoeg" "Inimene ja töö" "Tähtede all"
Näiteks: Andrus Veerpalu (suusataja), Kristina Smigun (suusataja), Gerd Kanter (kettaheitja). Meie riigis on halvaks küljeks liigne alkoholi tarbimine väga suureks probleemiks. Ka liigses alkoholi tarbimises oleme Euroopas üks esimest riikidest. Meil on väga palju inimesi kes joovad põhimõtteliselt iga jumala päev, kuid mina ei mõista kuidas nad joomiseks raha teenivad ning kuidas nende tervis kõigele sellele vastu peab. Paljud tavalised inimesedki tarbivad liialt alkoholi ning nemad ja need kes igapäev joovad aitavadki meie riigi Euroopas nii kõrgele. Ka tubaka tooteid tarbitakse liialt palju, näiteks kui käia linna peal on igal kolmandal inimesel suits ees. Eesti riik on ka sellepärast meie endi nägu et meie ise valime oma riigikogu, presidendi, peaministri jne. Inimesed Eesti riigis on läbi aegade olnud minumeelest väga lahked ja sõbralikud inimesed ning ka väga abivalmis, kuid on ka palju pätte ja kaabakaid.
Eeltoodule tuginedes võib väita, et kodukassi kodustamine sai alguse just sellest piirkonnast. Paraku ei võimalda pärilikkuse uuringud täpselt määrata kodustamise täpsemat aega. Selleks saab aga kasutada arheoloogilite leidude alusel saadud teavet. Hiljutiste 9500 aasta vanuste matmisplatside uuringute käigus Küprosel avastati inimhaudade kõrval ka pisikese kassi kalm. Tähelepanuväärne oli asjaolu, et ka kass oli maetud peaga läände, nagu inimesedki. Kassid on oma loomult üksildased kütid, kes kaitsevad ägedalt oma territooriumi. Nad on kitsalt kohanenud lihasööjad, kellele ei sobi inimeste toidulaualt ülejäänud taimne toit. Veel enam kassid ei vaja süsivesikuid ja neil puudub süljes neid lõhustav ensüüm amülaas. Kuidas siis leidsid inimesed ja kassid teineteist? Suure tõenäosusega on selle põhjuseks koduhiir (Mus musculus domesticus). Koduhiir on pärit praeguse India piirkonnast. Nende
19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Samas hakkas levima arusaam, et inimest ei juhi kaine mõistus, vaid alateadvus. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. TEADUSTE ARENG LOODUS: Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus Tõestati et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee ja et ellu jääb vaid see taim või loom kellel on selleks kõige paremad omadused Arusaam et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda Charles Darwin mees kes andis inimestele ettekujutuse maailmast FÜÜSIKA: Avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala Tuumaajastu tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Albert Einsteini relatiivsusteooria uus arusaam ajast ja ruumist Dmitri Mendelejevi keemiliste elementide tabel Albert Einstein üks kõigi aegade suurim teadlane ja mees kes muutis
Kes on edukas inimene? Edukusest unistab iga inimene. Olgu selleks kas kõrge ametikoht või hoopis kena perekond. Kuid mille järgi me saame määrata, kes on edukas ja kes mitte? Inimeste eesmärgid on ju erinevad nagu inimesedki. Järjest enam on maailmas suurenemas generatsioon, kelle ainuke eesmärk on teha edukat karjääri. Seda seetõttu, et edukas karjäär tähendab raha ning mõjukust. Edukat karjääri tehes saab lubada endale rohkemat kui enamik inimesi. Näiteks võib sõita kalli Mercedesega ning omada suurt maja. Samuti tekib rohkem võimalusi ning elu võib tunduda üldiselt palju rikkam. Kuid on ka vastandlik pool. On inimesi, keda sümpatiseerib pigem perekond, kui hea karjäär
II Maailmasõda Maailmas on ajaloo jooksul sõditud väga palju. See käiks nagu koos eksisteerimise juurde, nagu inimesedki, kes tülitsevad, nii tekib ka riikidel ja erinevatel rahvustel konflikte. Tihtipeale ei suudeta neid ilma jõudu kasutamata lahendada. Kui sõda on juba alanud, on seda raske lõpetada ning keegi ei oska ette ennustada tagajärgi, teada on ainult, et see ei lõppe hästi, sest tekib palju ohvreid ja kahjusid, mida ei oleks soovinud. Kõige jõhkramad sõjad on jäänud õnneks ajalukku ja loodetavasti ka jäävad. Praegusel ajal toimuvad sõjad ei ole õnneks
rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad teosed on aastast 1885, viimased aga 1943. aastast. Kristjan Raua majamuuseum avati 1984. aastal Nõmmel, Tallinnas nimeka eesti arhitekti Herbert Johansoni poolt 1920-ndate lõpul projekteeritud väikeses elamus
ESSSEE-AJAJUHTIMINE Gleb Arhangelski videot kuulates ja Ajajuhtimise esseed kirjutama asudes, leidsin ennast mõtetega tagasi umbes viie viimase aasta ametiajale. Kuhu mu aeg kulus? Ja kuhu minu alluvate aeg kulus? Kuidas ma juhtisin oma aega? Või kas ma üldse juhtisingi oma aega? Äkki hoopis juhiti mind, või aeg juhtis hoopis mind ennast? Ajajuhtimisel on palju ühist inimeste juhtimisega. Aeg-see on ju nagu inimesedki juhitav, planeeritav, kontrollitav, organiseeritav, mõõdetav, delegeeritav jne. Kindlasti on iga töötaja elus mingi etapp, mil pühendumus tööle mattis enda alla kõik muud huvid ja väljakutsed. Mingi aeg tunned, et nii popp on olla ,, töönarkomaan", kuid selleks, et sinu elus ei oleks prioriteediks nr. 1 sinu kliendid ja töö, siis tuleb hakata varakult oma aega planeerima ja mõtlema sellele, mis on sinu jaoks ikkagi see nr. 1.
Võõraste jaoks oleksid need ju lihtsalt suvalised puud. Üleüldse on kodu juures nii palju pisikesi mälestusi ja märkamatuid detaile, mis teevad kodust kodu ja mille olemasolugi meenub mõnikord alles siis, kui olen kodust kaua eemal olnud. Elus on ikka, et inimesed tulevad ja lähevad. Loomulik oleks aga ka see, kui minemised poleks lõplikud. Minu arvates vajab inimene mälestusi, ja kõige päikselisemad mälestused pärinevad üldjuhul just lapsepõlve mängumaadelt. Mõned inimesedki seonduvad meile üksnes mingite paikadega ning märksa parem on meenutada neid seal, kus meenuvad koosoldud toredad ajad, mitte näiteks kõledal surnuaial. Nii meenutas Andreski Krõõta Vargamäel: " Ta vaatas Vargamäe mände ja tal tuli meelde, et neil Krõõdaga tol korral neist juttu olnud. Andres ise vana, aga männid seisid endistena. Ainult oksad olid teistel nagu harvemaks muutunud. Kuid võimalik, et asi polnud männiokstes, vaid Andrese enda silmis, mis aasta-
Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks.Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele.Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks.Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.
Teame, et juba enne Kristust püüdis selle küsimusega tegelda Hippokrates, tema jälgedes astus Galenos ning Franz Joseph Gall. Paraku uudishimu sellega ei vaibunud, ning küsimus tundus siiski lahtine, ja sedapuhku oli seda üleskeerutatud tolmu vaja kättevõtmisega maandada. Seda Wilhelm Wundt 1879. aastal tegigi. Teadus teaduseks, kuid küsimus on seniajani jäänud punktita. Arvatakse petlikult, et psühholoogia oskab vastuse anda igale käitumismallile ning liigitada inimesedki kastidesse. Kuidas me ka ei tahaks seda must-valget pilti uskuda, kerkivad päevakorda siiski paljud küsimused, mis sellest vähesest vastust ei leia. Läbi aegade on ideoloogiad valitsenud mitte ainult poliitikas, vaid ka inimeste endi vahel. Kõik, mis sellega vastuollu satub, kuulub nagu automaatselt põlastusväärseks, valeks, ning tihtipeale idiootlikukski. Just seesama juhtus Dostojevski raamatus tiitliga ,,Idioot",
mujal. 6. Tegelikeks Jumalasse uskumise põhjusteks on tavaliselt see, et neile on seda lapsest saadik vaikselt sisse harjutatud. Teiseks põhjuseks on inimese soov olla kaitstud kellegi suurema, vanema, tugevama poolt, kes tema poolt hoolitseb ja kelle peale rasketel hetkedel loota. 7. Kristus on öelnud mitmeid asju, mille järgi elada oleks ilmselgelt raske ja millest temast jutlustavad inimesedki kinni ei pea. Üldjuhul poleks keegi nõus oma varandust vaestele ära andma ja loota seejärel parema elu saabumisele. Sarnaselt on ka selles näites, kus üks kogenematu neiu süfiliitikuga abiellub. Katoliku kirik ütleb selle peale, et nad peavad olema koos või elama tsölibaadis, elu lõpuni. Neis kohtades tekib küsimus, et miks on üldse sellised alused seatud kui inimloomus neid järgida ei lase. 8
ahvileivapuude allee 6. See on maailma suurim saar. 7. madagaskari Kaasas peaks kandma sularaha, sest väiksemates kohtades halvad küljed sularahaautomaate pole. Teed seal on tolmused ja auklikud. On ka ohtlike loome, nt:moskiitod, skorpionid, leemurid ja kameeleonid. Vihmaperioodil on ka orkaani nähtus suhteliselt sage. Sajab ka palju vihma. 8. madagaska Üks tuntumaid Madagaskaril elavaid loomaliike on leemurlased. Need loomad, nagu inimesedki, kuuluvad esikloomaliste sekka. Leemureid ri Leeemurid leemurid iseloomustab suur aju, ronimiseks kohanenud ees ja tagajäsemed. ei ole kahel jalal kõndimiseks hästi kohanenud, olles peamiselt neljajalgsed. Seega on neile omane käteosavus. Kuigi lee- muritel on arenenud ahvidele omased jooned, on käitumis- erinevused eri liikide vahel väga suured. Näiteks haruldane ja eraklik väike kuldpruun kääbushiirleemur on üksik, samas kui enamlevinud
lihtsalt kõrgemasse seisusesse tõstetud kodanikud, kes pidid arvestama rahva soove, olema populaarsed. Majanduse alustalaks oli orjandus. Orje kasutati kõikideks töödeks ja seetõttu jäi vabadele linnakodanikele palju aega tegeleda meelepäraste tegevustega, nii muutuski huvitavaks filosoofia, kirjandus, kunst, teater. Kreeka religioon oli inimesekeskne. Austati esivanemaid. Jumalad ei olnud nende meelest ülivõimsad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu inimesedki. Valitsejad kasutasid religiooni ära, et rahvast ühendada. Selleks püstitati monumente ja templeid, kuhu erinevatest kreeka piirkondadest tulid inimesed kokku. Ühise keele ja usu läbi süvenes kreeklaste omavaheline läbikäimine. Muistsed pühamud ehk templid ei olnud usurituaalide läbiviimise paigaks, tempel oli lihtsalt püstitatud konkreetse jumala auks. Puudusid preestrid e. inimesed, kes olid vahendajaks inimeste ja jumala vahel. Kreeka kunsti võib jagada kolme perioodi:
näitavad) Ka Euroopa soome-ugri rahvad (ka saamid) kuuluvad emaliini pidi neisse kahte harusse. Euroopa rahvaste ja keelte arengut on mõjutanud enim viimane jääaeg (üle 100 000 a 13 000 a tagasi) Vaheldusid külmemad ja soojemad perioodid; kõige külmem 21 000 16 000 a eKr, mil varjuti Euroopa lõunapoolsemaisse refuugiumidesse( varjupaikadesse) - eriti Ibeeria ps põhjas ja praeguses Ukrainas. Jääaeg taandus ka lainetena, mistõttu inimesedki liikusid põhja-lõuna suunal edasi-tagasi mitu korda, enne kui Euroopa lõplikult asustasid. Inimpopulatsioonide geneetiline sarnasus Austraalia Vaikse ookeani saared India ja Kagu-Aasia Kaug-Ida Euroopa Siberi arktilised alad Lähis-Ida ja Kaukaasia Ameerika Aafrika Ülesanne 2 lk 32
palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. Kalevipoja surm. Pesu. Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö"
Tähtsaimad oli konfutsiasism ja taoism . Neile lisandus hani ajal budism. Konfutsiaism oli kõige tähtsam. Selle rajas Konfutsius , ta tegutses VI ja V saj vahetusel ekr. Tema tähtsaim ül oli leida inimlikkus. Tema arvates tähendas see teistega arvestamist, armastust ja lugupidamist, kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele. See oli isegi keisririigi ametlikuks ideoloogiaks. ‘ Taoism- keskne põhimõte on dao e. maailma pidev loomulik kulgemine. Kõik leiab oma koha maailmas. Inimesedki peaksid end laskma daol juhtida. Ameerika Tsivilisatsioon tekkis eri aladel: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko alad sobisid põlluharimiseks vihmaperioodi ajal. Muul ajal oli vaja kunstliku niisutamis süsteem. Väga levinud oli ale põllundus. Samuti olid levinud kunstpõllud- kuhjati jõe ja järve muda ning kõdunevaid taimejääke. Põlluharimine arenes ja oli põhiline elatusallikas III aastatuhandel ekr. Peamiselt kasvatati maisi.
valgud. Allergia võib tekkida sissesöödud, -hingatud või läbi naha sissetunginud ainete suhtes. Allergilise nahahaiguse põhitunnus on kihelus. Kiheluse tõttu koer sügab, lakub, närib ja hõõrub ärritunud piirkonda. Chow chow´del võib esineda mitmeid nahahaigusi ja allergiaid. Need võivad olla väga erinevad, küllaltki tavaline on näiteks allergia kirbuhammustuse vastu. Mõned chow´d võivad olla allergilised ka näiteks kasside kõõmale ja õietolmule. Samamoodi nagu inimesedki, kannatavad koerad väga siis, kui on neile allergiat põhjustava taime õitsemise kõrghooaeg. Kuid nad näitavad seda teisiti välja kui meie (inimestel tekib õietolmuallergiast nohu või lihtsalt sügelus ninas)- nad hakkavad ennast sügama ja püüavad ennast hammustades sügelusest vabaneda. Allergiat võivad tekitada erinevad kemikaalid, mida kodus kasutatakse, pesupulbrid, nõudepesuvahendid jms. Ettevaatlik tuleks olla ka lõhnaküünaldega
· Sillerdav koloriit · Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile 3 2. Ekspressionism (tähendab väljendust) Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia
seisame. Kuigi need vaated võivad olla näilised, ei ole rahval mingit reaalset põhjust rahulolematu olla, kui ollakse diplomaatiliselt konkreetsed ja seistakse sõnadega oma riigi eest. Sest mida muud on meil hetkel teha? Kui olukord peakski kunagi kõige katastroofilisemad pöörded võtma, siis on suurim eeldus eduks juba see, kui me oleme kõik ühel poolel ning usume ja teame, et seisame sama eesmärgi eest. Riigid, nagu inimesedki, võivad õppida minevikus tehtud vigadest. Paljuräägitud 1939. aasta „hääletu alistumise" kordumine on praeguses geopoliitilises olukorras suure tõenäosusega võimatu. Juba psühholoogilisest vaatepunktist. Isegi kui me oleksime sõjaliselt nõrgemad kui 1939. aastal, ei nõustuks me ühegi lepinguga, mis võiksid meie iseseisvust ohustada. Sest mälestus viimasest korrast on veel liiga värske. Teisalt võib see enesekindlus tuleneda ka
palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. KASUTATUD MATERJAL 1. http://www.virumaateataja.ee/241005/esileht/15027011.php 2.ENEKE 3, 1984, Kirjastus 3."Üldine kunstiajalugu", Voldemar Vaga 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud LISA
Third level Fourth level Fifth level K.Rauale meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. "Kalevipoeg kullakoti ja piigadega" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Maastik kraaviga" Click to edit Master text styles
2 Aino Laagus. Kõik kolm teooriat käsitlevad inimese ja looduse vahelist austussuhet ning seetõttu leian, et neis kõigis on tõetera sees. Metshaldjate n-ö käitumist saab jagada heaks ja halvaks. Heaks ja halvaks selles mõttes, et ühel juhul on metshaldjas kui kaitsja (lindude, loomade, metsasaaduste), kuid teisel juhul kui deemonlik eksitusolend. Vanema kihistuse kohaselt elavad metsa (st puude, muu taimkatte, metslindude ja -loomade) kaitsevaimud perekondlikult nagu inimesedki. Hoidmise ja kaitsmise, kuid ka valitsemise funktsioonile osutab vepsa metshaldjate kõige tavalisem, palvetes peaaegu ainuvalitsev nimetustepaar mecan izhandaizhed, mecan emägaizhed (`metsa peremehekesed, metsa perenaisekesed').3 Selline perekonda kuuluvus on minu arvates huvitav nähtus, mis võiks olla seotud ehk asjaoluga, et haldjad on kui metsa kaitsjad. Perekonna idee on samasugune, üksteise eest kantakse hoolt ning oma peret kaitstakse.
Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.a. Lisad: Kalevipoja surm.(Lisa 1) Pesu.(Lisa 2) Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö".(Lisa 3) Kokkuvõte Kristjan Raud on üks tähtsamaid inimesi Eesti kunsti ajaloos
ja reness. vahele jäi, nimetati “keskmiseks ajaks” . Üldajaloos vaadeldakse keskaja algust seoses Lääne-Rooma riigi vallutamisega barbarite poolt 5.saj. Sisuliselt muutus inimeste maailmavaade peale antiiki seoses kristluse levimisega. Nii võibki öelda, et keskaeg algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki. Kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine, maistest rõõmudest loobumine – ka kunstis kujunes askeetlik iluideaal. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Keskaeg on väga pikk ja kunstis stiililiselt väga kirju aeg, mida võib kunsti seisukohalt jaotada järgmiselt: Varajane keskaeg – kuni 10.saj. Romaani periood - 10.-12. saj.
omaenese näo järgi. Varem oli jumalaid kõigele inimlikule kindlalt vastandatud. Kreeklased avastasid inimese täieliku ilu ja fakti, et rühikas, kiire ja tugev inimene on kaunim kui kõik fantastilised olevused, mida meie fantaasia suudaks luua. Kreeka jumalad on võrreldes teiste mütoloogiatega väga inimlikud. Neil on küll jumalikud võimed, kuid ka väga kindlad märgid inimlikest omadustest. Kreeka jumalad sünnivad, armastavad, võitlevad ja surevad nagu tavalised inimesedki. Mitte küll täpselt samamoodi nagu surelikud, kuid siiski. Ka viibisid jumalad väga tihti maa peal tavaliste inimeste seas. Kõigil jumalatel on oma teatud seosed surelike maailmaga, Zeusi puhul näiteks armusuhted. Zeus on minu arvates üks vastuolulisemaid jumalaid kogu maailma mütoloogias teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt
Hoolimata kõigest otsisid väga paljud kirikust kindlustunnet ja tuge ning pühendasid oma elu kirikule. Vara keskaegne maailmavaade (5 -10 saj.), eeldused vaimulke rohkuseks Inimeste maailmavaade muutus peale antiiki seoses kristluse levimisega. Võib öelda, et keskaeg sai algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Kui antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki, siis kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Inimese elu jaguneb lühikeseks maapealseks ja sellele järgnevaks igavesesks eluks. Maine elu olevat vaid lühike katseaeg. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine ning maistest rõõmudest loobumine. kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, perekonda, kogudusse, seisusesse, ametialasesse
puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan
puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti 6 omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. KOKKUVÕTE Kristjan Raud oli eesti kunstnik. Sündis 22. oktoobril 1865. aastal. Kunsti hakkas ta alles õppima 1893
Proosaluulekogu ,,Hooaeg põrgus" ja luulekogu ,,Illuminatsioonid" on sümbolistlikumad, kujutavad fantaasiaid, unenäolist maailma ja palju on ootamatuid seoseid, võrdlusi, ebaloogilisis kujundeid, mis peavad sisendama lugejale mingit seisundit/meeleolu. Tema luule on ekstaatiline, julge, väljakutsuv. Oscar Wilde Iiri päritolu kirjanik, oli luuletaja, proosakirjanik ja näitekirjanik. Tema põhimõte oli, et kunst on kunsti pärast ja üks suurimaid väärtusi on tegelikult ilu ja inimesedki teevad tihti otsuseid ilust ja rahast sõltuvalt. Inimesed on silmakirjalikud, kuid eitavad seda. Tal oli pere ja 3 last. Tema elu lõppes vaesuses, oli mõnda aega vangis, kuna ta homoseksuaalsed kalduvused tulid välja. Pärast seda elas valenime all Pariisis. Kuulsaks sai oma kunstmuinasjuttudega, kus kujutab inimeste isekust ja silmakirjalikkust. Kuulsaim kunstmuinasjutt on ,,Isekas hiiglane"-tal on väga ilus aed, lapsed tahavad seal mängida ning ta ajab neid ära sealt
võimalikult tervislik, sest loodusele ja endile me ilma järelmaksuta kahju teha ei saa. Arukamad ei soovi enam igal juhul odavaimat varianti, vaid panustavad kvaliteedile tehtud vigade eest tuleb reeglina hiljem hakata maksma palju hullemat hingehinda. Pealegi, öko ei ole vaid tare- tareke, vaid võib sobida ka linnakeskkonda. Täitsa palk ja põhumaja Muinasjutupõrsas Niff-Niff, mäletate, tegi põhust onni, mille hunt pikali puhus. Nüüd on mõned täie mõistuse juures olevad inimesedki hakanud ürgsel kombel põhu- ja isegi savimaju püstitama. Need ei kuku ümber, vaid võivad tohterdamata seista mitukümmend aastat ja sooja hoiab põhumaja hästi. Natuurehituse juhatuse esimees Allan Kokkota möönab, et väikefirma põhumajad on siiski suhteliselt alternatiivne ehitusviis käputäiele ökofännidele. "Savimaju me soojapidavuse poolest meie kliimasse eriti ei soovita, põhumaju on Eestis kokku paar-kolmkümmend. Kasumile me
palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas 7 valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. Paul Raua looming Paul Raud maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest.
Kaasasõitnud misjonärid hakkasid protesteerima ning nende näol leidsid kaitsetud kohalikud esialgu oma ainsad eestkostjad. Juba 1495. aastal kostsid indiaanlaste eest Badajozi piiskopi juures ka kuninganna Isabella ja kuningas Fernando, kuid nende käsk näitas, milline õiguslik 7 ebakindlus valitses selles küsimuses. Kas indiaanlased olid orjad või vabad või kas nad üldse inimesedki olid? Kuidas nendega käituda? Kuningas võis küll muret tunda puhta südametunnistuse pärast, aga tema alamad Lääne-Indias mitte. Isabella keelas 1503. aastal indiaanlaste kinnivõtmise, müümise ja paljaksriisumise, sest nad on vabad inimesed ning nad tuleb pöörata ristiusku. Indiaanlasi tuli hoopiski sundida hispaanlaste ettevõtetes töötama ning neile kindlaksmääratd päevapalka maksta. Seega tuli kohelda neid kui vabu inimesi.
Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. Kristjan Raud Kalevipoja surm Kristjan Raud Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö" 5 3. NIKOLAI TRIIK Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn 12. august 1940 Tallinn) oli eesti
palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele.Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Sellist kunstisuunda, mis tegeleb rahvakultuuri väärtustamisega, nimetatakse rahvusromantiliseks. Rahvusromantism oli mitmeid kunstiliike hõlmav suund, mis levis Euroopa kunstis umbes sada aastat tagasi, eriti Norras, Soomes ja Baltimaades. Sõna
puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan
kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. Ants Laikmaa Laikmaa, Ants (1866 -1942), eesti maalikunstnik, Tartu ülikooli audoktor, B. Laipmani vend Ants Laikmaa (aastani 1935 Hans Laipman) sündis 5. mail 1866. a
kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Tehtud tööde näited: Kalevipoeg kosjas Kalevipoja kroonimine Kasutatud materjal: 1. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Laikmaa http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Triik
palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Tööd: Kalevipoja surma Kalev kosjas Kasutatud materjal: 1. Läänemaa muuseum http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=11004 2. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Laikmaa http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud
Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. 8 3. NIKOLAI TRIIK Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn 12. august 1940 Tallinn) oli
Varem oli jumalaid kõigele inimlikule kindlalt vastandatud .Neid kujutleti ühe suure perekonnana kes elas Olümpose mäel Kreeka põhja piiril. Jumalad võisid liikuda ja neid oli väga väga plaju kuna kreeklased võtsid üle jumalaid ka teistelt rahvastelt. Kreeka jumalad on võrreldes teiste mütoloogiatega väga inimlikud. Neil on küll jumalikud võimed, kuid ka väga kindlad märgid inimlikest omadustest. Kreeka jumalad sünnivad, armastavad, võitlevad ja surevad nagu tavalised inimesedki. Mitte küll täpselt samamoodi nagu surelikud, kuid siiski. Kõigil jumalatel on oma teatud seosed surelike maailmaga, Zeusi puhul näiteks armusuhted. Ka viibisid jumalad väga tihti maa peal tavaliste inimeste seas. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis
" Riik tekkis, P. arvates, seetõttu, et inimesed ei suutnud üksi kõiki asju teha. Tekkis tööjaotus ja ühtlasi ka riik. Ideaalset riiki iseloomustavad neli loomutäiust/voorust (ligikaudne tõlge kr.k sõnast arete- parim loomuomadus): 1) sophia tarkus 2) andreia mehisus, vaprus 3) sophrosyne vaoshoitus, mõõdukus (kindel kord, naudingute ja soovide vaoshoidmine- suuta ennast valitseda.) 4) dikaiosyne õiglus see tähtsaim kõigist neist Inimesedki on jagatud klassidesse, sest ,, me ei ole oma loomult ühesugused. Üks kõlbab ühe töö jaoks, teine teise töö jaoks. Õiglases riigis tegelevad eri ühiskonnakihid oma ülesannetega ja vastavalt positsioonile tegutsevad ühiskonna hüvanguks. Iga üks hoolitseb oma osa eest. Kõike tehakse rohkem, paremini ja kergemini, kui igaüks teeb ühte tööd oma huvide ja kalduvuste järgi, õigel ajal ja vabana muudest kohustustest." 1) filosoofid/valitsejad (esindavad tarkust e
Stoa filosoofia, kus jumalaid seostatakse loodusjõududega Planetaarjumalad samastatakse planeetidega nt. Helios-Sol oli päikesejumal Usutakse, et Zeus/Jupiter on maailma mõistus Sealpoolsust seostatakse päikesega · Maailma loomisest ei räägita, räägitakse jumalate sündimisest Demiurgos loob Platoni õpetuse järgi koos nooremate jumalatega maailma · Kreeka-Rooma jumalad on füüsilised jumalad. Füüsiline keha nagu inimesedki. Nad ei jää maailmast väljaspoole. Usuti, et jumal on templites asuvates kujudes reaalselt kohal. Cicero ütles et on kolme liiki elusolendeid: 1. loomad on surelikud ja neil pole mõistust 2. inimesed on surelikud aga neil on mõistus 3. jumalad surematud ja mõistusega · Jumal ei ole kõikvõimas · Jumalatel võib olla algus ajas · Seotud ka inimtegevusega nt. Mercurius kaupmeeste kaitsejumal, Mars sõjameeste kaitsejumal
annaabi.ee 
