Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu madagaskar (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Minu madagaskar #1 Minu madagaskar #2 Minu madagaskar #3 Minu madagaskar #4 Minu madagaskar #5 Minu madagaskar #6 Minu madagaskar #7 Minu madagaskar #8 Minu madagaskar #9 Minu madagaskar #10 Minu madagaskar #11 Minu madagaskar #12 Minu madagaskar #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siiri1978 Õppematerjali autor
reis madagaskarile

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
pptx

Madagaskari saar

Madagaskar Elisabeth Kangro 8a Tallinna Reaalkool õpetaja Aile Poll 2015 Asend Kliima Veestik, taimestik, loomastik Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel. Madagaskari pindala on 592 800 km² ning suuruselt maailma 47. riik ja neljas saar.

Geograafia
thumbnail
4
docx

Madagaskar

Madagaskar · Piirkonna iseloomustus : Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas, selle pindala on ligikaudu 590 000 km². Põhjast lõunasse ulatub saar umbes 1600 km ulatuses. Saare laius ulatub 580 kilomeetrini. Rannajoon on umbes 5000 km pikkune.[12] Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks- keskosas on kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond.[2] -Kliima Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25o-27oC, lõunaosas 22o-24oC. Niiskete ida- ja

Bioloogia
thumbnail
32
docx

Madagaskar reisipakett

Meie töö eesmärgiks on uurida Madagaskari üldandmeid, koostada põnev reispakett ning tutvustada oma tööga teistele seda riiki. Meie reisipakett on mõeldud eelkõige looduse- ja puhkusenautijatele. Kuna Madagaskar on veel väheavastatud maa, siis väga palju informatsiooni oli inglise keeles või oli üldse raske leida. 1.1 Üldosa Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Suuruselt on maailma 4. saar. Juba 88 miljonit aastat on Madagaskar olnud muust maast eraldatud, mille tulemusena on säilinud seal paljud loomad - linnud ja taimestik, mida mujal maailmas näha ei ole. Paljud metsad on muudetud rahvusparkideks ja reservaatideks. Madagaskaril elavad leemurid, mille paljud liigid on UNESCO kaitse all. Rahvaarv: 21 281 844 inimest (Juuli 2010) Pindala: 587 041 km2 Rahvastiku tihedus: 33 in/km² Pealinn: Antananarivo Rahaühik: ariary (MGA) 1 MGA=0,0003 EUR Liiklus: parempoolne Riigikeel: malagassi

Geograafia
thumbnail
10
doc

Madagaskari Vabariik

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT MADAGASKAR Referaat Juhendaja : Ülle Toots Tallinn 2011 Kristina Soboleva Madagaskar Sisukord Sissejuhatus / üldandmed.......................................................................3 Riigi geograafiline asend .....................................

Geograafia
thumbnail
17
pptx

Madagaskar (powerpoint)

Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asukoht maailmakaardil: India ookeanis asuv Madagaskar on maailma suuruselt neljas saar. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Third level Second level Fourth level Third level

Geograafia
thumbnail
9
doc

Madakaskar

1 MGA = 0,006395 EEK (27.01.2009) 7.Religioon (kaks pilti) kohalikud usundid 52%, kristlasi 40%, muhameedlasi 6%, luterlasi 1% ja hinduismi 1% 8.Regioon (pilt) Madakasgar jaguneb 6 provintsiks mis on omakorda jaotatud 22 regiooniks. 1. Antananarivo provints 2. Antsiranana provints 3. Fianarantsoa provints 4. Mahajanga provints 5. Toamasina provints 6. Toliara provints 9.Riigi kujunemine/ ajalooline omapära (pilt) Arheoloogilised tõendid näitavad, et Madagaskar oli veel asustamata, kuni umbes 1500 või 2000 aastat tagasi, enne kui esimenesed indo-Malaialastest asukad saabusid purjekatega mis seilasid üle India ookeani. Nad tõid endaga kaasa traditsioonina riisi kasvatamise astangulistel põldudel, Kadu-Aasia toidud ja keelejuured mis viitavad poolsaartele. Asustamine kiirenes 9. sajandil, kui võimas Hindu-Sumatra impeerium Srivijaya omas palju võimu merekaubanduse üle India ookeanis. Eurooplaste saabumine ja kolonoseerimine (pilt)

Geograafia
thumbnail
1
odt

Madagaskar

Maailma loodusimed MADAGASKAR Madagaskari pealinn on Antananarivo, kus asub ka suurem lennuväli. India ookeanis paiknev Madagaskar moodustab poole Kalifornia poolsaare laiusest. Ilusamad ja bioloogiliselt tähtsamad piirkonnad on muudetud rahvusparkideks ja kaitsealadeks. Kunagi laiusid sellel 1600 km pikkusel saarel ulatuslikud vihmametsad. Viimase 40 aastaga on metsa küttepuudeks tehtud ja põllumajanduslikul eesmärgil üles haritud. Sellest hoolimata on Madagaskar bioloogiliselt hämmastavalt mitmekesine. Umbes 10000 taimeliiki ja peaaegu pooled maailma kameeleonitest elavad üksnes Madagaskaril. Näiteks mini-kääbuskameeleon on nii väike, et mahub vabalt istuma pöidla otsa. Madagaskari elanikud väldivad seda loomakest, uskudes, et ta on õnnetuse kuulutaja. Saare unikaalseteks liikideks on roomajatest kiirik-kilpkonn ja malagassi kilpkonn. Saare lõunaosas Bemarahas asub Tsingy riiklik kaitseala, kus leidub 155 km² ulatuses 30 m

Geograafia
thumbnail
6
rtf

Madagaskar

Tõrva Gümnaasium Sandra Karu 8a klass Madagaskar Referaat Tõrva 2008 Saare asukohast ja kliimast Madagaskar on suuruselt maailma neljas saar ning asub India ookeanis, Aafrika ranniku lähedal. Ta on kontrastide ja üllatuste maa. Madagaskari idarannikul kasvab troopiline vihmamets, lõunaosas on aga kuum ja kuiv. Saare keskosa mägedes on kliima jahedam. Ainulaadsed loomad Madagaskaril on palju loomi ja taimi, kes elavad ainult sellel saarel, näiteks siili meenutavad tenrekid ja ahvisarnased leemurid. 2

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun